Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2920 0 pikir 4 Qarasha, 2013 saghat 10:31

Internet-konferensiya. Raqym Ayypúly

Reke, «Atajúrtty betke alyp kósh keledi» atty kitabynyzdaghy óte qúndy kózqaras-pikirge toly jazbalarynyzdy oqyp, últtyq ruhynyzgha tәnti boldym! Endi myna bir saualdargha oy qossanyz? Osy jolghy kóshi-qon zanyna engen ózgeristerdi "halyq qalaulylary" qoldaghanmen, Elbasymyz keri qaytaruy mýmkin.

Reke, «Atajúrtty betke alyp kósh keledi» atty kitabynyzdaghy óte qúndy kózqaras-pikirge toly jazbalarynyzdy oqyp, últtyq ruhynyzgha tәnti boldym! Endi myna bir saualdargha oy qossanyz? Osy jolghy kóshi-qon zanyna engen ózgeristerdi "halyq qalaulylary" qoldaghanmen, Elbasymyz keri qaytaruy mýmkin. Sol arqyly ol kisi taghyda bir ret bedel jinau nauqanyn bastayma degen oydamyn. Búl jónindegi oyynyz qalay? 2."Núrotan" ýshin janyn qiya, belsendi enbek sinirgen Aslan Musin men Baqytjan Júmaghúlovtyng osy jolghy Núrshyldardyng qúryltayynan shettetiluining sebebin qalay týsinemiz? Bekqoja Jylqybekúly

-Men siz siyaqty Elbasy atalghan zang jobasyn keri qaytarady dep ýmittenemin. Qalay degen kýnde de Qazaqstan Preziydenti kóshi–qon sayasatyn 20 jyldan asa tabandy jýrgizip keldi emes pe. Oilanbay jasaghan osy bir qadam arqyly bir-aq kýnde barlyghyn syzyp tastamaytyn shyghar. Ekinshi súraghynyzgha naqty jauap bere almaymyn. Sebebi men «Núr otan» partiyasynyng mýshesi emespin. Atalghan partiyadaghy kadrlyq ózgerister sol partiyanyng ishki mәselesi bolyp tabylady.

– Búl zang qanday zang óz kózinmen kórdinizbe?

-Atalghan zang jobasy «Qazaqstan Respublikasynyn keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»  dep atalady. Sol zang  jobasynda   QR «Azamattyq turaly» zany:16. bapynyng 1) tarmaqshasynda QR aumaghynda zandy týrde keminde 5 jyl túraqty túrghan, nemese QR azamttarymen keminde 3 jyl nekede túrghan oralmandar ghana QR azamattyghyn alatyndyghy aitylghan. Al,QR «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 23 bapynyng 1) tarmaqshasyna engizilgen ózgeristerge sәikes tek «QR Ýkimeti oramlandargha qolayly dep belgilep bergen aimaqtargha qonystanghan etnikalyq qazaqtar QR-da túraqty túrugha rúqsat alarda «tólem qabiletin rastaudan bosatylady»-dep jazylghan. Demek, eger atalghan ózgertuler shynymen qoldanysqa enetin bolsa, búdan bylay elge oralghan qandastarymyz QR Ýkimeti oramlandargha qolayly dep belgilep bergen aimaqtargha ghana qonystanugha mәjbýr. Zang jobasynda búdan basqa da elge oralghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyghyn shekteytin ózgerister jetip artylady.

–       Raqym agha barsha qazaqty ekige jarghan búl zangha Preziydent qol qoysa onda qazaq elin ansaytyn shettegi qazaqtyng kýni qarang bolary haq, siz búl últqa jasalghan qauipting betin qalay qaytarugha bolady dep oilaysyz?

-         Eng basty ýmit Elbasynda. Eger eldegi aqparat aghynyna zer salyp otyrghan bolsanyz, atalghan zang jobasy Senatta qaralghaly beri últtyq birlikke qater tóndiretin múnday keregharlyqqa últymyzdyng betke ústar ziyalylarynan bastap, tútas últ bolyp qarsy boluda. Sebebi, búl tek oralmandardyng ghana mәselesi emes, búl birtindep qalyptasyp  kele jatqan últtyq memleketimizding bolashaghymen tikeley qatysty mәsele.Sondyqtan múnday auqymdy mәselege memleket basshysy beyjәy qaramaydy dep ýmittenemin.

–       Qúrmetti Ayyp myrza!

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap ATAJÚRTQA qaytudy ansaghan QAZAQTY oraltugha bar yntasymen, jar qúlaghy jastyqqa tiymey atsalysqan Qazaqtardyng Dýniyejýzilik Qauymdastyghynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbaev aghamyzdyng kezindegi bastalghan júmystary qazirgi kezde odan әri óz jalghasyn tabuda ma (Kvota bóldiru, Kishi qúryltay, oralmandardy joghary oqu oryndaryna tegin oqytu, t.b.)?

 – Qauymdastyqty basqarugha Qaldarbek aghamyzday tóragha bola alatyn adam qazirgi QAZAQ qoghamynda bar ma? Bolsa kimdi kórsete alar ediniz (tek leksikonynda "Úrghanym bar" sózi kezdespese dúrys bolar edi)?

– Qazaqstan Halyqtarynyng Assambleyasyna degen kózqarasynyz qalay? Meninshe sol Assambleyagha bólinetin qarajatty sheteldegi QAZAQTARDY oraltugha júmsasa, Qazaq qoghamy kóp nәrseden útatyn edi (1.Til, 2.Din, 3.Demografiya, t.b.)

 – Sheteldegi joghary kvalifikasiyaly DÁRIGER,GhALYM,SPORTSMEN,JAZUShY t.b. ÚLTY QAZAQ azamattarymyzgha "AZAMATTYQTY" birden beru mәselesi sheshilse, qatarymyz shamamen qansha adamgha tolyghar edi dep oilaysyz?

 – Qazaqtardy ATAJÚRTQA tezirek qaytarudyng kókeyinizde jýrgen taghy basqa da qanday mehanizmderi bar dep oilaysyz(ÝNDEU tastau)?

 Izgi niyetpen, qaytQAZAQ bauyrynyz.

–       Ókinishke qaray, óz basym Dýniyejýzi Qazaqtary Qauymdastyghynyng qazirgi júmysy eki degen baghagha layyq der edim. Marqúm Qaldarbek Naymanbaev aghamyz elge oralghan jәne oralmaghan qandastardyng qamy ýshin ayanbay ter tógip edi. Ol kisini erekshe baghalap qúrmetteytin Qabdesh Jýmadilov agham «Qauymdasqan qazaqtyng Qaldarbegi» dep ataushy edi. Ol kezde basy auyryp, baltyry syzdaghan aghayyn atalghan úiymnyng aldyn bosatpaytyn. Býgingi kýnde Qauymdastyq ghimaratynyng qanghyrap qanqasy ghana qalghanday әserge bólenesin. Qasynan ótken sayyn ótken kýnder eske oralyp jýregim syzdap ketedi.

    Ekinshi súraghynyzgha baylanysty aitarym, bizding qazaq óte daryndy halyq. Bir Qauymdastyq emes memlektti basqarugha qabileti qaptal jetetin túlghalar jetip artylady. Ásirese, 30 ben 40-tyng ainalasyndaghy ini-qaryndastaryma ýlken ýmitpen qaraymyn. Otarshyldyq sanadan ada, erkin oilaytyn bizden keyingi buyn ókilderining arasynda óz últyn sheksiz sýietin, el senimin aqtaytyn onday túlghalar jetip artylady.

    Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy haqyndaghy mening jeke kózqarasym -mәsele Assambleyanyng qúrylghandyghynda jәne oghan memleket tarabynan qansha qarjy bólingendiginde emes. Últaralyq tatulyq pen el tynyshtyghy jolynda júmsalghan qarjyda arman joq qoy! Gәp, onyng qoghamdyq úiym retindegi mәrtebesi men qúziretinde bolyp túr. Biz әlemde joq janalyq ashyp, jeke bir qoghamdyq úiym turaly zang qabyldadyq. Ata zang men zandargha sәikes barlyq qoghamdyq úiymdardyng mәrtebesi teng bolugha tiyis. Eshbirine eshqanday da artyqshylyqtar berilmeui kerek. Biraq, Qazaqstan Halyqtary Assambleyasyna Parlament saylauynda eki qaytara dauys beru qúqyghy berilip otyr. Osydan keyin týsinbestik tuyndaydy. Ýy ishinen ýy tiguding qajeti qansha degendey. Áriyne, qazaq kóshi Assambleyanyng aqshasyna qarap qalghan joq. Búl ekeuining mýddesin bir-birine qarsy qonggha bolmaydy.

  Shetelderdegi joghary sanattaghy etnikalyq qazaq mamandaryn elge shaqyru airyqsha manyzdy júmys. Olardy elge tartudy qazaq kóshining qalyng nópirimen qabattastyra jýrgizgen tiyimdi. Ala qoydy bóle qyryqqan jýnge jarymaydy deydi bizding qazaq. Onyng ýstine, olar da qargha tamyrly qazaqtyng balalary. Auyl-aymaghy, tuys –tughan, júrat - jegjattary bar degendey. Olardy el-júrtynan bóle-jaryp arnauly jaghday jasaudan qazaq kóshi útylmasa, útpaydy. Al, olardyng qarym qabiletin el mýddesi jolynda tiyimdi paydalanu búl mýlde bólek әngime.

   Óz qandastaryn elge shaqyrudyng dayyn tәjiyirbesin Izrail men Germaniyadan ýirenuge әbden bolar edi. Tek osy baghytta tabandy sayasat jýrgize alsaq. Onday sayasattyng jemisi tek últtyng demografiyalyq ósimi ghana emes, últtyq ekonomikamyzgha da tyng serpin әkeler edi. Mysaly, Ózbekstan, Qytay jәne Mongholiya qazaqtary auylsharuashylyghyna jan bitirip, qanyraghan qazaq auyldarynyng tamyryna qan jýgirter edi. Senbeseniz myna bir resmy derekke jýginip kórelik. Irgedegi kórshimiz Qytaydyng Shynjang aimaghynda  tabighy jayylym aumaghy 48 milion gektar ghana, yaghni, bizben salystyrghanda tórt esege juyq az. Soghan qaramastan, 2011 jyldyn  mausym aiyndaghy mal basy 57 milion 990 myng bas, jyl sonynda qolda qalatyn mal basy 36 milion 970 myng basty qúraghan. Osy jylghy óndirilgen etting mólsheri 1 milion 990myng tonna. Bir quanarlyghy osy mal jәne mal ónimderining basym kópshiligin sol jaqtaghy óz qandastarymyz baghyp ósiredi әri óndiredi. Mine sol siyaqty tórt týligin mynghyrtqan Mongholiyadaghy qazaqtar, baqshasyn jayqaltyp, bardy úqsata biletin Ózbektegi aghayyndar elge qosylsa qút bolar edi.

    Salystyru ýshin aitar bolsaq elimizding tәbighy jayylymy 189 mln gektardan asady eken. Ótkende , Parlamenttik tyndauda bayandama jasaghan Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekovting deregine jýginsek,ótken jyldyng ózinde  siyr etin óndiru kórsetkishi 373,5 myng tonnany, qoy etin óndiru 153,8 myng tonnany, shoshqa etin óndiru 192,7 myng tonnany, jylqy etin óndiru 85,1 myng tonnany, qús etin óndiru 123,1 myng tonnany, sýt óndiru 4 million 851,6 myng tonnany ghana qúraghan. Qytaydyng jaz jaylauy, qys qystauy jalghasyp jatqan bir ólkesining tәbighy jayylym aumaghy men óndirilgen ónimning salystyrmasyna qarap jylaysyng ba, kýlesing be?!

                                              (Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345