Senbi, 23 Qarasha 2024
Dat 2485 24 pikir 5 Nauryz, 2024 saghat 13:43

Preziydentke dat: 7 tomdyq óreskel búrmalanghan!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng nazaryna!

Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

Sizding tapsyrmanyzben jazylyp jatqan, elimizding tarihyna qatysty 7 tomdyq enbekting óreskel búrmalaushylyqtarmen jaryqqa shyqqaly jatqanyn aitqym keledi.

2022-shi jyldyng mausym aiynda, ózinizding atynyzgha jazghan «Tarihty búrmalau qylmys» atty arnayy hatyma qanaghattanarlyq jauap ala almadym. Jauap hat 2023-shi jyldyng 26 qantarynda kelgen bolatyn.

Jauap hatta QR GhjBM-ning ghylym komiyteti, osy ministrlikke qarasty «Memleket tarihy» instituty, A.Baytúrsynov atyndaghy «Til bilimi instituty», Almaty qalasyndaghy Sh.Ualihanov atyndaghy Tarih instituttarynyng mamandarynyng jauaptary tigilipti.

Bilimderin syn kótermeytin keybir tarihshy mamandardyng jauaptary meni mýlde qanaghattandyrghan joq. Olay deytin sebebim, bizding tarihshylarymyz týgeldey derlik Batys dayyndap bergen, Kenestik metodikamen dayyndalghan mamandar. Birining biletinin ekinshisi bilmeydi. «Vakuumdyq kenistiktegi, ayasy tar» kishkentay taqyryptar boyynsha, kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalaryn qorghap alyp, zeynetke ketkenshe jattandy leksiyalaryn oqyp, dәris berip, jalaqylaryn alyp jýre beredi. Izdenimpazdyq ineksiyasy egilmegen. Orta ghasyr turaly pikirtalasqa shaqyrsang «oy men, qazaq handyghy boyynsha» nemese «men, kenes dәuirin zertteushimin ghoy», «men, Alashordany zertteushimin» degen siyaqty t.b. syltaular aita bastaydy. Osy sebeptermen, 30 jylda tarihymyz odan әri kómeskilendi.

Al hatpen tikeley ózinizding tanysqandyghynyzgha kýmәnim bar.

Arnayy baryp GhA-nyng tarih institutynyng diyrektory Z.E.Qabyldinovqa, qazirgi jazylyp jatqan 7 tomdyqtyng 4-shi tomyn (Qazaq handyghy turaly) jetektep jýrgen M.Q. Abuseitovalargha da oiymdy jetkizdim. Ol mamandar, men aitqan pikirlerge bas shayqap tandanys bildirgenimen, oghan baylanysty eshqanday әreket istemesten 7 tomdyqty bastap ketti.

Ol tuyndy jaqynda jaryq kórmekshi. Qoghamdyq baqylausyz istelip jatqan enbek Sovet dәuirinde, arysy Patshalyq Resey kezindegi búrmalanghan, bir qalyptan shygha almaghan, dәstýrli tarihtyng jalghasy bolayyn dep túr. 2022-shi jyly ol oiymdy, hat retinde kenesshiniz Erlan Karinge de, kómekshisi arqyly jetkizgen bolatynmyn. Ol kisi tarapynan da, el tarihyna janashyrlyq kóre almadym. 2023-shi jyly, tarih jónindegi kenesshiniz Mәlik Otarbaevpen de telefon arqyly sóilesip, jaghdaydy týsindirdim. Ol kisi mýldem kәsiby tarihshy emes bolyp shyqty. Jyl ayaghynda habarymdy janúshyra Jazushylar Odaghynyng basshysy Mereke Qúlkenovke jetkizip, qoldauyna ie bolyp, osy jyly aqpannyng 14-i kýni aqyn-jazushy, tarihshylardy shaqyryp, jiynda «Tarihymyzdyng búrmalanuy jónindegi» dәlelder men siltemelerdi kórsetip, bayandamamdy oqyp berdim. Odaq atynan hat jazylyp Erlan Qarinning atyna hat joldandy. Ol jiyngha tarihshylardyng 7 tomdyqqa qatystylary arnayy shaqyrylsa da kelmey qoydy.

7 tomdyq tuyndynyng 2-shi, 3-shi, 4-shi, 5-shi tomdaryn shygharugha asyqpauymyz kerek. Tarihymyzdyng syrtqy kýshterding qolymen búrmalanu sebepterin ashyp almay jatyp, nege biz 7 tomdyqty shygharugha asyghamyz? Onday maghynasyz enbek úrpaqqa ne beredi?

«Altyn orda» tarihyna baylanysty jinaqtalyp jatqan 3-shi tomy ýshin 310 maman júmyldyrylyp, olardyng 60-sy shetelden jaldanghan.  Memleket qazynasy qúldyrap túrghanda qyruar qarjy tiyisti jerine júmsalmay jatqanyn ókinishpen aityp, jetkizgim keledi. Tarihymyzdyng qúpiyalaryn ashatyn negizgi enbekter qoljetimdi jerde túr. Tek tiyimdi әreket isteuimiz kerek. Sol 7 tomdyqtyng jetekshiliginde jýrgen mamandar arasynda Batystan ýlken granttar alyp jýrgen, el tarihyna mýlde jany ashymaytyn adamdar da bar ekenin aitqym keledi

Búghan deyin de elimizding tarihy óte ayanyshty jaghdayda bolghany belgili. Sonyng aqyry Qantar oqighasyna alyp keldi. Siz tabandylyq kórsetpegende jaghdayymyz mýlde qoldan keter edi.

Qantar oqighasynyng basty sebebi – ótken tarihymyzdan janylghandyghymyz. Onyng sizder bile bermeytin keybir, naqty sebepterin mýmkindik tughanda jipke tizgendey etip bayandap beremin. «Kez-kelgen halyqty joy ýshin, ol elding tarihyn qúrtady» degen estilerden qalghan sóz bar.

Týrki órkeniyetin ydyratyp, jetken jetistikterining jemisin jep otyrghan «siqyrshylar», búl jetistikterin «Ýlken oiyn» dep ataydy.

Tarihymyzdy arshyp alsaq, últtyng ruhy oyanady. Ruhsyz halyq - ólgen halyqpen ten. Qantar oqighasynan da soraqysy boluy ghajap emes. Dabyl qaghyp otyrmyn. Meylinshe dúrys týsininiz. Hatymdy qoqys jәshigine laqtyrmanyz.

Qúrmetpen,

Mergenbaev Bahytjan Núrsalbekúly,

«Amanat» qoghamdyq birlestigining jetekshisi, tarihshy, ólketanushy

Eskertu!

Abai.kz erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng kez kelgen azamaty qúqyly. Maqala avtorynyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi jәne maqalada esimderi atalatyn jekelegen azamattar jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da materialdaryn portalda jariyalaytynymyzdy eskertemiz.

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347