Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 2651 10 pikir 16 Aqpan, 2024 saghat 13:59

Úly kóshke kedergiler joyyluy kerek!

Kollaj: Abai.kz

ENDIGI ÓZGERISTER ENBEK TURALY ZANG ARQYLY ENGIZILEDI

2024 jyly 6 aqpanda janadan taghayyndalatyn Ýkimet mýshelerine parlamentte kelisim bererde QR Premier-Ministrining orynbasary Tamara Dýisenova men QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Svetlana Jaqypovagha «Azamattyq ala almaghan qandastardy ýkimetke ertip bara beremin!» - dep mәlimdegende, 20 baptyng 5 tarmaghy mәselesin eki jaqtap sheshetin bolghan edik.

Sol kelisim boyynsha 2024 jyly 12 aqpan kýni dýisenbide Enbek ministri S.Jaqypovamen kezdestik. Ministr orynbasarlarymen, komiytet, basqarma basshylarymen qarsy aldy. Qandastargha arnalghan birneshe sifrly baghdarlamalarmen tanystyrdy.

Ýstelding arjaghynda onshaqty ministrlik ókilderi, ber jaghynda biz zanger Álibek Almabay ekeumiz ghanamyz, әbden aitystyq,tartystyq. Áyteuir bir mәmilege keldik, 20 bapty ózgertudi 20-30 kýnning ishinde sheshetin bolyp kelistik!

Kezdesude men Mәjilis deputaty retinde Kóshi-qon turaly zannyng 20 babynyng 5 tarmaghy Konstitusiyanyng 5 birdey babyna qarsy ekenin, ony ózgertuding qoghamdyq-sayasy manyzynyng zor ekenin barynsha jetkizdim. Eger 20 baptaghy kedergi ózgermeytin bolsa, «Aq jol» fraksiyasy týgel zangha qarsy dauys beretinin mәlimdedim. «Býkil qazaqtyng nalasyna qalmanyzdar. Ministr retinde ýkimet, sizder jauapty bolasyzdar!» - dep aitugha tura keldi.

Eki-ýsh jyldan beri qandastar mýddesin sotta qorghap kele jatqan Álibek Almabay tәjiriybeli, myqty zanger eken, qatty riza boldym. Ministrlik ókilderining әr taqyryp boyynsha barlyq qarsylyghyn zanmen dәleldep, toytarys berip otyrdy. Qandastar basynan ótkerip otyrghan, kóshke kedergi bolyp túrghan qay mәsele bolsyn, Álekeng barlyghy boyynsha sottasqan jәne sotta jengen bolyp shyqty. Zannyng әr babymen dәleldep berdi. Ol qandastar mýddesin qorghap, 2 ret Joghary sotta jeniske jetipti. Tipti, zeynetaqygha baylanysty, legalizasiya, apostili sekildi kýrdeli mәselelerde Joghary Sottyng qaulysyn da shyghartyp alghan! Búl Joghary Sottyng qaulysy biz ben ministrliktin, eki jaqtyng bir-birine qarsy qoyyp, sýiengen zandary tekketireske týsip qalghanda, bizding paydamyzgha sheshildi.

Álekendi izdep tauyp, súqbat alghan jurnalist Qaliaqpar Ýsemhanúly bauyrymyzgha kóp rahmet!

Qysqasy, Enbek ministri jәne onyng komandasymen aitysymyzdyng alghashqy nәtiyjesi bar. Aqyry, 20-30 kýnning ishinde 20 baptyng 5 tarmaghyna ózgeris engiziletin bolyp, kelisimge keldik. Kóshi-qon turaly zang әli 2 ay talqylanyp, 29 nauryzda qabyldanuy kerek edi, ayaq astynan keshe qabyldanatyn boldy da, oghan ózgeris engizip ýlgermeytin bolghasyn, búl 20 bapty Parlament Mәjilisindegi deputattar bastamasymen qaralyp jatqan Enbek turaly zangha ózgerister engizu arqyly ózgertetin bolyp, josparlap otyrmyz.

Qúday qalasa, endi osy isti sonyna jetkizuimiz kerek. Alda talay tartys bar. Ol ýshin bәrimiz yntymaqta bolyp, tize qosyp kýresuimiz kerek.

QAZAQSTAN AZAMATTYGhYN ALU ÝShIN QAZAQ TILIN BILU KEREK!

Kóshi-qon turaly zandaghy erekshe jenisimiz - Azamattyq alu ýshin Memlekettik til - Qazaq tilinen jәne Konstitusiya men el tarihynan emtihan tapsyratyn bolady. Búl Qazaqstangha shet elderden, jan-jaqtaghy alpauyt memleketterden aghylyp jatqan ózge últ ókilderi ýshin ýlken synaq. Al etnikalyq qazaqtar, yaghny qandastarymyz búl emtihandy tapsyrmaydy.

El 30 jyldan beri kýtip, «Aq jol» partiyasy on jyldan beri kóterip kele jatqan búl bapty zangha engizgen - deputat Qazybek Isa. Búl úsynysty týgel qoldaghan Mәjilisting zannama komiyteti men zang jobasynyng júmys toby mýshelerine kóp rahmet!

Ekinshi jaqsy janalyq - ýkimet belgilegen Soltýstik ónirge barghan qandastargha auyl sharuashylyghy ýshin konkurssyz jer telimi beriledi. Búl suyq ónirdi jylytu ýshin baratyn qandastarymyz ben qonys audarushylargha zor qoldau! Biz búny 2021 jyly qandastar kóshi qarqynyn kýsheytudi talap etken deputattyq saualymyzda da kótergenbiz.

Ýshinshi janalyq – endi Soltýstikke qonystanushylar ýshin beriletin memlekettik subsidiyany olardyng bankke basqa qaryzdary ýshin búghattau bolmaydy.

Tórtinshi jaqsy janalyq - endi Qazaqstan azamattyghyn alghysy keletin qandastarymyzdyng últy «qazaq» ekenine anyqtama beriletin boldy. Búl anyqtamany jergilikti uәkiletti organdar qúrghan komissiya beretin bolady. Búryn esh organnyng «últy - qazaq» degen anyqtama bermeui tólqújatqa adamnyng últy jazylmaytyn Týrkiya, Iran, Pәkistan, Germaniya sekildi elderden kelgen qandastargha ózining «qazaq» ekenin anyqtaugha kedergi bolyp keldi. Búl qandastardyng talaydan beri aityp jýrgen talaby edi! Búl mәseleni, jogharydaghy 20 baptan bastap, qandastar qamy ýshin qayrat kórsetip jýrgen Germaniyadaghy bauyrymyz Ómirhan Altyn ekeumiz byltyr, 2023 jyly qyrkýiek aiynda Premier-Ministrding orynbasary Tamara Dýisenovagha kirgende de kótergen edik.

Qazaq Elin ansaghan qandastarymyzdyng Úly kóshi qarqyndy bolyp, elge el qosyluy qútqa ainala bergey!

Alla jar bolsyn! Aq jol!

MÁJILISTING 20 BAPQA QATYSY JOQ - jalghan aqparatqa aiqyn anyqtama

Kóshi-qon zanyndaghy shu bolyp jýrgen 20 baptyng 5 tarmaghy 2023 jyly 16 nauryzda Mәjilis tarap ketkende, Senat Ákimshilik reforma turaly zangha ózgeris engizu arqyly qabyldaghan. 2023 jyly 19 sәuirde Preziydent qol qoyghan.

Qazirgi QR Parlamenti Mәjilisining VIII shaqyrylymy alghashqy Jalpy otyrysyn 2023 jyly 5 sәuirde bastady. 20 sәuirge deyin 14 zang qabyldandy. Búlardyng ishinde Kóshi-qongha qarsy, 20 baby 5 tarmaghyna qatysty eshqanday da zang qabyldanghan joq.

Yaghni, Auyt myrzanyn: «Kóshi-qon turaly zannyng 20 baby 5 tarmaghyn Mәjilis qabyldady» dep, kýnde kinәlamasa, mýlde as batpaytyn sózi qyp-qyzyl ótirik, yaghny Mәjiliske jabylghan jala bolyp shyqty...

Auyt bauyrymyzdyng ózi óte jaqsy biletin Qytay kósemi Mau Sidunnyn: «Tekserip, zerttemegen taqyrypty sóileuge qúqyng joq» dep tura tauyp aitqan sózi bar eken...

Sanada ústar, sabaq bolar sóz!

Qazybek Isa

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1671
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2051