Biylghy jyldan bastap,  qazaq eli ózining tól meyramy – Úlystyng úly kýnin jana mazmúnda atap óte bastaudy qolgha aldy. Osyghan oray memlekette «Nauryznama» atty jana baghdarlama qabyldanyp, endi Nauryz merekesi belgili bir qúndylyqtar jýiesi qalybyna keltirildi:

Alghashqy kýn, yaghni, 14‑nauryz, әriyne, Kórisu kýni bolyp ataldy. Búl dәstýr keng dalada qys qyrauynda oqshaulanyp jatqan elding bas kóterip, alys‑jaqyn aghayyn tuystyng amandyghyn biluge, qaharly qysta ailar boyy kórise almay qalghan júrtpen qauyshugha, tós qaghystyryp saghynyshy men ystyq yqylasyn shashugha arnalghan iygilikti amal bolyp tabylady.

Kelesi kýn – 15‑nauryz últtyq dәstýrding logikalyq jalghasy. Sondyqtan ol kýn «Qayyrymdylyq kýni» dep belgilendi. Solay boluy ómir shyndyghynan tuyndaydy: amandyqpen kórisken júrt bir‑birimen qal súrasyp qana qoymay, bir‑birine ózara kómek qolyn sozady ‑ «jyrtyghyn jamap, jaryghyn bitep, joghyn týgendeydi». Búl da eldikting ýlken bir nyshany, asyl qúndylyq.

Ýshinshi kýn – 16‑nauryz – «aman‑esen kórisken júrttyng hal‑ahualyn súrasyp, túrmystyq jәne basqa mәselesin qayyrymdylyqpen sheship, el shattanghannan son, bәri jiylyp, alqa‑qotan otyryp tizgindi Ónerge ústatady. Qys boyy tar ýide dauystary «túnshyghyp» qalghan Dombyragha, qyl Qobyzgha, búlbúl kómeyli Ánshilerge, tandy‑tangha úratyn Jyrshylargha, búlshyq etteri oinaghan Baluandargha jәne neshe týrli ónerdi iygergen ónerli qauymgha Nauryz qaqpasy aiqara ashylady...

Býgin, mine, 16‑nauryq kýni kelip jetti. «Nauryznama» baghdarlamasy boyynsha búl kýn «Mәdeniyet jәne Últtyq salt‑dәstýr kýni» dep atalady. Nauryzdyng búl kýni Qazaq Elinde «Nauryzdyng mәdeniyet qaqpasy» ashyldy dep sanay otyryp, biz últtyq ónerimizding maytalmandary sheberler pen ústalardy, mәdeniyet pen dәstýrimizdi, ghylymydy, danalyghymyzdy, әdebiyetimizdi, kino men teatrymyzdy, sportty... jalpy aitqanda – halqymyzdyng bar ruhaniyatyn pash etetin «qaqpany» aiqara ashamyz!

Sondyqtan, býgin biz shaghyn súhbatqa Qazaqstan etnojizaynerler Odaghynyng tóraghasy, «Respublikalyq «Daryn» silyghynyng iyegeri, Qazaqstannyng mәdeniyet salasynyng ýzdigi Saltanat Ámiynqyzy Japarovany shaqyrdyq:

– Saltanat Áminqyzy, aldymen óziniz basqaryp otyrghan újymnyng aldaghy mindetteri turaly aityp qysqasha aityp ótseniz.

– Bizding Qazaqstan Etnodizaynerler odaghy ótken jyly qúrylyp, sodan beri ýlken qoldau kórsetip kele jatqan Mәdeniyet ministrligimen, Bilim beru Basqarmalarymen jәne әkimshiliktermen tyghyz baylanysta júmys istep keledi. Qazirge deyin biz Qazaqstandaghy 175 sheberlerding basyn biriktirip, osy Odaq ayasynda júmystardy ýilestirip otyrmyz. Jalpy, qolóner Últtyq qúndylyq retinde memleketke әruaqytta kerek. Ol turaly jaqynda Mәjilis deputaty, ózi de óner iyesi Gýldara Núrymova apayymyz bylay dedi: Qazirgi jaghdayda qolóner kәsipkerlikti qoldau túrghysynan da, mәdeny múrany saqtau túrghysynan da manyzdy qúbylys bolyp tabylady. Qolóner sheberligin úrpaqtan úrpaqqa jalghastyru manyzdy. Sondyqtan memleket oghan jan jaqty kópek kórsete otyryp, óz qamqorlyghyna aluy kerek. Atap aitqanda, qolónershilerding últtyq tizimin qalyptastyru, ózin ózi retteytin úiym qúru, qolóner salasyndaghy zannamany jetildiru, basym turistik aimaqtarda qolónershiler ortalyqtaryn ashu,  qolóner ónimderining standartyn әzirleu, qolónershilerge arnalghan marketpleysti damytu mindetteri alda túr.

– Qazaqtyng qol ónerining tarihy úzaq. Osy turaly óner maytalmandary ne aitady?

– Kezinde óner qayratkerlerining oiyn jalghastyra kele men bylay der edim: Óner әrqashanda órkendep, óristep otyruy tiyis. Mәdeniyet tómen jerde óner tuyndysyn mýlgigen, qozghalyssyz, jansyz dýnie dep qabyldanady. Al shyn mәninde, óner búl ózgeshe ghylym, búl tariyh, mәdeniyet oshaghy, ýlken ruhany әlem. Sondyqtan, mysaly, býginde eksponattardy halyqqa týsinikti etip jetkizu ýshin óner kerek. Onyng әrtýrli formasyn tabu ýshin de óner kerek.

– Últtyq óner turaly ne aitasyz?

– Bizding aldaghy mindetterimi mynau:  Últtyq mәdeniyetti damytu, Qazaqtyng últtyq qol ónerin dәripteu, Qol óneri sheberlerine qoldau kórsetu: qolóner tuyndylaryn satu, Jastardy ónerge baulu, Últtyq salt‑dәstýrlerdi janghyrtu, Qazaq etnodizayn óneri men mәdeniyetin shet eldik qonaqtargha tanystyru, Qol ónerden sheberlik‑klastaryn ótkizu. Osy baghytta ertennen bastap Almaty qalasynda Almaty qalasy Ákimshiligimen birlese otyryp, Etnodizaynerler odaghy kórshi Qyrghyz elinen bir top sheberdi, elimizding әr týkpirinen sheberlerdi shaqyryp, alghash ret Qolóner Jәrmenkesin ótkizeyin dep jatyrmyz. Ol jerde últtyq ónerding basqa týrleri kórsetiledi. Últtyq kiyimder ýlgisi kórsetiledi.

– Odan qanday nәtiyje kýtuge bolady?

– Kýtiletin nәtiyje: .Ata‑babamyzdan myndaghan jyldardan beri jalghasyp kele jatqan qol ónerin qayta janghyrtu jәne ony úrpaqtar sabaqtasytghymen jalghastyru. Is‑shara barysy tolyq viydeogha týsirilip, odan beynesabaq ýlgileri, últtyq mәdeniyetpen tanystyru beynekórinisi jasalady. Ol aqparattyq qúraldar arqyly әleumettik jelilerde, baspasózde, televiydeniyelerde keninen taratylady. Beynekórinster shet tilderine audarylyp, halyqaralyq jelilerde, yutub kanaldarynda beriledi.

Súqbatty jýrgizgen Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz