Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3204 0 pikir 22 Qarasha, 2013 saghat 04:16

Múrat Almasbekúly. Diplomattardyng dengeyi qanday?

Qarashanyng 18 kýni keshke Astanadaghy «Rixos» qonaq ýiinde Oman Súltanaty últtyq kýnning qúrmetine arnalghan qabyldauy ótti. Qazaqstandaghy diplomatiyalyq korpustyng ne bir maytalman elshileri, halyqaralyq úiymdar basshylary men ózge de qonaqtar kelipti. Bayqalyp túr, sheteldik diplomattardyng bәri mәdeniyetti, izetti. Óz elining mýddesin ózgeshe úlyqtaytyndyghyn da angharu qiyn emes. Biraq, olqylyq bizding diplomattan shyqty...
Jasyratyny joq, songhy kezderi qazaq diplomattary tarapynan biraz qatelik jýz berdi. Áriyne, diplomat ataulynyng bәrin kýstanalaudan aulaqpyz. Olardyng arasynda syrtqy sayasatta memleket atyn órge sýirep jýrgenderi, biliktiler de kóp. IYә, jaqsylyq әr qashan aitylady, al, kemshilikti ýnemi týzetip otyrghan on. Áytpese, ol úlghayyp býkil elding betine shirkeu keltiretin jaghdaygha jetedi. Taqyrypqa túzdyq retinde sonday kelensiz jaghdaylardyng birnesheuin qysqa qayra keteyik.

Qarashanyng 18 kýni keshke Astanadaghy «Rixos» qonaq ýiinde Oman Súltanaty últtyq kýnning qúrmetine arnalghan qabyldauy ótti. Qazaqstandaghy diplomatiyalyq korpustyng ne bir maytalman elshileri, halyqaralyq úiymdar basshylary men ózge de qonaqtar kelipti. Bayqalyp túr, sheteldik diplomattardyng bәri mәdeniyetti, izetti. Óz elining mýddesin ózgeshe úlyqtaytyndyghyn da angharu qiyn emes. Biraq, olqylyq bizding diplomattan shyqty...
Jasyratyny joq, songhy kezderi qazaq diplomattary tarapynan biraz qatelik jýz berdi. Áriyne, diplomat ataulynyng bәrin kýstanalaudan aulaqpyz. Olardyng arasynda syrtqy sayasatta memleket atyn órge sýirep jýrgenderi, biliktiler de kóp. IYә, jaqsylyq әr qashan aitylady, al, kemshilikti ýnemi týzetip otyrghan on. Áytpese, ol úlghayyp býkil elding betine shirkeu keltiretin jaghdaygha jetedi. Taqyrypqa túzdyq retinde sonday kelensiz jaghdaylardyng birnesheuin qysqa qayra keteyik.
Esterinizde bolsa, 2011 jyly Qazaqstannyng YuNESKO janyndaghy túraqty ókili Oljas Sýleymenovtyng kenesshisi Valeriy Tolmachev degen azamat býkil Europany bir dýr etkizgeni bar. Parijden Rimge baghyt alghan úshaqta ol stuardessany bas salyp, kenirdegine pyshaghyn tósep kepilge alghan edi. Sodan samoletti Livannyng Tripoly qalasyna qaray baghyttaudy talap etken ony úshaq bortyndaghy qauipsizdik qyzmetkerleri ústap, әreng toqtatqan. Negizi, últy evrey búl azamat O.Sýleymenovtyng jan joldasy G. Tolmachevtyng úly. Ýlken dugha ainalghan búl is aqyrynda әreng jabylyp, úshaq barymtalaushy diplomat shetelge ketip tynysh bolghan. Sonda býkil әlemge ghylym, bilim, óner, mәdeniyetimizdi nәsihattaytyn ókildigimizde osynday adamdar qalay júmys isteydi degen oy keledi. Aytpaqshy, YuNESKO janyndaghy Qazaqstannyng túraqty ókildiginde qazaq tilin biletin bir-aq qyzmetker bar eken. Qalghandary basy O.Sýleymenovtan bastap, memlekettik jәne ana tilden maqúrym. Qazaqtyng tilin bilmeytin adamdar YuNESKO kóleminde qazaqtyng mәdeniyetin, qúndylyghyn qalay әspettep, nasihattaydy degen súraq ta aldan shyghady...
Germaniyadaghy Frankfurt qalasyndaghy Bas konsulymyz A. Alpysbaev pen onyng kómekshisining jayyn da aiday әlem bilip boldy. Atalghan diplomattar anau-mynau emes, temeki ónimderining zansyz saudasymen shúghyldanypty. Aytudy qoyyp, elestetip kóruding ózi ýlken masqara jaghday.
Ár diplomat eng aldymen jeke adam. Al, ózge elde basqalar ony tútas bir memleketting ókili, bet-beynesi retinde tanidy. Diplomatqa qarap elinning mәdeniyetin, narqy men parqyn aiyrady. Onyng tәrbiyesi, bilim-biligi, diplomattyq etikany, qaghidalardy qalay saqtaytynyn da sol syrt kóz synaydy. Ókinishke qaray, Oman Súltanaty elshiligining qabyldauynda bizding diplomat onay jerden syrt kózge syr aldyryp qoydy. Saltanatty sharada Qazaqstan Syrtqy ister ministrligi tarapynan shaqyrylghan, resmy lauazymy jaghynan ýlken SIM-ning Erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi Sýleymen Ýsen boldy.
Sonymen, Oman Senimdi ókili Abdulla Ali-Sýleymany men Sýleymen Ýsen resmy sóz sóileu ýshin minbege kóterildi. Bizding kózimizge oghash kóringen bir jaghday – Ý.Sýleymenning búrynghynyng sovhoz diyrektorlarynsha qonyr papkisin qoltyghyna qysa shyqqany boldy. Beker sezikenbeppiz, mәsele de sol qonyr pәpkiden bastaldy. Aldymen Oman Súltanatynyng gimni oryndaldy. Kezek Qazaqstan gimnine keldi, tәrtip boyynsha bәrimiz ong qolymyzdy keudemizge qoyyp, gimnine qosylyp aita bastadyq. Osy kezde kózimiz biyik minbedegi Sýleymenge týsip ketken edi, oipyrmay, Ýsen myrza qonyr pәpkini ong qoltyqqa qysqan qalpy, sol qolyn keudesine qoyyp qasqayyp túrmasy bar ma. Óne boyymyz du etip, beti-basymyz qyzaryp kettik. Endi she, bildey diplomat, Erekshe tapsyrmalar jónindegi Elshimiz býkil diplomatiyalyq korpustyn, respublika intelegensiyanyng aldynda jýregining qay jaqta ekenin bilmey túr. Jýregining «meken-jayyn» bylay qoyshy, memleketting basty simvoly Memlekettik gimn oryndaghan kezde negizgi tәrtipti úghyna almay túr. Qazaqstan azamattarynyng barlyghy ong qolyn keudesine qoyghanda, diplomat Sýleymenning sol qolyn ghana paydalandy, yaghny ol Konstitusiyany oqymaghan bolyp shyqty.
Endi kezek sózge keldi. Abdulla Ali-Sýleymany myrza aldymen ózining otanyna men últyna qúrmet retinde sózin arabsha sóiledi de, qalghan az bóligin aghylshynsha tolyqtady. Túrghandardyng deni arab emes, qazaq, japon, nemis, aghylshyn, qytay, ýndi .... bәri bar. Arabsha sóilegeni diplomatqa aibyn bitirip, basqalardyng aldynda biyik kórindi. Endigide sóz qazaq diplomaty Ý. Sýleymenge berildi. Janaghy ong qoldy «baylaghan» qonyr pәpkining syryn endi bildik. Ishinde sóz jazylghan qaghaz bar eken. Qarady, bastady. Alghashqy eki sózi qazaqsha «qúrmetti qauym» boldy. Kónilimiz iyip sala bergeni sol edi, ary qaray aghylshynsha sóiley ala kep jónelgeni. Qazaqstar taghy jerge qarady. Diplomat aldymen orator boluy kerek emes pe!? Jaraydy, onday qasiyet bizding diplomatta bolmay-aq qoysyn, biraq aitatynyn býkil bir pәpkige salyp kóterip shyqpay, qalstasyna qystyra salghan tildey qaghazgha týrtip alsa da ersi bolmas edi. Erekshe tapsyrmalar jónindegi elshining dengeyi osy bolsa, qalghan qazaq diplomattardyng patriotizmi qanday eken, dep oiladyq.
Irikip qalghymyz kelmegen mәsele ol da emes, diplomattyng óz elinde túryp, ózining memlekettik tilinde sóileuge óresi jetpegen jetesizdigi. Osyndayda eriksiz arab diplomatyna shyn riza bolasyn. Basqa memlekette bolsa da óz últynyng tiline degen zor qúrmetin tittey de tómen týsirmedi. Al, bizding diplomat jәne memleket sheneunikter she? Eng aldymen ol memlekettik qyzmetker retinde Konstitusiyany óreskel búzyp, memlekettik tildi jerge taptady. Ekinshiden, aghylshyn tilinde sóileu arqyly ózining ústanymy әlsiz, basqalardy ózin qúrmetteuge ýirete almaytyn etikasyz adam ekenin dәleldedi. Búl jerdegi diplomat ústanatyn qatang prinsip – Konstitusiyany saqtay otyryp, memleketting mýddesine, abyroyyna tittey de bolsa kólenke týsetin qadamgha barudan asa saq bolu. Múnday resmy sharalar QR SIM protokol tarapynan búrynda da oryn alyp keletin.
IYә, bir kezde Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov diplomatiya tili orys tili men aghylshyn tili bolady dep «dýrbelen» tudyrghany bar edi. Aqyry sol kezdegi deputattar men qoghamdyq úiymdardyng narazylyghynan song búl auyr mәsele toqtatylghan. Myna jaghdaygha qaraghanda E.Ydyrysov myrza basqaratyn vedomstvo búrynghy rayynan әli qaytpaghan syndy. Ý.Sýleymen qaumalaghan shetel diplomattarynyng aldynda búl ministrding iydeyasyn isjýzinde dәleldep te berdi. Shet tilin ýirengende óz ana tili, memlekettik tilde sóilemeytin diplomattar Otanynyng mýdesin qorghay ala ma degen oy tuady.
Bizding kórgenimiz bir sharadaghy jaghday ghana. Ras, basqa diplomattardyng qalay qyzmet etip jýrgeni bir qúdaygha ayan. Áriyne, memleketimizding betine shirkeu keltiretin qimyldan aulaq bolsyn dep tileymiz. Diplomattardyng qadirsiz qylyghyn kórse, ózge el Qazaqstandy qúrmettey qoyady deu qiyn. Sebebi, diplomat býtin elding bet-beynesi. Al, bet-beyneng jaghymsyz bolsa, kim-kimning de kónili suyq bolary anyq.
Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377