Asharshylyq! Ataluy netken auyr edi...arulap jerlenbek týgil, beti jabylmastan qanshama qazaghym qansyrap, sýiekteri aqsónken bolyp, aidalada qurap qaldy desenshi!

Búl taqyrypta mening de biraz jazghandarym bar edi, Jetisu, Altynemel ónirinde oryn alghan birer oqighalardy keltirgende bolatynmyn, mysaly, Omar tórening serikterimen birge әbden ashyqqan adamdargha kezdesip, bir jylqyny soyghyzghanda, shydamaghan ýsh-tórt adamnyng ystyq qandy topyraq-mopyraghymen alaqandap jútyp jiberip, ash ózekke týsip ketip, sol jerde domalap jantapsyrghandary, bizdegi «Kereylerdin» úsaq balalaryn iyt-qúsqa jem bolmasyn dep ýngirge qamap, taspen bastyryp ketkeni, bir jaqyn apamyzdy kishkentay qyz kezinde «bandynyng túqymy dep qyzyldardyn» tiridey kókpargha tartqany, әkesining atylghan balasynyng etin sylyp tastap, sýiegin auylgha alyp kelgeni turaly t.b. estigenderdi әngime etken de edik.

Kórgen zúlymdyqtaryn eshkimge aitpay, ishterinen ghana tynyp ótken ata-apalarymyzdyng ruhtaryna taghzym!

Endigi kezekte, sol kisilerding ózara sybyrlasyp degendey sherin tarqatyp otyrghandaryndaghy bala kezimde ýzip-ýzip estigenderimdi de jaza ketsem (ol qayran ata-әjeler 1890-1925 jyldary tuyp, barlyq bosqyndyqty, asharshylyqty, aq-qyzyldyng tonauyn, zorlauyn, keyinirek Otan soghysyn da kózimen kórgender edi...)! Auyz barmaytyn súmdyqtar bolghandyqtan, keyipkerlerding (jer ataularyn da) attaryn da ataghym kelmeydi, ózimen ketsin sol súmyray zaman. Áytkenmen, bolashaq úrpaq halqymyzdyng basynan neler súmdyqtar keshkenin bilui kerek! Ol keleshektegi últ sezimin oyatugha qyzmet eter degen ýmittemin.

Osy sen araghyndy qoysanshy...

Auyldas A-sh ata «qyzyq» kisi edi, qashan kórseng tәltirektep jýrgeni, óz-ózinen aighaylap, әldekimderdi balaghattap ta jýretin, ony kórsek ainalyp qashamyz! Biraq, ol kisi balalargha mýlde tiyispeydi, ózimen ózi! Birde ýiding aulasyna kirip keldi, túra qashtyq! Ol kisi atama kep kәdimgidey amandasyp, qasyna jayghasty, men de qastaryna keldim. Atam, anau-pynau sózderden keyin: «...Áy sorly nemau, ólesing de qalasyng ghoy, osy pәlendi azaytsanshy...» dedi. Sonda ol kisining aitqany: «...Eee, Áleke, nem qaldy deysing menin! Jaqynda ózim de ketem, әke-sheshem qol búlghap jýr! Búl ómirde әbden qinalyp bittim, bir oy maza bermeydi! Týsinbeymin!

...Auyl toz-toz bolyp bosyp ketti, kim qayda, eshkim de bilmeydi. Kәdimgidey 5-6 jastaghy kezim, atam-apam, sheshem, kórshi eki aghayynnyng ýii әiteuir sandalyp ketip baramyz! Ákem janaghy ýidegi nemere bauyrlarymen birge ketken, sodan kórmedik. Kishkentay, emshektegi qatyp qalghan inimdi qúshaqtaghan sheshem túrmay ynyrsyp qúlady. Sol jerge bәrimiz toqtadyq, ýlkender ilbip jýrip, su qaynatqan bolady, oghan әldebir shóp, birdemelerdi salyp, onysyn auzymyzgha tamyzady. Ál joq. Búldyr-búldyr bolsa da qazir bәri de esime qayta týsetindey!

Qansha jattym bilmeymin, týn uaghynda oyanyp ketsem, atam men kishi atam kýbirlesip otyr eken, emis-emis estip qaldym. Atam «basqa amal qalmady, mynalardyng bәri qyrylady...qany bólek qoy... endigi sol kelindi túrghyzbay...» ar jaghy esimde joq. Ertenine me, әlde qansha kýnnen song ekenin kim bilsin, auzyma sorpa qúiyp otyrghan apamnyng sózin estidim: «...e qúday jalghyz qalghan túyaq, osyny eng bolmasa aman saqtashy...».

Birde atamnyng kishi atama: «al endi qosh, baqúl bol! Maghan qarama, endi ólmeysinder, anau sarghayghan belding astynda el bastalady. Myna jalghyz túyaq ózine amanat...». Odan keyingi esimde joq, azdap esim kire bastaghanda kishi atam, meni bireulerge berip jatty. Sodan onaldym da, bir dýngenderge malaylyqqa tastaghan eken. Er jetkenshe solardyng qolynda bolyp ólmedim. Olar jaman qarady dep aita almaymyn. El beri qayta ótkende, bәrin tastap men de keldim. Izdemegen jerim joq, tuystarymnan eshkimdi de tappadym. Sonda qalay tiri qaldym, týk týsinbeymin. Ne ishtik, ne jedik, qalay jettik, bilmedim...

Qazir bir jaman oilar basymnan shyqpaydy, endigisi bәribir. Tezirek kelse kele bersin sol ajal...»...

Sheshem qayda joq bop ketti

«Bizder myna Jalayyrdyng «S-y» bolamyz ghoy. Jiyrmalardaghy kezim, әbden ashyqtyq. Elmen birge bassaughalap jan-jaqqa biz de audyq. Qúddy bir jayylghan mal siyaqtymyz, keybir el qarasan, sýiretilip bylay ketip barady, keybiri kerisinshe jaqqa. Eshkimde es qalmaghan. Ýidegilerding bәri qyrylyp boldy, qalghanymyz agham jәne men, sheshemizdi tastamay sýiemeldep-sýirelep kele jatyrmyz. Qolymyzdan kelgeni auzyna su tamyzamyz. Boldy! Sodan ilbip otyryp myna «L-y» tauyna da jettik. Agham: «...myna sudyng qasyna sheshemizdi jatqyzayyq. Ekeumiz eki jaqtap tau jaqqa baryp, ininen tyshqan, sarshúnaq kezdesip qalar, qoy jua bar ma eken, qarayyq, jýr...» dedi. Biraz jerge barghanda su jaqqa ketip bara jatqan bir tobyrdy bayqadyq.

Jaryqtyq, taudyng aty tau ghoy, bauyrym aitqanynday appaq bop quarghan jylqy sýiegin, qoy jua, taghy birdeme-birdeme tauyp ta aldyq. Onymyzdy alyp, baghanaghy sheshemizdi jatqyzghan jerge kelsek, ol kisi joq! Ary qaradyq, beri qaradyq. Sodan kýn de batty, ertenine talay jerge baryp sharlap ta qayttyq. Sheshemiz jym-jylas...»...

Qazydan jeshi

«...Kәdimgidey 15-16 jastaghy kezim. Auylda tigerge túyaq qalmaghan, keshikpey iyt-mysyq ta bitti. Sýiek-sayaq, teri-qayys, shóp-shalamdy talghajau etu bastaldy. Elmen birge sýiretilip ketip baramyz, әiteuir ýlkenderden estigenim, Qytaygha jetsek... Ilbip bara jatyp qúlaghandargha qaraudy da qoydyq! Ana, «A-q» degen temir jol stansasy bar ghoy, sonyng manynan bizge úqsamaytyn orys pa bir әiel qosyldy, ózi aryp-ashpaghan, kәdimgidey tolyq. Qaydan keledi, qayda barady eshkim de bilmeydi.

Bir-eki kýn ótken bolar, es-túsymnan airylyp qúladym, kóz aldym qarauytyp ketken, úiqy ma, týs pe bilmeytindey jaghdaydamyn, qansha jattym, ony da bilmeymin. Tek qana sheshemning «...aynalayyn, qaraghym-ay, jalghyzym-jaryghym, myna qazydan jeshi, júta ghoy, túryp ketesin...» dep auzyma salghan bir týiir maydyng erip, ishime barghanynan kýsh alyp esim kirdi. Sodan shamamyz kelgenshe jýrip otyryp, onshaqty adam shekara astyq. Auyldan birge shyqqan elu-alpys adamnan qalghany sol edi, әlgi joldan qosylghan orys әieldi kórmedim. Keyin әbden es kirip, oilaymyn da, ol qaydan kelgen qazy, qalay tabylghan may...»

Ádemi kelinshek edi-au

Eki apam, «qúdaghi, shay alynyz» dep qoyyp, kólenkede әngimelesip otyrghan, auyldaghy «jyndy apa» deytin kisi kele qaldy. Eshteme súramastan, qastaryna otyra qalyp, apama: «Ájetay, maghan tәtti kәmpiyt-mәnpәsy bershi» dedi. Onysyna balalar kýlip aldyq. Apam, bizderge aulaq jýrinder dep úrysyp, әlgi apagha shay qúiyp berdi. Kýletinimiz de bar, óitkeni, ol kisi kim, qaydan kelgen, nege osylay bolyp qalghan, onyng ýstine, jas bolsyn, kәri bolsyn elding bәrine kýlimsirep «apa, әje» dep jýredi. Tipten, qaydan tamaq ishedi, eshkim de bilmeushi edi. Áyteuir, eshkimge keregi joq, eleusiz qalghan júmbaq jan. Bir shyny shәy iship, bergenderdi alyp, qaltasyna salyp, «әje rahmet» dep ketken son, qúdaghi-apanyng súraghyna, apam әngimesin bastady:

- Eee qúdaghi, aitarynyz bar ma, búnymen týidey jasty edik, 14-15-tegi kezimizde osy auylgha birge kelin bop týstik. Ádemining әdemisi, ózi óte kónildi, elding bәrin kýlkige batyryp jýretin, súlu, әnshi kelinshek edi ghoy. Ekeumiz ailas bolyp, birge bosandyq, mening balam shetinep ketti de, búnyng balasy balpanaqtay bolyp ósip kele jatty. Aynalasy eki-ýsh jylda shat-shәlekeyimiz shyghyp, el asharshylyqqa úshyrap, jan-jaqqa bassaughalap aua da bastady. Bizder eki-ýsh aghayyn birigip atamnyng taudaghy qystauyna jetip, sonda ólmesting kýnin kórip jan baqtyq, al búlar qytaygha aughan elmen birge ketti.

Kýieui әbden әlsirep jyghyla berip, onyng ýstine búnyng arqalaghan balasy bar, ileskenderden alysta qalyp qoyypty. Kýnderding kýninde әbden kózi qarauytqan eri, «balany soyyp jeyik, odan basqa jol qalmady...» dep aita bergen eken. Basynda asa mәn bermegen búl, birazdan song shoshy bastaghan. Qansha uaqyttan keyin ekenin kim bilsin, qúlap jatqan bayynyng qasyna ot jaghyp, daladan birdeme-birdeme terip qaytyp kelse, balasyn soyyp tastapty, qoly qan-qan. Sodan janúshyrghan búl bayqús aidalagha beze bergen. Adam itjandy degen ras eken-au, sol ketkennen ketip, ilbip-salyp shekarada soldattardyng qolyna týsse kerek.

Onda qansha jýrdi eshkim de bilmeydi. Keyin, el tynyshtalghanda, búnyng soldattardyng itterimen birge at qoralarynyng qasynda qanghyryp jýrgenin kórgen auyldyng bir adamy, tanyp, alyp kelipti. Bar әngimesin sondaghy bir qazaq aityp berse kerek, al ózinde es qalmaghan. Bir tang qalatynym, әlde meni shyramyta ma, әlde bireuge úqsata ma, anda-sanda kelip túrady...

«Manqa» bolghan jylqy eti

...Aldymen sypyryp-siyryp bar maldy bitirdi. El ashygha bastady. Odan keyin bar jylqyny «manqa» degen óte qauipti auru dep atyp tastady. Atqandaryn eshkimdi jolatpastan, aldynda qazdyrghan tereng shynyrau qúdyqqa tastay berdi. Myltyqty qarauyldar jýredi.

It pen mysyq ta bitip, el teri shalbarlaryn t.b. qayys-payystardy qaynatyp jey bastady. Auyldas «Q-tarmen» birge әlgi shúnqyrgha bardyq, týndeletip. Sybyrlasyp, kelisip, 17-18-degi balang jigit kezim ghoy, ýsh-tórt adam belime arqan baylap meni týsirdi. Ishi sasyq eken, kóz qarauytyp, bas ainaldy, sonda da shydap, qolyma ilingen etti terisimen birge pyshaqpen kesip, arqandaghy qapqa eki ret baylap jiberdim. Ýshinshi ret salyp jatqanymda, kesilgen arqan sylq etip qayta týsti. Ayqaylaghanyma eshkim jauap qatpady. Shoshyghan qalpy otyrdym da qaldym.

Tang agharyp ata bastaghanda nemereles bauyrym, bilesing ghoy, B-ay atang kelip, shúnqyrgha auzyn tosyp, «A-ay, barsyng ba» dep shaqyrghanda selk etip úiqydan shoshyp oyanghanday boldym! Arqan tastap, itshilep jatyp, sýirelep meni әreng shygharyp aldy. Bylayyraq shyqqan son, birge barghan auyldastarymdy militsa ústap әketkenin aitty. Qoynyma biraz et tyghyp ýlgergen edim, sony talghajau etip, auyldan taugha qaray qashyp, bassaughaladyq. Al analardyng sol kezde meni nege shúnqyrda jalghyz tastap ketkenin, әli kýnge týsinbeymin...

Obadan tiri qalghan

...Jeytin eshteme qalmady, әkem sasqalaqtap jan-jaqty timiskilep tapqan sýiek-sayaq, terining qaldyghy, shópter siyaqty birdemelerdi әkeledi, sheshem sony qaynatyp beredi. Auyl qanyrap qalghan, az-azdap qalghan birdi-ekili adamdardyng kýni de solay. Jetilerdegi kezim, bәri de esimde! «Jút jeti aghayyndy» degendey auylgha auru keldi! Ózderi de ash, betteri kónektey bop isip ketken adamdardyng ýstine jaralar qaptap, kózderi qantalay isip, ishteri toqtamay ótip, ystyqtan búratyla qúlap qinalyp jatyp ólgender kóbeydi. Bir ýlken apanyng «búl qyrsyqtyng qyrsyghy, oba...endi eshkim tiri qalmaydy...qashu kerek...» dep kýnirengenin, qúlaghym shalyp qalghany bar. Bir kýnderi bóten әskery adamdar keldi, kórshilerden «auyldy soldat qorshapty, eshkimdi shygharmaydy...atady eken...» degendi estidik. Ýrey joq!

Búrq etip týgel auyldy órt basty, әke-sheshem túra almay jatqan edi. Esikten dalagha qaraghanymda, qashpaq bolghandardy myltyqtyng dýmimen úryp ýilerine laqtyryp esikterin bastyryp tastap, órtep jýrgen soldattardy kórdim. Ýige qashyp kirgenim sol edi, bizding ýy de jana bastady. Ákem men sheshem ynyrsyp kelip, enbektey jýrip meni auyz ýidegi úragha tastady, betindegi qaqpaghyn kiyizben jauyp, «tómen qarap jat, qoryqpa, kýpindi basyna oranyp al» degenderi esimde. Ar jaghyn bilmedim, qansha jattym ony da úqpadym! Kózimdi ashsam, qonyrsyghan týtinning ashy iyisi qolqany alady, shúnqyrdyng ishinde qasymda qúmanmen su túr eken (bayqús sheshem qoyyp ketipti ghoy, keyin oilasam), sodan iship jan shaqyryp edim, birazdan song taghy da esimdi joghalttym.

Odan keyin qansha uaqyt ótti, ony da bilmeymin, bireuler kep ashyp aldy. Aq kiyingen adamdar úranyng ýstinde jatqan eki adam qaldyqtaryn sýirep alyp ketti (keyin oilasam әkem men sheshem, meni bastyryp jatqan qalpy ólgen eken ghoy...)! Aq kiyingen orystar maghan qarap túrdy, sol kezde bir qazaq kisi qúshaqtap alyp, kóterip arbagha saldy. Eki orys iyqtaryn qiqang etkizip ketip qaldy. Sol, imandy bolghyr, T-k agha sóitken qalpy meni tastamay alyp jýrip, balalar ýiine ótkizdi. Pәmilamdy óz atyna jazdyrghan, qazir de solay qaldym...

Qyzdyng alaqandary

...Bar auylda er adamdary tamaq izdep ketken tórt-bes ýy qaldyq. Ákem de týgel qalghan-qútqandy shesheme berip, solarmen birge ketken edi. Biraz uaqyttan son, bir auyp kelgen adamdar keldi. Ózderi qazaq bolghanymen bizding elden basqasha, bosap qalghan ýilerge, nemese jandarynan in qazyp soghan ornalasyp aldy. Bizbenen aralaspaydy. Kóp úzamay auyldastardyng arasynda «búlar Sh-u degen jerden auyp, bosyp kelipti, bayqamasandar adam jeydi eken...» degen jaman sóz shyqty. Qoryqqanymyzdan ýiden de shyqpaytyn boldyq, tek kýndiz shesheme erip, ainaladan timiskilep, jeytin birdeme-birdeme izdeymiz.

Birde kórshi dәu apamyz kelip, shesheme «...Abysyn, tez jýre ghoy, bizding qoranyng artyndaghy sayda qoydyng tútas sýiegi jatyr eken, eshkim kórip qoymay túryp, alyp kelip alayyq...» dedi. Sheshem ekeumiz qolgha týsken qapty ala salyp birge ilestik te, menen ýsh jas ýlken ondardaghy әpkem búlaqtan su alyp keluge ketti. Sodan kórmedim, әli kýnge deyin kóz aldyma qyzyl beshpetimen әdemi qyz bolyp elesteydi.

Ýige kele sap, sheshem ekeumiz sharq úryp izdeuge shyqtyq. Jym-jylas. Bizge jaqyndau ýishikte bireuler túryp jatqan, solargha bardyq. Erkek pen әiel shyghyp, bizderdi balaghattap, iytermelep quyp jiberdi. Sonda da qoymay taghy bardyq, ertenine de sol! Ýshinshi kýni әlgilerding esik aldynda sheshem, erkekting shyghyp tepkilegenine de qaramay, «bar pәle senderden keldi...» dep zarlap otyryp aldy. Aqyry, әiel shyghyp, shýberekke oralghandy betimizge laqtyryp jiberdi de, «qúryndar, әitpese...» dep talay birdemelerdi aitty. Týiinshekte qyzdyng shashy men alaqandary jatty! Shynghyrghan sheshemning dauysy ómir boyy qúlaghymda qalyp qoydy!

Sýiretilip ýige keldik, odan mola jaqqa baryp tyrmalap jatyp әlgilerdi kómgen boldyq. Sheshem sol jerde jatqannan túrmady, bauyryna meni basqan kýii jatty da qoydy. Ýige aparugha shamam da kelmedi. Ertenine týske qaray bir adamdar kelip, әbden әlsiregen meni arbagha saldy! Ynyrsyghan anam sol jerde qaldy, oghan eshkim qaramady da...

Keyinirek bildim, tiri qalghandardy jinap jýrgender eken, sodan qalagha alyp bardy, odan S-d jaqtaghy jetimder ýiinde er jettim. Adam alaqany u bolady, tipti, qasqyr da jemey, qargha shanshyp ketedi eken degendi de keyinirek estidim...

Shalymdy qúrtqan sen...

...Kórshi auyldan atamnyng bauyry, dosy T-n ata kelip, dalada әngimelesip otyrghan, bir apa qaqpadan kirip kelip: «...sen onbaghan...bandynyng túqymysyn...bilem men seni...shalymdy óltirgen sen...» dep aiqaylap auzyna ne kelse sony aityp, attanday bastady. Atam esh jauap qatpastan túryp qabyrghagha sýieuli túrghan tayaqty alyp «ә әkennin, seni de qúrtpasam...» dep әlgige qarsy úmtylyp edi, keyuana kәriligine qaramay zyta jóneldi!

T-n ata, «...e mynanyng emin dәl biledi ekensing ghoy, sózdi shyghyndamay...» dep, eki atam әbden kýlkige batty da qaldy. Sosyn «...myna qaqpas әli tiri eken-au, bayaghyda ólgen shyghar desem, ózi sol taudyng ishinde túra ma?..» dep súrady.

Atam: - ...IYә, kórip otyrghanynday tiri, jogha keyin auylgha keldi ghoy sýiretilip. Osynda túryp jatyr...

- Sol joly ózi qalay bolyp edi, tolyq aitpadyng ghoy?!

- Nesin aitasyn, ózimen ketsin de qúrghyrlar! Ózing de bilesin, kezinde mynanyng bayy N-k engezerdey dәu, topqa týsip kýresetin de, úrylyghy da bar bireu edi ghoy. Mynau bolsa qyz kezinen shaypau bolyp, «Aqy kóz A-r» atalyp, eshkim jolamay jýrgende sol alypty da. Búdan ózi jiyrma shaqty ýlken de eken, qosyla salyp elden aulaqtau, sayaqtanyp ghúmyr keshken. Asharshylyq bastalghanda kezenning ishine ornalasyp, jertóle qazyp, tastan qabyrgha qalap, sonda bala-shaghadan airylyp, ekeui ghana sopayghan qalpy túryp jatty emes pe! Keshikpey el arasynda búlar «ary-ótken beri ótkenderdi tonaydy eken, jalghyz-jarym adamdardy jeydi eken...» degen sóz shyqqanyn da bilesin.

Keyin el tynyshtalghanda da kolhozgha kelmey sol tauda túryp jatty, jastary da birazgha kelgen, eshkim kerek qylyp izdemedi de ghoy.

Soghystan jaralanyp kelgen son, myna qolym tolyq jazylmay birtalay jýrip qaldym, bos jata bermey taudan ang qaraudy bastadym. Asharshylyq jyldary joq bolyp ketip edi ghoy, jaryqtyq ang da kәdimgidey kóbeyip qalypty, kóbine oljaly qaytam. Soghys aldynda «Ohotsoyzgha» mýshe etip alghan, oq-dәrini solar beredi, ózimning myltyghym, dýrbim bar. Kolhozdyng ýsh-tórt jylqysynyng bireui asau qúnan eken, sony súrap alyp, ýiretip mindim. Atqan annyng etin týgel «Zagotkontorgha» ótkizemiz, sonda bolsyn, әr ang atqanymda bas-siraq, ishek-qaryn, ókpe-bauyr ýide qalyp, auyldaghy el kóje qaynatyp iship bir jasap qalushy edi.

Bir kýni eki-ýsh elikting izine týsip andytyp kele jatqam, asudaghy osylardyng ýiining manynan óttim. Tastan qalap kәdimgidey qora jasap alypty, qaydan alghanyn iytim bile me, elde joq ýsh-tórt eshki, bir-eki tana-torpaqty bayqadym. Saydyng ishinde su bar bolatyn, soghan qaray ayandatyp bara jatqanmyn, jartastan birdeme qalbang ete qalyp, atym ýrikti. Januardy «tyr-tyrlap» ainalyp qarasam, әlgining shaly, jylt ete qalghanymen týgel kórip ýlgerdim, eki kózi qyp-qyzyl, saqal shashy ósken, alba-júlba kiyingen, qúddy bir jabayy adam siyaqty. Bayqaghanymdy sezip tyghyla qaldy. Asa mәn bermey elikter sugha bet alghan bolar dep, solay jýre bergem, birazdan keyin janaghy qaptaldaghy jartastan taghy qarang etti. Sugha jetkende qarasam, elikter meni sezdi me, toqtamay keship ótip ketipti. Jas qúnan ghoy, shaldygha bastaghan son, biraz kókke shaldyryp, sosyn sugharyp almaq bolyp, attan týstim de, shylbyrmen bórgezge baylap, ózim jantayyp jata ketkem. Kózim ilinip ketken eken, tu syrtymnan qadalghan birdemeni sezgendey jalt qarasam, әlgi shal, tasty qalqalap maghan qarap otyr eken. Men ghoy saylatyp ainalyp keldim, ol bolsa qyrdyng basyndaghy jartastarmen, jasy birtalaygha kelgenmen jayau bolsa da qalyspay jýrip otyrghanyn qarasanshy.

Kórmegensip, syr bermey baqylap jatyrmyn, aqyry ananyng suyq qarasynan meni andyp jýrgenine anyq kózim jetti, súrqiya neme! Búrynghy әdetin әli úmytpaghanyn týsindim, әzirge batpay otyr, әitpese, jogharydan tas laqtyryp bas salmaqshy! Súmyraydyng bir imanyn úshyrayyn dep, atyp túrdym da «әy itting balasy, ne kerek saghan» dep aqyryp, qalqalap otyrghan tasynyng ýstinen asyryp gýrs degizdim. Qas qylghanda erbeng etip qalt túra qalghanyn qarasanshy, «ahh» dep ókirip qúlady.

Myltyghymdy kezengen qalpy órlep barsam, tastyng ar jaghynda qoryldap jatyr eken, ózim qalypqa qúiyp 32-shi kalibrige jasaghan domalaq oq qoy, kókiregining dal-dalyn shygharypty. Negizi, ony qasaqana atayyn degen joq edim, kóz ileskenshe erbeng ete qalghanyn qarasanshy! Qúrysyn dep, tas, topyraq, shóp-shalam, әiteuir qolgha týskendi laqtyryp betin jauyp kómip tastap, atymdy sugharyp, beti-qolymdy juyp alyp, qayttym. Kelgen jolymmen jýrmey, әdeyilep kelesi saygha astym, kezeng ýstinen artyma qarasam, analardyng ýy aldynda basyndaghy oramaly agharandap, osy qatyny kózin alaqanymen kólegeylep qarap túr eken.

- Eee, solay de, bauyrym! Sen ústalyp ketken son, búl pәleni auyldan kórdim! Bir ot alyp alsa tannan keshke deyin úrysyp, bar elding zyghyryn shygharady eken. Býtkil el «doly qatyn» dep ainalyp qashatyn bolypty! Tipti, bar qazaq shoshityn orys shopyr, trәktәristerding ózi, «búl adam emes, eto ne A-r, a pojar...» dep beze qashatyn. Qazir osy seksennen asyp ketti-au, itjandysyn qarashy! Aytpaqshy, osyny sabasyna bir týsirdi dep estip edim...

- IYә, atam qazaq «Dolydan dýley qashypty» dep aitqanday, shynymen bar el bezedi eken. Ózing aitqanday ústalyp ketip, Stalin ólgen song aqtalyp shyqtym ghoy, auylgha oralyp, júmysqa shyqpay, bayaghy әdetpen ang qaraugha kóshkem. Bar nәgradym, invalidnyy pensiyam bәrin ókimet qaytardy ghoy, qúdaygha shýkir!

Bir kýni taudan kele jatyp, shóldep qyrmangha soqqam, osy jýr eken. Meni kóre salyp «sen onbaghan, qaranghalghyr, sen shalymdy qúrtqan» dep aighay-attangha basty. Qarghap-silep, auzynan týkirik-kóbigin shashyp, toqtausyz ne kelse sony aityp, bajyldap jatyr.

Negizi, baghana aitqanymday, sol jolghyny sezgen bolar, әiteuir tynbay balaghattady. El maghan qarap kýlip jatyr, qanym basyma shapty! Attyng ýstinde túrghan qalpy, myltyghymdy alyp, «...әy itting qatyny, qoyasyng ba joq pa! Janyndy jahannamgha jiberip, sening de kózindi qúrtpasa bolmady ghoy» dep basynda kiymeshek siyaqty shoshayghan birdemesi bar eken, sony kózdep túryp basyp saldym! Oqtyng ekpininen «ahh» dep tonqalang asa qúlady, el «óldi, óltirdi...» dep jýgirgende, qaramastan jeldire bastyryp ketip qaldym.

Keyin auyldastar «...oy rahmet saghan, dolygha da tiym bolady eken au! Qazir birdeme dep bastasa, әy qaqpas A-gha aitamyz, ol joly sәl mýlt ketipti, búl joly dәl tiygizip at dep! Ne, sol joly bútyna s...p qúlaghanyndy úmyttyng ba, deytin boldyq!..» dep kýlisetin...

Qayran sheshem

...Ashyqqan adam tamaqtan basqa eshteme oilamaydy eken, qúddy bir malgha ainalatyndaysyn. Bәri de esimde, bәri de kóz aldymda, óitkeni 7-8-degi әjepteuir balamyn. Ákem kórshi ýidegi nemere bauyry ekeui «bir jaqta kәsip bar eken, ary ketse, on bes kýnde kelemiz...» dep ketken, eki aidan asqanymen esh habar bolmady. Solay bolghan son, kórshi tәtem balalaryn ertip, tórkin júrtyna ketti de, sopayyp biz jalghyz ýy qaldyq.

Sheshem óte pysyq, óte úqypty jan edi, mýlde ashyqtyrmay, bolsa da toydyrmay tapqanyn jaratyp, kýneltip jattyq. Sarghaya bastaghanynan-aq qonaq shópting basyn jinaymyz, keyde jaujúmyrdyng tamyryn da tauyp alamyz, inine su qúiyp sarshúnaq ústaymyz, qalghan sýiekterdi teremiz, sortang jerden túz juyp alamyz, qoyshy, әiteuir bir tynbaymyz. Jinaghanymyzdyng bәrin sheshem keptirip, azdap túz qosyp, kelige týiip alyp, týiinshek-týiinshek qylyp әr jerge tyghamyz. Sýiekti әbden sugha qaynatyp, alyp shyghyp oghan taghy basqa sýiek salyp taghy qaynatqanda sorpanyng dәmi shyghatynday seziledi. Odan shyqqandy otqa qaqtap, kýie bastaghanda alyp kelige salyp týiemiz. Sosyn shópterding úntaghyn qosyp, sheshem atala jasap beredi.

Qystauymyz qúmnyng ishinde, esik aldyna qazaq ýimizdi tigip qoyyp, aldyna, ishine týrli quraydyng t.b. shópterding dәnderin shashyp qoyamyz da esikti arqan-jippen baylap, auyz ýide men andyp jatam. Ishine torghay kirgende tartyp qalyp esikti jabamyn, sosyn sheshem ekeumiz baryp, qolymyzdaghy bútaqtary kóp tayaqpen pyryldap úshqandaryn úryp alamyz, bastaryn búrap jinap әkelip, jýnin júlyp tazalap otqa ýitip alamyz. Sheshem esh nәrsesin qaldyrmay iske jaratady, bir asqanda jarty torghaydyng etin kәdimgidey tamaq ete alatyn! Sudan sýzip, әnsheyinde itbalyq dep oinap ústaytyn shabaqtardy aulaymyz, ony da týgel keptirip, úntaqtap alamyz. Basyn shauyp tastaghan jylannyng kóp uaqyt ólmey iyrelendep jatatyny da kóz aldymda qalypty. Keshke jatarda, qaydan alatynyn, sheshem mening auzyma bir týiir may salyp, ystyq su beretin, ózi shópter salghan qaynaq su iship otyratyny da esimde...

Bir kýni týske taman ýige, qaraugha qorqynyshty, qanghyrghan eki әiel, ýsh erkek kirip kelip, әi-shәy joq qaynap jatqan qazangha úmtyldy! Sheshem alysyp jýrip, әreng degende jarty kesedey súiyq bylamyqty alyp ýlgerdi. Sony soraptap bir búryshqa tyghyldyq ta qaldyq, analar bolsa qalghan bir-eki kesedeyin talasyp-tarmasyp joq qylyp, ýiding ishin timiskilep jýrdi. Ózderi birdeme-birdemelerdi aityp, sheshemmen úrysyp jatyr. Sheshem olargha aiqaylap: «qazir, ang qarap ketken otaghasym keledi, myltyghy bar, bәrindi atady. Odan da, jeytinderindi jedinder, qúryndar endi...» dep aiqaylap qoyady, oghan qaraytyn olar joq! Tapqan anau-pynaudy qazangha salyp, eki әiel qaynata bastady, ýsh erkek kýbirlesip otyr. Birazdan son, bireui pyshaghyn shygharyp, shesheme: «әy bylshyldamay, andaghy balany bizge ber, ózing maghan qatyn bolasyn. Erteng basqa jaqqa birge ketemiz...» dep túra úmtylghany! Attan salghan anam әlgilermen apyr-topyr alysyp-júlysa ketti de, maghan «qash...» dedi. Esikten qalay shyqqanymdy bilmeymin, essiz-týssiz aidalagha beze jóneldim. Artymnan bir әiel men erkek quyp talay jerge deyin bardy, jetkizbedim. Týnning bir uaghynda ólerdey qalpymda jerge qúladym. Sodan tang atqanda jan-jaghyma qaraylap, taghy jýre berdim. Artymnan bireu quyp kele jatqanday jýre berdim, jýre berdim. Aqyry, es-týssiz qúlappyn, sodan qansha jattym bilmeymin, ókimet adamdary kezdesip, tauyp alyp, ashtardy jinaghan jerge tapsyrdy...

Sóz sony

Asharshylyq dese adamnyng eriksizden bar denesi týrshigedi. Sol súmdyqtardy kózimen kórgen Mekemtas aghanyng anasynyng tughan qyzyn qasqyrlardyng talauyna tastap, ózin qútqaryp qalghany turaly jazghandaryn kórmek túrmaq, oqyghangha shoshisyn! Alayda, qazirgi jastar elimizding basynan ótkizgen genosidti bilui kerek, sondyqtan men de óz qúlaghymmen estigen әngimelerimdi shamam kelgenshe jazyp otyrmyn. Búndaghy keyipkerlerding barlyghy da ómirde bolghan adamdar, óz auyzdarynan estigenmin jәne sol sózderdi qalpynda jetkizuge tyrystym.

Kenestik kezdegi qyzmet babymen bizding ýy biraz auyldarda túrghan bolatynbyz, sonda mindetti týrde әrbir auylda «tabighattary basqasha» adamdar kezdesetin edi. Ol kezde balalyqpen olardyng key qylyqtaryna kýlsek te, qazirgi kýnde oilansaq, sol adamdardyng onday kýige týsuine, jetuine ózderi bastan keshken adam aitsa sengisiz, súmdyq oqighalardyng sebebinen ekendigine anyq kóz jetkizemiz. Qazaqsha aitqanda, topyraqtary torqa, imandy bolsyn!

Azken Altay

Abai.kz