Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7817 0 pikir 11 Qarasha, 2013 saghat 02:57

Sayat Qamshyger. Ishim —alan...

Baqyt

 

Baqytty shaq-balalyq kezim eken,

Ómir degen-múndargha tózu eken.

Jýregine imandy úyalatyp,

Baqyt degen bir Haqty sezu eken.

 

Allany sýi, saghan syy qaytarady,

Sonda ghana kóniling jay tabady.

Kórkem minez tanytsan-baqyttysyn,

Ómiring de gýl bolyp jayqalady.

 

Imanynmen týsirseng sanagha sham,

Bayqalady nyghmetter arada san.

Adamzatty sýie bil jýreginmen,

Baqytyndy eger shyn baghalasan.

 

Túnyq saqta jýrekting búlaghyn sen,

Basqa tebu baqytty-kýnә bilsen.

Jaratqannyng nәsibi búiyrady,

Jelkenindi Allagha búra bilsen.

 

Adamzatqa oilanar uaqyt býgin,

Eki dýnie baqytyn tatypty kim?

«Tәube» degen adamdar shyn baqytty,

Músylmannyng әr kýni baqytty kýn!

***

Tughan elim   

Anyq basyp jýrsem de júrt aldynda,

Namysyndy tughan el,

jyrta aldym ba?

Amanaty halqymnyn-babalarym,

Bar senim men ýmitim-úrpaghymda !

 

Tughan elim,

Kórsetting qúrmetindi,

Ótey alar ma ekenmin mindetimdi?

Kónilimde kók bayraq jelbireude,

Qyran bolyp sýisem be kýn betindi?!

 

Jappar iyem!

Rizamyn,

bas úryldy,

Alshysynan týsirding asyghymdy.

Tughan elim,anamday ayalaymyn,

Baqyt

 

Baqytty shaq-balalyq kezim eken,

Ómir degen-múndargha tózu eken.

Jýregine imandy úyalatyp,

Baqyt degen bir Haqty sezu eken.

 

Allany sýi, saghan syy qaytarady,

Sonda ghana kóniling jay tabady.

Kórkem minez tanytsan-baqyttysyn,

Ómiring de gýl bolyp jayqalady.

 

Imanynmen týsirseng sanagha sham,

Bayqalady nyghmetter arada san.

Adamzatty sýie bil jýreginmen,

Baqytyndy eger shyn baghalasan.

 

Túnyq saqta jýrekting búlaghyn sen,

Basqa tebu baqytty-kýnә bilsen.

Jaratqannyng nәsibi búiyrady,

Jelkenindi Allagha búra bilsen.

 

Adamzatqa oilanar uaqyt býgin,

Eki dýnie baqytyn tatypty kim?

«Tәube» degen adamdar shyn baqytty,

Músylmannyng әr kýni baqytty kýn!

***

Tughan elim   

Anyq basyp jýrsem de júrt aldynda,

Namysyndy tughan el,

jyrta aldym ba?

Amanaty halqymnyn-babalarym,

Bar senim men ýmitim-úrpaghymda !

 

Tughan elim,

Kórsetting qúrmetindi,

Ótey alar ma ekenmin mindetimdi?

Kónilimde kók bayraq jelbireude,

Qyran bolyp sýisem be kýn betindi?!

 

Jappar iyem!

Rizamyn,

bas úryldy,

Alshysynan týsirding asyghymdy.

Tughan elim,anamday ayalaymyn,

Men sýiemin tәuelsiz ghasyrymdy!

 

IYә,sýiem,

sýiemin,

taghy sýiem,

Jýrmin әzir ómirding aghysymen.

Qyzghaldaqtay qúlpyrar qyzdarym bar,

Úlym erteng sýiiner «barysymen».

 

Tughan elim,

mәngilik berik shynar,

Tughan halqym ózine serik,synar.

Topyraghyng bolsam el,armanym joq,

Ózeginen tirshilik ónip shyghar...                                   

 

***

Hat

Sen janymda bolmasang da,

birgemiz,

Bir jýrgende ajyramas irgemiz.

Saghan alghash sóz aitqanday tolqimyn,

hat arqyly sóileskende kýnde biz.

 

Óshkenimdi jandyrghanday hattaryn,

Ár sózindi kónilimde jattadym.

Jylaghannan artyq eken kýlgenim,

joghaltqannan kóp bolypty tapqanym.

 

Sezimim bar tamshy bolyp tamatyn,

Seni kýtip tausylghanday taghatym.

Saghan úshyp jetsem be eken qús bolyp,

biraq, әtten...

joq qoy mening qanatym.

 

Búl әlemge sensiz qalay siyam men,

Tirshilikte baqyttymyn úyammen.

Dәl janynda bolmasam da tap qazir,

biz birgemiz kónil qúsy— qiyalmen.

 

Hattarymmen saghynyshym jarysqan,

Ishim —alan...

syrtym dýrdey arystan.

Sýigen jýrek soghady eken saghattay,

jan-jaryndy izdegende alystan!

 ***

Analar

Domalaq pen Úlpandarday bayaghy,

Analar ghoy tirshilikting bayany.

Alystasaq armandarday ansatqan,

Analardyng alaqany-ay ayaly!

 

Saqtaydy ony әrbir perzent,er este,

Biz olarsyz shygha almaymyz beleske.

Ár jýrekte gýl alqabyn ósirgen,

Analardyng meyirimi emes pe?

 

Olar barda qayghy baspas enseni,

Ár úl men qyz—analardyng bólshegi.

Analar ghoy súlulyqtyng naq ózi,

Ana emes pe shydam, tózim ólshemi?

 

Jýrekterde kóktem ornap,jaylasyn,

Kónilderge qústar qonyp,sayrasyn.

Apalardyng әjim týspey betine,

Analardyng janarlary jaynasyn!

 

Qaharly qys kónilderdi múnaytty,

Kóktem kelip qúlaghyma syr aitty.

Tolqyp túrmyn anam qaytyp kelgendey,

Al, kóktemdi ana emes dep kim aitty?

 

***

Maytalman

Oralhan Bókeyge

 

Sening sózing kórkem suret,jarasym,

Qatarynnan oqtay ozyq,darasyn.

Asyl sózing aralap jýr Qydyr bop,

Altay menen Atyraudyng arasyn.

 

Sen tilimning eng bir biyik shynysyn,

Al múrang she?

—   Bagha jetpes yrysym.

Ólmegensin,ruhynmenen tirisin,

Kórkem sózding sәulesisin,

núrysyn.

 

Qyran bolyp qalyqtaysyng kógimnen,

Janarynnan tazalyghyng kóringen.

Qalamynnan júpar iyis anqyghan,

Al jýzinnen iman núry tógilgen.

 

Sen,Or-agha!

Qazaghymnyng sertisin,

Sóz—әlemning shaharysyn,kentisin.

Seni oqysam kónilime kóktem kep,

Búqtyrmamen tolyqqanday Ertisim.

 

Seni oqysam «Múztaudaghy» Aqtanyn,

Jener,bәlkim Altay jaqtyng aqpanyn.

«Qar qyzy» men «Mynau appaq dýniye»,

«Qúm minezi» mamyghynday maqtanyn.

 

Or-aghamyz!

Seni óldi dep aita alman,

Múrang gýldey jadyraghan,jayqalghan.

Janyng kóktem,

kóniling jaz,

túlghang tau,

Sózing jibek,

El ýshin sen maytalman!

 

***

Shyghysym

Kónilimde bir múnym bar shókimdey,

Bala kezdi kim eske almas ókinbey?

Semey jaqtan bastalatyn armanym

Qos jaghany jalghap túrghan kópirdey.

 

Shyghys jaqqa sezim — ózen jii aqty,

Shar suynan qúidym boygha úyatty.

Birde jyldam,birde bayau búl ómir

Ertis bolyp aghyp jatqan siyaqty.

 

Shyghysym bar Altay taudyng kenindey,

Ár aghashym bir sypayy kelindey.

Janym tereng ,túnyq Zaysan kólindey,

Minezim bar Qalbataudyng jelindey.

 

Shәkәrim men Múhtardayyn talay dýr,

Shyghys jaqtan tarap edi aray,núr.

Jýregimning ortasynda Óskemen,

Óskemenning dәl tórinde Abay túr.

 

Shyghysymnan búlaq bolyp bastalgham,

Quanyshtan tamshyday pәk jas tamghan.

Kýnshyghystan atqan tanmen talasyp,

Perishteler týsip jatyr aspannan.

 

Shyghys jaqtan arayla tan, kýn sónbe,

Tughan jerde baqytty ómir sýrsem be?

Shyghys jaqtyng aua-rayyn andaymyn,

Arman qala — Almatyda jýrsem de!

***

Shyghystaghy yrysym

Saghan degen kónilim alaby keng dalanday,

Tughan jerge saghynysh sezimine balang bay.

Mening barlyq tamyrym saghan kelip jalghanghan,

Óskemen men Semeyim — әkem menen anamday.

 

Jýregim bar elim dep bir Allagha syiynar,

Ertis, seni oilasam,

kónilge gýl jiylar.

Senen ketkem tamshy bop,

búl balang da bir salan,

Mening barlyq sezimim saghan kelip qúiylar.

 

Ertis,senen tamshy bop attanghanda arman em,

Aq batandy berip sen, tilektes bop qalghan en.

Almatyny betke alyp úl-qyzdaryng — tamshylar,

Shyghys penen Jetisu jerin solay jalghap en.

 

Saghynghanda saghan kep,

tabam dertting dauasyn,

Qúpiyandy, syryndy ishke tartyp aghasyn.

Jetkizetin qorekti sen bir kýre tamyrsyn,

Jalghap jatqan tiri aghza — el men elding arasyn.

 

Kindik qanym tamghan ed Shar ózeni — salanda,

Aqyn bolyp ketip em qoy baqqanda dalanda.

Mening jazghan jyrlarym shaghaladay erkelep,

Balalyghym asyr sap oinap jýr ghoy jaghanda.

 

Ótkizsem de uaqytty sal-serilik, kýi, әnmen,

Ertis, aitshy,

Qalaysha tas qalagha siyam men?

Aghysynan ómirding qajyghanda búl balan,

Ózing jaqqa úshady kónil qúsy — qiyalmen.

 

 Aghyp jatqan Ertisim,

Shyghystaghy yrysym,

Óser sening jaghanda últtarym men úlysym.

Elimizding aq tany Shyghys jaqtan atady,

Qos ókpeng bop qos qala,

tarylmasyn tynysyn!

 

***

Sen ketkeli

 Sen ketkeli qúlazuda kónilim,

Jýreginmen toqtaghanday ómirim.

Qayghy-múngha jan dýniyem janshyldy,

Al, syrt kózge kýdireygen bórimin.

 

Sen ketkeli kótermedim basymdy,

Endi mening kim sýrtedi jasymdy?

Búl dýniyede qaydan seni tabamyn,

«Qúlynym» dep kim sipaydy shashymdy?!

 

Sen ketkeli keudem toldy óksikke,

Tenizderim ainalghanday kólshikke.

Asyl anam kirmeyinshe júmaqqa,

Alla, mening kónilimdi kónshitpe!

 

Sen ketkeli ókpem qysyp, taryldy,

Ajal mening әketipti «barymdy».

Opyr-topyr, bir jemis te qaldyrmay,

Bireuler kep tonaghanday baghymdy.

 

Sen ketkeli oy san saqqa bólindi,

Úlyng da endi kóp oilaydy ólimdi.

Taghdyr meni bir búryshqa tastady,

Syghyp-syghyp shygharghanday sólimdi.

 

Sen ketkeli jýrem bosqa sabylyp,

Ákem ketip, ózing bop eng bar ýmit.

Endi meni shygharyp sap kózimen,

Kelerimdi kim kýtedi sarylyp?

 

Sen ketkeli esengirep aspanym,

Terekter de kótermey túr bastaryn.

Bar kezinde qadyryndy bildik pe,

Ómir degen osylaysha,

qas-qaghym...

 

 ***

Bayynqol

 Bayynqol, saghan keldim týu alystan,

Jerdenmin shóbi shýigin, úlar úshqan.

Laylasa bәz bireuler túnyghyndy,

Jýrekte aibat sheger bir arystan.

 

Bayynqol, seni oilasam órtenemin,

Salana saghynyp kep erkeledim.

Batyr bop buyrqanyp, tas audarghan,

Ózindey bala kezde tentek edim.

 

Qústaryng qay kezde de salsyn әnin,

Ómirding syndaryna san shydadyn.

Allany zikir etip jýrgendey-aq,

Sekirgen tastan-tasqa tamshylaryn.

 

Bayynqol, búl balandy tanydyng ba,

Namysyn úldarynnyng janydyng ba?

Keudemde túr bir manghaz Han Tәniri,

Aghyp jýr bir Bayynqol tamyrymda.

 

Jyljytar Alla talay kýn, aptany,

Balana tilektes bol jyraqtaghy.

Ózendi kórdim taza búl fәniyde,

Kәusardy kórsem , shirkin, júmaqtaghy!

 

Sayat Qamshyger

 1978 jyly 1 mamyrda Shyghys Qazaqstan oblysy, Jarma audany, Kezensu auy­lynda dýniyege kelgen. Alma­ty memlekettik uniyver­siy­tetining qazaq filologiyasy fakulitetin 1999 jyly ýzdik ayaqtaghan. Ár jyldarda Almaty qalasyndaghy M.Bazarbaev atyndaghy №138 gimnaziyada múghalim, Qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn respublikalyq mektep-internatta oqytushy, «Qaynar» uniyversiytetinde agha oqytushy, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda ghylymy qyzmetker , Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynda әdeby kenesshi bolyp enbek etken. Qazir respublikalyq «Móldir búlaq» jurnalynda Bas redaktordyng orynbasary.

1996 jylghy “Poeziya kóktemi” jyr mýshәirasynyng jenimpazy, 1998 jyly “Júldyz” jurnaly úiymdas­tyrghan Artyghaly Ybyraev atyndaghy jas aqyndar mýshәirasynyn, Halyqaralyq «Shabyt» festivalinin, Aughan soghysy ardagerlerine arnalghan mýshәiranyn, Astananyng 10 jyldyghyna arnalghan respublikalyq mýshәiranyn, «Alash jәne ruh» siyaqty jyr mýshәiralarynyng jýldegeri.

1999 jyly “Bilim” baspasynan shyqqan “Ólenge әrkimnin-aq bar talasy” atty student aqyndardyng jyr jinaghyna, 2006 jyly «Jalyn» baspasynan shyqqan «Jas tolqyn» újymdyq jinaghyna, 2013 jyly Mәskeuden jaryq kórgen «Qazaq poeziyasy» antologiyasyna ólenderi engen. 2001 jyly “Otyrar kitaphanasy” seriyasymen “Sary gýl” atty túnghysh kitaby “Jazushy” baspasynan jaryq kórgen. 2008 jyly «Jalyn» baspasynan shyqqan «Jýrektegi aghystar» atty jyr jinaghynyng avtory. «Sәuir qúryltayy. 2002 jyl» (2007), «Almatynyng jýregindey Almaly» (2006) kitaptarynyng qúrastyrushysy.

«Serper» jastar syilyghynyng laureaty.

 

Sayat Qamshygerding poeziyasy jayly pikirler

    «Sayattyng jyrlarynda tazalyq, móldirlik túnyp túr. Aqyndyq quaty, shúrayly tili, sheberligi oqyghan jandy tamsantady. Ol- poeziyagha kelip qosylghan tyng ekpin, jana kýsh...»

Marfugha Aythojina,

aqyn, Qazaqstan Respublikasy Memlekettik     

syilyghynyng laureaty

 

   «Sayat Qamshygerding «Jýrektegi aghystaryn» jaybaraqat oqymay, óz janymyzdyng oqyrmandyq oy ýndestigimen oqydyq. Jәne jastardyng da jan-dýnie tolqynystaryna tәuba ete oqydyq. Bizding keyingi tolqynnan da kýterimiz osy emes pe edi? Yrzamyz. Qanatyng qataya bersin,balam!»

Seyfolla Ospan,

aqyn, synshy, Halyqaralyq «Alash»

әdeby syilyghynyng laureaty

 

   «Sayattyng qay-qaysy óleni de ózi qatarlas aqyndardyng eshqaysysynan kem emes. Ol osy kitaby arqyly ósu ýstinde ekendigin kórsete alghan...»

Janat Ahmadiy,

jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdebiy

syilyghynyng laureaty

 

   «22 jasynda jas aqyn-jazushylardyng forumyna qatysyp, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine ótken, 23 jasynda túnghysh kitaby jaryq kórgen aqyn әdeby ortagha, jyr sýier qauymgha, oqyrmandargha erte tanyla bastady...»

Israil Saparbay,

aqyn, Tәuelsiz Platinaly «Tarlan»

syilyghynyng iyegeri

 

 «Aqyryn jýrip, anyq basatyn» Sayattyng ólenderi nәrli, kórkem. Búl ólender jastargha tәn janalyqtargha toly. «Jýrektegi aghystar» jyr jinaghynda qazirgi poeziyagha ýles qosar kórkemdik izdenister bar.»

Maraltay Ybyraev,

Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyn

laureaty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470