Senbi, 19 Mausym 2021
Janalyqtar 2630 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2013 saghat 07:57

Áuezov teatry - Janaózende

M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry 2013 jyl, 7-10 jeltoqsan kýnderi  Manghystau oblysynyn  Janaózen qalasyna gastolidik saparmen barmaqshy. Teatr  diyrektory Erkin Tileuqúly Juasbekting basshylyghymen baratyn teatr truppasy  Janaózen halqyna R.Otarbaevtyng « Beybarys súltan» (rej.y.Haningo-Beknazar), M.Sәrsekening «Tenderge týsken kelinshek» (rej.O.Kenebaev),  T.Ábdikovting «Úly men úry» ( rej.E.Obaev, E.Núrsúltan), IY.Saparbaydyng «Qyz múny» (rej.E.Obaev, T.Aralbay)  spektakliderin kórsetedi. Áuezov teatrynyn  qoyylymdary  «Múnayshy» mәdeniyet ýiinde, saghat 19-00 de bastalady.

 

Úly men úry

T. Ábdikov,

QR Memlekettik syilyghynyng laureaty

drama

 

qongshy-rejisser  –  E. Obaev, QR halyq artiysi, professor

rejisser                -  E. Núrsúltan

qoishy-suretshi      - E. Túyaqov, Qazaqstannyng enbek sinirgen

óner qayratkeri

kompozitor            - Á. Mәmbetov

rejisser

M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry 2013 jyl, 7-10 jeltoqsan kýnderi  Manghystau oblysynyn  Janaózen qalasyna gastolidik saparmen barmaqshy. Teatr  diyrektory Erkin Tileuqúly Juasbekting basshylyghymen baratyn teatr truppasy  Janaózen halqyna R.Otarbaevtyng « Beybarys súltan» (rej.y.Haningo-Beknazar), M.Sәrsekening «Tenderge týsken kelinshek» (rej.O.Kenebaev),  T.Ábdikovting «Úly men úry» ( rej.E.Obaev, E.Núrsúltan), IY.Saparbaydyng «Qyz múny» (rej.E.Obaev, T.Aralbay)  spektakliderin kórsetedi. Áuezov teatrynyn  qoyylymdary  «Múnayshy» mәdeniyet ýiinde, saghat 19-00 de bastalady.

 

Úly men úry

T. Ábdikov,

QR Memlekettik syilyghynyng laureaty

drama

 

qongshy-rejisser  –  E. Obaev, QR halyq artiysi, professor

rejisser                -  E. Núrsúltan

qoishy-suretshi      - E. Túyaqov, Qazaqstannyng enbek sinirgen

óner qayratkeri

kompozitor            - Á. Mәmbetov

rejisser

kómekshisi          - A.Qabdeshova   

Spektakli oqighasy qart ghalymnyng  ýiine úry týsuden bastalady. Ýy iyesi polisiya shaqyrudyng ornyna úry jigitti ayap, ekeuara әngime mýldem basqa qalyp alady. Tang qalghan úrygha  «...Úrlyq tek ýy tonaudan túra ma eken?!» dep jauap beredi telejurnalisterdi kýtip otyrghan ardager qart. Súhbat alugha kelgen  telejurnalisting jenil-jelpi, «әiteuir jazyp alsam boldy, әiteuir nanymdy jep jýrsem boldy» degendey syrghyma súraqtary, ardagerding «jynyna tiyedi». Osy tústa ýige ardagerding jurnalist úly keledi de, telesúhbat әke men bala arasynda  ar shyndyghy, qogham shyndyghy turaly ashy pikirtalas, aitysqa úlasyp, birte-birte aqiqat sheti kórine bastaydy.

 Kesheden býginge jalghasqan kókeykesti, kýrdeli nebir saualdar aldan shyghady. Jap-jas jigit nege úrlyq jasap jýr? Býgingi qoghamda әrtýrli dengeydegi úry nege kóbeydi?  Qoghamnyng qúnary nege kemip barady? Múnyng týp-tamyry nede?..

 

Tenderge týsken kelinshek

M.Sәrseke                                                                      

drama

qongshy-rejisser O.Kenebaev

qoishy-suretshi E.Túyaqov

Dramada býgingi kýn oqighasy beyneledi. Mashinamen kisi qaghyp ketken jalghyz  úldaryn para berip sottan qútqarmaq bolyp sharq úrghan erli-zayypty. Aqyry әieli «tenderge týsip» satylady.  Nәtiyjesinde drama keyipkerlerining bәrining maly týgel. Tek bәrinen týnilgen, «namystan ólgen» otaghasy ghana tentirep ketedi...

«Balanyng jolynda jan qúrban» deydi ata-ana. Biraq , shanyraqty ortagha týsirgen múnday qúrbandyqta mәn bar ma?!.

 

Qyz múny

IY.Saparbay

lirikaly drama

qoyylymnyng kórkemdik jetekshisi E.Obaev

qongshy-rejisser T.Aralbay

qoyshy-suretshi M.Saparov

Spektakli arqauy – býgingi kýn. Almatynyng Arbatynda suret salyp otyrghan Ghazizge óz qúrbylary arasynan daralana kóringen Saghynyshtyng únap qaluynda әldebir syr bar. Ol Saghynyshty әldekimge úqsatady. Yzgharly Jeltoqsan oqighasy kezinde bastarynan qiyndyq-qorlyqty birge ótkergen arugha úqsaytynday ma, qalay?!. Saghynyshty izdeu jolynda suretshi keshegi «búiryqty oryndaushy» leytenant, «búiryqty oryndap jýrip» býgingi tanda sheni ósken Generaldyng aldynan biraq shyghady... Syrly da múndy әuendermen kómkerilgen spektaklide Ghaziz ben Saghynyshtyng adamy bolmys, móldir sezimderinen syr shertedi.

 

BEYBARYS SÚLTAN

R. Otarbaev

tarihy drama

qoyshy-rejisser            - Yu.Haningo-Beknazar, QR enbek sinirgen qayratkeri

qoyshy-suretshi                - E.Túyaqov, QR enbek sinirgen óner qayratkeri

kiyim ýlgisi suretshisi         - L.Vozjenikova

muzykamen kórkemdeushi – E.Esenbaev

baletmeystar                    - G.Múhamedjanova

rejisser assistenti         - M.Dýngeshov

Deshti qypshaq úlany, on jasynda jetim qalyp, qúldyqqa ózge elge satylyp ketken Súltan az-Zahir Beybarys (1223-1277) - qatardaghy qúldan Mәmlýk memleketining oily da kemenger biyleushisi dәrejesine deyin kóterilgen túlgha.  Óz ómirining jarqyn 17 jylyn Mysyr elin gýldendiruge arnaghan, taghdyry óte kýrdeli, qarama-qayshylyqty jәne mazmúndy  túlgha.  Qanshalyqty biyik ataq-danq pen asa zor biylik әleuetine ie bolsa da  Beybarys babamyzdyn  jýregin mәngilik bir saghynysh syzdatyp ótken. Tughan el-jerine, sayyn dalasyna,  jusannyng ashqyltym iyisine degen sol saghynysh – spektakliding de negizgi leytmotiyvi. «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol»  degendi halyq beker aitpasa kerek...

Beybarys súltan- Azamat Satybaldy

Uәzir-Bekjan Túrys

Qalauyn-Erkebúlan Dayyrov

Qútyz-Almas Shayahmetov

0 pikir