(týsinde kórmegen baylyqqa kenelesin)

Elimizde inflyasiya dengeyi tómendemey túr: azyq‑týlik, komunaldy tólemderding baghasy jyl basynan beri taghy da qymbattay týsti. Jyl sonyna qaray Últtyq ekonomika ministri Álibek Quantarov komunaldy tólemderding baghasy 15%-30% deyin kóteriledi dep mәlimdegen bolatyn. Biraq,  Almaty túrghyndary songhy kelgen týbirtekte jylu baghasynyng 100% -dan astam qymbattaghanyn kórip, jaghalaryn ústady... Jan‑jaqqa telefon soghyp, u‑shu boldy da qaldy (sonyng ishinde ózim de barmyn)... Al jylu berushi monopolist «Kelesi aida qayta esepteymiz» dep halyqty tynyshtandyrghan boldy – ne bolsa da kýtemiz endi, myna suyq kýnde qayda baramyz, bәribir...

Biraq, býgingi bizding aitpaghymyz tipten basqa mәsele. Ol – elimizdegi qarjylyq piramidalardyng tym kóbeyip jatuy. Endeshe, jer‑jerde olar kóbeyip jatqan kezde, qogham «Búlar qalay, qaydan payda bolyp jatyr?», «Olardyng payda boluynyng sebepteri nede?» degen ózekti súraqtardy qoya bastauy kerek qoy. Biraq bizding qogham onday súraqtardy qoymaydy. Sebebi, Qazaqstan óz tәuelsizdiginen keyin, derbes memlekettiligin qúra bastaghannan korrupsiya shyrmauynda qalyp, el ekonomikasy «kapitaldyng obektivti zandylyqtary» boyynsha emes, «naryqtyq ekonomika» atyn jamylghan «korrupsiyalyq jazylmaghan zandar» ayasynda qúryla bastady. Sol kezde asa iri monopolister payda boldy. Alayda, ol monopoliyanyng payda boluy kapital zany boyynsha bәsekelestikpen emes, biylik túlghalaryna yqpal etu arqyly ózderine tiyisti zandar men sheshimderdi shyghartyp alu arqyly jýzege asyp otyrdy. Nәtiyjesinde, eldegi sheshushi strategiyalyq ekonomikalyq salalardy óte arzangha, keyde – tegin menshiktegen «jalghanmonopoliya» ózderi alghan óndiristik‑logistikalyq‑energetikalyq‑komunaldyq nysandardy janartumen ainalyspady. Monopolister tek odan óte kóp payda kórudi, onymen mýddeli tarappen bólisudi kózdedi. Nәtiyjesinde eldegi barlyq salada «tozyghy jetken» degen kórsetkish osydan jiyrma jyl búryn 60%-70% bolsa, sol kórsetkish әli kýnge ózgermey saqtalyp keledi. Jyl sayyn apatty uchaskiler janalanady. Biraq kórsetkish ózgermeydi. Sebebi, ol «tozyghy jetken» degen siqyrly sóz jyl sayyn baghany kóterip otyrudyng eng legitimdi, әri, onay joly boly shyqty.

Sóitip, strategiyalyq saladaghy baghalardyng ýzdiksiz ósui qoghamdy  qauipti jaghalaugha alyp keldi, ol – azyq‑týlik qaupi. Ony nege qauipti deymiz, sebebi, «as adamnyng arqauy» dep aitqanday, elimizde túrghyndardyng azyq‑týlik qorjyny neghúrlym jútandaghan sayyn, soghúrlym eldegi auruhanalargha qosymsha jýk artylady. Al, býginde emdelu baghasy da azyq‑týlikten qalysar emes... Endeshe, jaghday túraqty týrde osylay kete berse, bizding halqymyzdyng densaulyghy shynynda da «asa qauipti» jaqqa qaray kýrt búryluy ghajap emes. Álemde júrt soghystan qashady, sonymen birge auru‑syrqaudan da qashady... Mine, «qauip» dep otyrghannyng maghynasy osy!

Áriyne, ony sheshuding bir joly bar, ol ‑ Ádiletti Qazaqstan. Qogham osy – Ádiletti Qazaqstan úghymyn jyly qabyldaydy. Nege deseniz, «әdilet» degende qogham: «monopolister tek óz paydasyn oilay bermey, ózderi jauapkershilikke alghan salanyng Memleketke, Halyqqa adal qyzmet etuin oilaydy,‑ óitkeni, olar әdiletti», ‑  degen oidy basshylyqqa alady. Sodan ýmit otyn oyatady... Biraq, halyqtyng ýmiti erteni ýshin. Al, býgin «ýmit» ony asyray almaydy: halyqqa jylu býgin kerek, tamaq qazir kerek, kiyim‑keshek te «erteng tozamyn» demeydi, býgin jyrtylyp qalady...

Sondyqtan da halyq ýnemi de «aqsha jetispeushiligi» atty qysymda ómir sýruge mәjbýr. Mine, osy – «ýnemi aqsha jetispeushiligi» pressingi elimizdegi neshe týrli qarjylyq piramidalardyng payda boluyna, kóbeyine alyp kelip jatyr dese bolady. Mysaly, kóp qarjysy bar, ony depozitke salghan baylar alansyz ómir sýrude. Al, birneshe millionyn tirnektep jiyp, banke salghan adamdar odan alatyn depoziytin azsynady, ol oghan jetpeydi...

Sol kezde oghan jarnamadan aiqaylap túryp: «Aqshandy múnda әkel! Ay sayyn bir millionnan jýz myn, eki millionnan eki jýz myng aqshany sytyrlatyp sanap beremin» deydi. Adam әueli basyn qasyp oilanady... Alayda, joqshylyq ony «iyterip» әkep, әiteuir bir piramidanyng qorasyna tyghady! Endi she, bankiden milliongha jylyna 150 myn, al múnda aiyna 200 myn! Onday «as ta tók» baylyqqa qarsy túru onay ma? Tipten, milliardtaghan dollar jinaghan oligarhtardyng ózderi eshqashan «boldym‑toldym» dep aitpaghan ghoy!? Al, qiynshylyqtaghy adamnan ne súraugha bolady?..

Múnday qiyn ahual neshe týrli alayaqtardy elge tartushy, kózdi qyzyqtyrushy «lakmus qaghazyna» ainaluda. Sonymen birge, bizding elde qanday da bir «qarjylyq piramidanyn» basy kórinip, tóbesi qyltighanda‑aq «tóbeden toq etkizui» tiyis organdardyng «kórse de kórmegendey» keyip tanytatyndyghy da ‑ alayaqtargha dem berushi kýsh bolyp otyr deuge bolady...

Mine, juyrda ghana Manghystau oblysynda Qarjy baqylau Agenttigi «Qiyaldaghy kapital» («Kapital mechty») atty kezekti qarjylyq piramida basshylaryn tútqyndady. Endi ol isti sot qaraytyn boldy. Olar ay sayyn on payyz ýsteme aqy beremiz dep, halyqtan bir milliardtan astam aqshany jiyp alypty...

Endi osyghan baylanysty bir ghana súraq qoyayyq: «Qiyaldaghy kapital» qarjylyq piramidasyna aldanghandar arasynda birli‑jarym oligarh ne monopolist bar ma?» degen... Sizder qanday jauap kýter edinizder? Men «Joq» dep senimdi týrde aitar edim!

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz