Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3126 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2013 saghat 07:37

Sәdibek Týgel: «Býkil Qazaqstan boyynsha «jemqorlyqty joy» atty sabaq ótkizu qajet»

- Sәdibek agha,  Qúlager eskertkishin  túrghyzu ýshin lombardqa jýginuinizge Sizdi kim  mәjbýrledi? Oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin , tolyghyraq aityp berseniz. 

- Sәdibek agha,  Qúlager eskertkishin  túrghyzu ýshin lombardqa jýginuinizge Sizdi kim  mәjbýrledi? Oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin , tolyghyraq aityp berseniz. 

- Jaghday mәjbýrledi. Jigittermen aldyn- ala keneskesin, olardyng uәdelerine oray búl júmysty   2008 jyldyng songhy ailarynda bastap kettim. IYdeya maqúldandy,   jospar jasalyndy,          ondaghan  eskizding núsqalary  istelindi, oghan tanymal azamattar qatysty. Belgili  arhiytektor Súltan Iliyaev jasaghan variantty QR  aqparat ministri Múhtar  Qúl-Múhammed  basqarghan memlekettik komissiya 2009jyldyn  qantar aiynda bekitti. Birneshe dóngelek ýstel basyndaghy bas qosular, jinalystar, ekspedisiyalar ótkizildi. Oghan elimizdin  jaqsylary men jaysandary qatysty.  Berilgen Aldymen әrbir qúrylys  nysandaryna tәn geodeziya,  jobalau, jer  mәseleleri qaralyp, sheshildi. Bishkekte  qyrghyz elining ataqty  sәuletshisi, professor  Bolatbek Sadyqovtyng sheberhanasynda  Qúlagerding mýsinin jasaudamyz,  oghan   ýsh elding sheberleri  qatysuda, qazaqstanda  qúrylysshylar eskertkishting fundamentine   beton qúngda jәne taghy basqa  ýlkendi-kishili qarajat tileytin  júmystar jýrgizilude.  Grafikke sәikes olardy qarjylandyru kerek. Aqsha joq.  Biz,  әlemdik  qarajat daghdarysyna tap boldyq. Uәdelerin  ýiip-tógip bergen  jigitter,  daghdarystyng saldarynan  suy tartylghan ózenderdegi balyqtarday  qarbalandap qaldy.   Endi qayttik. Daghdarysty tossaq, eskertkish salynbaydy. Sondyqtan, nartәuekelge barugha tura keldi. Ar jaghyn óziniz bilesiz.

- Agha,  kishkentay  mashina turaly bilgim keledi.

- Ózim  kýndiz-týni minip  jýrgen  kóligimdi lombardqa salghannan keyin, sharasyzdan әielimnin  tittey «Kia-pikantosyn» paydalanugha tura keldi. Sol mashinany teuip  jýrgen  kezde bir qyzyq oqigha oryn aldy. Abylayhan  danghylynan Kenesary kóshesine   óter sәtte,  meni  aldynghy baghdar shamyn  jypylyqtatyp, piyp-pip dep  bir mashina toqtatty. Ne bolyp qaldy –dep terezening shynysyn týsirip qarasam ,maghan qaray qabaghy  týsip ketken  belgili jurnalist, «El» respublikalyq gazetining bas redaktory Qoyshybay Esentaev  keledi.

«Sәke, Assalaumagheleykum! Ádeyi toqtatyp túrmyn.  Bayqaymyn, birneshe kýn  boldy basqa  kólikpen jýrsiz. Ne bolyp qaldy?  Ózinizding qara Djiypiniz qayda?  Myna mashina Sizge mýldem jaraspaydy, kelispeydi. Qysylyp jýrseniz mening mashinamdy tebiniz, mine kiltiniz dep túr».     

«Býgin qúlyn, erteng tay, ústaranyng jýzindey audarylghan  dýnie ai»- demey me,  ómirde      qanday  qatal bolsam da ,  kónilim tolqyp ketti.

«Qoyshybay bauyrym,  osy aitqanynnyn  ózi , men ýshin, qanday qoldau ekenin bilesing be?! . Jýr kettik, biliyardqa» dedim.

- Al,  elden estuimiz she , Sizding jezdenizding uayymdaghany sonday, jýregi ústap, auruhanadan biraq shyghypty ghoy.

- Ol  da ras.  «Ákening jaqsysy jezdedey bolady»- degen bizdin  qazaq.Erteninde  jezdemning kónilin súraugha auruhanagha bardym.  ---« Palatagha kirgen boyda, jezde, eshtene býlingen joq, dostarym bar emes pe, alghan qaryzdy  uaqytynda qaytaryp, zalogtaghy dýniye-mýlikti alamyn , bәri  dúrys bolady, sen  oghan bola  jýregindi auyrtpa»- dep til qattym.  ---«Sәdibek, men saghan tilektes janmyn ghoy.  Aytayyn degenim,  eng jaman týsimde kórgim kelmeytin, nar tәuekel iske  baryp otyrsyn. Útylyp qalma. Qazir ,  bizding qoghamda ne-bir tabalaytyn aghayyndar  bar. Olargha sening óskening , jeniske jetkening emes, jenilgening men qúlaghanyn  kerek. Solardan  saq bol! Qalay degenmen,  jaraysyn, últqa kerek batyl qadam jasap otyrsyn! Alla taghala qoldasyn!»- dep  jezdem aq tilegin jetkizdi.

Myna bir oqighanyng janynda jezdemning auyryp qalghany әsheyin oiynshyq siyaqty. Oqigha bylay órbigen: ....Qúlager eskertkishining salynarynda «Qúlager – Úly dala túlpary» atty respublikalyq bastama kóterildi. Oghan jýregi elim, jerim, últtyq qúndylyqtar dep soghatyn azamattar belsene aralasyp, at salysty. Solardyng biri  arqa qazaghy Tastemir  degen azamat. Ol Qúlager eskertkishin salugha demeushilik  jasaytyn    adamdardy izdeu barysynda Qazaq temir joly boyynsha ótkiziletin tendrlerden    jyl sayyn mol aqsha  qarpyp alatyn, bir  qúrylys kompaniyasynyn   saqaly beline týsetin, qolynan  tәspiyghy  týspeytin diyrektorymen kezdesedi. Kezdesuining sebebi, әlgi biznesmen qazaq  jýrgen jerinde keudesin soghyp, men últjandymyn, men  últtyq mýddeni saqtaymyn, men  últ ýshin otqa týsemin dep auzy kóbikke tolyp, sóz sóileytin adam edi.   Tastemir  onyn  qanday azamat ekenin   is jýzinde tekserip alayyn dep jolyqqan ghoy.  Kelgen boyda  oghan    jana  elordamyz-Astana qalasynyn  janynda  aty anyzgha ainalghan , myng jylda bir ret tuatyn  ataqty  Qúlager túlpargha  eskertkish salynatynyn, onyng qajettiligin aitady. Búl әngimeni estigen janaghy ekijýzdi  qyrt   búlqan-talqan  bolady. Sonda onyng aitqany: «Astapyralla, astapyralla, hayuangha da eskertkish salynady eken ghoy. Men barlyq eskertkishterge qarsy dindar  kisimin.  Maghan salsa, Týrkistandaghy Qoja Ahmet Iassaui, Arystan bab,  Almaty, Kókshetaudaghy  Abylayhannyng Astanadaghy Kenesary  eskertkishterin, Qabanbay kesenelerin qúrtu kerek, alyp tastau kerek deydi».  Múnday últqa, últ ruhaniyatyna  qiyanat  keltiretin  sózge shydamaghan  Tastemir batyr  oghan qarsylyq bildirip bylay deydi: «Al, jaraydy delik,  siz , o dýniyelik bolghan ata-babalarymyz   Yassaviyge, Arystan babqa,Abylaygha, Qabanbaygha, Kenesarygha qarsysyz. Al, El Preziydenti N.Á.Nazarbaevqa «Qazaq Eli » alanynyng aldynda  eskertkish ashylghan sәtte sonda ba túrghanynyzdy teledidardan kórip edim. Siz sonda biz ýshin asa  qúrmetti,  asa mәrtebeli , tәuelsiz elimizding negizin qalaushy Elbasynyng eskertkishine de qarsy  boldynyz ghoy. . Sony aitynyzshy,-dep, qarsy súraq qoyady. Sonda әlgi beyshara ne aitaryn bilmeey, aaa...aaa...aaa dep esinen talyp, auyzynan aq kóbik shyghyp  qúlap týsedi. Sóitse, onyn  epiylepsiya -talma auruy bar eken. Álgi jerde bәri әbir-sәbir bolady da qalady. Bastyghynyng osylay auyratynyn bilgen kómekshisi men hatshysy jýgirip kep,  bireui auzyna su qúyady, ekinshisi  tayaqpen auzyn kerip, esin jighyzady. Sóitip, qadalghan jerinen qan alatyn  Tastemir bauyrymyzdyn  qasiyetinin  nәtiyjesinde , sóz jýzindegazet-  teledidardyn  betin bermey elge aqyl aityp  kósemsiytin, is jýzinde bylshyl qyrt әri eki jýzdi,  últqa qauipti   óte aram pighyldy qazaqtan aiyrylyp qala jazdadyq.

- Qúlagerge arnalghan «Qúlager qúdyreti-Fenomen Kulagera»- atty kitabynyz nege ayaqtalmay qaldy?

- Qazaqsha núsqasy  bitpey túr. Ázirge. Jaghday bylay  bolghan.Qúlager eskertkishinin  saltanatty ashyluy qarsanynda «Foliant» baspasynyng basshysy Núrlan  Isabekovten eki tilde kitap shygharayyq degen  úsynys boldy. Kelistik. Men birden jazugha  otyrdym. Merzim óte tyghyz bolatyn.Oryssha bólimin   jyldam jazyp shyqqanymmen, qazaqshasyn jazarda qalamym jýrmey túrdym da qaldym.Oghan  Qúlager túlparmen ekeuara әngimemiz sebep boldy.Men súraq qoyamyn. Ol jauap beredi. Bir sәtte,myng jylda bir-aq ret tuatyn asyl januar til qatyp bylay dedi: «Meni maqtaysyndar, jýzden-jýirik, mynnan-túlpar shyqqan, aldyna qara salmay 12 Úly Alamandy úttqan, qazaqqa quanysh syilaghan dep. Olay bolsa  aitynyzdarshy adamdar meni ne ýshin  úryp óltirdinizder?».Osy jerge kelgende qalamym jýrmey qaldy. Sebebi jauap joq. Agha, ýlgere almay qalamyz dep Núrlan asyqtyrady. Bir kýni ertesimen «Foliantqa» kelip, Núrekege bolghan  jaghdaydy  bayandap berdim.Qúlagerding súraghyna tolyq jauap bermegenshe búl kitap jazylmaydy dedim. Ol týsindi. Sodan beri túlpardyn  saualyna jauap izdep   jýrmin. Tiri bolsaq jauap tabarmyz dep oilaymyn. Sonda ol kitap jaryqqa shyghyp, oqyrmandarymen qauyshady.

Úly Dalany nasihattap  jýrgenime 30 jyldyng jýzi boldy.

-  Sәdibek agha, bastyghymnyng maghan  jýktegen  tapsyrmasyn artyghymen  oryndadym dep esepteymin. Endi ózimning dayyndap kelgen súraqtaryma kósheyin: Qazir elimizde «Úly Dala» degen ataular kóbeyip ketken siyaqty. «Úly Dala» sózine nege әuessizder? Sizder 2011jyly qúrghan qozghalystarynyzdyng atyn nege «Úly Dala qyrandary» dep qoydynyzdar?

- Men búl súraqqa búryndary da jauap bergenmin. Qazir de aityp óteyin... Bizding qazaq Úly dalada jaratylyp, Úly dalada ósip keledi. Úly dala býkil әlemdik órkeniyetting bastau alghan jeri. Ol túrghysynda jer sharynyng eng bedeldi arheolog ghalymdary sensasiyalyq janalyqtar ashuda. Mysaly, Botay, Berel, Tarbaghatay qorymdarynan tabylghan qazbalar oghan dәlel bola alady. Jalpy alghanda, Úly dala bolmysy, tarihy, mәdeniyeti,salt-dәstýri naghyz últtyq iydeologiyanyng ózi. Biz qazir iydeologiya joq degen synarjaq baybalamdardy estiymiz. Ol beker sóz. IYdeologiya bar. Ol – úly dalanyng últtyq qúndylyqtary. Janaghy siz aitqan qozghalystyng 1-qúryltay sezinde biz úiymnyng « Últtyq qúndylyqtardy úlyqtayyq»- degen baghdarlamasyn qabyldadyq. Qozghalystyng negizgi maqsaty – últtyq qúndylyqtardy úlyqtau, Úly dala mәdeniyetin janghyrtu bolyp tabylady.

Ekinshiden, men osy Alla Taghala syilaghan ghúmyrymda otyz jylday últtyq «Úly Dala-Últtyq Ruh!»- degen atpen kóptegen sharalardy jýzege asyryp, Úly Dalanyng at oiyndaryn  zertteumen kelemin. Úly Dalagha arnap ondaghan zertteu maqalalar  men  kitaptardy jazyp, jaryqqa shyghardym. Sonymen qatar, Úly dalagha arnalghan «Úly Dala Batyrlary», «Úly Dala Túlparlary»- atty  iygilikti is-sharalardyng basy-qasynda, úiymdastyrushylardyng biri bolyp jýrmin. Mysaly, Úly Dala mәdeniyetining temirqazyghy bolyp sanalatyn últtyq at oiyndary, jylqy sharuashylyghy, «Qazanat» taqyryby, kókpar, alaman, qyz quu, audaryspaq, býrkitshilik t.b.

Ýshinshiden, Úly degen sózden qashpau kerek.  Qazaq - Úly halyq. Qazaq Úly bolmasa, osynau jerdi ústap túra almaghan bolar edi.. Mening zertteuimde, qazaqtyng tarihynda bolghan barlyq soghystardyng 93/3 payyzy osy Úly dala jeri ýshin bolghan. Bizding mindetimiz – úly dalany qasterleu, qúrmetteu, tarihyn zertteu, sony tek zerttep qana qoymay bolashaq úrpaqtyng iygiligine jaratu – qazirgi qazaq jastaryn erlikke, batyldyqqa, batyldyqqa, otansýigishtikke, jerdi sýige tәrbiyeleu. Bir sózben aitqanda, búrynghy ata-babalarynday erjýrek azamattardy dayyndau.

Tórtinshiden, Úly dalada birlik bolghan. «El birligi eng asyl qasiyet» dep ómir sýrgen bizding ata-babalarymyz. Bizding qozghalys ata-babalardyng amanattaryn oryndap, «Birligi myqty – el ozady» degen Úranmen júmys jýrgizude.

- Agha, sizderdin  qozghalystarynyz  qúrylghannan beri qanday júmystar atqardy,  qanday sharalarótkizdi? Sol jóninde tolyghyraq aityp berseniz.

- Birden, Sizding nazarynyzdy tórde iluli túrghan bannerge audarayyn. (Maghan bannerdi kórsetti).Odan biz qanatyn kenge jayyp, biyikte samghap kele jatqan Úly Dala Qyranyn kóremiz. Ol jәy qús emes. Ol Úly dalamyzdyng tósin meken etken qajymas qayratty, qanaty talmaytyn, jaujýrek  dala qyrany, elimizding simvoly! Qaranyz bizding qyranymyz, kózin tik qadap, arayly kýndi ózimen birge  әkele jatyr. Búdan shyghatyn qorytyndy qyrandardyng pozisiyasy – aiday anyq. Ol halqymyzdy arayly kýnge bóleu, shapaghat-núryn  el-júrtqa shashu. Osy tústa aitarymyz, qozghalystyng negizgi maqsaty – últqa adal qyzmet isteu,últtyq qúndylyqtardy úlyqtau, bay dәstýrlerimizdi dәriptep, saltymyzdy saqtau.Úly dala mәdeniyetin janghyrtyp, ruhty úrpaqtar tәrbiyeleu. Qoghamymyzda bolyp jatqan keybir kelensiz jaghdaylardan shet qalmay, óz ýnimizdi, óz ústanymymyzdy jetkizip otyru. Kýndelikti ómirde qoghamnyng júmysyna belsene aralasyp, jaqsy júmystardyng jarshysy, iygilikti is-sharalardyng úiytqysy bolyp, halyqtyng senimin aqtau.Biz  sentristik  ústanymdaghy  qozghalyspyz. Búl degeniniz bardy-bar, jaqsyny- jaqsy dep  aita bilu, jaman , jat  qylyqtargha jol bermey, toytarys beru  bolyp tabylady.

«Úly Dala Qyrandary» respublikalyq mәdeniy-әleumettik qozghalysynyng eki sezd aralyghynda atqarghan júmystaryna, ótkizgen is – sharalaryna qysqasha sholu jasap óteyin. Biz, qozghalys dep atalghannan keyin әrdayym qoldan kelgen sharualardy jýzege asyrugha úmtylamyz.

Biz qyrandar qozghalysy kýndelikti  júmysta halyqqa qajetti qaynaghan is-sharalardyng basy-qasynda jýruge tyrysamyz. Sondyqtan da, qúdaygha shýkir,  bizde nәtiyje kóp.

-  Odan shyghudyng joly bar ma?

- Bar. Ol barlyq auyldarda eng birinshi kezekte auyl óndirisin qúru. Bizde Qazaqstanda 7232 auyl bar. Birinshi kezekte, auyl adamdaryn enbekpen qamtamasyz etu qajet. Búl óte kókeykesti mәsele. Biz osy jaghdaydy eskerip, taldap, zerttep, auyl mәselesin 2-shi sezding kýn tәrtibine shygharyp,  talqyladyq. Ondaghy maqsatymyz - auylgha degen kózqarasty ózgertip, bәrimiz ósip-óngen auylymyzdy týletu, janartu. Biz auyldaghy adamdardy enbekpen qamtamasyz etetin, auylgha jan bitiretin, jana baghdarlama jasap otyrmyz. Jana qúrylymnyng aty: «Jana auyl óndirisi». Búl qúrylym iske asqan jaghdayda auylymyzdyng aiy onynan tuyp, júldyzy jarqyraytyn bolady. Búl jerde aitatynymyz, auylgha jәne auyl sharuashylyghyna arnalghan barlyq baghdarlamalardy onyng ishinde, sharua qojalyqtary, «Sybagha», «Auyldaghy auyz su» jәne taghy basqa sharalardy qayta qarap, zertteu jýrgizip, rettep, bir jýiege, bir arnagha toghystyru kerek. Bizding qozghalystyng «Jana auyl óndirisi» baghdarlamasyn ashudaghy negizgi kózdep otyrghanymyz, auyldy saqtap qalu; auyl órkeniyetin qalyptastyru; auylda jastardy túraqtandyru. Shyndyghyn aitayyq, auylymyz qartayyp barady. Bizder, qyrandar auylgha arnalghan demogogiyalyq úran-symaqtargha qosylmaymyz. Mysaly, «Diplommen auylgha» degen jastargha arnalghan aksiya ótude. Búl degenimiz arbany attyng aldyna qong degen sóz. Auyl óndirisi bolmasa, jastar diplomdaryn alyp auylgha ne ýshin barmaq? Diplomdy basyna  jastap jata ma? Biz bolashaqta damyghan otyz elding qatarynda bolamyz dep maqsat qoyyp otyrmyz. Oghan jetude qazaq auyldarynyng ósip-órkendeuining manyzy óte zor. Búl mәselege arnalghan Ýndeuimiz «Auyl-altyn besigim» dep atalady. Auyldy altyn besikke ainaldyru ýshin bәrimiz júmyla júmys istep, qoldan kelgen jaghdayymyzdy ýkimetke kórseteyik. Bir sózben aitqanda halqymyzdyng jany auylymyzdy quantayyq! Sonda auyl quansa, bәrimiz quanamyz. Qúday sonday kýnge jetkizsin!

- Sәdibek agha, ruhani-adamgershilik tәrbie turaly ne aitasyz? 

- Jaqsy súraq. Biz jahandanu zamanynda ómir sýrip jatyrmyz. Sonyng birden biri ar-namysty joghary qong. Bizding ata - babalarymyzdyn: “Malsyz bolsang da arsyz bolma; әrli bolghansha - arly bol; aryndy jeme, baryndy je; ar jazasy bar jazadan auyr; er jigit elining úly, namysynyng qúly” degen ósiyetin nege biz oryndamay, ayaqsyz qaldyryp kelemiz? Keyingi jyldarda adamnyng janyn týrshiktiretin, qanyn qaynattyratyn soraqylyqtar, jastardyng azghyndyqtary beleng aluda. Byltyr Taraz qalasynda, biyl Qaraghandy qalalarynda tirkelgen bir jynystylardyng nekesi, Almatydaghy 20 gey klubtardyng ashyluy,  qazaq  әielderining arasyndaghy jezókshelikting beleng aluy baryp túrghan azghyndyq emey nemene? Osy azghyndyqty toqtatpasaq, kýlkimizdi jiya almay qalamyz. Bolashaq úrpaqtarymyzdyn, nemere, shóberelerimizding jaghdayyn oilasaq osynday namysqa kir keltiretin, últtyng aryna daq týsiretin soraqylyqtardy boldyrmayyq, kýreseyik der edim. Myna mәselege  erekshe kónil audarmaqpyn. Qazir biz ,  Qazaqstandy turizm eline ainaldyramyz dep  jar salyp, alashapqyn bolyp jýrmiz ghoy. Ol qanday turizm??? Bizding ata-baba saltymyzdy  qúrmetteytin, úrpaq tәrbiyesine  ziyan  tiygizbeytin bolsa әngime basqasha. Al, jogharyda aitqanymday, bizding qasiyetti jerimizge azghyndyq las  dýniyelerdi әkeletin  bolsa oghan  biz  tózbeuimiz kerek,  tosqauyl qoyuymyz kerek. Saq bolayyq!

- Jalpy, Sәdibek agha, qazaq halqynyng tәuelsizdikke  ie bolghannan beri jetken  jetistikterining eng kórnektisi dep, neni  aita alasyz?

- Sózsiz6 Astana  qalasynyng salynuy. Búl -  qazaqtyng jenisi! Elbasynyng eren erligi! Myng jylda bir-aq ret bolatyn jarqyn oqigha.

-Bizding qoghamymyzdaghy eng jaman kesel ne?

- Jemqorlyq, taghyda jemqorlyq.Jemqorlyq qarapayym halyqtyng jelkesine  taltayyp túryp minip alyp,  ókpesin qysyp, esinen tandyryp barady. Elbasy   «Núr-Otannyn» 15 siezinde korupsionerlermen ayausyz kýres jýrgizu turaly jaqsy aitty. Mening úsynysym:  «Jemqorlyqty jong» -atty býkilqazaqstandyq nauqan ótkizu kerek.Sharanyng merzimi 5 jyl  boluy qajet. Sovet Odaghy kezindegi «Sauatsyzdyqty jong»- nauqany  1919 -1939 jyldary aralyghynda 20 jyl  boyy jýrgizildi.Sonyng arqasynda sauatsyzdyq joyyldy.Osynday býkilhalyqtyq Aksiyany  úiymdastyruymyz kerek.Halyqtyng kózin ashyp, olardy jemqorlyqtan birjolata jiyirkendiruimiz dúrys bolar edi.

Aldymen  qarapayym halyqty jemqorlyqpen  kýresuge  oqytu dúrys  bolar edi. Mekemelerde,  sehtarda,  úiymdarda, mektepterde,  barlyq jogharghy oqu oryndarynda, kәsiporyndarda, KSK-larda, ýilerde, birsózben aitqanda  býkil respublikada  «Jemqorlyqty joi»- sabaghyn ótkizbesek  bolmaydy. Tek osylay ghana  korrupsiyany auyzdyqtyqtay alamyz. Sosyn  budjetting aqshasyn jegenderdi, memleketting qarjysyn  qymqyryp, qarapayym  halyqtyng nesibesine aram  qoldaryn salghandardy    qatang jazagha tartyp, elding aldynda  atyp-asu , itjekkenge audaru  kerek.Bir sózben týiindesem, jýgensiz ketkenderdi tәubelerine keltirip, ayaqtaryna túsau salyp, shider taghu qajet. Jemqorlyqtyng aty - SATQYNDYQ!     Óitkeni, Otandy satu-jemqorlyqtan bastalady.    

-  Jastargha ýlgi bolatyn el aghalarynan kimderdi atar ediniz?

- Jogharyda jigittik mәrttik turaly sóz qozghadym. Bizding qoghamgha onyng ishinde «Úly Dala Qyrandary»qozghalysynyng damuyna erekshe ýles qosyp otyrghan azamat bar. Ol osy qozghalystyng teng tóraghasy, mening dosym Marat Nәbiyev. Marat Nәbiyev bala  jasynan órshil minezdi, últyn sheksiz qúrmetteytin, elge eren enbek sinirip kele  jatqan,halqymyzdyng asyldarynyng biri de bireui.  Aqiqatyn aitsam, -« Jerding iyesi  bizbiz, sondyqtan tughan jerge aldymen ózimiz iyelik etemiz. Sender adal júmys istemey, qazaqty aldap otyrsyndar»- dep, shetel alpauyttaryna últ azamattarynyn  ishinen suyrylyp, algha shyghyp  qarsylyq  kórsetken osy Marat bauyrymyz qana. Ol últtyq ónerdin, últtyq mәdeniyetting shynayy janashyry әri atymtay jomart mesenaty. Marat Kenes Odaghy túsynda Baluan Sholaqqa eskertkish túrghyzdy. Úly paluanymyz  Qajymúqan Múnaytpasov auylynyng órkendeuine belsene atsalysty. Dәrmen Saduaqasovty әlemdik shahmat arenasyna shygharghan osy Marat bolatyn. 1979 jyly  Ereymentauda nemis avtonomiyasy qúrylady degende qazaq jastaryn bastap, qarsylyq miting úiymdastyrghan da bizding Mәkeng edi. 2013jyly 10 mamyr kýni  Mәkeng «Úly Dala Danqy» múrajayy qúrylysyn ózim bastaymyn dep aidy aspangha biraq shyghardy.  Búl da batyrlyqtyng belgisi.

Jastargha ýlgi bolatyn basqada azamattar bar.Mysaly: Qayrat Lama Shariyf.Ol din salasyn retteude tabandylyq tanytty. Arman Shuraevty alayyq. Ol Qazaq kýresin biyikke kóterdi.  London olimpiadasynda qazaqtar búryn-sondy bolmaghan jetistikke qol jetkizdi. Biz  7 altyn aldyq.Búghan  sporttyng sol kezdegi basshysy Talghat Ermegiyaev zor  ýles qosty.

- Qazaq júrtshylyghyna aitar oiynyz, tileginiz....

- Sóz sonynda oqyrmandargha  aitarym, «Úly Dala Qyrandary»qozghalysynyng damuy, ósip-órkendeui sizderding azamattyq belsendilikterinizge, yqylas-niyetterinizge, atqarylatyn qyzmet-júmystarynyzgha tikeley baylanysty.  

Biz eldi birlikke, yntymaqqa shaqyramyz. Birlik bolmay-tirlik bolmaydy.Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi! Qozghalysymyzdyng mәrtebesi artyp, abroyy asqaqtay bersin! Qyrandardyng qanaty talmasyn! Últqa qyzmet etuden sharshamayyq!

- Súhbatynyzgha rahmet!!!  Sizge mereyli jetistikter, shygharmashylyq tolaghay tabystar tileymin!!! Siz siyaqty últjandy azamattarymyz aman bolghay!

 

Súhbattasqan - Kýnayym Sәken

Abai.kz

0 pikir