AHMET BAYTÚRSYNÚLY QAShAN ÝILENGEN? ELINE QAShAN BARGhAN?
...A.Baytúrsynov atyndaghy múrajaydyng diyrektory R.Imahanbetovanyng "Ghasyr sanlaghy -A.Baytúrsynovtyng shygharmashylyq ghúmyrbayany" atty kitaby baspadan shyqqan bolatyn. Búl kitap avtory R.Imahanbetova ghylymy zerdeleu, zertteuimen emes, qújatsyz, dәleldi dereksiz tújyrym jasauymen meni tanghaldyrdy. Kitaptyng birinshi tarauynyng birinshi bólimi A.Baytúrsynovtyng «Ómir derekterin» bayandaudan bastalady. Búl taraudaghy ýlken qatelik A.Baytúrsynov pen Bәdrisafanyng ýilenu merzimin kórsetuden ketken. Avtordyng ózi osyny bylay dep bayandaydy «...Yaghni, olardyng shamamen 1896-1897-jyldary(?) nekeleskeni anyq. Erli zayyptylar shanyraq qúrghanda Ahmet -25 jasta, Bәdrisafa -19 jasta bolghan»dep (44- bet) tújyrymdama jasaydy.
...A.Baytúrsynov atyndaghy múrajaydyng diyrektory R.Imahanbetovanyng "Ghasyr sanlaghy -A.Baytúrsynovtyng shygharmashylyq ghúmyrbayany" atty kitaby baspadan shyqqan bolatyn. Búl kitap avtory R.Imahanbetova ghylymy zerdeleu, zertteuimen emes, qújatsyz, dәleldi dereksiz tújyrym jasauymen meni tanghaldyrdy. Kitaptyng birinshi tarauynyng birinshi bólimi A.Baytúrsynovtyng «Ómir derekterin» bayandaudan bastalady. Búl taraudaghy ýlken qatelik A.Baytúrsynov pen Bәdrisafanyng ýilenu merzimin kórsetuden ketken. Avtordyng ózi osyny bylay dep bayandaydy «...Yaghni, olardyng shamamen 1896-1897-jyldary(?) nekeleskeni anyq. Erli zayyptylar shanyraq qúrghanda Ahmet -25 jasta, Bәdrisafa -19 jasta bolghan»dep (44- bet) tújyrymdama jasaydy.
...Mәselen, R.Imahanbetova kitaptyng 35-shi betinde: «Ahmetting asyl jary Bәdrisafa haqynda zertteushi ghalymdardyng (ghalymdardyng aty jóni, enbegi atalmaghan) tarapynan da әr qily núsqadaghy boljamdar aitylyp jýr. Mәselen «Osy jerde aita ketelik, «A.Baytúrsynovtyng júbayy Aleksandra atty orys әieli bolady.Ózi túrghan pәter iyesining qolynda jýrgen jetim qyz. A.Baytúrsynov týrmede jatqanda tamaq tasyp, kir- qonyn juyp, kómek kórsetedi. Adamgershiligi zor azamat múnday qayyrymdylyqty, adal kónildi attap ketudi ar sanap, týrmeden shyqqan song sol qyzgha ýilenedi» (23-32- bet) degen jansaq pikir esh qisyngha kelmeydi» dep búl jerde aty -jóni, enbegining taqyryby atalmaghan bir ghalymnyng Ahang men Bәdrisafanyng qosyluy turaly pikirin jónsiz, naqty dәlel dereksiz teriske shygharady.
... Búl joly avtor osy kitaptyng 40-betinde «Mәselen,1926-shy jyldary (?) tughan eline demalugha kelgen Ahmet pen Bәdrisafanyn az kýn tәrbiyesinde bolyp...» dep bastaydy әngimesin. Búl jerde mәsele R.Imahanbetovanyng «Ahmet pen Bәdrisafa Torghaygha 1926-jyly keldi deuinde.
Al, Ahannyng qolynda ósken Kәkishev Samyrattyng jazuynsha («Ahang turaly aqiqat» 26-bet) A.Baytúrsynov pen Bәdrisafa Torghaygha 1923 jyly kelgen.
Jogharydaghy ýzindi joldar jurnalist, tarihshy Júmat Ánesúlynyng «Ghasyr sanlaghyndaghy» jalghan derekter: A.Baytúrsynov pen Bәdrisafa turaly» maqalasynan alynyp otyr. Qaranyz: http://masa.kz/article/view/id/4348
Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy poshtasyna (abai-akparat@mail.ru)
Júmat Ánesting jazghanyna oray A.Baytúrsynov atyndaghy múrajaydyng diyrektory Rayhan Imahanbetten jauap keldi. Jauap hatynda Rayhan hanym bylay deydi:
1). Júmat Ánes Qostanaydan 100 shaqyrymda ornalasqan Áuliyekóldegi jeti kólding birining «Múghalimkól» ataluynyng syryna ýnilgen bolsa, múnyng mәnin týsiner edi. Ahmettey jigit tóresine 34-ke kelgenshe otbasyn qúrmay ne kórinipti?! Ahmet Ombygha barghangha deyin otbasyly bolghanyn angharu esh qiyndyq tughyzbaydy logikasy dúrys adamgha.
Al men, «jansaq» dep eseptegen pikirlerimning avtorlaryna silteme jasay otyryp, taraudyng sonynda kitaptarynyng atauy jәne ýzindi alghan betin kórsetkenmin. Kitap ishinde aty atalmasa, ol әdepke baghynghandyqtan. Shyndyghynda, ol kisilerding Badrisafa Baytúrsynovanyng Dala gubernatoryna jazghan jedelhatynan habarlary bolsa, asyghys dogma jasamaghan bolar edi. Ol kisiler, ózderinen ketken aghattyqty bilgennen keyin ýnsiz qaldy. B.Badrisafa anamyzdyng jedelhatyn BAQ-ta jornalshy Armiyal Tasymbekov 1994 jyly «Qazaq әdebiyeti» aptalyghynda jariyalaghanymen, onyng esimin – Tatiyana dep janylysty, múny ghylymy orta qabyldamaghandyqtan, «Ghasyr sanlaghy...» kitabynda túnghysh ret jedelhat qaz-qalpynda berildi.
2). A.Baytúrsynúlynyng 1902-1904 jyldary Omby mekemesinde is-jýrgizushi bolyp qyzmet istegeni anyq. Omby oblysy Memlekettik múraghat.,8-qor, 1-tizbe,1-is, 1-paraq. Múny tarihshylar anyqtaghan. Mening ol tústa búl derekten habarym bolghan joq, «Ghasyr sanlaghy» kitabyn oqyghannan keyin qaraghandylyq – Qayrat Álibekov habarlap, jogharyda atalghan qor men aqparattyng tolyq núsqasyn jiberdi. Mine, naghyz ghylymgha jany ashityn azamat. Al men M.Áuezov pen M.Dulatúlynyng estelikterindegi mәlimetterge sýienip, Ombyda túrghany anyq degen oidy tastaghanmyn, oqyrmangha. Qatelespeppin.
3). A.Baytúrsynúlynyng eline 1926 jyly barghany da anyq. Ahmet 1909 jyly qaytys bolghan әkesi men keyin qaytys bolghan aghasy Qalidyng basyna túrghyzghan tamnyng kóktasyna «1926 jyl» dep jazghan. Múny tóte jazudy – Ahmet әlippesin biletinderding bәri de oqy alady.
Týiin sózim: Ahmet Baytúrsynúlynyng ómirine qyzyghushylyq tanytyp, zertteu nemese kitap jazu ýshin Torghayda tuu shart emes. Ol kýlli qazaqqa, tipti týrki júrtyna ortaq tarihy túlgha, qay saladan alyp qarasanyz da Ahmet Baytúrsynúly – HH ghasyrdyng reformatory. Ahanday túlghanyng kelbetin bir bayandamada «Úlaghatty ústaz» atty maqalasynda tolyqqandy jazghan jazushy – Ábish Kekilbayúly. Tym bolmasa, sony oqyp alsanyzdarshy, sonda oilanyp sóiler edinizder.Ol maqala – «Egemen Qazaqstan» gazetinde 1998 jyly, «Últtyq ruhtyng úly tini» atty jinaqta 1999 jyly jariyalandy.
Ahmet Baytúrsynúlynday әfsana túlghanyng tughan jerine taghzym etu – iysi qazaqtyng paryzy. Torghaydan shyqqan túlghalargha qyzyqqandyqtan, topyraghynyng kiyesin jazyp jýrip, torghaylyqtardyng bәrin Ahanday kórushi edim. Atam qazaq: «Bir biyeden ala da, qúla da tuady» dep beker aitpaghan eken-au. «Bitke ókpelep, tonymdy nesine jaghayyn», tekke tonyp qalarmyn. Jaratqan iyem Ruhany tonudan saqtasyn últymyzdy. Jerding de, jýzding de ózindik kiyesi bar... Sondyqtan, jer men jýzge bólinip, shóre-shóre bolghansha, Alash Arystary ansaghan «bauyry býtin, sauatty da mәdeniyetti el bolu» jaghyn oilayyq, aghayyn!
P.S. Qúrmetti sayt oqyrmandary, juyrda Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng alty tomdyghy (120 baspa tabaq) óz oqyrmandaryna jol tartady. Kózi qaraqty oqyrman, qúr qalmanyzdar.
Rayhan Sahybekqyzy IMAHANBET
Abai.kz