Múhammed Rasulolanyng әieli Qaysha turaly ósek qalay tarady jәne "Ósek" degen ayat qalay uahy etilgeni turaly belginiz kelse mynany oqynyz.

Múhammed Ahmed Jadmola
(Siriya jazushysy)

ÓSEK

Týn shymyldyghy shól dalany shymqap ýlgergen, ainala tastay qaranghy әri tym-tyrys, úsaq jәndikterdin, tipti qúmyrsqa ekesh qúmyrysqanyng órmelegen dybysy da qúlaqqa estiledi derlik.

Sol әlette bir malshy sol shólde týn qatyp kele jatty. Ol - Safuan bin Múghattal edi.

Safuan bәny mústalaq ghazatyna qatynasyp Mediynege qaytqan jolynda bir iske bola búrylady da, Rasulolanyng qalyng qolynan bólinip artta qalyp qoyady. Osy betinde ol qosyngha jetip alu ýshin suyt kele jatqan edi.

Kenet ol sonadaydan bir Kajuany (týiege artylatyn shatyrsha) kóredi. Onyng ýstinde jamylghysyna oranghan bir adam otyrady. Ol tәtti úiqyda sekildenedi, óitkeni onan eshqanday qimyl-qybyr bayqalmaydy. Safuan týiesinen týsip, aqyryn ayanday Kajuagha jaqyndady. Kim ekenin bilgisi kelip oghan ýnilidi.

Jamylghygha oranyp úiyqtap otyrghan adam - Rasulolanyng zayyby, mýnminderding anasy Qaysha Raziyallahuanho ekenin bilgen kezde ol anyryp túryp qalady. Ol óz kózine ózi senbeydi, osynday qaranghy týnde, osynday iyen dalada búl adamnyng jalghyz qalghany qalay degen oigha keledi de ol eriksiz aighaylap jiberedi: "Ey, Rasulola! Qaydasyz? Áyeliniz qalaysha iyendegi Kajuada jalghyz qalghan?!".

Onyng dausynan Qaysha shoshyp oyandy, ne bolghanyn bilmey ol da an-tan. Qarsy aldyndaghy adamnyng Safuan ekenin tanyp, kónili әntek ornyna týskendey bolghanymen, ol er adam bolghandyqtan әri qaranghy týn bolghandyqtan, betin jauyp alady.

- Ei, Alla ózing saqta, siz búl arada qalaysha jalghyz qalghansyz? - dep súraydy Safuan, ol úyalyp ýndemeydi. Qayshadan jauap ala almaghan song Safuan da quarlap súramaydy. Qayshany týiesine mingizip ózi jetelep alady da, Rasulolanyng qosynyna jetip alu ýshin jýrip otyrady. Jol boyynda ol Qayshagha qarap ta qoymaydy. Qaysha da, oghan til qatpaydy. Sol jýrispen olar týs mezgilinde qosyndy quyp jetedi.

- Jetkendering osy ma, qalaysha keshiktinder, ne boldy? - dep súraydy Rasulola Qaysha men Safuannyng birge kelgenin kórip.

- Keshe týni býkil taypany joryqqa shyghugha búiryq bergen shaghynyzda, ayaq astynan alqa-monshaghymdy týsirip alghanymdy sezdim. Sony izdep qayta ainalyp kelsem býkil qosyn ketip qalypty. Qalay ketkenderinizdi bile almay, búrynghy orynda kiymimdi jamyldym da, mening joq ekenimdi bilse qalayda adam jiberer dep tosyp otyra berdim. Ábden sharshasam kerek, Kajuagha sýiengen boyy kózim ilinip ketken eken, Safuannyng dausynan oyandym, - dep jauap berdi Qaysha.

Rasulola Qayshanyng aitqan sózine sendi, onan tittey de kýmandanghan joq. Óitkeni ol Abubәkirding qyzy, tekti jerden shyqqan asylzat. Onyng ýstine Rasulolamen nekelengennen beri ol meylinshe adal, berekening adamy boldy, baqytty túrmys keshirip keldi.
Beyne myna óleng joldarynda aitylghanday:
Shýbalanba adal jandy arugha,
Kórgendige kelmes eshbir әziyet.
Pәktik oghan Allanyng bir pazyly,
Degdargha tәn tәrbiyatty qasiyet.

Biraq ósekke jany ýiir baghzy adamdar Safuan men Qayshanyng birge kelgenin kórgen song býirekten siraq shygharyp, sypsyng ósek tarata bastaydy. Olar Qaysha men Safaundy iyen shólde qalayda abyroysyz is ótkizdi dep soghyp, qazireti Qayshanyng ataq-abyroyyn dattaydy.

- Oibay-au, maydy kórgen mysyq jay jatama? Qaranghy týnde onasha qalghan er men әiel ne istemeydi, - dep ósek-ayan, qaueset taratady. Abdolla bin Ghúbay.

Ile-shala mista Habin Úghbay, Hassan bin Sabiyt, Zayd bin Rafagha jәne Hambabint Jahsh sekildiler de ol ekui jóninde ósek aityp sumaqylyq istedi. Búl ósek júrt arasyna tez jayylyp taraydy. Búghan keybireuler senedi, keybireuleri senbeydi. Aqyr ayaghynda búl ósek Rasulola men onyng qayny atasynyng qúlaghyna jetedi.

Biraq Qayshanyng ózi búl ósekten mýlde habarsyz edi, búl jóninde oghan eshkim auyz ashpaghan edi. Mediynege qaytyp oralghannan keyin Qaysha alghashynda qyzyp, bara-bara tósek tartyp jatyp qalady. Nauqas shaghynda ol júbayynyng - Rasulolanyng ózine búrynghyday kýiinuin, qamqorlyq jasauyn ansady. Biraq jaghday búl joly onyng kýtkenindey bolmady, Rasulola oghan sýlesapa ghana mәmile jasady, eng peyildengende nemqúraydy ghana: "Tәuirmisin?" dep qoyyp jýrdi. Artyq sóz aitpady. Qaysha búghan ishtey qatty nalydy. Júbayynyng ayaq astynan nege osynday suyq qabaq kórsetip jýrgenin bilmey dal boldy, nauqas jaghdayynda ol búghan nege osynday enjar qalyp kórsetip jýr? Qansha oilansa da múnyng sheshimin tappady, sonymen tórkinine baryp emdelip, kýtinu jóninde júbayyna ótinish bildiredi. Ol uaqyttyq alysqa kete túryp, búrynghy mahabbattaryn qalpyna keltiru maqsatymen osy talapty qoyghan edi.

Rasulola oghan rúqsatyn berdi. Qaysha tórkinine baryp jiyrma shaqty kýn emdelu, kýtinu arqyly әbden sauyqty.

Bir kýni Qaysha Mústahanyng sheshesimen birge tamashalap bazargha shyqty. Jolda Mústahanyng sheshesi etegine shalynyp ekpetinen týsti.

- Úlymnyng ósek aitqanynyng sazayyn men tarttym, - dep kýbirledi ol ornynan túryp jatyp.

Onyng búl sózine tanyrqap, tandalghan Qaysha: - Úlynyz ne dep ósek aitty, - dep súrady onan. Mústahanyng sheshesi onyng jәne basqalardyng aityp jýrgen ósegin qaz-qalpynda oghan bayandap berdi.

Múny estigen Qayshanyng kóz aldy qarauytyp, basy ainalyp ketkendey boldy. Mústahannyng sheshesi múny aitqanyna ókinip, ony dereu sýiep ýiine jetkizip saldy. Ýiine kele Qaysha enirep qoya berdi.

- Ei, ana, el ghaybatymdy aityp, syrtymnan ósek órgizip jýripti, - dedi ol sheshesine egile jylap, - Ony maghan nege aitpaghansyz.

- Balam, búl jóninde tym uayymdap ketpe, - dedi anasy ony juatyp, - Ózine mәlim, bir erkekting kóp әieli bolyp, onyng biri eline jaghymdy әri óndi bolsa, basqa kýndesteri qalayda oghan qyzghanysh bildiredi jәne jala jabady.

Sonymen arada bir ay ótedi. Rasulola Qayshanyng isi jayly bir baylamgha kele almay daghdarady. Alladan osyghan qatysty uahy týsirip, kýdik-kýmәnnan aiyqtyruyn tileydi. Sonan ol qatysty adamdardan úghysyp olardyng kózqarasyn úghudy oilaydy.

Ol aldymen nemere qaryndasym Zeynep bint Jaqyshqa keledi.
- Ósekke jenil-jelpi sene salugha bolmaydy, qara dýrsin birdene dey saluda kelispeydi, - deydi Zeynep.

Rasulola onan shyghyp Osamebin Zaydqa ahual úghugha keledi.

- Bariradan baryp úghysynyz, - deydi ol, - Barira Qayshanyng kórshisi, sizding kýdiginizdi sheshe sol shesher.
- Qayshanyng kýmәndi isterin sezding be? - dep súraydy Rasulola Bariradan.
- Joq, onan min tagharlyq eshqanday ersi qylyq sezgen emespin. Mening biluimde ol jas bolghanymen, kórshige qolayly óte jaqsy adam, - dedi Barira.

Súraugha tiyisti adamdardyng barlyghynan súrap úghysqanymen, Rasulola Qaysha turaly eshqanday bóten anys estimeydi. Sonan ol el-júrtty bir jerge jinaydy.

- Ei, jamaghatym, - deydi ol yzaly beynede, - Baghzy adamdardyng әielime jala jauyp, qaueset shygharuy, ósek-ayang taratuy nelikten? Áyelimning kinәsiz pәk ekeni Allagha ayan, olar ghaybatqa tanyp jýrgen әlgi Safuandy da bilemin, ol jaqsy adam. Mensiz jerde ol tabaldyryghymnan attap kórgen emes. Sondyqtan, oghan aitylghan aiyptaularda tittey de negiz joq.

Sonan Rasulola qayyn atasynyng ýiine keldi. Qaysha jabyghyp jylap otyrady. Onyng әke-sheshesi de osy arada bolyp shyghady.

- Ei, Qaysha, - dedi Rasulola ony ary-beri uatqan son, - El-júrttyng daqbyrty óz qúlaghyna da tiyipti, Alladan qoryq! Alla pendesining tәubasin qabyldaydy.

Qaysha tike jauap bergisi kelmey: - Jauapty siz beriniz! - deydi әkesine búrylyp.

- Ne derimdi bilmeymin, - deydi әkesi.
- Men ýshin jauapty siz beriniz, - deydi ol sheshesine qarap.
- Ne dep jauap bererimdi men de bilmey túrmyn, - deydi sheshesi.
- Ne dep jauap bersem jarar? - deydi Qaysha qatty egilip, әke-sheshesining ózin aqtaghysy kelmegenin kórgen son, - Elding aitqanyn shyndyq dep moyyndasam ózime de, ózgeni de aldaghan bolamyn, óitkeni, óz basym beykýnә pәkpin. Eger olardyng ósegin teristesem, múnyma senbeysizder. Sondyqtan eng jaqsysy túnjyrap otyra beru siyaqty. Allanyng týbinde pana bolyp, isting shyn syryn aiqyndap, aqtyghyma kózderinizdi jetkizetindigine senemin. Ol osylay dedi de búrynghydan beter botaday bozdady.

Qayshanyng búl sózderin estigen Rasulola tómen túqyra berdi, әkesi lәm-mim demedi, sheshesi kýrsinip jiberdi. Sol tústa Rasulola әntek del-sal tartqanday bolyp esengirep ketti. Múnyng ózi Alladan uahy keluining belgisi edi. Rasulola shapanyn jamylyp jastyqqa jantaydy. Búl Qayshagha tanys qúbylys edi. Mine endi Alla Taghla Qaysha jóninde songhy kesim ayan etpek. Qaysha turaly kýdik atauly birjolata aiyqpaq, Qaysha sol sәt bayypty beynemen kónildene qaldy, óitkeni ol ózin týsindi, ózining kirshiksiz pәk ekendigine senedi. Biraq onyng әke-sheshesi Allanyng uahiy júrttyng qauesetin rastap jýreme degen qauipten sasa bastaghan edi. Olar Rasulolanyng eki shekesinen shypyldap shyqqan terding monshaqtap jýzderine domalaghanyn bayqady. Kóp ótpey Rasulolanyng ajarynan kýlki oinap shygha keledi.

- Quanyshty habar, - dedi ol Qayshagha, - Alla beygýnә pәk ekenine әdil kesimin ayan etti.

Rasulola ile-shala Alladan nazel bolghan myna ayatty oqy bastady:

"Senderden bir top adam ósek-ayan, qaueset taratty. Búl jayt senderge zalaldy emes, tiyimdi bolmaq, ósek órgizushilerden kim qanshalyq kýnә ótkizse, oghan sonshalyq jaza beriledi; qaueset pen ósekting kóbin taratqan adam auyr azapqa dushar bolady. Ósekti estigen kezderinde er-әiel mýminder ózderining dini bir tuysqandaryng turaly izgi niyetpen әdil tórelik aityp "Múnyng ósek-ayan, qaueset ekeni aiqyn" deuge nege auyzdaryng barmady? Olar búghan nege tórt aighaq keltirmeydi? Olar búghan tolyq aighaq keltire almaghan eken, endeshe olar Allanyng nazarynda ótirikshi suayttar sanalady. Senderge pәny dýniyede Allanyng pazili men marhamaty búiyrylmaghan bolsa, ósek aityp dattaghandaryng ýshin myqtap jazalanar edinder. Sender auyzdaryna kelgendi kókip, alyp qashpa qauesetti taratpandar, Alayda, Allanyng nazarynda búl ýlken kýnә sanalady. Ony estigen shaqtarynda ne ýshin sender: múnday sózderdi aitpayyq, ei, qúdyretti kýshti Alla, sen pәksin, mynau súmdyq jala! - demedinder. Allanyng nәsihatyn úmytpandar; eger mýmin ekendering ras bolsa, endigary múnday sózdi qaytalamandar. Alla barsha kiykimet nyshandaryn bayymdaydy. Allagha kýlli is ayan, Alla eng kóregen. Mýminder arasynda jaman isti janggha qúshtar adamdar bú dýniyede de, ahrette de auyr azap tartady. Alla biledi, sender bilmeysinder. Allanyng senderge pazili men marhabaty búiyrmaghan bolsa, әldeqashan jazalanar edinder. Ei, mýminder shaytangha ilespender, kim oghan ilesse, sol sózsiz taqyret tartady. Adamdargha pәktik Allanyng pazil-marhabatymen darymaq. Alla ózi qalaghan pendesin pәk etedi. Alla óz sipatymen barlyq isti estiydi jәne biledi"(1)

(1) Núr Sógeti, 11-ayattan 21-ayatqa deyin.

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Eskertu: Búl material Siriya jazushysy Múhammed Ahmed Jadmolanyng "Qúran hikayalary" kitabynyng qazaq tilindegi núsqasy 463-betten 473-betinen dayyndaldy.

Búl kitaptyng týpnúsqasy Damasky - Beyrut Omeyya baspasynan 1973 jyly jaryq kórgen.

Arab tilinen qytay tiline audarghan Guan Chiyn.
Qytay tilinen qazaqshalaghan Kәkesh Qayyrjan.
Shynjang halyq baspasy, Ýrimshi, 1987 jyl.

Abai.kz