Álemde jýktilik merziminde jәne bosanu kezinde әr minut sayyn bir әiel qaytys bolady. Al jylyna jarty milliongha juyq ana kóz júmady. Býkilәlemdik densaulyq saqtau úiymynyng mәlimeti boyynsha analar ólimi jaghynan aldynghy orynda Afrika túr. Qazaqstan tizimning orta sheninde. Túrmys dengeyi bizben shamalas memleketterding ishinde analar ólimi jaghynan tómen kórsetkish Bolgariya, Gruziya, Kosta-Rika, Litva, Mavrikan, Makedoniya, Moldova, Slovakiya elderinde tirkelgen. Al órkeniynetti delinetin Batys Europa, AQSh, Kanada, Japoniyamen salystyrghanda bizde analar ólimi 10 ese kóp. Songhy jeti jylda Qazaqstanda jýktilik pen bosanu kezinde týrli jaghdaygha baylanysty myndaghan әiel baqilyq bolghan. El Ýkimeti osy bir kýrdeli mәselemen kýreste nәtiyjege jete almay jýr.

Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng aiqyndauy boyynsha analar ólimi eki topqa bólinedi. Birinshisi - tikeley akusherlerding kinәsi, yaghny búl bosandyru kezinde ketetin qatelikter. Ekinshisi - akusherlerding janama kinәsinen bolatyn qayghyly jaghdaylar. Búl búrynnan bar nemese jýktilik kezinde payda bolghan aurulardy eskermeuden. Qazaqstanda birinshi sebep basym týsip otyr. Memleket demografiyalyq ósimdi jandandyrudy strategiyalyq maqsat etedi, al sol halyqty kóbeytetin analar top-tobymen qyrylyp jatyr! Osylay maqsatymyz ben isimiz ýilespey otyr.

Álemde jýktilik merziminde jәne bosanu kezinde әr minut sayyn bir әiel qaytys bolady. Al jylyna jarty milliongha juyq ana kóz júmady. Býkilәlemdik densaulyq saqtau úiymynyng mәlimeti boyynsha analar ólimi jaghynan aldynghy orynda Afrika túr. Qazaqstan tizimning orta sheninde. Túrmys dengeyi bizben shamalas memleketterding ishinde analar ólimi jaghynan tómen kórsetkish Bolgariya, Gruziya, Kosta-Rika, Litva, Mavrikan, Makedoniya, Moldova, Slovakiya elderinde tirkelgen. Al órkeniynetti delinetin Batys Europa, AQSh, Kanada, Japoniyamen salystyrghanda bizde analar ólimi 10 ese kóp. Songhy jeti jylda Qazaqstanda jýktilik pen bosanu kezinde týrli jaghdaygha baylanysty myndaghan әiel baqilyq bolghan. El Ýkimeti osy bir kýrdeli mәselemen kýreste nәtiyjege jete almay jýr.

Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng aiqyndauy boyynsha analar ólimi eki topqa bólinedi. Birinshisi - tikeley akusherlerding kinәsi, yaghny búl bosandyru kezinde ketetin qatelikter. Ekinshisi - akusherlerding janama kinәsinen bolatyn qayghyly jaghdaylar. Búl búrynnan bar nemese jýktilik kezinde payda bolghan aurulardy eskermeuden. Qazaqstanda birinshi sebep basym týsip otyr. Memleket demografiyalyq ósimdi jandandyrudy strategiyalyq maqsat etedi, al sol halyqty kóbeytetin analar top-tobymen qyrylyp jatyr! Osylay maqsatymyz ben isimiz ýilespey otyr.

2001-2006 jyldar aralyghynda qaytys bolghan analardyng basym bóligi akusherlerding kinәsinen ajal qúshqan. Al auyldaghy analar qaladaghy qúrbylarynan eki ese kóp ólgen. Mәselen, 100 000 anagha shaqqanda 2005 jyly auylda 16,0 ana, al qalada 6,7 ana, 2006 jyly auylda 21,0 ana, qalada 11,2 ana qaytys bolghan. Sebebi auylda bilikti akusher mamandar tapshy. Jaghday tym kýrdeli. Búny biz oidan shygharyp otyrghan joqpyz. Densaulyq saqtau ministrligining jaqynda jabyq jaghdayda ótken jinalysynda aitylghan mәlimetter qolymyzgha týsti. Osy bayandamada sonday-aq әielderding 1/6 bóligi gestozdan, 1/7 bóligi aborttan kóz júmatyny aitylghan. Jalpy alghanda qaytys bolghan әielderding 58,6 payyzynyng ajaly akusherlerding kinәsinen bolghan. Qaranyzshy, osy kórsetkishke sәikes kezendegi әielderding dertten qaytys bolghandary 17 payyz ghana.

Akusherlik qan ketuden qaytys bolatyn analardyng kóp boluynyng birinshi sebebi bilikti maman tapshylyghy ekenin aittyq. Saraptama kórsetkendey jedel kómek kórsetetin stasionarlardyng dayyndyghynyng tómendigi, akusherlik qan ketu kezinde kórsetiletin medisinalyq kómekting dәleldi algoritmderining saqtalmauy, qandy toqtatu kezinde dúrys әreket etpeu, akusherlerding belsendiligining tómendigi, anesteziologiyalyq jәne jan saqtau sharalaryn qate jýrgizu ólimning basty sebepteri eken.

Analar ólimin azaytudyng joldary da bayandamada aitylghan. Ol ýshin akusherlik qan ketuding aldyn alu jәne emdeu isine tiyimdi tehnologiyalardy engizu, әbden tozyghy jetip eskirgen stasionarlardyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn janartu, emdeu mekemelerin qan jәne qandy almastyratyn zattarmen tolyq qamtamasyz etu, sonyng ishinde әielder bosanatyn mekemelerding barlyghyn qan úngdyng VII faktoryna qajetti qormen tolyq qamtamasyz etu kerek. Ókinishke oray, býgingi kýni әielder bosanatyn mekemeler qauipsizdik preparattarymen jәne qan komponenterimen jetkilikti dәrejede qamtamasyz etilgen joq.

Jýktilikke qarsy dәriler qansha jerden jarnamalanghanymen Qazaqstanda abort jasau azaymay otyr. Jyl sayyn abort jasatqandar sany 130 mynnan asyp otyr. Tóbe shashyng tik túrady. Qoghamnyng sonshama azyp ketkeni me? Ruhany asharshylyq, ruhany daghdarys, mine, osyghan jetkizdi. Búlar siz ben bizding ainalamyzda jýrgen apa-qaryndas, analarymyz! Árbir ýshinshi jýktilikting jolyn abort kesip otyr. Mamandar kórsetkish múnan da joghary boluy mýmkin deydi. Óitkeni el ishinde qúpiyany ashudan qaymyghyp týsik tastau ýshin jeke adamdardyng kómegine jýginetinder de az emes. Bayandamada memlekettik mekeme akusherlerining de «barmaq basty, kóz qystymen» abortty jasyryp tirkemey qoyatyndary turaly da aitylghan. Ákimshilik jaza múnday zansyzdyqqa tiym sala almay otyr. Taghy bir aita keter mәlimet - sharanadan bezinetinder sany taghy da auyldyq jerlerde kóp bolyp shyqty. Qaladan 3-4 ese kóp. Abort jasatyndardyng 5 payyzy 15-18 jas aralyghyndaghy qyzdar eken. Búl mәselelerge týrli jynys aurularyn, dauasyz dertterdi qosynyz. Ókinishtisi, qazaq elining qyz-kelinshekteri arasynda jýrgizilgen saualnama barysynda súralghandardyng 22% (15-18 jas) jәne 23% (20-24 jas) ghana VICh-ten saqtanu joldaryn biletinin kórsetken.

Tútastay alghanda Qazaqstanda analar ólimin azaytu baghytyndaghy júmystar naqty nәtiyje berer emes. Al jylyna jýzdegen anany ana jaqqqa attandyrugha atsalysyp jýrgen akusherler aramyzda jýr. Eng qorqynyshtysy osy bolyp otyr. Memleket auruhana salghanymen, ony bilikti mamanmen qamtamasyz etude qauqarsyzdyq tanytuda.

Bek Datúly - «Abay-Inform».