Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4767 0 pikir 18 Qarasha, 2013 saghat 06:02

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..» (jalghasy)

5.

Jogharyda aty atalghan, Kenesary men kenesaryshylargha qarsy maydannyng bas jauyngeri jәne ol pikirinen kózi júmylghansha qaytpaghan, «Pravdanyn» Qazaqstandaghy menshikti tilshisi A.Chernichenkogha iydeya berip jәne sony bir jyl boyy qadaghalap, tabyspen jýzege asyrghan T.Shoyynbaevtyng «Kenesary Qasymov qozghalysynyng feodaldyq-monarhiyalyq sipaty turaly» maqalasy («Sosialistik Qazaqstan», 1951 jyl, 27 mausym) jariyalanyp, onda qazaqy qylmystardy bylay qoyyp, Kenesaryny aghylshynnyng shpiony, E.Bekmahanovty (surette) solardyng jansyzy etip shyghardy. Dәlirek aitsaq, onda:
«Dәl osy kezde Angliyanyng dýniyege ýstem bolugha úmtyluy shekten tys edi, onyng búl basqynshylyghy birqatar Shyghys elderin qúldap alghanynan, Orta Aziyagha, Qazaqstangha, Shyghystyng basqa audandaryna kóp barlaushylar men ekspedisiyalar jibergeninen aiqyn kórinedi. Kabulda, Ghiratta, Kandagharda aghylshyn shpiondarynyng ortalyghy qúryldy. Sol kezdegi arhivtegi material: «aghylshyndardyng qyrghyzdargha (qazaqtargha) da basa kóktep kele jatqanyn» bayandaydy.

5.

Jogharyda aty atalghan, Kenesary men kenesaryshylargha qarsy maydannyng bas jauyngeri jәne ol pikirinen kózi júmylghansha qaytpaghan, «Pravdanyn» Qazaqstandaghy menshikti tilshisi A.Chernichenkogha iydeya berip jәne sony bir jyl boyy qadaghalap, tabyspen jýzege asyrghan T.Shoyynbaevtyng «Kenesary Qasymov qozghalysynyng feodaldyq-monarhiyalyq sipaty turaly» maqalasy («Sosialistik Qazaqstan», 1951 jyl, 27 mausym) jariyalanyp, onda qazaqy qylmystardy bylay qoyyp, Kenesaryny aghylshynnyng shpiony, E.Bekmahanovty (surette) solardyng jansyzy etip shyghardy. Dәlirek aitsaq, onda:
«Dәl osy kezde Angliyanyng dýniyege ýstem bolugha úmtyluy shekten tys edi, onyng búl basqynshylyghy birqatar Shyghys elderin qúldap alghanynan, Orta Aziyagha, Qazaqstangha, Shyghystyng basqa audandaryna kóp barlaushylar men ekspedisiyalar jibergeninen aiqyn kórinedi. Kabulda, Ghiratta, Kandagharda aghylshyn shpiondarynyng ortalyghy qúryldy. Sol kezdegi arhivtegi material: «aghylshyndardyng qyrghyzdargha (qazaqtargha) da basa kóktep kele jatqanyn» bayandaydy.
Kenesary qozghalysynyng aqyry jaqyndaghan kezding ózinde, qyrghyz halqyna qarsy agressiyalyq soghys әzirlep, óz jaghyna ýsh jýzding súltandaryn tartugha tyrysyp, orys halqy men qazaq halqyn birine-birin qarsy qongdaghy ózining sýigen әdisine qayta oraldy. Sonda ol súltandar men biylerge ýndeuinde bylay dep jazady: «Sizderding húzyrlarynyzgha mәlim bolsyn, Allanyng әmirimen, kәpirding qysymymen kishi jýz ben orta jýzden kóship, úly jýzding Shu, Ile tóniregindegi jerlerine keldik. Biz ata-babamyzdyng zamandarynan beri sizderding ru basylarynyz bolyp keldik. Sizder qashanda bizding aitqanymyzdan shyqpay keldinizder, sol ýshin súltandar da sizderdi ózine qosylugha shaqyryp, «kәpirlerge» (orystargha) qarsy kýresuge shaqyrdy».
Mine, osynday orys, qazaq, qyrghyz halyqtarynyng qas dúshpany Kenesary qozghalysy shekten tys madaqtalyp, jalghan tarihshy Bekmahanov búl býlinshilik әreketti «qalyng búqarany sayasy tәrbiyeleuding tamasha mektebi» dep jariyalady.
Orys patshasy qazaq búqarasynyng ýnin óshirip, qanap baqty, biraq osylay bola túrsa da, Kenesary, egerde patshalyq ýkimet onyng barlyq handyq artyqshylyq halderin saqtaugha kepil bolsa, onda qazaq halqyn talau ýshin Kenesarynyng patshalyq ýkimetting de itarshysy bolugha dayar ekendigi belgili edi»,–dep atap kórsetti.
Búdan song sol tústaghy jazushy-dramaturg әri tarihshy Músatay Aqynjanov ta shet qalmady. Shet qala almaytyn da. Sondyqtan da ol «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng 1951 jylghy №6 sanynda «Qazaqstan tarihyndaghy burjuaziyashyl últshyldyqqa qarsy» maqalasyn jariyalady. Múnda tek qazaqy tarih tәpsirlendi:
«Soghys kezinde sovet tarihshylarynyng edәuiri Otan qorghau júmysyna atsalysyp jýrgen kezde, E.Bekmahanov әldeqashan tarihtan alynyp tastalynghan sodyrly Kenesary Qasymovty «tiriltip», jat pikirdi qayta sonylamaq boldy. Biraq onyng búl әreketin Qazaqstan júrtshylyghy óte suyq qabyldady. Ortalyq partiya komiytetining organy «Pravda» Bekmahanovtyng ústaghan jolynyng qate ekenin, baghytynyng burjuaziyashyl-últshyldyq ekenin әshkereledi.
... Júrtshylyqqa belgili Qazaqstanda XIX ghasyrdyng alghashqy jarymyndaghy ýstem tap – «aqsýiekter» men bay-feodaldar bolghan. Olardyng ózderinshe «aq sýiektik jәne dvoryandyq últ mәselesi» boldy. Qazaq «aqsýiekteri» Qazaqstan Rossiyagha qosylghannan keyin handar túsyndaghy artyqshylyghy men qúdirettiliginen aiyryldy. Sondyqtan olar Qazaqstandy orys memleketinen bólip aludy tiledi. Múnysymen olar qazaq elining basyna handardy – «aqsýiekterdi» qoyghysy keldi. Sóitip qazaq halqynyng taghdyryn handargha tapsyrugha tyrysty. Mine, osyny Stalin joldas feodaldyq-monarhiyalyq «últshyldyq» dep ataydy.
... Handyq ýkimetting joyyluy qazaq halqy ýshin, sóz joq, jenildik boldy. Óitkeni Markstyng aituynsha 700-800 jylgha sozylghan Shynghys han túqymdarynyng «jeksúryn qansoqtalyghyna» az da bolsa tiym salynatyn edi. Áriyne, ony orys patshasy qazaq enbekshilerine jany ashyghandyqtan emes, óz qúlqy ýshin, hansyz qazaq elin chinovnikter arqyly jeke biylep, jeke qanau ýshin istedi. Solay bola túrsa da, búl bir adym ilgeri basqandyq edi. Óitkeni eki qanaushynyng biri, әsirese, 800 jylgha sozylghan «jeksúryn qansoqtalyq» kemiytin edi. Ekinshiden, ortaghasyrlyq handyq qúrylys kazaq ishine kapitalizmning kiruin bógep, ekonomikada naturaldyq qalypty saqtap otyratyn edi. Sondyqtan handyq institutynyng joghaluy qazaq halqy ýshin dúrys qadam boldy.
Qazaq halqynyng Kenesary sonyna ermey, Rossiyamen birge boludy tileuining tarihy zor mәni bar edi: 1) Kenesarygha erip ketkende, qazaq enbekshileri orta ghasyrdyng shyrmauynda, qol-ayaghyn jaza almay otyrghan, qausaghan shirik handyqtardyng bireuine tәueldi bolyp, aqyry aghylshyn jyrtqyshtarynyng qúldyghyna týsetin edi. 2) Qazaq elining byt-shyt bolyp tozu qaupi boldy. Óitkeni, Kishi jýz qay jaghynan bolsa da Rossiyamen birikken. Ol, sóz joq, odan aiyrylmaytyn edi. Olay bolsa, tútas qazaq eli birneshe handyqtargha bólinip, Qytaydyn, Orta Aziya handyqtarynyn, Rossiyanyng qol astyna bytyrap ketip, halyqtyghynan airylatyn edi. 3) Sharuashylyq túrmys qúru jóninen shyghys handyqtary qazaq halqynyng otyryqshylanuyna, eginshilik kәsibine ainalysuyna jol bermeytin edi. Óitkeni, onyng ózi eski ortaghasyrlyq túrmysta boldy. Al búl kezde qazaq elining úly jýzden basqasynda Rossiyagha qosylu arqyly egin, otyryqshylyq, sauda qatynasy kýsheydi. 4) Rossiya tek patshalyq Rossiya emes edi, halyqtyq-búqaralyq Rossiya da bar bolatyn. Orystyq halyqtyq-búqaralyq mәdeniyeti de ósti. Búqaralyq Rossiya ózimen otyrghan elderding bolashaq Abay, Ybyray, Shoqandaryn tughyzugha әser etip otyrdy.
... Kenesary general Gorchakovqa jazghan bir hatynda: «Orta jýzden ketip baramyn, óitkeni bastyqtardan da, qol astynda otyrghan halyqtardan da eshbir meyrim tappadym, bәri de jaulyq etedi»,– dep moyyndaghan. Búdan shyghatyn korytyndy: Kenesary Orta jýzge siya almay, halyq qaharyna qarsy túra almay, zytyp otyrghan.
Biraq, onyng Orta jýzden Kishi jýzge auysuy tegin emes. Ózining eski dostary Hiua, Búqar handyqtaryna jaqyndap kómek alu bolghan. Óitkeni, ol orys patshasyna qarsy halyqtyq azattyq kýresine basshylyq etem dese, sol kezde shynyna jetken naghyz halyq qozghalysy Isatay – Mahambetting kýresine qosyluy kerek edi. Kerisinshe, ol – oghan jau bolghan. Jappastyng ishinde Nauryzbay toby Mahambetke qarsy oq atqan. Al onyng kerisinshe el talaushy Janghojamen birigip ketken. Janghoja ekeui tize qosyp alyp, beybit ómir sýrip otyrghan qazaq auyldaryn Sozaq, Sayram qalalaryn shapqynshylyqqa úshyratqan.
Kenesary Kishi jýzding jerine kelip ornalasqannan keyin ózining «әskery kýshin» molaytyp alu ýshin neshe týrli súmdyq aila-amaldar istegen. Orynbordyng general-gubernatory Perovskiymen, Hiua, Koqan handyghymen Janghoja Núrmaghambetúly syqyldy el tonaushylarmen jaqsy qarym-qatynas jasaghan. Perovskiyge jazghan bir hatynda:«Bastyqtargha qarsy kele almaymyn, qarsy túrghym da kelmeydi...»,– dep jaghympazdana kelip, osy kelip otyrghan jerinen qozghamauyn tileydi»,– dep bayan etti.
Dәl osy maqaladaghy tarihy shyndyqqa jaqyn pikir – eger sol tústaghy sayasi, shekaralyq qúrylym saqtalyp qalsa, onda qazaq halqy telimdenip, ýshke bólinip, qúryp ketedi – degen pikir. Búl qauip, qashan «Alashorda» kósemderi 1920 jyly tamyzda Qazaqstannyng býgingi territoriyasyn anyqtap, Lenin qol qoyghangha deyin tónip túrdy.
Al Kenesarynyng ruhany saladaghy keltirgen kesiri «Ádebiyet jәne iskusstvo» basylymynyng 1951 jylghy №8 sanyndaghy «Ádebiyetimizding iydeyalyghy ýshin» atty redaksiyalyq bas maqalada әshkerelendi. Onda:
«Kórkem әdebiyetimizding órkendeu jolynda qolymyz jetken osynday tabystardy aitumen qatar, biz búl salada songhy uaqytqa deyin oryn alyp kelgen iydeologiyalyq búrmalaushylyqtardy, óreskel qatelikter men eleuli kemshilikterdi de eshbir jasyra almaymyz. Ótken jyldyng dekabrinde «Pravda» gazetinde jariyalanghan «Qazaqstan tarihynyng mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» degen maqala jәne búl maqalagha baylanysty Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining osy jylghy 10 aprelidegi qaulysy jalghan tarihshy Bekmahanovtyng «Qazaqstan XIX ghasyrdyng 20-40 jyldarynda» degen kitabynda Qazaqstan tarihy mәselelerin burjuaziyalyq-últshyldyq túrghydan bayandaghanyn, halyq búqarasynyng qas dúshpany súltan Kenesarynyng feodaldyq-monarhiyalyq qozghalysyn «halyqtyq», «bostandyq» qozghalysy bolyp edi dep dәriptegenin әshkereledi. Búl mәseleni talqylau ýstinde Qazaqstannyng keybir tarihshylarynyng enbekterinde ghana emes, sonymen qatar keybir әdebiyetshileri men aqyn-jazushylarynyng kitaptarynda da burjuaziyalyq-últshyldyq búrmalaushylyqtardyn, óreskel sayasy qatelikterding oryn alyp kelgendigi anyqtaldy.
Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining 1947 jylghy «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy Til jәne Ádebiyet instituty júmysyndaghy óreskel sayasy qatelikter turaly» qaulysynda, әdebiyetshiler E.Ismaiylov pen X.Júmaliyevting burjuaziyalyq-últshyldyq baghyttaghy qateleri atap kórsetilgenine qaramastan, búlar ózderi jóninde bolghan qatang syndar men eskertulerden sabaq ala bilmedi, songhy kezge deyin olar әdeby zertteulerinde, maqalalarynda Kenesary men Nauryzbaydy jer-kókke syighyzbay dәripteumen boldy, halyqtyng búl dúshpandaryn maqtap óleng jazghan han manyndaghy aqyndar men jyrshylardyng ziyandy shygharmalaryn barynsha nasihattap, olargha oqu kitaptarynan, oqu programmalarynan, әdebiyet tarihyna arnalghan enbekterden keng oryn berip otyrdy. Jazushy M.Áuezov Qazaq әdebiyeti tarihynyng birinshi tomynda, «Han Kene» degen arnauly piesasynda Kenesary men Nauryzbaydy, olardyng manyndaghy feodaldardy ýnemi maqtaumen, olardy búqaranyng «kósemderi» etip kórsetumen boldy. Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng predsedateli S.Múqanov ta súltan Kenesaryny dәripteushilerding burjuaziyalyq-últshyldyq pikirlerine kezinde toytarys beruding ornyna, qayta onday ziyandy pikirlerdi ózi qostap otyrdy.
BK(b)P Ortalyq komiytetining organy «Pravda» gazeti osy jylghy 2-iilidegi «Ádebiyettegi iydeologiyalyq búrmalaushylyqtargha qarsy» degen redaksiyalyq maqalasynda jәne 16-iilidegi «Sovet әdebiyetining manyzdy mindeti» degen bas maqalasynda keybir jazushylar men aqyndardyng shygharmalarynan últshyldyqtyng sarqynshaghy bayqalatynyn kórsetti, búl jóninde aqyn V. Sosuranyng «Ukrainany sýi» degen últshyldyq sarynda jazylghan ólenin mysalgha aldy. Últshyldyqtyng mәnisi,– dep jazdy «Pravda» – oqshaulanugha jәne últtyq tar óristi shenberde tomagha túiyqtanugha tyrysushylyqta, Sovet Odaghyndaghy últtardyng enbekshilerin jaqyndastyratyn jәne biriktiretin isterdi kórmeushilikte ekeni mәlim. Qazirgi zamannyng taqyryptarynan qashyqtap, alysta etken zamangha boy úru, eskilikti dәripteu – últshyldyqtyng jeke jazushylarda kezdesetin erekshe bir týri»,– dep atap ótildi.
Kenesary turaly dau-damay men jaulyq izdeu múnymen de toqtalmady. Qazaqstan Kompartiyasy búl kezde ýlken sayasy qarar dayyndap ýlgerdi. Tarihshy Á.Tәkenovting maghlúmaty boyynsha:
«1951 jyly 14-tamyzda QK(b)P Ortalyq komiyteti «Qazaqstan sovet jazushylary Odaghy júmysyndaghy iri qatelikter men kemshilikter jәne olardy joiy sharalary turaly» qauly aldy. Tek 1951 jyldyng kókek-qazan ailary aralyghynda 30 piesa men 174 әn teksteri repertuardan shygharyldy».
Tarihta kórkem shygharmanyng sottalghan jaylary kezdesken, al әnning sottaluy tek kenes túsynda ghana oryn aldy. Sol әnderding sazy qalghanymen de, sózderi uaqytpen birge tylsymgha sinip ketti. Úmytyldy. Onyng ózi jeke bir derbes әngime.
Mine, osy «Jazushylar Odaghynyng júmysyndaghy iri qatelikter men kemshilikterge jәne olardy jong sharalaryna» baylanysty 1951 jyly 24-tamyzda Ortalyq komiytetting birinshi hatshysy J.Shayahmetov qatysqan Jazushylar Odaghynyng qalalyq jinalysy ótti. Ony qalalyq partiya komiytetining hatshysy Ysqaqov basqaryp otyrdy. Odaqtyng tóraghasy S.Múqanov «Qazaqctan Jazushylar odaghyndaghy óreskel qateler men kemshilikter turaly jәne Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiyteti burosynyng 1951 jylghy 14-tamyzdaghy qararyna baylanysty mindetter» atty bayandama jasady. Eki-ýsh auyz sózben әdebiyet jetistikterine jedeldete toqtalyp, sol bir qyzylónesh kezenning dәstýrine sәikes birden sayasi-iydeologiyalyq әshkereleuge kóshti. Áriyne, taghy da «dәstýr boyynsha» aldymen Múhtar Áuezov jәne onyng «Han Kenesi» nysanagha alyndy. Qara dauyldyng demimen «ýsh bәiterek» birin-biri taghy da tamyrlaryn solqyldata yrghady.
S.Múqanov: «Alayda qazaq sovet әdebiyetinde, sonday-aq keybir jeke aqyn-jazushylardyng tvorchestvosynda óreskel sayasy qateler, býgingi ómirimizding shyndyghyn búrmalau, sovet halqynyng mýddesine ziyandy últshyldyq saryndar oryn alyp keldi. Qazaqtyng kóptegen aqyn-jazushylary ózderining shygharmalarynda qazaq halqy men orys halqynyng qas jauy súltan Kenesary Qasymovtyng monarhiyalyq, keritartpa baghyttaghy kóterilisin últ-azattyq jolynda bolghan kýres dep dәriptedi. Jazushy Múhtar Áuezov bir kezde «Han Kene» atty piesa jazyp, onda qanisher Kenesarynyng bauyrlas qyrghyz halqyna jasaghan zúlymdyghyn, jyrtqyshtyghyn onyng erligi etip kórsetti. Sóitip, búl ziyandy shygharmany jazu arqyly jazushy Múhtar Áuezov súltan Kenesary Qasymovty dәripteumen tynbady, ol jýzderi jarasqan bauyrlas qazaq, qyrghyz halyqtarynyng dostyghyn búrmalap, olardyng arasynda últ arazdyghyn qozdyrugha әrekettendi. Biraq, Oktyabri revolusiyasy arqyly qayta tughan, Leniyn-Stalin partiyasynyng últ sayasaty negizinde tәrbiyelengen qazaq enbekshileri M.Áuezovting búl jat oimen jazylghan, ziyandy shygharmasyn qabyl almady.
Halqymyzdyng mýddesine opasyzdyq jasaghan Kenesaryny dәripteude jazushy Áuezovten basqa keybir aqyn, jazushylarymyz da qalysa qoymady. Aqyn Qalijan Bekhojin Kenesarynyng baskeser inisi, qanisher Nauryzbaydy madaqtap «Batyr Nauan» degen poema jazdy. Búl poemasynda ol qazaq halqynyng qas jaulary Kenesary men Nauryzbaydy azattyq tuyn kótergen, erkindik ansaghan, halyq qamyn jegen kósemder, el ýshin enirep tughan erler etip surettedi. Sóitip, Q.Bekhojin sovet aqyny degen atty betke ústap, halqymyzdyng mýddesine opasyzdyq jasady, halyqtyng qas jaularyn dәripteuden ol taysalmaydy. Kenesary Qasymovty dәripteu basqa da kóptegen әdebiyetshilerding enbekterinde, oqu qúraldary men hrestomatiyalarda, sonday-aq qazaq әdebiyeti tarihynyng professory M.Áuezovting basqaruymen shyqqan birinshi tomynda da oryn aldy. Professor H.Júmaliyev pen E.Ismaiylov joldastar ózderining «ghylymiy-zertteu» enbekterinde markstik-lenindik metodologiyadan qol ýzip, óreskel qatelikterge úryndy»,– dep qyzylkenirdek aitystyng tamaghyn qyrnap berdi.
Qatarlastarynyng arasynda asa saq әri anghal: «Ózim de qumyn. On jetinshi jylghydan әrige ayaq baspaymyn»,− degen sózi mәtelge ainalyp ketken Tayyr Jarokov ta osy nauqannyng túsynda atoy salyp shyqty. Erkimen shyqty ma, joq, tobyrgha ilesti me, qaydam, alayda onyng sózining astary Sәbit Múqanovtan bastap Qasym Amanjolov pen Halijan Bekhojin siyaqty qazaq poeziyasynyng maydanger aqiyqtaryn nayzanyng úshyna ilip berdi.
Tayyr Jarokov (mazmúny): «BK(b)P OK-ning Jazushylar odaghyndaghy úiymdyq jәne shygharmashylyq júmystardaghy osy uaqytqa deyin jiberilip kelgen óreskel sayasy qateler turaly qarary óte oryndy jәne onyng týp tamyry Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng basshylarynyng úiymdastyruda jibergen selsoqtyghynda jatyr. Onyng basty sebebi, Múqanov, Áuezov, Mýsirepov jәne basqalar siyaqty agha jazushylar úiymdyq jәne shygharmashylyq júmystan ózderin shet ústaydy. Birin-biri ish tartqan tanystyq qarym-qatynastar, selsoqtyq, әsirese agha buynnyng arasyndaghy syn men ózara synnyng joqtyghy, marksizm-leninizmmen jetkilikti qarulanbauy, Múqanov, Áuezov, Mýsirepov qatarly jetekshi jazushylardyng boyynan iydeologiyalyq óreskel búrmalaushylyq pen burjuaziyalyq últshyldyqtyng oryn aluy, tym masattanyp ketui, menmensui, odaqtyng júmysyna, shygharmalardy talqylaugha aralaspauy, ózining tuyndylaryn taldaugha úsynbay, birden baspagha ótkizui osynday qatelikterge jol berdi.
Sonyng nәtiyjesinde Bekhojinnin, Amanjolovtyn, Tәjibaevting tuyndylaryndaghy óreskel qatelikterdi KBAP(b) OK-i oryndy synady. Syn men ózara synnyn, sayasiy-tәrbiyelik júmystyng joqtyghy Bekhojin men Amanjolovtyng ómirden qol ýzuine, Amanjolovtyng jalang estetikagha, Tәjibaevting simvolizmge, Bekhojinning burjuaziyalyq últshyldyqqa úrynuyna alyp keldi. Sonyng nәtiyjesinde iydeyalyq jat tuyndylar, topshyldyq payda boldy. Tez ósip kele jatqan aqyn Bekhojin 1940 jyly bәrimizge belgili «Nauan batyr» dastanyn jazdy, onda Kenesary Qasymov pen onyng inisi Nauan barynsha dәripteldi. Kenesaryny qazaq halqynyng kósemi retinde asqaqtata jyrlady, al biz onyng tek qazaq halqynyng ghana emes, orys pen qyrghyz halqyna da qarsy kýreskenin bilemiz. «Nauan batyr» dastanynda Bekhojiyn: Nauryzbay ózining qaharly aghasyn sýidi, tughan taularyn sýidi, halqyn sýidi,– deydi. Búl jolma-jol audarma әlsizdeu boluy mýmkin. Biraq onyng oiy aiqyn.
Batyrlar sýishi edi Kene aghasyn,
Kenening keng peyishtey Saryarqasyn,– deydi. Nemese:
Qazaq ek ala kiyiz tuyrlyqty,
Takabbar, mensinbeushi ek basqa júrtty,–
dep Bekhojin búl sózdi Kenesarynyng bauyry Nauannyng oiymen jetkizedi.
1944 jylghy «Sheru» jinaghyna engen qazaq jauyngerine arnalghan óleninde:
Men sýidim elding úly er eken dep,
Keshegi Kenekeme tartyp tughan,– deydi.
Ol qazaq jauyngerlerine osylay baghyt beredi.
1948 jyly Bekhojin ózining jinaghynda kolhozdyng shopany turaly: «Otarly qoy itarqada jatyr kýisep»,– dep jazdy. Aqyn Bekhojin – kenes azamaty, úly otan soghysynyng qyzghan kezinde bir jauyngerdi ózining óleninde Kenesarygha úqsandar dep ýgitteydi, al ekinshi óleninde kolhozdyng qoyshysyn «sofygha» tenep, әulie jasaghysy keledi. Sóitip ol qazaq dalasyn qalay sýise de, Bekhojin sýigen dala – revolusiyagha deyingi keybir aqyndar surettegen dala, mine, Bekhojinning búl tuyndysy osynday boyau arqyly últshyldyqpen ýndesip jatyr. Búl tuyndylar elimizding qoghamdyq ómirimen, óndirispen, kolhoz qúrylysymen baylanyspaydy, kerisinshe, revolusiyagha deyingi Qazaqstandaghy ólenderde aitylatyn qaydaghy bir diny aghymdaghy sofymen jalghasyp jatady.
Múnyng barlyghy bizge, Bekhojin joldastyng dúrys jolmen jýrmegenin, Qazaqstannyng tarihyn búrmalap, Kenesaryny dәriptegenin, ózining songhy tuyndylarynda býgingi kýnning shyndyghyn boyamalaghanyn aitugha mәjbýr etedi. Bekhojin «Mariyam Jagorqyzy» dastanynda da óreskel qateler jiberdi. Alayda, keybir joldastar, orys qyzynyng taghdyryn músylmandyqty qabyldaumen ayaqtaydy – deydi, onday jaghday búl dastanda joq, onday óreskel últshyldyq ta joq!
Bekhojinning aqyn zamandasynyng biri Amanjolov, onyng da familiyasy QK(b)P Ortalyq komiytetining sheshiminde atalyp ótedi. 1951 jyly 14-tamyzdaghy osy qaulyda Qasym Amanjolovtyng familiyasy últshyl qatelikter jibergenderding qatarynda atalady... Qasym Amanjolov «Jalghan dýniyege mening de babam ketti»,− dep ókinedi. Búghan avtor ghana emes, ony qarap shyqqan adam da kinәli. Al 1951 jyly jazghan óleninde búrynghy aziyalyq shyghystyng anyzgha ainalghan qúdiretin joqtady. Sondyqtan da Amanjolov BK(b)P-nyng qaulysyna tegin atalyp otyrghan joq. 1940 jyly ol Kenesary turaly dastan jazdy. Onyng jariyalanbaghany jaqsy boldy. Búl arada ol ózining sol kezdegi janqiyar dosy Bekhojinnan kem týsken joq, dastan jariyalanbaghanymen, eger jany, miy eljirep túrmasa, bylay jazbas edi. «Saryarqa» jinaghynda qazaq dalasy orys jerinen, qazaq halqy orys halqynan bólek alynyp kórsetilgen. Búl mәselege S.Múqanov joldas tiyanaqty týrde toqtalghandyqtan da, nazar audaryp jatpaymyn. Sol jinaqqa kirgen «Ertis» atty óleninde: «ol ózen mening keudemde tolqyn atyp jatyr» – deydi. Eger Ertis ózeni bolmasa, sol Arqa bolmasa, sosialistik qúrylysty ornatyp jatqan qazaq halqy ózining batyrlaryn, ghalymdaryn, jigitterin tudyrmas pa edi? Búl arada ol Sosura siyaqty qazaq dalasyn bizding Otanymyzdan bólip alu arqyly sayasy qatelik jibergen (uaqytynyz bitti)»,− dep aiyp taqqan.
IYә, tughan jerindi jyrlaudyng ózi de «sayasy qatelik» bolghan zamandy biz de bastan ótkizdik-au! Artynda otany, jeri, tughan eli turaly bir shumaq óleni qalmaghan talantty aqynnyng tegeuirini osynday ýreyding saldarynan esh ketti.
Búl nauqannan partiyada joq jazushy, biraq sol kezde ony mýshelikke qaytadan qabyldau mәselesi kóterilip jatqan, sóitip uaqytsha aldarqatugha týsken Gh.Mýsirepov te qalys qalmady.1932-1937 jyldary Mirzoyannyng túsynda M.Áuezovting «jeke resenzenti» (búl mindet keyin Q.Júmaliyevke jýkteldi) bolghan Ghabit Mýsirepov «qolyna qalam aldy». 1947 – 1953 jyldardyng arasyndaghy Gh.Mýsirepov aralasqan sózder ýnemi tómendegi sipatta ótti jәne osyndaghy atalghan shygharmalargha qarap әngime qay taqyrypta qozghalyp otyrghany (proza, drama, epos, t.b.) turaly birden angharugha bolady. Biz sol pikirlerding bir parasyn ghana berumen shektelemiz.
Gh.Mýsirepov: «Qazaqstan K(b)P partiyasy Ortalyq komiytetining kenestik Jazushylar Odaghynyng júmysy turaly songhy sheshiminde: bizding әdebiyet maydanymyzdaghy burjuaziyalyq últshyldyqtyng qaldyqtaryn týbirimen joyyp, tazalaudy jәne onyng janadan órshuine mýmkindik bermeudi zandy talap etip, qatang eskertu jasady. Qazaq әdebiyetining damu joly – jas әdebiyetti artqa tartyp, kenes әdebiyetining revolusiyalyq jolynan bólektenuge jetektegen osynau bir basty ziyankestikke qarsy kýresumen qalyptasty. BK(b)P jәne Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetterining songhy jyldardaghy iydeologiya salasyndaghy kóptegen mәseleler boyynsha qabyldaghan sheshimderi, bizge, Qazaqstan jazushylaryna, kópshiligimizding kóptegen ziyandy, iydeyasyz, burjuaziyalyq-últshyl shygharmalarymyzdy әshkereleuge kómektesti».
Partiyadan tysqary qalsa da, ol kimdi qoldasa, sol jaqtyng pikiri basym týsetin Ghabit Mýsirepov ózining qashanghy әdetimen tura osy nauqanda da túlghalardyng silkilesuin syrttan baqylap, miyghyn tartyp, sonynda ózi de aralasqansyp syzdyqtay sóiledi. Búl – mysqyl emes, naqty ómir kórinisi. Sonyng nәtiyjesinde beybit ómirde – batyl, sayasy nauqanda – baspaq, Múqanov pen Áuezovti tenshey salmaqtaghan «talqy tarazysy» qalpyn 1947 – 1953 jyldar arasyndaghy alasapyranda da saqtap qaldy. Mysaly, 1952 jylghy 11-sәuirdegi dramaturgiya turaly mәjilis te silkilesusiz ótken joq.
Gh.Mýsirepov: «Alayda, Jazushylar odaghy tarapynan últshyldyqpen kýresu barysynda ketken óreskel qateler men ýlken kemshilikterdi Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining songhy sheshimi oryndy kórsetip otyr. Egerde, biz ózimizge ózimiz syn kózimen esep bersek, ókinishke oray, biz últshyldyqpen kýrese otyryp, sol últshyldyqtyng jandanuyna jaghday jasappyz. Búghan, eng birinshi Odaqtyng tóraghasy retinde Múqanov kinәli, sonymen qatar, kollegiyaldy týrde basqarugha atsalysugha tiyisti Tóralqanyng mýsheleri – bizding de kinәmiz az emes».
Ol M.Áuezovke qosyp S.Múqanovtyng ózin de qarmaqqa ile ketti. Ár sózin eseptep, tereng sayasy astar berip, nyghyzdanyp túryp, nyghyzdap sóiledi.
Gh.Mýsirepov: «Qazaqstan Jazushylar odaghy bir uaqytta últshyldyqpen kýrese otyryp, onyng jandanuyna jaghday jasauy kezdeysoqtyq pa? Joq, búl kezdeysoqtyq emes. Búl bizding kýresimizding әlsizdigin, qatang partiyalyq tәrtipti saqtay otyryp jýieli týrde, batyl jәne ashyq kýrese almaghanymyzdy tanytady... Últshyl qatelikti synaudyng orynyna syndy meshandyq kýresting qúralyna ainaldyru degenimiz, birinshiden, synnyng býkil sayasy mәnin joy bolyp tabylady, ekinshiden, búl payda bolyp kele jatqan topshyldyqtyng otyn qozdyrudyng jasyryn amaly, egerde topshyldyq joq bolsa, ony qoldan jasaydy!»,– dedi.
Búl joly da eki arystannyng júlqysuyn qostamaghanday kóringenimen, «partiyany jәne kópshilik búqarany» jana qauipten «saqtandyrdy».
Gh.Mýsirepov: «Ótkenning mәdeny múralaryn iygeru mәselesin әli qozghaghamyz joq. Soghan qaramastan, ótken kýn men foliklor taqyrybyna arnalghan bizding biraz tuyndylarymyzdaghy iydeyalyq jaghymsyzdyqtar turaly habarlar odaqqa týsip jatqan synayly. Biz, búl túrghydan alghanda Mýsirepovting – «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh – Bayan súlu», «Aqan seri», Áuezovting – «Enlik – Kebek», «Qalqaman – Mamyr», «Ayman – Sholpan», «Beket», «Aqan seri – Zayra», «Qobylandy», Húsayynovtyng – «Shansharlar», «Aldar Kóse», Tәjibaevting – «Úshqysh kilem», «Biz – qazaqpyz», «Kýmbez», Júmaliyevting – «Edige» siyaqty taghy da basqa piesalardy qayta qarap, qayta baghalaugha mindettimiz. Ótkenning múrasyn syny kózben iygeru túrghysynan qaraghanda búl tuyndylardyng bәrining de kinәrattary bary anyq. Mysaly, «Qozy Kórpeshtin» Mәskeu drama teatryndaghy qoyylymy barysynda maghan Qodar beynesin janasha sheshu kerek boldy, onyng sanasy oyanyp, belgili bir dәrejede ózining kinәsin jughysy keledi. Sonymen qatar, osy janrdaghy biraz tuyndylarda eposty qayta qorytuda últshyldyqtyng tiyirmenine su qúyatyn tústardyng bary anyq. Osy oraydan alghanda, mening oiymsha, Tәjibaev joldastyng shygharmashylyghy erekshe kómek kýtip túrghanday»,– dep keler kýnderde aldarynan tosyp túrghan epos pen foliklor turaly talqyly jana nauqandy emeuirin ete sóiledi.
Búl – Ghabit Mýsirepovting jeke basynyng ghana «kóregendigi» emes, kenes ókimetining partiyanyng basshylyghymen qaqpaylap әkele jatqan iydeologiyalyq arandatu sayasaty edi.
Gh.Mýsirepov: «Múnday jaysyz jaghdaygha dushar boludyng basty sebebi, odaqtyng basynda otyrghan jetekshi jazushylardyng ózderining birazynyng últshyldyq pen iydeyasyzdyqtyng dertine úshyrap kelui jәne qazir de sonymen auyryp jýr. Sondyqtan da bizde prinsipti-partiyalyq birtútas ústanym jetispedi, qazir de jetisip otyrghan joq, sonyng kesirinen syn men ózara syngha ýrke qaraymyz. Osyghan oray úiymnyng aldyna bir súraq qoyghym keledi: osynday jaghdaysyz jaghdaygha olar tosqauyl qoya ala ma? Qazaqstan Ortalyq komiytetining songhy qararynda kórsetilgenindey, әdebiyet maydanyn últshyldyqtan jәne odan basqa da iydeyasyzdyqtyng qoqsyghynan tazalau qoldarynan kele me? Áriyne, sózsiz qoldarynan keletini dausyz. Alayda ol ýshin bizding odaghymyz, onyng ishinde basshylar, kenes әdebiyetining joghary iydeyalyq-kórkemdik talabynyng dengeyine kóterilui tiyis. Ol ýshin, birinshi, partiyalyq syn men ózara syndy prinsiypi týrde jýzege asyryp, is jýzinde tózip bolmaytyn aqsaqaldyq óktemdikti dogharu qajet.
Bolisheviktik syn qazir últshyldyq pen iydeyasyzdyqtyng týp-tórkinin tereng ashyp berip otyr. Búghan tek osy dertke úshyraghandar ghana emes, sonymen qatar ózge de ózimshildik pen taghy da basqa qasaqanalyqty maqsat etkender ghana talasuy mýmkin. Partiyalyq syn men ózara syn bizding kópshiligimizding boyymyzdaghy últshyldyq pen ózge de qatelikterimizding qyrtysyn ashyp bedi. Múny jonggha baghyttalghan synnyng asa pәrmendi kýshining oryny ýlken. Bizding uaqytymyzdyng kópshiligi búrynnan belgili, dәleldengen, taptauyryn bolghan nәrselerdi myjghylaumen ótedi, al odan shyghudyng joly az aitylady.
Bolisheviktik syn neni ashyp berdi? Bolisheviktik syn keybir jazushylardyng pikiri Kenesary Qasymovty dәripteude burjuaziyashyl-últshyl Bekmahanovtyng pikirlerimen úshtasyp jatqandyghyn kórsetti. M.Áuezovting «Han Kene» piesasynda, qazaq әdebiyeti tarihynyng birinshi tomynda, S.Múqanovtyng «Baluan sholaq» povestinde, «XVIII-HIH ghasyrlardaghy qazaq әdebiyeti tarihynyng ocherkterinde», Júmaliyev pen Ismailovtyng oqu qúraldarynda, Bekhojinning shygharmalarynda Kenesary halyqtyng kósemi retinde, al, onyng kóterilisi progressivti bolyp kórsetildi. Olardyng búl enbekterinde últshyldyqtyng ekinshi beti − orys halqyna qarsylyq kóp oryn aldy. Búl Ismaiylov pen Bekhojinning ústanymy ghana emes, sonymen qatar olardyng ondaghan jyldar boyy jýrgizip kele jatqan jýieli әreketi. Áuezov joldastyng songhy jyldardaghy últshyldyq saryndaghy qateleri, sóz joq, onyng ótkendegi iydeyalyq túraqsyzdyghymen, adasularymen tyghyz baylanysty. Ol az deseniz, jazushy retinde, ghalym retinde jinaghan barlyq bedelin әdebiyetting jas mamandaryn tura sonday ghylymy ústanymda dayyndap kelgeni de dausyz. Basqa eshkim emes, tura Áuezov joldastyng ózi әdebiyetshilerimiz ben ghalymdarymyzdyng ishinde eng birinshi ret halyqtyng zúlym jauy Kenesaryny jer-kókke syighyzbay dәriptep, aspangha kóterdi. Múqanov joldastyng óreskel qatesi de búdan kem soqpaydy. Ol ózining «Ocherkterinde» Edige men Qoblandynyn, Kenesary men Nauryzbaydyn, Kótibar men Esetting armany Amankeldi Imanovtyng Oktyabri revolusiyasyndaghy kýresi arqyly jýzege asty dep jazdy. Búdan bolishevik komissar Amankeldi Imanov, Edige men Kenesarynyng armany men maqsaty ýshin kýresken bolyp shyghady. Sóitip, Stalin joldas qazaqtyng Chapaevy dep ataghan Amankeldi Imanov Sosialistik Oktyabri revolusiyasynyng jemisi emes, Edigeden beri kele jatqan feodaldyq qogham batyrlarynyng úrpaghy bolyp qana qalady»,− dep búlargha tarihshylar Tolybekov pen Qystauovty da qosaqtap qoydy.
Sózining sonynda «aqsaqaldyqtyng dertine» qaytyp oralyp, syn men ózara synnyng «ýlgisi» retinde ózin de iliktirip:
«Eng songhy jazylmay kele jatqan dertimiz, bizding barlyq talastarymyz ben shygharmashylyq talqylaularymyzdyng shylauyna oralyp qalmay kele jatqan auruymyz, ol − jekelegen jazushy joldastardyng últshyldyq qatelikterdi ózining әdebiyettegi birinshi orynda ekenin dәleldeuge úmtylghan kýres qúralyna ainaldyryp otyr. Joldas Tәjibaevtyng payymdauynsha: Múqanov qazaq kenes әdebiyetining negizin qalaushy degen atqa ie boluy ýshin Áuezovpen baqtalastyryp jýrgen kórinedi, al Sain bolsa, Ortalyq komiytetting otyrysynda eshqanday shimirikpesten: Áuezov, Múqanov, Mýsirepov ýsheui әdebiyetting aqsaqaly atanu ýshin ózara baqtalastyrady,− dedi. Syn men ózara syndy óristetu barysynda topshyldyqtyng kórinis beretinin joqqa shygharmaymyn, kerisinshe, ózimdi de, ózgeni de osy bir últtyq dertten saqtanugha shaqyramyn. Búl − onday dert mende joq degendik emes»,− dep oiyn qorytty.
Búl da sol qyzylónesh kezenge tәn taqys tәsil. Sondyqtan da «janr zanyna baylanysty» M.Áuezov te minbege kóterildi. Ol últshyldyq degen ne jәne ony qalay tanu kerektigi jayly úzaq tolghap, aitaryn әriden bastady:
M.Áuezov: «Osynda qatysyp otyrghan joldastardyng bәrine de belgili, songhy on kýnde, songhy bir aida merzimdi basylymdar men respublikalyq gazetterde BK(b)P Ortalyq komiytetining «Zvezda» men «Leningrad» jurnaldaryndaghy qatelikter turaly tarihy qararynyng qabyldanghanyna bes jyl toluy atalyp ótip jatyr. Soghan oray osy biz talqylap otyrghan mәsele boyynsha odaqtas respublikalarda da mәjilis ótip jatyr. Múnyng ýstine «Pravda» gazetinde «Ádebiyettegi iydeologiyalyyq búrmalaushylyqtar» jóninde maqala da jariyalandy. Bizding әdebiyetimizge qatysty ýlken jinalystar ózimizde de ótti. Búl ózimizding Ortalyq komiytetting 1951jylghy 14-tamyzdaghy qaulysynan da kórinis tapty. Qazir barlyq jerde jәne bәrining aldyna bir ghana óte ýlken, óte manyzdy, ómirlik mәni zor iydeologiya maydanyn tazalau, sonyng ishinde, әdebiyettegi eng ýlken olqylyq – býkil bir úiymdy, jekelegen jaghdayda – kóptegen jetekshi jazushylardy – últshyldyqtan aryltu mәselesi qoyylyp otyr. Burjuaziyalyq últshyldyq degenimiz – tarihi, sayasy túrghydan alghanda da onyng sýldesin ysyryp tastap, mәngilik bas tartqannan song da, jekelegen jazushylar men ghylym qayratkerlerining sanasynan onayshylyqpen ketpeytin ómirsheng qúbylys. Últshyldyq degenimiz – sanaly týrde bolsyn, ne sanasyz týisik arqyly bolsyn, býkil qoghamnyng aghzasyna ziyan keltiretin kýidirgi bolyp tabylady.
Burjuaziyashyl últshyldar, әdebiyetting qazirgi jaghdayyn taldau barysynda anyqtalyp jatqanynday, Ukrainada, Ázirbayjanda, Belorussiyada, Ózbekstanda da bar, ne ana halyqtyn, ne myna halyqtyng ótken tarihynyng úzaqtyghyna, mәdeniyeti men tarihynyng joghary dengeyde damyghanyna, onyng kópsandy, ne azsandy halyq ekenine qaramastan, últshyldyqtyng bet-beynesi barlyq jerde birdey. Últshyldyqtyng barlyq kórinisi kóptegen jaghdayda bir-birimen ózektesip jatady, BK(b)P OK-ning qaulysy men últtyq kompartiyalardyng qaulylarynda atalghan últshyldyqty alatyn bolsaq, olardyng jalpy baghyty da, keypi de birbetkey ekenin bayqaymyz.
Men osy arada, bizding jaghdayymyzdaghy proletarlyq internasionalizmge jәne kenestik patriotizmge, halyqtar dostyghy jónindegi lenindik-stalindik ilimge qarsy túrushy burjuaziyalyq últshyldyqtyng ishki maghynasyn aita keteyin. Burjuaziyalyq últshyldyq – tarihy órkeniyet ataulynyng barlyghyna, bizding halqymyzdyng ótkendegi tarihyna, barlyq qútqarushy tarihy órkeniyetke qarsy túrady. Egerde múny qazaq halqynyng tarihyna baylanystyryp aitsaq, búl tarih bizge ne beredi? Ótken uaqytta biz Shoqan Uәlihanov, Altynsarin jәne Abay siyaqty birneshe jarqyn esimderdi ghana bildik. Bizding halqymyzdyng baqytyna qaray, búl adamdar últshyldyqtyng shyrmauyna týspedi, oghan tosqauyl qoya bildi, ózining halqynyng bolashaghyn qútqarushy orys mәdeniyetin baghdargha ústady.
Egerde kózqarastary panislamizmmen, pantýrkizmmen úshtasyp, alashordashylarmen astasyp jatqan últshyldardy alatyn bolsaq, kenes ókimetining shyndyghy jaghdayynda qazirgi últshyldardyng joly tarihy órkeniyetke qayshy keledi. Ótkenimizdegi qara týnekti jene bilgen bizding halqymyzdyng jalghyz-aq damu joly bar. Shoqan, Altynsarin jәne Abay tu etip ústaghannyng bәrin de últshyldyqty joqqa shygharady.
Sonymen, últshyldyqtyng belgileri qanday? Burjuaziyalyq últshyldyqtyng (ústanymy boyynsha) – kenes odaghyndaghy tuysqan respublikalardyng mәdeniyet tarihy ózine orys mәdeniyetin sinirmeui tiyis, búdan biz olardyng ózining ótkenine sýiispenshilikpen qaraytynyn, taptyq kýresti, taptyq qayshylyqty eskermeytinin, últshyldyqtyng keritartpashylyghyn, tarihy qylmysty oqighalardy jaghymdy etip kórsetip, qasaqana teris bagha beretinin bayqaymyz. Últshyldyq – bir halyqtyn, dәl qazirgi jaghdayda kenes odaghy halyqtarynyng tomagha túiyq, óz betinshe derbes tarihy damuyn qalauy arqyly ol kóp jaghdayda pantýrkizmmen, panislamizmmen úshtasyp jatuy mýmkin. Sonymen qatar, Rossiyanyng qúramyna kirgen halyqtardyng tarihy taghdyryna әser etetin Rossiyanyng yqpalyna qarsy shyghu oqighalarynyng birneshe ret qaytalanyp otyrghanyna qaraghanda, olardyng orys halqynyng mәdeniyetin baghalay bilmeytini jәne onyng yqpalynyng manyzyn joqqa shygharatyny angharylady.
Mine, olardyng osynday jalpy jaghdaydan bizding qatelikterimizge auysatyn bolsaq, onda әrqaysymyzdyng jibergen ýlkendi, kishili qatelikterimiz, osy mәselelerding naqty kórinis tabuynan tuyndap otyr, ol eng aldymen – bizding halqymyzdyng tarihyn onyng ózin (qúryp ketuden) qútqarushygha qarsy qoyyp, manyzyn joqqa shygharudan, úly oktyabri revolusiyasynan bastap sosialistik mәdeniyetting bizding halqymyzgha bergenining bәrine qarsy túrudan kórinedi. Ekinshi jaghynan alghanda, biz búl arada burjuaziyalyq ústanymmen tikeley astasyp jatqan orystardyng barlyq yqpalyna qarsy tar shenberdegi últtyq elementterdi kóremiz. Egerde osy kózqaras túrghysynan qarap, ózimizding qatelerimizdi saralasaq, ókinishke oray, odan biz jogharyda atalghan óte jaghymsyz, óte kirpiyaz jaylardyng birazyn tabamyz.
Sondyqtan da men búl sózimdi bizding mekememizdi osynday dertten tazartu ýshin, әr jazushynyng tolyq agharuy ýshin eshkimning betine qaramaytyn syn, ózara syn tilimen sóilesu kerek. Búl turaly ótkendegi jәne qazirgi qatelikterge birdey manyz bere otyryp aitu kerek. Eski qatelerge jana qate dep qarau kerek, kórkem shygharmashylyq túrghysyndaghy qatelikterdi ghana emes, ghylymiy-zertteu salasyndaghy oryn alyp otyrghan qatelikterdi de qayta qarau qajet. Sonyng ishinde, әsirese, Áuezov, Múqanov, Mýsirepov siyaqty jetekshi jazushylardyng jiberip otyrghan qatelikteri basa kórsetilui tiyis. Eng birinshi bizding atymyzdy atap, synaghandar әdildik jasaghan. Óitkeni, bizge degen halyqtyng ýlken senimi ýlken jauapkershilikti talap etedi. Bizge júrtshylyq ýlken senim artqandyqtan da talap ta kýshti boluy tiyis, óitkeni, olar bizding tabystarymyzgha quana bildi, endi bizding qatelikterimizdi kórip qabaghyn týiip, bizding qatelerimiz ýshin japa shegip jýrmeui kerek. Bizdi sonday yqylaspen qorshaghan halyqtyng sýiispenshiligi men senimi bizdi kóp nәrsege mindetteydi. Búl arada men, Kenesarynyng feodaldyq-monarhiyalyq qozghalysy turaly talqylauda osydan 25 jyl búryn jazylghanyna qaramastan ózimning «Han Kene» piesamnyng ziyandy yqpalyn aitqamyn. Egerde osynday jekelegen әdeby qatelikterine Áuezov jauap qaytara almasa, onysy teris bolar edi.
Jekelegen jazushylardyng jetistikterine bәrimizge ortaq jetistik retinde halyqtyng quana bilui, bizding óz qatelikterimizge batyl qarauymyzdy qajet etedi. «Jas gvardiyadaghy» qateligine qatysty Fadeevke jәne Simonovtyn, Kataevtin, sonday-aq Korneychuktyn, Vanda Vasiylevskayanyng qatelikterine baylanysty kóp aityldy, osydan keyin әrqaysymyz ózimizding jauapkershiligimizdi tereng týsinetinimizge senemin jәne búl orayda bizding odaqtyq mekemening jetekshi mindet atqaruy tiyis dep bilemin. SSSR Jazushylar Odaghynyng HIII plenumy kezinde atap kórsetilgen әrbir qatelikterining әrbireuine sonday salqynqandylyq tanytyp, bayypty syngha baysaldy qaraghan Fadeevtin, Simonovtyng minezine óte rizashylyqpen qaradym. Búl joldastargha men: «Sizderding búl baysaldy minezderiniz bizge de sabaq bolady, sizder – halyqtyng asa zor yqpalyna ie orys kenes әdebiyetining jetekshi eki jazushysy, kenes jazushysyna qaratylghan syndy qalay qabyldau kerektigine ýlgi kórsettinizder», – (dedim). Biz múnyng lirikalyq sýisinis emes ekenin eskerte ketemiz.
Búl arada ýlken jauapkershilik, saghan sengen halyqtyng aldyndaghy ýlken jauapkershilik tuyndaydy. Olar sening syngha úshyrap, gazetke shyqqanyng ýshin – júrtshylyqtyng saghan qatty senip qalghany ýshin, sening keybir shygharmalarynda adasqanyng ýshin úyalmaydy, búl aradaghy úyattyng maghynasy odan kóri terende. Olar: ózinning halqyng men júrtshylyqtyng senimin dúrys paydalanbaghanyng ýshin, ol senimdi ziyandy iske júmsaghanyng ýshin úyalady. Mine, búl eng ashy, eng auyr týnilis.
Sondyqtan da men «Han Kene» turaly aityp otyrmyn, men múny 1934 jyly sahnagha úsynbauym kerek edi. Búl burjuaziyalyq-últshyldyqtyng ústanymyndaghy jәne proletarlyq bauyrlastyqqa qarsy keletin piesa bolatyn. Óitkeni onyng ústanghany – últshyldyq bolghandyqtan da onyng orys halqyna da, qazaq halqyna da keregi joq edi. Kenesary halyqtar dostyghynyng tamyryn otaugha úmtyldy, piesa orysqa qarsy baghyt ústandy. Kenesary patshagha ghana qarsy kýresip qoyghan joq, múqym orysqa, sol kezde Rossiyadan kelgen nәrsening barlyghyna qarsy túrdy.
Halqymyzdyng baqytyna qaray Shoqan, Abay, Ybyray siyaqty úldary ózderining de qazaq halqynyng feodaldyq ýstem tabynyng arasynan shyqqanyna qaramastan, olar últshyldyq adasudan aulaq boldy, ózderining qysqa nemese úzaq ómir jolynda olar ózining tabyn ysyryp tastap, keleshekting iyeleri enbekshi sharualardyng mýddesin qorghady, olar qyrdaghy feodaldyq-patriarhaldyq týsinikten bastap orys mәdeniyetining manyzyn týsinuge, ózining artta qalghan qaranghy halqynyng kýiinen bastap úly orys halqynyng ozyq mәdeniyetining tarihy manyzyn týsinuge deyingi kýrdeli joldan ótti.
Kenesaryny dәripteu arqyly, men, osynyng bәrine qarsy túrdym. Sonymen qatar osynday últshyldyq qate jiberu arqyly әrqaysymyz jeke ózining shyndyghyna ghana emes, ózining ómir shyndyghyna da qarsy túrdy. Múnyng barlyghyn men osy uaqytqa deyin moyyndauym kerek edi, mening býgingi kýnge deyingi jetistigimning bәri ýshin de orys mәdeniyetine qaryzdarmyn. Maghan әlipbiyding alghashqy әrpin tanytqan, orys әdebiyetine degen sýiispenshiligimdi oyatqan orys múghalimine qaryzdarmyn. Filologiya ghylymynyng doktory, Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng tolyq mýshesi, Stalindik syilyqtyng laureaty dәrejesine jetkenim ýshin, tipti býkil ómirdegi jetistigim ýshin, ótkeni qaranghy, artta qalghan halqymyzdyng barlyq úrpaqtary barlyq qazaq jazushylary siyaqty, men de úly oktyabri sosialistik revolusiyasy bәrimizge ortaq qol jetkizgen úly orys mәdeniyetine qaryzdarmyn.
Bizding bәrimiz de osy últshyldyq nege oryn alyp otyr, bizding enbegimizge jәne ózimizge qalay sinip ketip jýr, sonyng barlyghyna oy jiberuimiz kerek. Men ózimning ómirlik jәne shygharmashylyq jolyma kóz sala otyryp, qazaq halqynyng qazirgi jana mәdeniyeti – bizding býkilodaqtyq sosialistik mәdeniyet tarihynyng bir bólshegi dep maqtanyshpen mәlimdey alamyn. Men sonymen qatar, ózimning eki tilde jazatyn jazushy ekenimdi, ekinshi ana tilim – orys tili ekenin erekshe maqtanysh tútamyn. Men ózimning boyymdaghy barlyq parasat mәdeniyetin eng aldymen orystyng qaynarynan aldym. Songhy 10-12 jyldaghy ózimning jazushylyq, shygharmashylyq ómirime kóz jibersem, onda qazaq әdebiyeti men tarihynyng belgili bir damu kezenin qamtityn etene boy ýiretken júmysym, yaghni, Abay – bizding iydeyalyq-tarihy mәselelerdi, tarihy prosesti týsinu barysyndaghy qatemizdi ashugha kómektesipti. Mening júmysymda – jazushy-suretkerding jәne ghylymy zertteushi qyzmetkerding mindetteri atalghan jaylar boyynsha shygharmashylyq túrghydan toghysyp jatady. Mening keyipkerim últshyldyqqa qarsy jýrdi, al men sol keyipkerimmen ómir sýre otyryp, últshyl qatelikke úrynuym mýmkin. Sol kemshilikterimdi shynymen moyynday otyryp, keyde ótken kýnderding iydeologiyasynyng qaldyqtary men qatelikteri bәrimizding de sezim iyiriminde qalyp qoyatynyn da jasyrghym kelmeydi. Sondyqtan da ol qatelikter turaly bizdi qatal synap, bizge qatang talap qoyyp otyru kerek.
«Qazaq әdebiyeti tarihynyn» birinshi tomynda ketken qatelikterge keletin bolsaq, oghan redaktor retinde qanshalyqty dәrejede jauapty ekendigimdi aityp ótken bolatynmyn. Onyng ishinde Kenesary turaly tarau qatty synaldy. Búl enbekti biz qaytadan qarap jatyrmyz, avtorlardyng jana qúramynyng kómegimen ol qatelikti jóndeymiz dep oilaymyn.
Endi Jazushylar odaghy tarapynan ketken qatelikke baylanysty eki eskertu aitqym keledi. Ol dramaturgiya, onyng ishinde jeke bir piesagha qatysty pikir. Mýsirepov dúrys aitty, bәri de, onyng ishinde Áuezovting de, Mýsirepovting de epostyq foliklordyng negizinde jazylghan tarihy piesalary da qayta qaraluy tiyis. Búl ózgertuler bizding halqymyzdyng býgini men ótkenine qatysty býgingi kýnning dәl qazirgi talabyna say jýrgizilui tiyis. Búl túrghydan alghanda bizding jaghymdy keyipkerlerimizding beynesin qaytadan qaraugha tura keledi».
Ángime – qazaq ishindegi әngimege oiysqanda jogharydaghy órshil iydeya bәseng tartyp, kilt búzylady. Ózin-ózi әshkerelegenining esesin qayyrghysy kelgendey, bizding oiymyzsha ózining «jalghyz salt atty kórinbeui ýshin» últshyl-iydeyasyz jazushylardyng qataryna Gh.Mýsirepovting ózin de «qystyryp» jiberdi. Búrynghy aitylghan pikirining negizge ala otyryp, ony ýstemelete jetkizdi. M.Áuezov:
«Búl rette dramaturg Ghabit Mýsirepovting «Aqan seri – Aqtoqty» piesasyna toqtalghym keledi. Búl piesa kәnigi últshyl, orys halqyna jany qas bolghan panislamist aqyn Aqan serining ómirinen alynghan. Ol – Aqan seri Rossiyadan kelgen orys sharualary men qonys audarushylardyng qazaq jerine ornalasuyna sanaly týrde qarsy kýres jýrgizgen. Patsha ókimeti tentiretken, jersiz jәne panasyz qalghan sharualardyng sharasyzdyghyn ol bilgen. Qazaq kedeylerining olarmen aralasuyna barynsha qarsy bolghan... Ol kózining jasyn kól etip tókken qazaqtyng auyzymen: «Biz onyng (patshanyng – T.J.) mújyqtargha bauyzdap beretin laghy siyaqtymyz!.. Patshanyng sýiikti úldary kelgen song bizdi ólekse siyaqty laqtyryp tastay saldy», – degen sóz aitqyzady. Bayqap otyrghandarynyzday, búl arada orysqa qarsylyq anyq bayqalady jәne búl: Rossiyada qazaqqa oryn joq – degen týjyrymgha әkep tireydi. Aqan seri patshadan ýmit kýtip, týnilgende Búqaragha, Týrkiyagha kóshudi ansaydy, halyqty islamiyanyng jeteginde jýruge, panislamizmge ýgitteydi. Mine, Aqan serining nasihaty qayda baghyttalghan? Men Aqan serining әnderi men muzykalyq әuenderi bolghan joq dep túrghamyn joq, olar bar, biraq ol qaldyrghan sol múralar nesimen tamasha? Aqan seri ózining tvorchestvosynda, poeziyasynda, muzykada jekelik sarynda, estetizm baghytynda boldy, ol halyqqa mýldem jat, onasha ómir sýrdi. Ol aqyn retinde «Qúlager» degen atynyng ólimin, qyranynyng ajalyn, jas kezindegi qyzdargha ghashyqtyghyn, ózining keshigip kelgen basqa kezekti ýshinshi, tórtinshi qyzgha mahabbatyn jyrlady. Osy qayshylyqtardyng barlyghyn ashyp, múnday adamdardyng tvorchestvosyn, ómirin taptyq túrghydan qarap baghalau qajet. Alayda bizde ol júmys istelmedi. Kerisinshe, Gh.Mýsirepov joldastyng búl piesasy 10 jyl boyy barlyq teatrlarda, sonyng ishinde akademiyalyq teatrda ýzbey qoyylyp, búl adam túraqty týrde nasihattalyp keledi. Osy siyaqty tarihy túlghalardy baghalau men jalghan traktovka arqyly olardy sahnada nasihattaudyn, tipti Kenesary turaly jalghan traktovkadan aiyrmashylyghy qanday? Mine, osyny da oilastyrghan dúrys»,– dep Gh.Mýsirepovting ornyna Aqan serini jazghyrugha deyin bardy.
Áriyne búl «sugha ketken tal qarmaydynyn» jantalasy. Taghy da qaytalap aitamyz, Sәbit pen Ghabit qatar shyghyp, ekeuining ózin ortagha tyqsyrghanyna kórsetken azuy, batyrghan tisi edi. Sonday-aq, osy tústa Gh.Mýsirepov partiyalyq toptyng jaghyna shyghyp (Ortalyq komiytetting hatshysy I.Omarovtyng úsynysymen partiyalylyghyn qalpyna keltiruding sharalary qarastyrylyp jatqan), N.N.Pospelovtyn, Sәrsekovting bayandamalaryna syrttay kenes bermedi me eken degen kýdik te úyalaydy. M.Áuezov 1950 jyly Mәskeuden Ysqaq Dýisenbaevqa jazghan hatynda:
«Búl qalpynda Ghaliyge (Ábetovke) qaytadan birtalay júmys isteu qajet. Eng әueli Aqan turaly búnday úzaq jazbasyn. Men Aqannyng әleumettik taqyryptardaghy ólenderin týgel kórgenim osy edi...»,– dep jazghan bolatyn.
Sol joly Aqannyng japandaghy jalghyzdyghy «Qúlagerdin» qasireti emes, dýniyeden baz keshken sofylyqtyng salty ekenin, tәrki dýniyelik filosofiyagha boy úrghanyn tereng sezingen siyaqty. Mýmkin, Maghjannyng maqalasy da jadynda janghyruy mýmkin. Qalay degenmen de sol әserding taty osy pikirge júghyp qalghany anyq.
M.Áuezov (jalghasy): «Bizding aldymyzda túrghan jauapty mindetting biri – qazaq әdebiyeti tarihynyng baghdarlamasyn jasau. Bizding baghdarlamamyzda bir tosansu belgisi bar. Ol qazaq kenes әdebiyetining jolyn orys kenes әdebiyetinen bólip tastap otyr. Ortalyq baspasózde kóptegen maqalalar basylady, biraq biz ony nasihattamaymyz, audaryp baspaymyz.
SSSR Jazushylar Odaghynyng HII plenumynda qazaq әdebiyetining jaghdayy talqylandy, onda bizdi synady da, maqtady da. Biraq biz plenumnan qaytyp oralghannan keyin biz jaghdaydy ózgerttik pe, orys jazushylary aitqan sol pikirlerdi biz nasihattadyq pa? Joq. Búl túrghydan alghanda bizde tomagha túiyqtyq anyq bayqalady, qazaq әdebiyetining damuy baghyty orys әdebiyetinen bólinip qarastyrylady. Qazir óre jayylugha mýmkindik joq, alayda múnyng barlyghy, qordalanyp qalghan shygharmashylyq jýk keyde bizge ziyanyn tiygizdi, әdeby prosesting jalpy jaghdayyna әser etti, búdan bylayghy shygharmashylyq júmysymyzdy qatal, prinsipti jәne tura syn men ózara syn arqyly qayta qúruymyz kerek. BK(b)P Ortalyq komiytetining songhy sheshimin men әdiletti, naqty maqsattargha júmyldyrylghan sheshim dep qabyldaymyn»,– dep sózin ayaqtady.
Gh.Mústafiyn: «Jazushylardyng újymyn biriktire týsuding orynyna, jazushylardyng shygharmashylyq quatyn partiya men ýkimetting jazushylardyng aldyna qoyghan mindetti oryndaugha baghyttaudyng esesine, Jazushylar Odaghynyng tóraghasy S.Múqanov joldas qajetsiz ispen ainalysty. Áuezovke degen jeke basynyng jekkórinishi ony shekten shygharyp jiberdi. Múqanov joldas burjuaziyashyl-últshyldyqtyng barlyq kórinisin tek Áuezovting shygharmasynan tabady jәne múnday óreskel búrmalaushylyqtar S.Múqanovtyng ózining de shygharmalarynda az kezdespeydi. Osy uaqytqa deyin ózining qateligin moyyndamaq týgili, ol qatelikterin týzegen de joq, kerisinshe, dәl osynday qatelikterdi taldau barysynda Júmaliyev pen Bekhojin joldastar siyaqty ózining jaqtastaryn qoldap otyrdy. Joldas Áuezov ózining qatelikterin birneshe ret moyyndady, alayda ol qateni týzetudi qolyna almady. Múnday auyr iydeologiyalyq búrmalaushylyqtyng oghan qarsy sóilegen basqa jazushylardan da kezdesetindigine kónili toghayyp qaldy».
Partiyanyng oqshantayyndaghy ýmitti túlghalar ghana emes, ghylymmen, shygharmashylyqpen ainalysatyn ziyalylar da minez kórsetip qaldy. Beymәlim әri túrpayy kórinetin jaylardyng astaryn keyingi oqyrman dúrys týsinsin degen niyetpen, sol aitysta basty aiypkerlerding qataryna qosylghan jәne ózara pikirles, aitar sózin aldyn ala kelisip alghan E.Ismaiylov pen Q.Bekhojinnin, Q.Amanjolov pen Q.Bekhojinning arasyndaghy myna oqighanyng kórinisin әdeyi aldyn-ala keltiremiz.
E.Ismaiylov (osy talqydaghy sóilegen sózinen): «Myna bir jay eriksiz esime týsip túr. Birde Bekhojin maghan: «Sen SK-nyng qaulysyna ilingen adamsyn, sondyqtan da ýndeme. Sen soghylghan (bityi, mәselesi sheshilgen) adamsyn, eshqashanda olardy synap qarsy shyqpa, kýiip ketesin. Seni kinәlau onay, óitkeni sening atyng qaulynyng barlyq jerinde kórsetilgen»,– dedi»
Kenesary men Nauryzbaydy últ-azattyq kóterilisting kósemi, tәuelsizdikting tuy, namystyng kók semseri retinde arghy atasy – Shynghys han men Joshydan, bergi atasy – Abylay men Qasymnan bastap jyrlaghan, «Aqsaq qúlan», «Qaz oty», «Nauryzbay – Qanshayym» atty dastandardyng avtory, Kenesary kóterilisi turaly qazaq aqyndaryna tikeley tapsyrma bergen H.Bekhojindi Á.Tәjibaev ózining sózinde «tórelerding tolghaushysy» atandyryp, E.Bekmahanov, M.Áuezov, E.Ismaiylovtan keyingi tórtinshi oryndy alatyn halyq jauy retinde aiyptady. Ol sózding astarynda sayasy astarmen qosa aqyndyq baqas bәseke de qyltiyp túrdy.
Á.Tәjibaev (mazmúndama): «Ókinishke oray, júmsartyp aitqanda, múnday «auytqushylyqtar» әli de kózin joyghan joq. Qazaq kenes aqyny, partiya mýshesi Qalijan Bekhojinning «shygharmashylyq jolyn» aitsaq ta jetkilikti. Ol ózining «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng 1939 jylghy № 4-5 sandarynda jariyalanghan «Aqsaq qúlan» dastanynda Shynghyshandy:
Darigha, keshegi ótken әkem Shynghys,
Er edi-au Kýnshyghystan shyqqan túnghysh (?),–
dep sarnady.
Búl shumaqtardyng iydeyalyq baghytynyng ziyankestigin dәleldep jatpasa da, aqynnyng kózdegen jaulyq pighyly óz-ózinen týsinikti. Shynghyshangha osylay tabynudyng tamyryn qaydan izdegen jón? Kenes aqynyna han-agressordyng qanqúmarlyghyna ashyq súghynu qaydan keldi? «Darigha» dep kýnirenuining astaryndaghy kýizelisti saghynyshta ne oy jatyr?
Bir kezde kontrrevolusiyalyq «Alashordanyn» jyrshysy Maghjan Júmabaev ózining «esalang jyrlarynda»: «Gýnnen tughan, Kýnnen tughan, men shyghystyng úlymyn!» – degen sandyraghy bar bolatyn. Mine, Bekhojinning Shyghysy men Shynghysynyng ýndestigi qaydan shyghyp otyr. Osydan baryp, qanisher han qazaqtyng babasy bolghan bekhojindik shejire tughan. «Aspan kýl, jer múz bop ketse de» – degen Júmabaevting úrany osylay bastau alghan. «Qazaqta Kenekeme er jetpeydi» degen úranyna Bekhojin de qosylyp «Nauan» atty dastan jazdy. Sonda hannyng sauynyna jiylghan batyrlardy arystangha, jolbarysqa, býrkitke, súnqargha teneydi. Nauryzbaydy aqyn «Nauan» dep erkeletip ataydy. Ol oryspen dostyqqa úmtylghan Ahmetting basyn kesip әkeledi, tútqyndardy jylqynyng jarylghan qarynyna orap hangha әkeledi.
Mine, dastannyng mazmúny osy. Dastannyng әr jolyna handyq pen últshyldyqtyng uy singen. Dastannyng әr sózi eki halyqtyng – orys pen qazaqtyng beynesin qasaqana qara maymen boyaghan. Búl olardyng arasynda ornaghan qayyrym men bauyrlastyqty qaskóilikpen arandatu emes pe? Hiuanyn, Qoqannyng handary, Kenesarynyng ózi de enbekshi qazaqty tonap, olardyng qyzdary men úldaryn qúldyq pen kýndikke әketkenin Bekhojin qasaqana jasyrady, jasyryp qana qoymaydy, ol qazaqtyng sorly haline orys halqyn kinәli etip qoyady.
Bekhojinning suretteui boyynsha, qazaqtar Rossiyagha qosylghansha jaqsy ómir sýrdi, óz kýnderin kónildi, oiyn-sauyqpen, molshylyqta ótkizipti. Bizge baqytsyzdyqty әkelgen Rossiya eken. Al Kenesary han «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zamandy qaytaru ýshin kýresipti. Avtor qazaq halqy ózining hanyn sýiip edi – deydi.
Sonymen, aqynnyng suretteuinshe: Kenesary jay ghana pende emes, allanyng sýigen qúly, ol qazaqty biyleu ýshin jaratylghan. Sondyqtan da Kenesarynyng túsynda «Saryarqa peyishke» bergisiz bolypty. Qazaq halqyn úly orys halqyna qarsy arandatu ýshin aitylghan ótirik pen jalagha qosa, dastan últtyng sezimin ulaytyn diny senimdi qozdyrady. Shygharmasyn shiryqtyra týsu ýshin «alashordashylardyn» kósemderining qatarynda jýrgen, oktyabri revolusiyasyna qarsy shyqqan, kontrrevolusiyalyq kóterilisting qaru retinde ótkir dastan jazghan aqynnyng keybir sózderin, teneulerin, joldaryn, keyde shumaqtaryn tútastay paydalanady. Abylay men Kenesaryny әspettegen sonday dastandardyng birin revolusiyanyng jauy, «Alashordanyn» mýshesi Maghjan Júmabaev «Bayan batyr» dep ataghan. Bekhojin Júmabaevting dastanynyng atyn «Nauan batyr» ózgertip alady. Maghjan:
Bәrinen asyp tughan batyr Bayan,
Bayannyng batyrlyghy alashqa ayan,– dese, Qalijan:
Bәrinen aibyny artyq batyr Nauan,
Qazaqta batyr bar ma jetken oghan,–
dep Maghjan Júmabaevti jol ma jol, sóz be sóz qaytalaydy.
Maghjanda batyr Bayan qalmaqtargha qarsy: «Abylay! Abylay» – dep shapsa, Qalijan Bekhojinde Nauan orystargha osylay әskery úranmen attanady. Abylay men Kenesaryny «qúdaydyng erekshe jaratqany» turaly sózdi de Júmabaev Bekhojinge ósiyet etip qaldyrypty. Aryzdanushynyng atynan Qalijan Bekhojin Kenesarygha: «Sorlaghan el-júrtyndy saqta ózin, Samsaghan albastyday sonau jaudan»,– deydi. Sóitip, orystardy qazaq halqynyng jauy retinde kórsetip, olardy «albastyday basyp kele jatyr» dep Bekhojin taghy da orys proletariaty men oktyabri sosialistik revolusiyasyna shabyt berushi adamdardy «albastygha», taghy da basqa «jyn, shaytangha» tenegen kontrrevolusioner Júmabaevting teneulerin tiriltedi. Múnday mysaldardy óte kóp kezdestiruge bolady. Tipti, sheltiygen, shatyrayghan, súmdyq, el talaghan degen siyaqty taghy da basqa teneuler arqyly orys soldatyn sonday bir sýikimsiz etip kórsetken. Eng sonynda «Nauan batyrdaghy»: «Qúdaya, ker zamangha kez keltirdin!»,– degen sóz dәl me dәl – qazaq halqynyng jauy, Amankeldini óltirgen Mirjaqyp Dulatovtan alynghan.
1944 jyly shyqqan «Sheru» atty jinaqqa engen «Qol bastaghan batyrgha» atty ózining óleninde Bekhojin kenes armiyasynyng qazaq ofiyserimen әngimesindegi :
Men sýidim elding úly er eken dep,
Keshegi Kenekeme tartyp tughan.
Esine al Kenekemdi keshegi ótken,
Keudesin kek pen oqqa tósep ótken (?!),–
dep bergen batasy da «tang qalarlyq».
Kórip otyrghanymyzday, Bekhojin «Nauan batyr» dastanynda Kenesarynyng Rossiyagha baghyttalghan qandy joryghyn, alynbaghan kekti romantikalyq kóterinki leppen jetkizedi. Ol endi fashizmdi talqandap jatqan bizding kenes ofiyserin: Esine al keshegi ótken Kenekemdi, kek jolynda keudesin oqqa tosqan... Kenekemdey erlikpen atyng shyqsyn,– dep Kenesarynyng ózine tartugha shaqyrady.
Búl úran neni bildiredi? Kenesary hannyng jolymen jýrgen, Kenesary siyaqty kek qaytarghan ofiyser kimmen jәne kimge qarsy oq atuy tiyis? Múnday ofiyserding fashisterge qarsy oq atuy mýmkin be? Búl óleninde Bekhojin ashyq jәne bar dauysymen alashordashyl aqyndardyng aqyndyq sózdigin paydalana otyryp, «kek» alugha shaqyrady. Osydan keyin onyng osy «Sheru» jinaghyna engen «Qazaq úlyna» atty ólenindegi: «atang qazaq razy bolsyn», «ata qonys – Saryarqa razy bolsyn»,– degendegi «qazaq», «qazaghym» degen sózding emeuirinin qalay týsinu kerektigine qinalasyn.
Búl joldar Kenesary turaly dastannyng sarynymen tikeley astasyp jatyr. Múnday intonasiya Bekhojinning kóptegen tuyndylarynan úshyrasady. Onyng ózge taqyrypqa jazghan tuyndylarynda da últshyldyq saryny esip túrady. Mysaly, «Dombyra» atty ólenindegi: Nәzik, tәtti kýiindi tyndap óstim, Úmytpas qasiyetindi sening eshkim. Altyn arfa, kýmbirli orkestrge, Men seni eshqashanda tengermespin», – degen (mazmúndalyp alyndy – T.J.) joldardy oqiyqshy.
Dombyra – bizding últtyq aspabymyz, biz ony sýiemiz. Búryn jalghyz ózining ghana әlsiz ýni shyghatyn dombyranyng ýni tek kenestik Qazaqstan túsynda ghana janasha kýmbirlep, ýlken últtyq orkestrge ainaldy. Alayda ony «danghyrlaghan orkestrge» nemese «altyn arfagha» qarsy qongha bola ma? Áriyne, bolmaydy! Simfoniyalyq orkestr de bizding qúndylyghymyz, onsyz qazaq halqynyng maqtanyshy opera ónerin úiymdastyra almas edik.
Simfoniyalyq muzykany odan әri damytugha jәne qazaq jastarynyng muzyka ónerining joghary dengeyine kóteriluge úmtyluy, sonday-aq jas kompozitorlar men oryndaushylardyng orystyng klassialyq jәne qazirgi kenestik muzykanyng ozyq ýlgilerin ýirenuge tәrbiyeleu – bizding mindetterimizding biri bolyp tabylady. Al Bekhojin «dombyra» dep qasarysyp túryp alsa, ony eshqanday orkestrmen, arfamen tenestirgisi kelmese, oghan ne aitasyn? Bekhojin ýshin sol bir ótken zaman, «soltýstik júmaq bolghan» ómir qymbat. Adamdardyng ishinen ol «qúday erekshe etip tudyrghan» Kenesaryny, Shynghyshandy, Nauryzbaydy, muzykalyq aspaptardyng ishinen ótken zamandy jyrlaghanda qosyla shertip otyruy ýshin dombyrany tandap alady. Ol onyng últshyl dauysyn óshiretin orkestrden qashady, ol ony titirkendiredi, sondyqtan da ony «danghyrlaghan» dep suretteydi».
Tura osy kezde әuelde Q.Sәtbaevting tapsyrmasyn oryndap, bayandama jasap jýrgen filosofiya ghylymdarynyng kandidaty Núrymbek Jandildin Ortalyq komiytetting Ghylym bólimining mengerushiligine auysyp, endi sol Q.Sәtbaevting ýstinen tekseru jýrgizip jatsa da «informasiya jinau ýshin» osy mәjiliske qatysyp otyrghan bolatyn. «Partiyanyng jan alghysh jan torsyghy» Á.Tәjibaevting «dombyranyng orkestrge» qarsy últshyldyq ruhtaghy soghysy turaly pikiri jadynda saqtalyp qalsa kerek, aragha eki-ýsh jyl salyp baryp, Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy bolghan kezinde ony qayta janghyrtyp «dombyrany» orkestrden alyp tastap, «eki ishekti qu taqtaydy» qughyndaghan bolatyn.
Á.Tәjibaev «jalghasy): «Eng sonynda, «Pioner» jurnalynyng 1949 jylghy № 4 sanynda «Qazoty» degen dastansymaghyn jariyalady. Jaqshanyng ishine «Orys anyzynan» dep jazylghan. Tuyndy mynaday joldarmen bastalady: «Erte, erte, ertede, qúba qypshyqtyng dәuirinde, bizding elimiz qyspaqqa alynghanda...» qypshaq taypasynan shyqqan aghayyndy eki adam bolypty. Olardyng attary – Súrsha men Atyraq eken, ekeui de ataqty batyr bolypty. Atyraq jaugershilikke úshyraghan... jat eldi qorghaugha ketedi. Ol elde Atyraq... emin-erkin ómir sýredi. Sonda:«Baqytqa keneldirip, ómirin oiyn-sauyqpen ótkizdirgen qay el?»,– degenge avtor naqty jauap bermeydi, tek «Kavkaz tauynyng arghy betine» mekzeydi. Egerde Kaspiy tenizi arqyly kórsetilgen baghyt boyynsha tura tartsa, oqyrman Týrkiyadan bir-aq shyghady».
Ózge-ózge, ózine de aqyndyq kie qonghan Ábdildanyng myna emeuirini shabyt emes, shalyqtau, sharyqtau emes, shabynu edi. Áytpese, orys derekterindegi «Qap tauynyng arghy beti» – qazaq dalasynan qaraghanda «bergi beti, yaghni, keshegi Noghay dalasy, býgingi Qoban boyy ekenin Jýsipbek Aymauytovtan dәris alghan Tәjibaev joldas bilse kerek-ti.
Á.Tәjibaev (jalghasy): «Súrsha kenje inisin elge qaytaru ýshin atqa minedi. Súrsha batyr betpaq dalany aralaydy. Sol «betpaq daladan» inisi bala kezinde jaqsy kóretin Qazoty degen ósimdikti tauyp alady. Ol sol gýldi Atyraqqa jiberedi. Hangha Qazotyn әkelgen jaushy qobyzda oinay bastaydy. Qobyz airauyqtyng ashy zarymen boz ingendey bozday jóneledi. Han Atyraq qazotyn iyiskey otyryp, qobyzdyng kýiine qosylyp ashy jasyn tógedi. Eng sonynda ol: jat elinde – súltan bolghansha, óz elinde – últan bolghan dúrys eken-au. Tughan jerge baramyn, aghamdy bauyryma alamyn,– degen Atyraq ózin «baqyt pen quanyshqa bólegen» elden ketip, ózining «betpaqdalasyna» qúl bolyp jýru ýshin qaytyp keledi.
Avtordyng jaqshanyng ishinde kórsetken «Orystyng anyzynan» degeni oqyrmandy janyldyru ýshin qoldanylghan qúr aldarqatudyng amaly ghana. Búl tuyndy «Nauan batyrdaghy» keyipkerdi kópe-kórine tirilte jyrlaghan qayyrma ghana. Tek búl arada avtor Kenesary «Kavkazdyng arghy betinen» ansary aua «izdegen» sol bir «aq ordany», «altyn taqty», «duman men qyzyqty» izdeudi úsynyp otyr».
Shynghys hannan búryn ómir sýrgen, orys jylnamalarynda jazylyp qalghan, Karamziyn, Jukovskiy, K.IY.Nikitin paydalanghan búl әfsanany qalayda «qiynnan qiystyryp» Kenesarygha telui – arandatudyng eng arsyz týri. Qazaqsha aitqanda, Qalijan Bekhojindi ókpege ghana emes, ólimge de qiyp, basyn tigip berip otyr.
Á.Tәjibaev (jalghasy): «Aqyn Bekhojinning joly osynday. Alayda, onyng ziyandy oilary tek poetikalyq shygharmalarynda ghana emes, ol qúrastyrugha qatysqan oqu qúraldary men hrestomatiyadan da oryn alghan. Osyghan qaramastan, Bekhojin ózining ziyandy әreketin júrtshylyqtyng aldynda ashyq moyyndaugha tyrysudyng orynyna, onyng qatesin kórsetuge bolady eken-au – degen oy qaperine de kirip shyqpaydy. Onyng basty sebebi, birinshi, ol ózining kinәsining auyr ekenin bilip, sony moyyndaudan seskenedi, ekinshiden, ol ózining kórkemdik erekshelikti syltauratyp syndy túnshyqtyrghysy keledi, sóitip, onyng nazaryn basqa jaqqa baghyttap jibergisi keledi.
Bizding oiymyzsha, Bekhojin sanaly týrde jýrip kele jatqan ziyandy jol tym úzaqqa sozylyp ketti. Kenes oqyrmandarynyng sanasyn irituge tyrysqan múnday jýieli jortuyldy tamyrymen joyatyn kez keldi. Múnday «kórkem búrmalaushylyqqa» búdan әri qaray júrtshylyq tózbeydi».
Tózbegende ne isteu kerek edi? Áriyne, «tamyrymen otap, joiy» kerek. Óitkeni onyng aqyndyq ómiri «tym úzaryp barady». Zamandastarynyn: «Ábdilda ózimnen basqa aqyn ómir sýrmese eken dep tileushi edi»,– degen qiyanatty sózding rastyghyna senip-aq qalghyng keledi. Búdan artyq taldap, týsindirip jatudyng ózi artyq. Tózbeytin teneuler, «ziyankes búrmalaushylyqtar», Bekhojindi aqyn retinde emes, adam retinde kózin joidy kózdegen Á.Tәjibaevting úzaq jyldargha sozylghan, biz әdep saqtap, paydalanbay ketken derekterdegi bar pighyly osy sózden song ashylyp qalghanday. Osy pikir talasy turaly esteligin tyndap, «Batyr Nauan» dastanyn «Júldyz» jurnalyna jariyalaugha rúqsta berudi ótingenimizde, arystan aqynnyng jýrektegi ýreyi qayratty qoy múrtyn tikireytip shygha keldi. Jaghdaydy týsindirgenimizde týsi jylyp, әlsiz sausaqtarymen qalamyn ústap:
«Men «Batyr Nauan» atty búl dastanymdy qazirgi kezden elu bir jyl búryn, әdebiyetke jana ghana qatysa bastaghan jas albyrt shaghymda jazghan edim. Sol tústa qazaq sovettik avtonomiyalyq respublikasynyng qúrylghanyna jiyrma jol toluyna arnalgha «Tartu» atty ólen, әngimeler jinaghy kitap bolyp shyqqan, sol kitapta mening osy poemamnan ýzindi jariyalandy. Búl dastanymda men aty shuly qaharman Kenesary men Nauryzbaydy jyrlaghanymdy, Resey patshasynyng otarshyldyq sayasatyna qarsy jasaghan últshyldyq әreket dep teris týiindedi. Sonyng saldarynan mening poemam әdiletsiz auyr syngha dushar boldy. Endi qazirgi dәuirde partiyamyzdyng әdil basshylyghymen ótkendegi tarihy uaqighalargha әdilettik payymmen topshylaudy qaghida tútqan shaqta, Kenesary, Nauryzbay kóterilisi ózimizding «Júldyz» jurnalynyng betinde tarihy óz baghasyna qayta ie boldy, men sol ýshin óte riza bolyp, úmyt qalghan búl dastanymdy baspasózde jariyalaugha úsynyp otyrmyn (Densaulyq bolmay, jayym ketip jýrgendikten poemanyng tolyq núsqasyn arhiyvimnen izdestirip taba almadym). Avtor»,– dep alghysóz jazyp, biz arqyly jurnalgha jariyalaugha úsynyp edi.
Marqúm «Batyr Nauannyn» qayyra basylymyn kóruge ýlgere almay dýniyeden ótti. Sol joly qimas bauyrynday meyirli sezimmen ol jogharydaghy talqy turaly aita kelip, E.Ismaiylovtyng sózine oray:
«Aqyry týrmege qamalatyn boldym. Sondyqtan da Esmaghambet ekeumizding ne istep ketkenimizdi arttaghylar bile jýrsin dep, ózimning kinәmdy moyyndaghansyp, әy bir kósildim. Al bizge Kenesary turaly jinaq qúrastyrugha tapsyrma bergen Ortalyq komiytetting ózi bolatyn. Men sol Ortalyq komiytetting ózine ishara jasay otyryp sóiledim. Ajaldan meni sol sózim qútqardy ma, kim bilsin. Mening minezim qapastaghy bulyghudy kótermeydi. Qúsadan, ne qystyghyp jýrip ózime ózim qol júmsaudan jazym bolar edim. Al Esmaghambet turaly aitatyn pikirimdi aldyn-ala ózimen kelisip alghamyn. Ol sol syrdyng barlyghyn óz sózinde aita bastaghanda zәrem úshyp ketti. Atamashy sol kýnderdi. Bәrinen de men ýshin Ábdildәning sózi qauipti edi»,– degen maghlúmatty bizge aityp berip edi.
Songhy pikirdi búdan әri damytpaymyz. H.Bekhojinning «keler kýnderdin» qaperine úsynghan sózinen ýzindi keltirumen shektelemiz.
Q.Bekhojiyn: «Osy arada, Kenesaryny әspetteu turaly qate pikirler 1940 jyly Qazaq SSR-ning 20 jyldyghyna oray ortalyq gazetterde jariyalanghan bizding sol kezdegi basshylarymyzdyng (Skvorsov pen Qazaqpaev) Kenesaryny HIH ghasyrdaghy qazaqtyng últ-azattyq qozghalysynyng kósemi retinde moyyndaghan maqalalary arqyly taralghanyn aityp ótu artyq emes... Búl eki adamnyng (mәtinde búl sóz Skvorsov pen Qazaqpaevtyng atynan keyin qoldanylghan – T.J.) Bekmahanov pen Ismaiylovtyng Kenesary Qasymovtyng tarihtaghy oryny jónindegi jalghan payymdaulary olardyng pikirlesterin de, Qazaq SSR tarihynyng redaksiyalyq alqasyn da atalghan qatelikterdi jiberuge alyp keldi.
Osy jalghan tújyrym kóptegen bizding jazushylarymyzdyn, aqyndarymyzdyn, tipti halyq aqyndarynyng shygharmashylyghyna da ziyanyn tiygizdi, olar osy teris tújyrymdy baghytqa alyp, onyng mәnisine barmastan Kenesaryny – qazaq tarihyndaghy osy bir qara túlghany ózderining shygharmalarynda madaqtady.
Jekelegen jazushylardyng qateligin aitpay-aq, Ortalyq komiytetting osy sheshimine baylanysty, baspasózderdegi syndargha baylanysty: qazaq jәne orys halqynyng jauyna – Kenesarygha qatysty jibergen óreskel qatelerim ýshin ózimdi-ózim batyl jәne qatal týrde aiyptaytynymdy partiya jinalysynyng aldynda aitudy paryzym dep bilemin»,– dep (sonda, 84-bet) jariya etti.
Áriyne, «jekelegen jazushylardyng qateligine toqtalmay», «ózin-ózi batyl jәne qatal aiyptauy» da minezdi aqynnyng minezin tanytady. Degenmen de partiya jinalysynda jauynger aqyn «partiyalyq adaldyqty» saqtap ózining kenesaryshyldyghynyng týpki tegin aqyndyq kórkem kózqarastan izdemey, «aqylshydan» izdeydi. Onyng sebebin bylay týsindiredi:
Q.Bekhojin (jalghasy): «Men ózimning әli tәjiriybe jinaqtamaghan qarapayym әdeby qyzmetimdi SSSR GhA-nyng Qazaqstandaghy filialynyng Til jәne әdebiyet sektorynda, Kenesary men basqa da handar men biyler turaly pikirlerding dәnin sepken Ismaiylovtyng jetekshiliginde atqara jýrip, Qazaqstan tarihy men Qazaq әdebiyeti tarihynyng keybir tústaryn týsinude adasyp ketippin...».
Áriyne, sol kezding ghana emes, jalpy talqy ataulynyng dәstýri boyynsha Q.Bekhojin de «erulige qaruyn qayyryp», Á.Tәjibaevqa da qarata astarly ses tanytty:
Q.Bekhojin (jalghasy): «Men Tәjibaevting sózine rizashylyghymdy bildire almaymyn, onyng ózi de kóptegen últshyldyq qatelikterdi jiberse de, últshyldyq degenning ne ekenine jәne ony kimge op-onay japsyra salugha bolatynyna partiyalyq túrghydan jәne ózining týisigimen saralap týsinbey, ózining maqalasynda (osynyng aldynda Á.Tәjibaevting jogharydaghy mazmúndaghy maqalasy jariyalanghan bolatyn – T.J.) maghan últshyldyqtyng kór-jerdegi barlyq qylmysyn aiyp etip taqty, al mening shygharmalarymdy últshyldyq qatelikting jýiesi retinde kórsetti. Olay emes, men siz aitqanday eshqanday qarghys atqyr últshyldyqtyng jazghyshtaryna eliktegemin joq, siz siyaqty burjuaziyalyq simvolizmdi ýirengemin de joq jәne ol dertpen auyrghamyn da joq. Men ózimning qatelikterimdi ýnemi ashyq aityp keldim, qazir de siz siyaqty bylghaqtamay ashyq aityp otyrmyn. Men orys jәne kenes klassikterinen ýirenemin. Mening oiymsha, partiya úiymy bolisheviktik syndy bireuding ekinshi adamnan kek aluynyng qaruyna ainaldyrugha, Tәjibaev siyaqty joldastardyng bir kezdegi mening aitqan synyma qarymta qayyruynyng amaly retinde paydalanugha jol bermes dep oilaymyn».
IYә, «kekting qarymy» osylay qaytarylypty. Bәribir, Á.Tәjibaevting jogharydaghy әshkereleuinen keyin onyng búlay demeske lajy da joq edi. Óitkeni, olardyng kózinshe jәne talap etuinshe «onyng aqyndyq ómiri úzaqqa sozyluy tiyisti emes» bolatyn. Sózining sonynda ózining últshyldyq ústanymyn oyatqan Esmaghambet Ismaiylovty «ózderining ózara kelisip alghanynday» «qaraqshygha baylap» ketedi.
Q.Bekhojin (jalghasy): Eng sonynda aitarym, ózining últshyl, onyng ishinde Kenesary turaly qatelerin osy uaqytqa deyin ashyq jәne shyn jýrekten moyyndamay otyrghan Ismaiylovtyng tәrtibin qatang talqygha salugha bolmay ma? Kenesaryny әspettegen onday adam joq, ol búl mәsele jóninde iydeyalyq qatelik qana jiberip qoyghan joq, sonymen qatar birneshe jyl boyy múqym bir memlekettik ghylymy mekemeni júmyldyryp, memleketting qarjysyn júmsap, Kenesarynyng tarihyn madaqtaytyn zertteuler jazdyrdy, sóitip, jalghan dәlelder arqyly Kenesaryny «halyqtyq» túlgha etip kórsetip, qoghamdyq oidy adastyrdy. Sonyng tapsyrmasymen kenes aqyndary birqatar qate shygharmalar jazdy. Jylqyaydarov, Kerimbaev, Shipin siyaqty halyq aqyndarymen qosa aqyn Amanjolov ta onyng tapsyrmasymen Kenesary men Nauryzbaydy madaqtaytyn dastandar shyghardy. Nege j.Amanjolov ózining Kenesary turaly jibergen qateligin ashyq moyyndaudy paryzym dep eseptemeydi? Ózimizding barlyq qateligimizdi ashyq moyyndap, ony synau arqyly ghana ózimizding shygharmalarymyzgha jat, ziyandy iydeyalardyng kirip ketpeuine jol ashamyz».
Búl talqygha «bir basynan dauy arylmaghan» Qasym Amanjolov ta aralasyp ketti, ol ózin aqtau orayyn keshegi dosy, býgingi qaralaushysy E.Ismaiylov pen Q.Bekhojinge әkep tiredi.
Q.Amanjolov: «... Sol kezennen keyin mening shygharmashylyghymda búl taqyryp qaytalanghan joq, qaytalanuy mýmkin de emes. Men ol dastannyng bir de bir betin eshqashanda jariyalaghan emespin, soghan qaramastan, arada birneshe jyl ótkennen keyin bolsa da ózimning qateligimdi moyyndap otyrghanymnyng ózi de jaqsylyq. Sóitsem, 1940 jyly dayyndyghym az, sayasy kózqarasym joq, talantym úshtalmaghan tústa osy iske aralasyp ketippin. Turasyn aitayyn, partiya jinalysynan jasyratyn eshtenem joq... Ol kezde Ismaiylov pen Bekhojin ghylym akademiyasynda isteytin. Bekhojin ekeuimizding aiyrylmas dos bolghanymyzdy bәriniz bilesizder. Mening әdeby sauatym joq bolatyn, al Bekhojinnyng joghary әdeby bilimi bar bolghandyqtan da, men onymen dos boldym, aitqanyn tyndadym. Birde Bekhojin Kenesary turaly jinaqqa arnap dastan jazuymdy ótindi. Sol dastan ýshin eki jýz jetpis som aldyng – deydi Bekhojiyn. Shynyn aitsam, sonyng ekeui de esimde joq. Mine mening qateligim osynda... Bekhojinnyng últshyldyghyn әshkerelep, «Sosialistik Qazaqstan» gazetine «Handardyng joqtaushysy» degen maqala jazdym»,– dep (sonda, 92 bet) jinalysqa qatysushylardan ózin arashalaudy ótindi.
Jinalys onyng búl ótinishin qanaghattandyrdy. Sebebi, onyng ózin-ózi aqtaugha mýmkindik bergen «arylu» men «paryzdy» «Handardyng joqtaushysy» atty maqalasy arqyly ótegen edi:
Q.Amanjolov: «Bekhojinning bizde bolyp jatqan jiylystardyng bir de birinde óz shygharmalarynyng kemshilikteri turaly júmghan auzyn ashpauyna qaraghanda, onda tipti kemshilik joq pa dep oilaysyn. Shynynda solay ma? Búl súraqqa jauap beru ýshin, Bekhojinning ózi ýndegisi kelmese, onyng shygharmalaryn sóiletip kóreyik.
Bekhojin ózining әdeby betin «Aqsaq qúlan» poemasymen ashty. Búl poema «Ádebiyet jәne Iskusstvo» jurnalynda basylyp shyqty. Poemada Alasha (Shynghys) hannyng balasy Joshy hannyng qúlan quyp jýrip mert bolghany bayandalady. Sovet mektebinde tәrbie alyp shyqqan jas aqynnyng qiyal qarmaghyna eng birinshi bolyp «Aqsaq qúlan» ertegisining ilinui tanghalarlyq oqigha! Óz zamanymyzdyng aluan syrlaryn kórmey, atam zamanghy jandarmen syrlasu Bekhojinge ne ýshin kerek bolghany bizge kýngirt. Mýmkin, avtor handar zamanyna marksizm-leninzm túrghysynan qaray otyryp, jýieli bir pikir aitpaq bolghan shyghar – deyin desek, olay bolmay shyghypty. Bar aitqany: Alasha – Joshy handardyng «aruaghyn» kýnirentip, solardyng óship qalghan ómirining kýlin ýrlep, sodan bir «poeziyalyq ot» tútatpaq bolypty avtor. Poemada Alasha – Joshy handardyng «saltanaty», quanysh-sýiinishteri ghana bayandalady da qoyady. Onyng ýstine avtor Alasha – Joshylardy qazaq halqynyng qamqory etip kórsetuge tyrysady. Múnysy tipti tarihy shyndyqqa janaspaydy. Onysymen qoymay, avtor óz keyipkerining auzyna mynaday sóz salady:
Darigha, keshegi ótken әkem Shynghys,
Er edi-au Kýnshyghystan shyqqan túnghysh (?).
Álemdi alqymgha alyp, aighay salyp.
Jalghandy etip edi-au jalghyz uys!
«Búl mening sózim emes, Joshynyng sózi»,– dep talasar avtor. Bizdinshe, búl avtordyng sózi. Joshygha osyny aitqyzyp otyrghan avtor. Al, avtorgha múnday sózding nege keregi boldy? Avtordyng múndaghy aitayyn dep (aytyp ta) otyrghany: «Shynghys – qazaq handarynyn, yaghni, býkil qazaqtyng әkesi edi. Ol bizding shyghystan shyqqan túnghysh er edi»,– deu. Shynghystyng «Álemdi alqymgha alyp», «jalghanda jalghyz uys» etkenine avtor óte sýisinedi.
Búl jerde avtor tarihy shyndyqtyng ónin ainaldyryp jibergeni bylay túrsyn, tipti, sayasy qate úghym tudyrady. Qandy shengel; «Shynghys sening әkeng edi»,– dep halqymyzdyng tarihyn kirleydi, jala jabady. Bekhojinning búl sayasy qate pikiri onyng ekinshi poemasy «Batyr Nauanda» da qaytalanady.
Búl poemada Kenesary men Nauryzbay әngime bolady. Ángime bolghanda Kenesary men Nauryzbaydyng tarihynda bolmaghan, bolghan kýnde de aitugha túrmaytyn bir úshqalaq oqigha bayandalady. Kýnderding bir kýninde Kenesarynyng qúlaghyna mynaday bir sybys jetedi: pәlen degen auylgha orystyng bir ofiyseri kelipti. Sol ofiyser qazaqtyng bir qyzymen kónil qosypty-mys. Búl habargha, avtordyng aituynsha, Kenesary qatty nazalanady. «Dereu qyzdy óltirip, ofiyserdi mening aldyma aidap alyp kel»,– dep Kenesary Nauryzbaygha әmir etedi. Nauryzbay Kenening aitqanyn eki qylmay oryndaydy. Ofiyserdi birneshe kýndik jerge jayau aidaydy, attyng bauryna alyp, úryp-sabaydy, arqandap tanady, terekke baylap qoyady. Qysqasy, avtor jazyqsyz ofiyserge kórmegendi kórsettiredi.
Al, osynday sóleket oqighanyng Bekhojinge nege keregi boldy? Múnymen ne aitpaq boldy? Búl súraqqa jauapty Bekhojinning ózinen estiymiz:
Batyrlar sýiyshi edi Kene aghasyn,
Kenening keng peyishtey Sary Arqasyn.
(«Tartu» jinaghy, 133-bet).
«Kenening Sary Arqasy – keng peyish edi» deu – birinshiden, shyndyqqa jatpaydy, ekinshiden – baryp túrghan keritartpa pikir. Múnday pikir tek handar zamanyn ansaghan, algha emes, artqa qaraghan jylauyq bisharalardyng ghana auzynan shyghugha tiyis.
Qazaq ek ala kiyiz tuyrlyqty,
Takappar, mensinbeushi ek basqa júrty.
Qúdaya, ker zamangha kez keltirdin.
Qazaq bop estip pe edik búl súmdyqty,–
dep sarnaydy Bekhojin sol poemasynda. Búl sarnau – kimnin sarnauyna úqsaydy? Nemese:
Sorlaghan el júrtyndy saqta ózin,
Samsaghan albastyday sonau jaudan»,–
dep kýnirenedi avtor.
Mine, avtordyng «Batyr Nauan» poemasyn jazghandaghy, onda qoldan sujet oilap tapqandaghy aitayyn degenderi osynday qoqys, últshyldyq pikirler. Bekhojin búl poemasynda da Shynghys hannyng aruaghyna bas úra jyghylady.
«Keshegi atyshuly Shynghysqa úqsap»,– deydi de Nauryzbaydy Shynghysqa teneydi. Búghan qaraghanda Bekhojinning «Aqsaq qúlan», «Batyr Nauan» poemalaryn jazghandaghy oy arqauy bir ekenin aiqyn kóremiz. Búl eki poemadaghy onyng oy pikiri aghyp kelip mynaday arnagha qúyady: keshegi qandy shengel Shyghys qazaq handarynyng atasy edi, Kenesary, Nauryzbay sol Shynghystyng úrpaghy edi,– deydi. Sýitedi de «betti Shynghysqa (yaghny Shyghysqa) qaray búru kerek. Evropa mәdeniyetine qarsy shyghu kerek»,– degen sayasy iydeyany dәripteydi. Bekhojin múny moyyndasyn, moyyndamasyn, biraq onyng poemalarynda aitylghan pikirlerden tuatyn qorytyndy osynday. Búl qatelikter onyng 8-klasqa arnap shygharghan oqu qúralynda da kezdesedi. Tipti onda aitugha bolmaytyn súmdyq sózder jazylghan...
1944-jyly Bekhojinning «Sheru» atty ólender jinaghy shyqty. Jinaq «Qazaq úlyna» degen kirispe ólenmen bastalady. Búl ólende ol ne aitady? Qazaq jauyngerine jaumen jaghalas degende, «atang qazaq razy bolsyn», «ata qonys – Saryarqa razy bolsyn» – degennen basqa eshtene aitpaydy. Sovet eli ýshin, bolishevikter partiyasy ýshin, sovet elindegi tuysqan halyqtardyng baqyty ýshin, úly oktyabri sosialistik tuy ýshin kýres – degen sózder Bekhojinning auzyna týspeydi. Nemis basqynshylaryn joyghan negizgi kýshterimizdi kórgisi kelmeydi.
«Órtengendi qazekeng azat etsin»,– degen ekiúshty maghyna beretin, eshbir logikagha jatpaytyn pikirmen ólenin bitiredi. «Qol bastaghan batyrgha» degen óleninde:
Men sýidim elding úly er eken dep,
Keshegi Kenekemning tartyp tughan.
Esine al Kenekemdi keshegi ótken,
Keudesin kek pen oqqa tósep ótken (?!).
Bekhojin búl arada últtyq qasiyetti dәripteyin dep otyrghan joq, «Kenekeng kekti ketken edi, sony úmytpa»,– degen siyaqty búldyr birdeneni byqsytyp otyr.
BK(b)P Ortalyq komiyteti «Drama teatrlarynyng repertuarlary turaly» qaulysynda: «bizding keybir jazushylarymyz óz zamanymyzdyng keyipkerlerin kórmey, patshalardyn, handardyn, velimojalardyng ómirlerin jazudy әdet qylyp jýr»,– delingen. Osy qaulyny Bekhojin oqydy. Jdanov joldastyng bayandamasyn da oqydy. Sóitip otyryp ne istedi desenizdershi: «Sabalaq» (Abylay han) degen poema jazdy. Oghan «zakaz» berip jazdyryp jýrgen «Pioner» jurnaly redaktorynyng orynbasary Boranbaev sol poemany jurnalgha baspaq ta boldy. Biraq QLKJO Ortalyq komiytetindegi joldastar ol ziyandy poemany aldyryp tastady. Búghan qaraghanda, Bekhojin joldas ózining teris baghytqa týsip ketkendigin kýni býginge deyin moyyndaghysy kelmeytinin kóremiz. Kemshilikti bolishevikshe moyyndau – sovet adamdarynyng qaghidasy. Búl qaghidany Bekhojin boyyna juytqysy kelmeydi. Al, biraq basqanyng kemshiligi turaly aiqaylaghanda Bekhojinning tamaghy jyrtyla jazdaydy.
Sonymen, Shynghys han – Joshy han – Abylay han – Kene han... degenderding Bekhojin tartqan jelisining úzyn-yrghasyn aralap shyqtyq. Búl shirik arqannan tartylghan jelini ómir shyndyghynyng kýshti qoly ýzip tastaugha tiyis. Bekhojin joldasqa ózining tvorchestvolyq júmysyndaghy qatelikterin kórsetumen qatar, shygharmasynyng baghytyn tez arada zamanymyzdyng tilegine say arnagha bir jola búru kerek ekenin eskertemiz» («Sos. Qazaqstan», 1947, 7-nauryz).
IYә, osy rette tayau arada Mәskeu múraghatynan tabylghan «býkilodaqtyq aqsaqal» M.IY.Kalininge arnap jazylghan: «Mihail Ivanovich! Toporami, vilami, vorujennymy silami, na nas napali, krovojadnye esensy!»,– degen aryz hat eske týsedi. Búl qanday últtardyng arasyndaghy shayqas ekenin bilmey, zәresi úshqan «aqsaqal»: «Esensy (chechensy dep úqty ma, kim bilsin) degen qanday últ? Tabyndar»,– dep búryshtama soghypty. Al tura sol hat J.Shayahmetovke de joldanypty. Tek «esennin» orynyna «begistin» atyn qoyypty. Shúghyl tekserip, izdestire jýrip әreng tabady. Sóitse, shalghaydaghy, tipti qazaqy úghymnyng ózinde týkpirding týkpiri bolyp sanalatyn auyldaghy shalghyngha talasqan on ýiden túratyn bir elding eki bútaghy eken. Demek, eki aryzdy da oryssha jazyp berip túrghan bir adam boldy ghoy. Bauyrjan Omarov pen Raqymjan Otarbaev bauyrlarymnan estigen osy qazaqy tapqyrlyqqa tandanarymyzdy, ne Á.Tәjibaev pen Q.Amanjolovtyng myna sózderine tandanarymyzdy bilmey biz de daghdaryp qaldyq. Eki aqiyq aqynnyng birining sózi ekinshisinen ainymaydy, tek aitushylardyng aty ghana basqa. Uaqyt arasyn ekshey kele Á.Tәjibaev búrynyraq shyqqan Q.Amanjolovtyng maqalasyn orysshagha audaryp paydalanghan – degen uәjge toqtaldyq. Qasym Amanjolovtyng ózi sol joly:
«Maghan tapsyrma bergen halyq jauy E.Ismaiylov pen H.Bekhojiyn»,– dep rayynan qaytty.
H.Bekhojindi әshkerelegen «Handardyng joqtaushysy» degen maqala jazghanyn jeleu etip, partiya jinalysynyng aldyna ózining atyn qaulydan syzyp tastaudy ótindi. Belsendiler onyng óz «ayybyn jughanyn» eskerip, Q.Amanjolovtyng atyn partiya úiymynyng qararynan alyp tastady.
Q.Bekhojiyn: «Qasymnyng aqtalghanyna ishimnen qatty quandym. Syrtymnan mysymdy bastyrghym kelmey, men de maqala jazdym. Kópshilik aldynda aqtaldy. Endi oghan syn batpaytyn jәne kýni keshegi birge jatyp, birge túratyn, bir kýn kórispesek zamanaqyr ornaytynday seziletin dosyma qyr kórsetkim keldi. Ekeumizding de minezimiz jetisip túrghan joq edi. Onyng tez sózge ergeni shamyma qatty batty. Al aqshanyng aityluynyng sebebi, Kenesary turaly jinaq shyqpay qalghan, al qalamaqysyn Qasym ekeumiz alyp qoyghamyz. Sony qaytartama dep zәresining úshqany ghoy. Ol ýkimetting qaulysymen bólinip, tólengendikten qaytarugha jatpaydy. Men sharpysyp qalghanda sony eske salghamyn әdeyi. Átten, qanday tatu edik, ekeumiz de minezimizding erkinde kettik»,– dedi arystan jaldy aqyn.
Al jinalysta Q.Bekhojiyn, bәribir jazadan qútylmaytynyn bile túryp, ózining «songhy sózin»:
«Osy partiya jinalysynda: Kenesary Qasymovtyng qozghalysyn baghalaugha, onyng reaksiyalyq mәnine qatysty qatelikterimdi týzetu jolynda adal enbek etetinime uәde beremin»,– degen ýmitti tilekpen ayaqtady.
Jauap sózinde «kelisimdi oryndap» E.Ismaiylov H.Bekhojinning atyn atamaydy. Biraq astarly emeuirindi ekeui de, ózgeler de týsingen.
E.Ismaiylov: «Bizde Kenesary Qasymov turaly arnayy maqala jazbaghan, alayda ong bagha bergen әdebiyetshi-tarihshylar bar. Olardyng attaryn atamay-aq qoyayyn, ózimning kinәmdy ózgege audarghym kelip túrghan joq, alayda Qazaqstan tarihy ghylymyndaghy qayshylyqtargha jәne Kenesary Qasymovqa qatysty әdeby mәselelerdi zertteude jiberilgen qatelikterge, olardyng belgili mólsherde tarihshylargha yqpal jasaghanyna qaramastan, keybir joldastar ózin-ózi aqtaugha tyrysty. Búl – shyndyq. Alayda mynaday súraq qoyghym keledi: Múqanov pen Júmaliyev joldastar ózining oqulyqtarynyng tútas bir tarauyn shynymen de Ismaiylovtyng yqpalymen jazdy ma? (Respublikanyn) jiyrma jyldyghyna arnalghan tezister de Ismaiylovtyng diktovkasymen jazyldy ma? Timofeev-Fedorovtyng maqalasyn da Ismaiylov jazyp berip pe? IYә, men qatty qatelestim, naghyz tabandy kenesaryshyl boldym, alayda osynyng bәrin, barlyq pәleni Ismaiylovqa ýiip-tógip, onyng jalghyz ózin kinәli dep mәlimdeuge bolmaydy.
Myna bir jay eriksiz esime týsip túr. Birde Bekhojin maghan: «Sen SK-nyng qaulysyna ilingen adamsyn, sondyqtan da ýndeme. Sen soghylghan (bityi, mәselesi sheshilgen) adamsyn, eshqashanda olardy synap qarsy shyqpa, kýiip ketesin. Seni kinәlau onay, óitkeni sening atyng qaulynyng barlyq jerinde kórsetilgen»,– dedi.
Ádebiyetshilerding arasynda ózgelerding qateligin kórsetuge sheber, al ózderi eshtene istemey, «tynysh qysyp» otyrghandy jón kóretin synshysymaqtar bar. Eshqashanda da eshtenege aralaspaytyn, eshtene jazbaytyn joldastar da bar. 5-6 jyl boyy qolyna qalam ústamaghandar da kezdesedi. Áriyne, ol joldastar eshqashan qatelespeydi (kýlki).
Áriyne, ishinara qatelikter ketui de mýmkin, partiya men ýkimet talap etip otyrghanda tabandy týrde enbektenu kerek.
Men prinsipti shygharmashylyq syndy qashanda qabyldaymyn, alayda, ózing bayaghyda bas tartqan eski qoljazbalaryndy aqtaryp, qoyandy shygharugha baghyttalghan synarjaq syndy qabyldamaymyn. Múnday kemshilikterdi, sonyng ishinde Q.Jarmaghambetov joldastyng bayandamasynda aitylghan syndardy moyyndaudan bas tartamyn, mening jaqsy isterimdi jasyryp, jamanattyng barlyghyn maghan japsyrghan múnday syndy joqqa shygharamyn. Layyqty, oryndy syndy ózim de jaqsy kóremin jәne ondaghy qatelerdi týzetuge tyrysamyn. Partiya úiymy tarapynan aitylghan syndy da qabyldaymyn. Partiya jinalysynda men Kenesary Qasymovtyng qozghalysyna, onyng reaksiyalyq mәnine bagha beruge qatysty ketken óreskel qatelerimdi týzeymin, adal enbek etemin dep uәde beremin».
Jantalasty talqylau ayaqtalyp, endi qauly qabyldaugha qaray oiysady. Últshyldyghy әshkerelenip, qaulygha ilinip bara jatqan Q.Bekhojin ony júmsartugha úmtylyp:
«Men bir anyqtama bere keteyin, mening maqalam eshqayda talqylanghan joq. Al Q.Amanjolovtyng maqalasy 1948 jyly 12-aqpanda talqylanghan, ony Jarokov pen Júmaliyev joldastar biledi»,– dep bir qate ýshin eki ret jazalaugha bolmaytynyn eske salady.
Alayda oghan Á.Tәjibaev: «Qazoty» – degenimiz dastan. Ol búl arada talqylanghan joq. Men qaytalap aitamyn, birinshiden, búl qate tuyndy, ekinshiden, «Aqsaq qúlan» turaly sóz qozghaghanda, ondaghy beyneli obrazdardy men týsinbey otyrghamyn joq. Sizdin: «Onyng (Tәjibaevtyng – T.J.) menen qarymta qayyruy ýshin onyng maqalasyna «Leninskaya smena» gazetining oryn berui óreskeldik,– degen pikiriniz dúrys emes»,– dep qarsy uәj aityp, qaulyny kýshinde qaldyrudy úsynghan.
Jalpy merzimi ýsh jylgha sozylghan osy arpalysty, jantalasty, әshkereleushi baghyt ústaghan talqylaularda ózining pikirin ashyq bildirgen jәne qarsy uәj aitqan túlgha Esmaghambet Ismaiylov qana.
E.Ismaiylov: «Qaulyda men turaly jeke bap bar. Mening oiymsha búl tym qatang ústanym. Nege «Kóptegen qateleri» dep jazylghan? Búl dúrys sheshim emes. Qanday «kóptegen qatelik»? Búl oidan shygharylghan jala. Mening atymdy ózge joldastardyng qataryndaghy tizimge qosularynyzdy ótinemin.
Nekludov: Ismaiylovtyng múnday úsynys jasauynyng basty sebebi, ol Ghylym Akademiyasyndaghy jinalystaghy siyaqty osy arada da ózining qatelikteri men kemshilikterin barynsha tereng ashyp bergen joq. Búl arada ózining kózqarasy arqyly shәkirtterine tiygizgen ziyandy әreketterge de bagha berilui tiyis. Sondyqtan da men qararda kórsetilgen formulirovkany qaldyrudy úsynamyn jәne oghan: Ismaiylovtyng sózinde syn az boldy, ózining qyzmeti arqyly tiygizip otyrghan sayasy ziyankestigine bagha bermedi,– degendi qosyp jazu kerek.
Mústafiyn: Tәjibaev joldas qabyldanghan qaulygha qanaghattanbay otyr. Sondyqtan da búl punkti dauysqa salamyn.
Tәjibaevtin: Bekhojin ózining qatelerine syn kózben qaraghan joq jәne jetkiliksiz moyyndady,– degen úsynysy dauysqa salyndy. Ony qostap bir ghana dauys berildi».
Sol tústaghy aidarynan jel esip túrghan Q.Jarmaghambetov, әriyne, ózine qarsy pikirge óktem ýnmen jauap berdi:
«Endi, Ismaiylov joldasqa jauap bereyin, ol meni: jaqsy isterin jasyryp, jamanattyng barlyghyn japsyrghan» jalaqor synshy dep aiyptady, jalaqorlyq synmen ainalysqamyn joq, ainalyspaymyn da, al sizding enbeginiz barshagha mәlim, mýmkin men Kenesarygha minezdeme beretin barlyq enbekterinizge tolyq toqtalmaghan shygharmyn. Egerde dúrystap qarasa, sizding enbekterinizden búdan basqa da kemshilikterdi tabugha bolady. Sizding ózge enbekterinizge bagha beru – mening mindetime jatpaydy.
Al Núrpeyis Bayghaninning qoljazbasyna qatysty aitarym, men onyng redaktorymen 25 kýn birge otyryp qarap shyqtym, baspasózde silteme jasalghan búl kitappen menen basqa sizderding eshqaysylarynyz tanys emessizder. Qabdolov (Ghabdullov) qoljazbany maghan berdi de, redaksiya jasa! – dedi. Mening aitarym, demek, halyq aqyndarynyng shygharmalaryna jasalghan redaktorlyq ta sizding enbeginiz joq.
Sózimdi ayaqtay kele aitarym, kóptegen joldastar osy partiya jinalysynda ózderining qatelikterin moyyndady. Qateni moyyndau – qateni týzetuge jasalghan qadam, sondyqtan da bizding jinalysymyzdyng qorytyndy qararynda: qatesin moyyndap sóilegen joldastar – ózderining Kenesaryny baghalauda jibergen qatelikterin moyyndady jәne ony ózderining enbekterinde, shygharmalarynyng jana basylymynda týzetetin bolady,– dep jazuymyz kerek. Mine, mening bar aitayyn degenim osy».
Qarama-qarsy pikirlerding bәrin tizip shyghu mýmkin emes. Ásirese, stenogrammalardaghy sózderding túzdyghy ashy, qyjyrynuy basym. Tipti bet jyrtysugha barghan jaghdaylar da kezdesedi.
Múnday sayasiy-kórkem maghynagha ie emes Jazushylar Odaghynyng qoryndaghy jәne baspasóz betterindegi janyqqan jaryssózderdi búl aragha kiriktirmese de eshtene ózgermes edi. Biraq ta jandayshap iydeologiyanyng janyqpasy túsynda úly túlghalardyng da kibirtiktep, jasyp, erkinen aiyrylyp, pendeshilikke úrynuy – ruhany jútandyqqa, ókinishke úryndyratynyn eskerte ketudi jón kórdik. Biz túlghalardy túldaghan kenestik jazalau sayasatynyng psihologiyasyn kórsetu ýshin olardyng sol «qyzylónesh kezende» bir-birin «qystyra» ketip, jalghyz ózi ghana jazalanyp ketpeuge úmtylghan mәjbýrlik pendeshiligin asha ketkimiz keldi.
Búl da keleshekke sabaq.
(Jalghasy bar)
Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440