Múryn jyraugha shyn baghasyn bere aldyq pa?
Sebebi, adamzat tarihynda siyrek kezdesetin airyqsha daryngha ie jyraudyng baghasyn beruden kenje qalyp kelemiz. Ózgening jyltyraghyn danghaza etip әketuge qúshtar minezimiz ózimizdikine kelgende tomsyraya qalatynyn jasyryp qaytemiz. Áytpese, tynbay jyrlaghanda aidan astam uaqytty alatyn kólemdi «Qyrymnyng qyryq batyry» jyryn auyzsha jattap, janashyr azamattardyng qaghazgha týsiruimen býgingi úrpaqqa qaldyrghan Múryn jyrau da, «Qyrymnyng qyryq batyry» sikldi jyrlary da qazaqtyng kimge, qalay maqtansa da mereyin asyratyn asyldary... Juyrda Aqtaudaghy Sh.Esenov atyndaghy KMTjIU-de ótken «Múryn jyrau jәne Qyrymnyng qyryq batyry» jyrlar sikli» aimaqtyq konferensiyasy – búl baghyttaghy tong men sendi qaytsek jibitemiz degen oy men úsynys-pikirlerding toghysqan nýktesi boldy.
Sebebi, adamzat tarihynda siyrek kezdesetin airyqsha daryngha ie jyraudyng baghasyn beruden kenje qalyp kelemiz. Ózgening jyltyraghyn danghaza etip әketuge qúshtar minezimiz ózimizdikine kelgende tomsyraya qalatynyn jasyryp qaytemiz. Áytpese, tynbay jyrlaghanda aidan astam uaqytty alatyn kólemdi «Qyrymnyng qyryq batyry» jyryn auyzsha jattap, janashyr azamattardyng qaghazgha týsiruimen býgingi úrpaqqa qaldyrghan Múryn jyrau da, «Qyrymnyng qyryq batyry» sikldi jyrlary da qazaqtyng kimge, qalay maqtansa da mereyin asyratyn asyldary... Juyrda Aqtaudaghy Sh.Esenov atyndaghy KMTjIU-de ótken «Múryn jyrau jәne Qyrymnyng qyryq batyry» jyrlar sikli» aimaqtyq konferensiyasy – búl baghyttaghy tong men sendi qaytsek jibitemiz degen oy men úsynys-pikirlerding toghysqan nýktesi boldy.
Manghystauda tuyp, múndaghy jyr mektebining ózinen búrynghy kórnekti jyr ókilderining tәlimin kórip ósken Múrynnyng ereksheligi – airyqsha jadtyng iyesi ekendigi. Oqu-syzuy osal týsken sol bir kezenderde úlanghayyr jyrdy auyzsha jattap aitqan ol ótken men býgin arasyndaghy ruhany altyn kópir rólin atqardy. Úly Otan soghysy jyldarynda últ mәdeniyeti men әdebiyetining janashyrlary – Q.Sәtpaev, N.Sauranbaev, E.Ismayylov, M.Hakimjanovalar qart jyraudy Almatygha aldyryp, arnayy kýtushige babyn jasatyp, kóne tarihy jyrdy janghyrta jyrlatyp, qaghazgha týsirip alghan bolatyn. Qysyltayang soghys jyldarynda osy ardaqtylar jasaghan ýlken isti qazir biz layyqty jalghastyra almay kele jatyrmyz deuge bolady.
Sóz lәmin Gomerdi aitumen bastap, «Illiada» men «Odisseyany», shyghys halyqtarynyng «Myng bir týnin», qyrghyzdyng «Manasyn», orystyng «Igori jasaghy turaly jyryn» tandayyn taqyldata tandana aitatyn qazaq Múryn jyrau men olardyng eshqaysysynan da kólemi men poetikalyq qúndylyghy jaghynan kem týspeytin «Qyrymnyng qyryq batyry» jyryn әli eske alghan joq. Kólemi jaghynan «Qyrymnyng qyryq batyry» jyrynan shaghyn bolyp keletin «Manas» jyry YuNESKO qorghauyna alynyp, adamzattyng mәdeny qúndylyqtary sanatyna ilikti, al biz... Áriyne, «Qyrymnyng qyryq batyry» bir ghana qazaq emes, tatar, noghay, qaraqalpaq, ózbek, bashqúrt, ózge de birneshe týrki halyqtaryna ortaq poetikalyq tuyndy. Biraq, onyng tolyq núsqasy qazaq jerinde, Manghystau ólkesinde ghana saqtalghan jәne ony aitushy da osy últtyng perzenti. Marqúm ghalym Serikbol Qondybay búl jyrlar siklining dýniyege kelgen poetikalyq otany Manghystau ekenin dәleldeydi. Oghan dәlel de joq emes, jyrdyng ón boyynda aitylatyn jer-su ataulary Manghystau jerinde saqtalghan, al jyrdyng Qarasay, Qazi, Manashy, Túyaqbay, Kýiken, Edige, Qyrym, (Qyrymgerey, Qyrymbek), t.b. keyipkerlerining de esimderi manghystaulyqtar arasynda jii kezigedi.
Konferensiya maqsaty – noghayly batyrlary men biyleri әuletining birneshe ghasyrlyq tarihy shejiresining kórkem bayany bolyp tabylatyn «Qyrymnyng qyryq batyry» jyrlar siklin auyzsha jyrlaumen býginge jetkizgen, sol arqyly jyrdyng tek týrki emes, býkil adamzattyng ruhany múrasyna ainaluyna jol ashqan úly jyrshy – Múryn (shyn aty Tilegen) Sengirbekúlyn jәne atalmysh jyrdyng qazaq mәdeniyeti tarihynda alatyn ornyna ghylymy taldau jasau, jyr boyyndaghy últtyq qúndylyqtardy nasihattau. Múndayda salmaqty sóz ben marjanday oidy oqyghan-toqyghany mol ghalymdar ghana aita almaq. Sol sebepti konferensiyagha jazushy, qogham jәne memleket qayratkeri Á.Kekilbay bastap, jazushy-ghalym Á.Saray, әl-Faraby atyndaghy QazÚU professory J.Tilepov, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng bólim mengerushisi S.Qosan, Syrdariya uniyversiytetining dosenti B.Qorghanbek, ózge de ghalymdar men ústazdar qostaghan qonaqtar qatysty.
Manghystau oblysynyng 40, Aqtau qalasynyng 50 jyldyq mereytoyy ayasynda ótkizilgen konferensiyanyng mәjilisinde jyraulyq mektep jәne Múryn jyrau, atalmysh jyrdyng qazaq әdebiyeti tarihyndaghy orny men aqparattyq-energetikalyq moduli, Edige, Shora batyrlar beyneleri, eski jyrdyng zerttelui turaly bayandamalar tyndaldy.
«Qazaq tarihyndaghy Altyn orda memleketi jәne Noghay ordasy» taqyrybyndaghy dóngelek ýstelge jalghasqan konferensiyada tarihshylar men ólketanushylar atalghan kezeng tarihynyng zertteluinin, zerdelenuining býgingi jay-kýii jóninde әngime qozghady.
Qonaqtar Fort-Shevchenko qalasyndaghy Múryn jyrau múrajayyna bardy. Ghalymdar men el azamattary etnografiyalyq múrajay qoryn qayta janghyrtu, «Qyrymnyng qyryq batyry» jyrlar siklindegi әkeli-balaly batyrlar dinastiyasyn, olardyng noghayly elining aumaqtyq qana emes, ruhany tútastyghyn saqtau jolyndaghy kýresining keyingi úrpaqqa ýlgi bolar betterin beyneleytin tyng mazmúnmen tolyqtyru, múrajaydy respublikalyq dengeyge kóteru jóninde pikirlerin ortagha saldy.
Biz jәne bizding úrpaq ruhany baylyqty, el men jerdi sýydin, qorghaudyng eren ýlgisin ózimizding ótken tarihymyzdan sinire alsaq – ol barynsha qúnarly, qauqarly bolmaq. Manghystauda ótken konferensiyada aitylghan Múryn jyrau men «Qyrymnyng qyryq batyry» jyryn nasihattau tek bir ónirding emes, tútas elding mәrtebesin ósirip, mereyin asyrar is. Osy úlylardy YuNESKO dengeyinde úlyqtap, kýlli әlemning kóz aldyna alyp shygha alsaq qoy degen oy әzirge arman kýiinde qalyp túr.
Asyl MÚRATTAS
Manghystau oblysy
Abai.kz