Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3212 0 pikir 16 Qarasha, 2013 saghat 06:56

Internet-konferensiya: Esen Eleuken (jalghasy)

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – Qazaqstan KVN odaghynyng preziydenti Esen Eleuken oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng jauap beruin ayaqtap otyr.  Esen myrza «Jaydarmandy» synaushylar jayly aita kelip: «Jaydarman arqyly jastargha dórekilik payda bolyp jatyr degen sóz  «Jaydarmandy» kórmegen nemese kórgisi kelmegen yaky kóre almaytyn adamnan shyghatyn sekildi. Eger naghyz әdepsiz jasty kórginiz kelse, kóshege shyghynyz. Bolmasa, әleumettik jelide bir-birimen salghylasqan jastardan kóziniz sýrinedi. Al «Jaydarmannyn» isi daryndy jastardy sol jerge moyyn búrghyzbay, elimizding týpkir-týpkirindegi ózining zamandastarymen  tanysugha, qauyshugha mýmkindik beru» deydi.

 

- Esen, osy KVN jigitteri aitatyn әzildi saraptamadan ótkizetin bireu bar ma? Kóp jaghdayda jastardyng oiyny bos aiqay, dalbasa kýlki. Ózderi shulap ózderi mәz bolady. Sonday-aq, qit etse boldy tepse temir ýzetin jigitter qyzteke bolyp mayysyp shygha keledi. Búl ne sonda nasihat pa? Maslyakovtyng KVN-y salmaqty, sayasy әri adam tartady. Osyny eskerip jóndegeniniz dúrys bolar.

Búl turaly aldynghy jauaptarda aitylyp ketken, qayta jauap berudi jón kórmey otyrmyn.

- "Jaydarmannyn" júldyzdary dep kimderdi atar ediniz?

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – Qazaqstan KVN odaghynyng preziydenti Esen Eleuken oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng jauap beruin ayaqtap otyr.  Esen myrza «Jaydarmandy» synaushylar jayly aita kelip: «Jaydarman arqyly jastargha dórekilik payda bolyp jatyr degen sóz  «Jaydarmandy» kórmegen nemese kórgisi kelmegen yaky kóre almaytyn adamnan shyghatyn sekildi. Eger naghyz әdepsiz jasty kórginiz kelse, kóshege shyghynyz. Bolmasa, әleumettik jelide bir-birimen salghylasqan jastardan kóziniz sýrinedi. Al «Jaydarmannyn» isi daryndy jastardy sol jerge moyyn búrghyzbay, elimizding týpkir-týpkirindegi ózining zamandastarymen  tanysugha, qauyshugha mýmkindik beru» deydi.

 

- Esen, osy KVN jigitteri aitatyn әzildi saraptamadan ótkizetin bireu bar ma? Kóp jaghdayda jastardyng oiyny bos aiqay, dalbasa kýlki. Ózderi shulap ózderi mәz bolady. Sonday-aq, qit etse boldy tepse temir ýzetin jigitter qyzteke bolyp mayysyp shygha keledi. Búl ne sonda nasihat pa? Maslyakovtyng KVN-y salmaqty, sayasy әri adam tartady. Osyny eskerip jóndegeniniz dúrys bolar.

Búl turaly aldynghy jauaptarda aitylyp ketken, qayta jauap berudi jón kórmey otyrmyn.

- "Jaydarmannyn" júldyzdary dep kimderdi atar ediniz?

Jalpy әrtisten, óner adamdaryn an «júldyz» jasau kórermenning kózqarasynan tuyndaydy. Al olargha baghyt silteushi bolghandyqtan, olardyng bәri birdey kórinedi. Óitkeni olar kóz aldymda ósip keledi ghoy.

- Osy Taldyqorghannyng komandasy nege nashar? Taldyqorghannyng jastaryna eshkim dúrys kónil bólmeydi me, әlde, ol qalanyng jastary әzildi úmytyp qalghan ba?

- Sózinizding jany bar, tek Taldyqorghan emes, elimizding biraz aimaqtarynda әzilderi solghyn bolyp jatyr. Biraq qozghalys bar. Mysaly, songhy eki jyl boyy Taldyqorghan qalasynda «Jetisu» aimaqtyq ligasymen qatar, oblys jәne qala әkimderi atyndaghy sayystar ótkizdik.   Aldaghy mausymdarda myqty ónerpazdardy kórip qaluymyz ghajap emes.

- Jaydarmannyng jastargha til men әzildi, sayasatty angharyp, iygeruine paydasy bar ghoy. Oghan nege memleket grant bermeydi. Bilim ministrligi men Mәdeniyet ministrligi jastargha qaraqshy jaghu men mýsheqap taratugha qyruar qarjy beredi ghoy. Álde Esen, siz para bermegesin eshtene bermey me?

- Biylghy jyly alghash ret QR Bilim jәne ghylym ministrligi «Jaydarman» sayystaryn qoldau maqsatynda qarjy bóldi. Jalpy biyl «Jaydarmanmen» tyghyz baylanys ornatugha memlekettik organdar mýddeli bop otyr. Mysaly QR Preziydenti janyndaghy Jastar Kenesi, Bilim jәne ghylym ministrligi janyndaghy jastar komiyteti men «Jas Úlan» balalar men jasóspirimder úiymdarymen memorandumgha qol qoydyq. Aldaghy uaqyttardy olar bizding jasaghan sharalargha qoldau kórsetip otyratyn bolady.

- Esen, qayda tuyp, qayda óstiniz?

- Aqtóbe oblysy Shalqar audany Shetyrghyz kensharynda dýniyege kelip, sonda óstim. Jәne әli kýnge «Aqtóbe» futbol klubynyng jankýieri ekenimdi aita ketsem artyq bolmas...

Qazylar mýshesin almastyryp otyrugha bolmay ma? Ishine egde kisilerdi de ara-túra otyrghyzyp degendey. Sonda bala-shaghanyng oinaghy retinde qabyldanbay, KVN baysaldy qabyldanar edi.

- Súraghynyzdyng jany bar. Áriyne, Jaydarmannyn  dengeyi ósip kele jatqany qazir kóziqaraqty kisige belgili. Búryn ol turaly jastar men jasóspirimder ghana әngimeleytin bolsa, qazir egde jastaghylar da talqylay bastady (aytpaqshy, osy konferensiyadaghylardyng súraqtary da dәlel bola alady). Demek, biz olardyng da kónilinen shyghuymyz kerekpiz. Sondyqtan siz aityp otyrghan jay josparymyzda da bar. Tipti qazirding ózinde Joghary Liga oiyndarynda elimizge tanymal, túlghalyq kelbetin qalyptastyrghan azamattar qazylyq etedi. Endi basqa ligalardyng da kezegi keler.

- KVN-shylardy jiktep sipattap berseniz: negizinen qanday jastar búghan ýiir? Qyljaqbastar ma, әlde әzilkesh shygharmashyldar ma?

- Búlay dep kesip aitu qate. Jaydarmanda jýz mynnan astam jastar óner kórsetedi. Al osynsha adamdy tek әlgi aitqan eki «sortqa» bólip tastaugha bola ma? Bizde mektepti «Altyn belgige» bitirgen jastar da, týrli olimpiadalardyng jýldegerleri de bar. Al jeke qasiyetterine kelsek, qaljyng men әzildi týsine biletin jastar kóbirek keledi.  Al búl qasiyetter kez kelgenning boyynan tabyla bermeydi.

- Osy Mәdy Manatbek qazylar alqasynda tóragha edi ghoy, qayda ketti?

- Mәdy Manatbek basqa júmysqa auysuyna baylanysty qazylyqtan qol ýzdi. Biraq «Jaydarmanmen» at qúiryghyn kesisken joq.

- Orystyng KVN da Putindi oinap jatsa, zalda Putin bir ezulep kýlip otyrady. Bizde kóz jeter jaqyn arada osynday boluy mýmkin be?

- Ýmitimiz bar. Joghary da aityp ketkenimdey, elimizding jastar sayasatyna jauapty tiyisti basty organdar bizben memorandumgha qol qoy. Al ol neni bildiredi? Demek, «Jaydarman» memleketting jastar sayasatyn jýrgizuge ýlken ýles qosyp otyrghanyna kózderi jetip otyr degen sóz. Demek, biz halyqqa jay ghana kýlki syilap qana qoymay, elimizding damuyna atsalysyp otyrghan úiymbyz dep aitugha tolyq negiz bar. Kemshilik joq emes, Alla jazsa, dengeyimizdi ósirip, biraz jetilip, kemelimizge kelgen kezde, siz aitqan sәt keletin bolady.

- Taghy mynaday sóz bar,  qay elding basshysy satira sahnasynda kórsetilse sol elde demokratiya.

- Qosylugha bolady.  Biraq naqty emes. Demokratiya patshany әjualaudy, nemese keketip, bolmasa maqtaumen ólshenbeydi. Naghyz demokratiya әr azamat óz qúqyghyn biletin kezde ghana bolady dep esepteymin.

- Esen, osy sender ózderindi kim dep sanaysyndar? Bolashaq ziyaly atanatyn óner maytalmandarynyng qataryna jetip qalghan el aghalary, mәdeniyet qayratkerleri  t.s.s. Elge qyzymet etip jýrmiz, qazaq ónerining damuyna ýles qosyushylarymyz, jas buyn dayyndau jolynda jýrmiz - dep oilaysyndar ma?

- Joghary da aityp óttim. Biz  resmy týrde jastar sayasatyn jýrgizuge ýles qosqan jәne qosa beretin úiymbyz dep esepteymin. Osy kezge deyin ýkimetting qarjysyna kóz satpastan, óz isimizdi jalghastyryp kelemiz. Bireudi aldap arbap emes, әr balanyn  qarym-qabiletin damytyp, júrt aldynda kórsetuge septigimizdi tiygizip kele jatqanymyzgha quanyshtymyn. Ózgelerge til tiygizgim kelmeydi, biraq memleketten qarjy bólingeni ýshin qúrylyp,  qaltagha basqasyn qúmgha singendey bolatyn qozghalys, úiymdar qanshama...

- Sender auyldan shyqqandar bolarsyndar, auyldyng jaghdayyn bilesinder me? Jalpy qazaqy tanym, salt-sanasynan habarlaryng bar ma? Olay deytin sebebim, kýni keshe osy Abay auylynda «Qazaqstan» arnasy kórermenine nege júmyrtqa laqtyrdy?  degen maqala shyqty. Onda senderding ýzenkilestering - Qoyanbay kórermenge júmyrtqa laqtyrdy. Jalpy as kiyesi degendi bilesinder me? Auylda júmyrtqa alyp jeuge de jaghdaylary bolmay otyrghan ot basylar kóp qoy. Al telebezerde mynalar shyrt kiyinip, qos tilde qisandap, yrbandaghandary kimge dәri? Onday oiyn tayaz oily bireuler men sanalary qalyptasyp bolmaghan jastardy ylyqtyrugha ghana arnalghan bolar? Maqsat senderde sol ghoy. Qazaqy tanym-senim demekshi, aspen oinaugha bolmaydy - degendi mynalar bilmeydi me? Býgin qoyandar júmyrtqany taghy jardy ghoy qauashaq bastaryna. Jurnalisterding jazghandaryn oqyp, sәl tәlim alyp, qortyndy shygharugha bolmaydy ma? Álde eregis túr ma? Eregiskende nelerimen qorghana alady? Jer dóngelek-dýniya kezek - degen, últtyq tәlimge eshkim qarsy túra almaydy. Asty syilasyn da. Ekinshiden júmyrtqa - bir tirshilikting úrpaq jalghastyghy. Olarda da tek azghandary iske jaramaydy, al mynalar sol - Shirigen júmyrtqa bolugha qúmartpasyn. Kópshilik kózinshe jasalghan is - bәrimizge qatysty. Yrymdary jaman eken. Jalpy búl jazghandaryma jauap qaytarmay-aq qoy. Aytarym - istering is emes, senderdiki - Attraksion. El degendi oilaytyndar shamalarynsha jastardy eldikke qaray tartugha ter tógip jýrse, sender olardy ezdik pen jeniltektikke tәrbiyelep jatyrsyndar. Sendermen qos qabat sol ekrandy paydalanyp uahabtar jastardyng sanalaryn ulap, qanshasynyng obaldaryna qaldy? Al senderding enbekterinning "jemisteri" qazaq qyzdarynyng aryn taptatu ghoy. Qarasyndarshy, «Viydeoklip s goloy kazahskoy devushkoy nabral beshenuy populyarnosti v internete». Nur. kz. Bir silimtikter osylay qylypty. Jelpintu, jeliktiru arzan oiynnan bastalady. Ol oiyn saytannan. Qay arnany ashyp qalsaq, әzәzil keyipti sol bayaghy bir topastar, kýnde-kýnde qisan-qisan. Arsyz, arzan nәrseler.

- Jalpy siz aityp otyrghan tilbezerding qúlaghyn ústap túrghan men emespin. Biz ózimizding júmysymyzdy telearnalargha yaghny júrtshylyqqa úsynamyz.  Al qalghan sózderiniz jay ghana esse sekildi. Mening tarapyma baghyttalmaghandyqtan, әdiristen janylghan bolarsyz dep qoya saldym. Al eger últtyq tәrbiyeni tek jaydarman ghana beredi dep senseniz, onda últ turaly sizding oilanbay-aq qoyghanynyz abzal. Óitkeni óz balama «Jaydarman» basshysy retinde emes, әkesi retinde tәrbie berudi paryzym dep bilem.

Jaushy

KVN degen atyn qazaqshalaugha bolmaytyn ba edi? (Klub veselyh y nahodchivyh), qazirgi "Jaydarman". Al auyldynbalasynynqalaghakelgendegi "nadandyghyn" mazaqtapkýldiru, sosynkempir-shal buolypshyghyp, qarttardynanghaldyghynkelemejdeu, sosyn er jigittiqyzetipkiyindirip, mayystyryp, búrandatyp "Qyzsynyn" ótkizujәneerkektikiyindirip "doly, kókbet, shaypau q*atyn" rólinde sahnagha shygharu – búl bayaghy "Tamasha" otauynan múragha qalghan qarghys atqyr tapqyrlyqtar. "Tamasha" teatrynyng eng "sýiikti" nómirleri jasyq, juas, beyshara kýieu men ony aldyna salyp aidap jýretin, doly әieldi qayta-qayta kórsete beru bolatyn.

 Býgingi "Jaydarman" bayaghy sol qarghys atqan kommunistik zamannyng tól perzenti "Tamashanyn" soraqylyqtarynan arylyp, birte-birte últtyq sipat alar dep oilaymyn. Sebebi, qazirgi, býgingijastar, ózderining әke-shesheleri men ata-әjelerine qaraghanda әldeqayda últshyl, әldeqaydatәrbiyeli, әldeqayda dinshil (imanshyl) jәne onyng ýstine bilimdi ekeni aqiqat qoy.

"Áyel tendigin" tu etken kommunister zamanynyng әzilkeshi  "Tamashada" er azamatty әiel etip kiyindirip, janúyada әielinen tayaq jep jýretin bir beyshara etip kórsetip qorlau dәstýr edi .Ssony kórgen әielderding aiyzy bir qanyp qalatyn, ýiindegi kýieuining basyna әngir-tayaq oinatyp, sonday bolugha úmtylatyn. Mýmkin, kýlkige qyzyq bolar, alayda últtyq tәrbiyelik sipattan júrday bolatyn Kenestik "Tamasha".  Qazirgi jastardyng "Jaydarmany" men KVN-y ondaylardy qaytalamasa eken. Qazirgi jastar últtyq, qazaqy tәrbiyeni boyyna jaqsy sinirgenin kýndelikti ómirde әr kýn sayyn kórip jýrmiz. Orystanypketkenәke-sheshelerinnin, kәpirlenipketkenata-әjelerinning qatelikterin solay týzetinder.

Býgingi kýni jastar auditoriyasymen júmys istep jýrsiz. Jaydarman qozghaushy kýsh esebine endi. Biraq dәl osy KVN-nen shyqqan jenil әzil, bos sóz, beyәdep pen dórekilik jastardyng auzynda jattalyp, onsyz da oramyn tappay túrghan óz tilin odan әrmen shúbartyp jatyr. Qúr sóz emes,  mysal keltireyin. Kórinis: "18 ghasyrda da sauna bolghan, tamashalayyq dep tanystyrdy. Sodan eki jigit qazaqtyng últtyq kiyimin kiyip alghan, etegin kóterip alyp ary-beri jýgirip jýr, bastarynda sәukele. Al osynyng qay jerine qay jerimizdi ashyp kýleyik. Oiyn arzan kýlki qymbat deydi hakim. Qolda bar qozghaushy kýshti qoldana otyryp nege izgilikti ister atqarmasqa. Býgingi ózekti mәselelerdi it bolyp tek jurnalister ghana aityp jýr, ziyaly qauymnyng qyzmetin atqaryp. Sahnada qaydaghy joqty kókigenshe, astarlap túryp kóp jaytty aitugha bolady. Últtyq arnadan kórsetetin dәrejede bolsynshy, syndy qalypty qabyldaysyz dep senemin, Esen myrza!

- Syndy dúrys qabyldaymyn. Aytqanynyz oryndy, biraq eger Jaydarman arqyly jastargha dórekilik payda bolyp jatyr degen sóz  «Jaydarmandy» kórmegen nemese kórgisi kelmegen yaky kóre almaytyn adamnan shyghatyn sekildi. Eger naghyz әdepsiz jasty kórginiz kelse, kóshege shyghynyz. Bolmasa, әleumettik jelide bir-birimen salghylasqan jastardan kóziniz sýrinedi. Al «Jaydarmannyn» isi daryndy jastardy sol jerge moyyn búrghyzbay, elimizding týpkir-týpkirindegi ózining zamandastarymen  tanysugha, qauyshugha mýmkindik beru. Eger olar jetistikke jetkisi kelse, kóshedegilerge moyyn búrugha da shamasy kelmeydi. Sebebi alda finaldar kýtip túr... Ózining kórermenderi tosyp otyr.

- Qazaq tapqyrlarynyng jalpy sany qansha? Qansha komanda bar? Qay oblys, qalada joq? Qansha jankýier, kórermeni  bar?

- Áriyne, bizding etek-jenimizdi jinap, endi ense kóterip kele jatqandyqtan, arnayy monitoringtik eseppen, naqty sanyn shygharu qiynday. Áytse de ózimizding esepteuimizshe shamamen 1000 gha juyq Jaydarman toptary bar. Mysaly biylghy «Mausymashar» festivaline 212 komanda kelip, 259 top tirkeldi. Búlar tek arnayy birinshilikterge qatysqandary ghana. Barlyq oblys ortalyqtarymen elimizding iri qalalarynda filialdar men ókildikter júmys jasaydy. Biraz audan ortalyqtarynda da ókildikter bar.  Solardy eseptegende Jaydarmanmen jýz myngha tarta jastar ainalysady dep senimmen aitugha bolady. Al kórermenderge kelsek, telekórsetilim boyynsha  reytingte  alda túrmyz.

Jaydarmanshylargha arnayy taqyryp berile me? Bolmasa úsynyla ma? Tyiym taqyryptar bar ma? Bizding jaydarmanshylar auyl-aymaqtan úzap, iri taqyryptardy qauzau ýshin ne isteu kerek?

- Mausymnyng basynda jalpy taqyryp bekitiledi. Biraq Jaydarmannyng negizgi maqsaty әmbebaptyq bolghandyqtan, әr oiyngha osy taqyrypta ghana oinaysyng degen talap qoymaymyz. Áriyne tiym salynghan taqyryptar da  bar. Óitkeni qansha jan jaqty bolamyz desek te, zannama bar, ózimizding mentaliytet bar. Sondyqtan olay boluy zandylyq. Sonymen qatar sayasat sekildi  iri taqyryptardy qozghau qiyndyqqa soghady. Sebebi ol ýshin oqu kerek, izdenu kerek. Al múrty endi tebindep kele jatqandardan olardy talap etu mýmkin emes.

- Qarjyny qaydan alyp jýrsinder? Osy KVNshilerge azyn-aulaq jaghday jasaghandardy atap, maqtap jatasyndar, olay etpese bas tarta ma olar? Resey KVNi ol dәuirden ótip ketti. Putin arnayy saray salyp berdi, bizde Imanghaly onday saraygha jer beruge ynghay tanytpady ma? Bәlkim, demeushiler tabylyp, saray salugha da bolar...

- «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn demekshi, demeushilerimizding atyn aitu paryzymyz ghoy. Onyng ýstine keybiri kommersiyalyq úiymdar, demek olar ózderine jarnama jasau ýshin de demeushi bolady. Al saray mәselesine kelsek, әzir kóshpendi bola túramyz. Búiyrghany bolar. Jogharyda aityp ótkendey, biz kommersiyalyq maqsatty kózdegen qozghalys emespiz, ózimizding janymyz sýier jobany qolgha aldyq. Endi ghana memleketting kózqarasy týzele bastady. Demek, ýmitimiz joq emes.

Byltyrdan bastap "Jaydarmanda" sayasy әzilder kóbirek oinala bastady. Keyde jaydarmanshylar shekten shyghyp ketetindey kórinedi. Qalay oilaysyz, Jaydarmanda jappay sayasy әzil aitu ýrdisi jýrip jatqanjoq pa?

- Shekten shyqpaydy, olar sahnagha shyqpas búryn tolyq redaktorlyq sýzgiden ótedi. Meninshe artyghy nemese tyrtyghy bolmaghan sekildi. Jalpy sayasy oinau ýshin biraz izdenu kerek. Al «kәrisi» nebary 22-23 jasar jaydarmanshygha sayasy mәseleni joghary dengeyde jetkiz dep talap etu orynsyz. Eng bastysy habardar boluy.

- Premier-liganyng jartylay final oiyndary kezinde "Alghabas" komandasy tarihy oqighany әzilmen әdemi jetkizdi. Jaydarmanda osynday sәtterdi kóbirek jetkizuge qalay qaraysyz? Bәlkim, osy arqyly jastardyng sanasyna ótken tarihymyzdan habar berermiz.

- Eger sәtti shyghyp, kórermen jýreginen jol tapsa, ol әzildi shektemeymiz ghoy. Ol  jaydarmanshylardyng óz sheberlikterine baylanysty.

- Esen, seni qazaqtyng Maslyakovy depataytyndar bar. Osymen kelisesinbe?

- Joq, kelispeymin. Qazaqtyng qaradomalaq balasy Esen Eleuken bolsam da jetedi.

- Qazaq KVN-in jana dengeyge kóteru ýshin ne isteu kerek?

- Júmys isteu kerek. Enbektenu kerek. Kórermen  dúrystap túryp synau kerek. Jamandau turaly aityp túrghan joqpyn. Keybireuler óz balasy birdene býldirse, әli jas qoy deydi. Al sonymen qúrdas jastar oinaytyn Jaydarmannan tәlim berer dýnie kýtedi. Eger, biyik dengeyden kórgileriniz kelse, ainalanyzdaghy jaydarmanshylardy tauyp, olargha baghyt silteniz. Aldyndaghy búlar qate, mynany oinandar dep kenes beriniz. Al oghan kejegeniz keri tartsa, jamandap-aq otyra beriniz, amal qansha?!

- Jasúlandyqtarmen ótken ara jalghasyn tabady ma? Ol ýlken shara. Jana tolqynnyng ayaq alysyna ýles qosqan bolar edi...

- Áriyne, búl josparlanyp qoyylghan dýniye. Endi jyl sayyn ótkizilu kózdelude

- Jaydarmanda qay oblys myqty?

- Negizi myqtylyqtyng geografiyasy ózgerip túrady. Osydan tórt-bes jyl búryn ontýstiktegilerding qarqyny myqty bolaty. Qazir batys óniri jaydarmanshylarynyng aty ozyp túr. Shyghys Qazaqstandyqtar da osal emes.

- KVN oryssha ghoy. Qazaqsha KTK (kónildiler tapqyrlar kluby) deuge bolmay ma?

- «Jaydarman» degen atpen shyghyp jýrgenimizge 2 jyl bolyp qaldy. Sonymen qatarwww.kazkvn.kz degen saytymyzdy da www.jaidarman.kz dep auystyryp qoydyq. Búl sayttyng ereksheligi oqyrmannyng ózderi de maqalalaryn jaza alady. Kirip, óz pikirlerinizdi bildire berinizder.

- Bauyrjan Ibragimov syndy «ziyaly» qauym ókilderining KVN jayyndaghy pikirleri turaly ne oilaysyz?

- Oryndy pikirlerdi әriyne, qabyldaymyz. Biraq  Bәkenning akter men jaydarmanshylardy salystyryp sóileui mýlde dúrys emes dep oilaymyn. Sebebi akter  óz mamandyghymen  kәsiby týrde ainalysady. Sonymen kýn kóredi. Yaghny júmysy. Al jastar Jaydarmanda tek mektep nemese student kezinde ghana oinaydy. Sodan song óz baghyttaryna búrylady.

Sonymen qatar, qazirgi kezde jalghan әnshiler qaptap ketti, biraq kýmis kómeylerding dәrejesi toqyrapap qalghan joq qoy. Qayta « MuzArt» sekildi talanttardyng halyq yqylasyna bólenip jýr.  Demek, ónersizder qaptap ketti dese, shyn ónerimen solardyng arasynan suyrylyp shyghu kerek. Óitkeni ómir bәseke, shang qauyp qalghyng kelmese toqtama. Basqasha aita almaymyn. Óitkeni adamnyng enbegin baghalau kerek, al onyn  isi sapasyz ba, onda sapaly joba arqyly óz isinning biyik túrghanyn dәleldeuge tiyissin...

- Reesey Federasiyasynyng Preziydent saylauynda V.V.Putin ýgit-nasihat sharalaryna KVN-nyng beldi túlghalaryn shaqyrdy. Osy sekildi erekshe derliktey úsynystar boldy ma?

- Joq bolghan joq. Mýshelge endi tolghan Jaydarman bizding sayasy elita ýshin asa tanymal emes.

- «Jaydarmannan» sharshaghan keziniz boldy ma?

- Jastarmen júmys jasaudan sharshamaymyn. Óitkeni adam jany sýietin júmystan sharshaudyng ózinen lәzzat alady. 

- Esen Agha, eger, Qazaqqa degen titteyde bolsyn qúrmetiniz bolsa, "Jaydarmandarynyzdy" telearnadan kórsetudi dogharynyzdar. Final, anau- mynau degenderinizdi ótkize berinizder, kerek adamdar baryp kóre bersin, diskke basyp shygharynyzdar, qyzyqqandar alyp qaray bersin, tek telearna arqyly kórsetpenizder. AYTYS jәne ózgede Qazaqq qajet dýniyeler kórsetilmey jatqan ekranda "qaydaghy joq bireulerdin" tayrandap jýrgeni jangha batady eken. Qazaqty qorlaudy dogharynyzdar. Onsyzda Qazaqty mazaq etip jatqandar az emes. Sóz mәiegin úghar adamsyz ghoy, Agha.

- Mine, meni dәl osynday sózder sharshatady. Isterge isi joq, tek klaviatura men auyzyna ghana әli keletinder ghana jolyma kedergi. Áytpese, halyqqa tiyer paydasy bolmasa,   әldeqashan toqtatyp tastar edim nemese toqtatyp tastar edi. Otandyq týgili sheteldik telearnalarda «hiyt» bop jatqan «jihadshylardy sayahatyna» kóniliniz qúlazymay, jastardyng óner kórsetuine qarsy soqqan jýreginiz elim dep enireydi degenge senu qiyn. Dúrysy, jóndi júmys jasap, telearnagha óz jobanyzdy úsynynyz, bolmasa óz enbegimen tanymal bolghan jastargha degen pikirdi kórsetpesenizdegen tilek. «Ilgeri ketken jasty, keri ketken kәri toqtatady» degen...

- «Jaylarmandy» izdep otyryp kóremiz, jaqsy.

- Rahmet! Jasaghan enbegimiz adamdargha tittey de quanysh syilar bolsa, terimiz aqtaldy degen senimdemin.

- Ákimderdi syngha alu әr kim óz jerining kemshilikterin satiragha útqyr oimen jetkizu jaghy josparlansa,  núr ústine núr bolar edi.

- Áriyne,  útqyrlyq barlyq kezde kerek. Ol ýshin tek qana enbek...

Sony

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478