Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyndaghy narkolologiyalyq dispanser otqa oranyp janyp ketti. Dispanserde jatqan emdelushilerding arasyndaghy 37 adamnyng mýrdesi kýlge ainalyp, 10 adam auruhanagha hal ýstinde jetkizildi.

Ajalgha aranyn ashqan qyzyl jalyn jeksenbi kýni tanghy saghat 05. 28 minutta búrq ete qalghan kórinedi.  Arada bir minut ótkende shatyrlap jana bastaghan narkodispanserge arnayy kólik pen 12 adamnan túratyn  órt sóndirushi kelip jetedi. Alayda, 1951 jyly ortasyna aghash ýgindisi men qamys toltyrylyp, eki jaghy júqa taqtayshalarmen qaptalghan qúrylys materialynan túrghyzylghan ghimarattyng  650 sharshy metri tútastay janyp 12 adamgha boy bermeytin kәdimgi órtke ainalasa kerek.  Taldyqorghandyq órt sóndirushilerding alapat jalyndy auyzdyqtaugha múrshasy jetpeytini anyqtalysymen, Taldyqorghan qalasy manyndaghy Eskeldi jәne Kóksu audandarynyn  órt sóndiru bólimderi dereu kómekke úmtylady.  Tanghy saghat 5-ten 56 minut ketkende Almaty oblysy әkimining basshylyghymen qúramyna Taldyqorghan qalasyndaghy barlyq qúzyretti mekeme ókilderi engen jedel shtab ta qúrylyp ýlgeripti.

Tótenshe jaghday saldarynan órt tuyndaghan kezde medisinalyq mekemede bolghan  68 nauqas pen 5 medisina qyzmetkerining 37-si órt qamalynan shygha almaghandyqtan qayghyly qazagha úshyrady.

Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyndaghy narkolologiyalyq dispanser otqa oranyp janyp ketti. Dispanserde jatqan emdelushilerding arasyndaghy 37 adamnyng mýrdesi kýlge ainalyp, 10 adam auruhanagha hal ýstinde jetkizildi.

Ajalgha aranyn ashqan qyzyl jalyn jeksenbi kýni tanghy saghat 05. 28 minutta búrq ete qalghan kórinedi.  Arada bir minut ótkende shatyrlap jana bastaghan narkodispanserge arnayy kólik pen 12 adamnan túratyn  órt sóndirushi kelip jetedi. Alayda, 1951 jyly ortasyna aghash ýgindisi men qamys toltyrylyp, eki jaghy júqa taqtayshalarmen qaptalghan qúrylys materialynan túrghyzylghan ghimarattyng  650 sharshy metri tútastay janyp 12 adamgha boy bermeytin kәdimgi órtke ainalasa kerek.  Taldyqorghandyq órt sóndirushilerding alapat jalyndy auyzdyqtaugha múrshasy jetpeytini anyqtalysymen, Taldyqorghan qalasy manyndaghy Eskeldi jәne Kóksu audandarynyn  órt sóndiru bólimderi dereu kómekke úmtylady.  Tanghy saghat 5-ten 56 minut ketkende Almaty oblysy әkimining basshylyghymen qúramyna Taldyqorghan qalasyndaghy barlyq qúzyretti mekeme ókilderi engen jedel shtab ta qúrylyp ýlgeripti.

Tótenshe jaghday saldarynan órt tuyndaghan kezde medisinalyq mekemede bolghan  68 nauqas pen 5 medisina qyzmetkerining 37-si órt qamalynan shygha almaghandyqtan qayghyly qazagha úshyrady.

Taldyqorghandaghy jayt Astanadaghy aq jaghaly úlyqtardy da tabandarynan tik túrghyzdy. Sol kýni tanertengisin QR  Premier-ministrining pәrmenimen Taldyqorghandaghy  órtting sebebin tergeu-tekseru jónindegi ýkimettik komissiya qúrylyp, komissiyagha jetekshilik mindet Premier-ministrding orynbasary Serik Ahmetovke jýkteldi. Ýkimettik komissiya  týs aua   Taldyqorghangha úshyp jetti.  Komissiya qúramynda QR Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministr Vladimir Bojko, densaulyq saqtau ministri Jaqsylyq Dosqaliyev, Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov, ekonomika jәne budjettik josparlau ministrligining viyse-ministri T. Sýleymenov, IIM tergeu komiytetining tóraghasy M. Ámirov, Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi әleumettik qorghau jәne baqylau jónindegi komiytetining tóraghasy S. Bisaqaev, Premier-ministr kensesi men uәkiletti organdardyng jauapty qyzmetkerleri kiripti.

Oqigha barysyn dereu zerttep, saraptaugha kirisken komissiya mýsheleri jurnalistermen kezdesulerining barysynda qaytys bolghan marqúmdardyng tuystarymen kezdesip, kónil aitqandaryn, endi olardyng artynda qalghan jaqyndaryna materialdyq kómek kórsetuge mýddeli ekenderin bildirip, uәde qyldy.

Jurnalistermen jýzdesuge viyse-premier S. Ahmetov, tótenshe jaghdaylar jónindegi ministr V. Bojko, densaulyq saqtau ministri J. Dosqaliyev jәne Almaty oblysynyng әkimi S. Ýmbetov qatysyp, oqighanyng jay-japsary jayly anyqtalghan jayttardy bayandap, zaldan týsken saualdargha jauap  qaytaryp otyrdy.

Ýkimettik komissiya mýshelerimen kezdesu barysynda órtting kesirinen 37 adam qaza tauyp, on adamnyng auruhanagha jetkizilgeni, olardyng ekeuining denesin 80-90 payyz kólemde órt shalghandyqtan, ómirleri qyl ýstinde túrghany belgili boldy. Qazirgi kezde osy eki adamdy aman alyp qalugha oblystyng eng bilikti degen dәrigerleri júmyldyryp, olargha Almaty qalasynan  myqty medisina qyzmetkerleri kómekke jetipti. Al qalghan segizining jaghdayy túraqty, tiyisti em-domdaryn alyp jatyr eken. Tótenshe oqigha kezinde qaza tapqandardyng 11-i Taldyqorghan qalasynyng túrghyny bolsa, qalghandary oblystyng basqa audandary men qalalarynan bolyp shyqty.

Tótenshe jaghdaylar ministri  osydan tórt ay búrynghy tekseru barysynda órt qauipsizdigi syn kótermeytin mekemeler qatarynda Taldyqorghandaghy narkodispanserding bolghanyn joqqa shyghara almady. Alayda, ol óz sózinen tez tayqyp  atalghan kemshilikterding barlyghy joyylyp, qoyylghan talaptardyng oryndala bastaghanyn aityp «qyzyq» qyldy. Óitkeni kemshilikterdi joymastan búryn qausaghan ghimarattyng ózi qaulaghan órtting qúshaghyna qúlap janyp ketti emes pe?..  Áriptesining әngimesi súiyla bastaghanyn sezgendey tap osy kezde  Densaulyq saqtau ministri Dosqaliyev ony maqtay jónelip, «eger tótenshe jaghdaylar qyzmetining jedel de, batyl qimyldary bolmaghanda qúrbandar sany búdan da kóp boluy mýmkin ekenin» eskertti. «Al zardap shekkenderding barlyghy nauqasynan aiyqqansha,  emdeumen qamtamasyz etemiz» dedi minsitr.

Oqighanyng basty sebebi retinde  esik-terezesi torlanghan mekemedegi saqtyq sharalarynyn  dúrys úiymdastyrlmaghany basa aityldy. Áytkenmende, narkodispanserde jatqandardyng deni mәjýbýrli týrde em qabyldaytyndyqtan olardyng osy órtke qatysy boluy ghajap emes degen de boljamdardyng sheti shyghyp qaldy.

Qayghyly oqighagha baylanysty irili-úsaqty sheneunikterding birazy  juyq arada qatang sógis alyp, qyzmetinen qosh aitysatyn shyghar. Tayaqtyng bir úshy oblys әkimi men Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministrge de tiyeri dausyz. Alayda, onyng bәri qapyda ketken adam ghúmyrynyng orynyn toltyra ala ma?

Abay-aqparat.