Astanadaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetinde 11 jeltoqsanda aqyn Dәuletkerey Kәpúlynyng shygharmashylyq kesh ótedi.

IYsi Alashqa aqtanger óner – aitys arqyly tanylghan Dәuletkereyding aitys sahnasynan sanaly týrde ketkenine de bes jyl bolypty. Qúlager jyrymen talay talay aitysty dýrildetken aqyndy júrt izdep, qayda, ne istep jýrgenin bilmekke qúshtar bolyp jatady. Aytystan ketkeli beri «Býldirgen aghyp týskenshe...» atty jyr kitabyn  shygharghan Endi aitystaghy jyrlaryn jinap «Shertolghaq» degen atpen oqyrmangha úsynbaq. Astanada ótetin jyr keshinde «Shertolghaq» kitabynyng túsaukeseri de bolady.

Dәuletkerey Kәpúlynyng shygharmashylyq keshine Tynyshtyqbek Ábdikәkimov, Úlyqbek, Jýrsin Erman, Túrsynghazy Rahimov,  Serik Qúsanbaev, Janarbek Áshimjan bastatqan aqyn, sazgerlermen birge, Batystan Bauyrjan Haliolla, Almatydan Rinat Zaytov, Astanadan Balghynbek, Ásem, Jandarbek, Meyirbek, Erkebúlan syndy aitysker aqyndar qatysady.

Keshte kýishi-sazger, Seken Túrysbek, Janghaly Jýzbaev, Kerekuden әnshi Erbol Aytbaev, Astanadan Gýlzira Bókeyhanqyzy, Aygýl Elshibaeva, Zaghipa Imanghajylar óner kórsetedi.

Keshti halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri Baqyt Bedelhan jýrgizedi. Aytys, poeziya, әn-jyrdyng keshi bolmaq!

Tómende aqyn Dәuletkerey Kәpúlynyng toptama ólenderin jariyalap otyrmyz.

Astanadaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetinde 11 jeltoqsanda aqyn Dәuletkerey Kәpúlynyng shygharmashylyq kesh ótedi.

IYsi Alashqa aqtanger óner – aitys arqyly tanylghan Dәuletkereyding aitys sahnasynan sanaly týrde ketkenine de bes jyl bolypty. Qúlager jyrymen talay talay aitysty dýrildetken aqyndy júrt izdep, qayda, ne istep jýrgenin bilmekke qúshtar bolyp jatady. Aytystan ketkeli beri «Býldirgen aghyp týskenshe...» atty jyr kitabyn  shygharghan Endi aitystaghy jyrlaryn jinap «Shertolghaq» degen atpen oqyrmangha úsynbaq. Astanada ótetin jyr keshinde «Shertolghaq» kitabynyng túsaukeseri de bolady.

Dәuletkerey Kәpúlynyng shygharmashylyq keshine Tynyshtyqbek Ábdikәkimov, Úlyqbek, Jýrsin Erman, Túrsynghazy Rahimov,  Serik Qúsanbaev, Janarbek Áshimjan bastatqan aqyn, sazgerlermen birge, Batystan Bauyrjan Haliolla, Almatydan Rinat Zaytov, Astanadan Balghynbek, Ásem, Jandarbek, Meyirbek, Erkebúlan syndy aitysker aqyndar qatysady.

Keshte kýishi-sazger, Seken Túrysbek, Janghaly Jýzbaev, Kerekuden әnshi Erbol Aytbaev, Astanadan Gýlzira Bókeyhanqyzy, Aygýl Elshibaeva, Zaghipa Imanghajylar óner kórsetedi.

Keshti halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri Baqyt Bedelhan jýrgizedi. Aytys, poeziya, әn-jyrdyng keshi bolmaq!

Tómende aqyn Dәuletkerey Kәpúlynyng toptama ólenderin jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

                                              

DÁULETKEREY KÁPÚLY

1977 jyly 9-tamyzda dýniyege kelgen.

Áli-Faraby atyndaghy QazMÚU-dyng filologiya fakulitetin, (1995-1999) L.N. Gumiylev atyndaghy EÚU-ning magistraturasyn (2000-2002) bitirgen.

Euraziya uniyversiytetining Qazaq әdebiyeti kafedrasynyng oqytushysy (1999-2005), Abay atyndaghy QazÚPU-ning qazaq filologiyasy fakuliteti dekanynyng tәrbie isi jónindegi orynbasary jәne qazaq әdebiyeti kafedrasynyng oqytushysy (2006-2008) qyzmetterin atqarghan. Astana qalasy әkimdigi, Mәdeniyet basqarmasynyng qyzmetkeri bolyp  júmys istegen. Astanada jaryq kórgen «Altyn tamyr» әdebiy-tanymdyq júrnalynyng shef-redaktory bolghan. Astana qalasyndaghy «Foliant» baspasy diyrektorynyng orynbasary bolyp qyzmet atqarghan.  L. N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti, Áleumettik-tәrbie júmysy departamenti diyrektorynyng orynbasary qyzmetinde bolghan. Atalmysh uniyversiytetting PhD doktaranty.

         I. Bayzaqovtyng 100 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aqyndar aitysynyn, Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghynyng 60-jyldyq mereytoyyna arnalghan halyqaralyq aitystyn, Mahambet Ótemisúlynyng 200 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq aitystyn, Dәuletbay batyrdyng 300 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aitystyn, Sh.Qúdayberdiúlynyng 150 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aitystardyng bas jýldegeri. Mәskeu qalasynda ótken qazaq aqyndar aitysynda kórsetken ýzdik óneri ýshin birinshi oryndy, jәne Bishkek qalasynda ótken  Úly Jenijoq aqyngha arnalghan halyqaralyq aitysta 1 dәrejedegi «Ardaq» belgisi men jýldeli birinshi oryndy,  Q. Iassauy atyndaghy Qazaq-Týrik uniyversiytetining 10 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aitysta birinshi oryn, Kókshetauda ótken Kenesary Qasymúlynyng 200 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aitysta birinshi oryn,  Manghystauda ótken         Q. Kýrjimanúly atyndaghy aitysta birinshi oryn, «Qazaq әdebiyeti» gazetining 70 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aitystyng birinshi jýldesin, Mәlik Ghabdullinning 90 jyldyghyna arnalghan respublikalyq aitystyng birinshi jýldesin  iyemdengen.

2000 jyly «Júldyz» júrnaly jariyalaghan A.Ybyraev atyndaghy respublikalyq jazba aqyndar mýshәirasynyng bas jýldesin, III-shi halyqaralyq Shygharmashyl jastardyng "Shabyt " festivalining poeziya nominasiyasy boyynsha gran-pri, Ayagóz audanynyng 80 jyldyq mereytoyyna toyyna arnalghan respublikalyq  jazba aqyndar sayysynyn  bas jýldelerin iyelengen.

«Jyr tәniri», «Ólenge әrkimnin-aq bar talasy», «Jas aqyndar jyrlarynyng antologiyasy», «Baybesik túmalary», «Tәuelsizdikting núrly tany», «Shabyt»,  «Jiydebay», «Janartau», «Azattyq tanyndaghy azat jyr» t.b. qazaq aqyndarynyng birikken jyr jinaqtarynda ólen-jyrlary jariyalanghan. «Sýtti inir» (2007), «Býldirgen aghyp týskenshe» (2011) atty jeke jyr jinaqtary  jaryq kórgen.

Segiz seri Bahramúlynyng (Múhammed-Qanafiya) ólen-dastandaryn qúrastyryp, shygharmashylyghyn saralap «Elorda» baspasynan  «Gauhartas»  degen atpen shygharghan. Shyghys Týrkistan últ-azattyq kóterilisining qaharmany Ospan batyr Islәmúly turaly tanymdyq kitapty qúrastyryp, baspadan shygharushy. Talantty aqyn, dramaturg E. Asqarovtyng «Jýrekjardy», «Armanymnyng aq qúsy», «Shyghys júldyzdary» (2tom),  Sh. Ábenovting «Shynghystau» atty kitaptaryn qúrastyrghan. Týrkiyanyng Adana (Tarsus) qalasynda ótken týrkitektes halyqtardyn  Qarajolan atyndaghy segizinshi elaralyq poeziya festivalining laureaty.

 "Daryn " Memlekettik Jastar syilyghynyn  laureaty. Eki dýrkin Memlekettik stiypendiya iyegeri. Astana qalasynyng 10 jyldyq  merekelik medalimen marapattalghan. Mongholiya Demokratiyalyq partiyasynyng «Azattyq» ordenining iyegeri. Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi.

 

***

Tobylghy tory  tirshiligim –au,

Kóbensip qapsyng kópten shyn.

Dýldýl túyaqtyng dýrsili dyrau,

Dýr ruhyma ot bersin!

 

Sekseuil shoqty janarym menin,

Jasyn oinatshy jalghangha.

Baqytqa baytaq bala kýnderim,

Alaqan jaysyn armangha.

 

Bala kýnderim- balauyz baqyt,

Bayanyng ketken jyraqtap.

Qaymaq eringe qara uyz qatyp,

Qaymana jyldar júbatpaq.

                   

Júbanyshtarym-jyr aghystarym,

Balausa belding túmasy.

Janymnyng jazgha qúraq úshqanyn,

Sarghaldaqtardan súrashy.

 

 Bórte jusandy,búiyrghyn beldi

Ýiirli jylqym jusaghan.

Qúighyta shapqan qúiyn kýnderdi,

Talghajau etip jýr sanam.

 

*  *  *

Jota kezdim, jýdedim,

Qyr basyna týnedim.

Balbaltasqa bas sýiep,

Qalghyp ketsem – tilegim.

 

Tang núryna boyalsam,

Kýnge qúshaq jaya alsam.

Balbaltastyng jýregi,

Býlk etkende oyansam.

 

Balbaltasym – balbóbek,

Saghan da әldy әn kerek.

Qúsasy ma babamnyng –

Qúlaghymda  zar bólek.

 

Balbalym-ay,  múnlyghym,

Kók Tәnirge qúldyghym.

Tughan jerge sen ghana,

Baylap qoyghan kindigin.

 

Qúlaghymda  múnly ýnin,

Inir keshtim, ilbidim.

...shekesin kep qasyp túr,

Júrtta adasqan bir qúlyn.

 

03.06.2011

* * *

Jelekti jiyde oy yrghap,

Kózimdi qayyng kógendep.

Esentay ózen boyynda,

Esimdi jidym óleng dep.

 

Arman túrdy Aygha asyla,

Basylmay jýrek lýpili.

Ghalym Boqashtyng basyna,

Kitap qúlaghan bir týni.

 

Qara óleng – qarashyghymda,

Basymyzgha onda baq ghashyq.

QazMÚU-dyng qalashyghynda.

«Aqshamnan jýrdik hat tasyp».

 

Tauyp ap mәz bop  qaladan,

Ózgerip saldy bar tanym.

«Torghaylar júmyrtqalaghan»,

Tynyshtyqbekting «qalpaghyn».

 

Jan jýrekpenen sýiinip,

Altaydyng alqatasyna.

Oralhandy oqyp, úiydyq;

«Taghannyng pәlsapasyna».

 

Asqardan tauyp marqadam,

Aqan, Birjanmen tildestik.

Aqsúnqarúly Arqadan,

«Úlyghan» dausyn kýnde estip.

 

Bәsire jyrym búla tay,

Qasiyet teging – Qambarda.

Kenejiyrendi Júmatay,

Kensaygha ketip qalghanda.

 

Keshigip kelgen kekildi úl,

Óksigin qalay basarsyn?!

Ómirim ótpey ókindir,

Kóktemim mәngi jasarsyn!

05.02.2011

    

Ansar

Tolybay da joq zamanda Kýrenbay da joq,

Qazanat túqym ketting be kileng mayda bop?

Ábdighaysa shal jasaghan auyzdyghymen,

Auylgha barsam izdeymin jýgen qayda dep?!

 

Basymnan mening asa almay búlt tabandasyn,

Jýirik dep ótken babamnyng úrttagham jasyn.

Qúmarym qanbay qoydy bir, taqymym tolmay,

Qúmarbek shapqan ertoqym júrtta qalghasyn.

 

Elendeumenen qúlaqty elime týrip,

Sonau kýnderge qyzygham shegine túryp.

«Halyqtyng jauy» Qúmar shal qatal ed, netken,

Jez sybyzghysyn ap ketken jenine tyghyp.

 

Tughan jer seni kóp boldy jyrlamaghaly,

Kólinnen aqqu-qaz әnin tyndamaghaly.

Áke, sen anghal ekensin, «qojanasyrlau»,

Qúlyngha qúda týsetin tumaghan әli.

 

Enirep erler jetedi el dep armangha,

Jýirikter sýirep jýitkiydi keng dalamdy algha.

Qúrdastaryng da esimde, әli senbeytin,

Jotasy biyik sol qúlyn jorgha bolghangha.

 

Minem dep talay qúlyndy óskende at qylyp,

Bәsirelerdi sanaushy em, bas barmaq býgip.

Tayqyzyl jorgha taghdyryng qanday boldy eken,

Ákemmen birge jylaghan kóshten qap túryp?!

 

Zamannyng mynau jetkendey zandy asqaryna,

Kóshpeli kerbez tirlikten mәn qashqany ma?

Súlu jorghany әspettep sóilep qayteyin,

Súly dorbany bilmeytin qandastaryma.

 

Babyn tapsam ba dep edim babamday jyrdyn,

Býgin de jýirik minbedim, soghan qayghyrdym.

Atam basyna barar em, bilmeymin qayda,

Alayaq attyng basyna bara almay jýrmin!!!

                                  

*         *         *

Ýrpi úshynghan ýr jalghannyn,

Eshkiemeri emshek tistep.

Túldyr janym túldanghan kýn,

Kebinimdi ólshep pishpek.

 

Jangha tәndi qúl ete almay,

Qúbyluda  qúbylam myn.

Kýlli imanym kýnәharday-

Irigeni qymyrannyn.

 

 Qasqa manday   qaqshiyady,

Mýsirkese mýlәiim kýn.

Úrtqa syimay aqsiyady,

Úry tisi uayymnyn.

 

Sәulelener sәtti oy qashan,

Ay da jatyr janalanyp?

...Onashada qap qoymasam,

Qastauyshtan qalam alyp!

      

 *     *    *

Kóne jota kóz tastap, qyrymyna,

Tughan dalam telmirdim túghyryma.

Qúlynymda qonyrau taqqan elim,

Riyasyz senip em yrymyna.

 

Tóbemizden tóngende tóbet inir,

Kýn Qyrangha   qyzyl tau- kóne túghyr.

Esinde me, tughan el, júmasyna

Eki taydyng qoltyghyn sógetin úl.

 

Qúba belden jortqanda ómir qúlan,

Kókke samghap ketetin kónil qyran.

Esinde me, әkesi úrsatyn úl,

Sheky basyp qalghanda shegir qúnan.

 

Shanyn qosyp shapqanda belge beldin,

Tizgin bermey kózúshy dóngelendim.

Esinde me, enkildep jylaytyn úl,

Taydyryp ap syrghasyn ker dónennin.

 

Shapqan sayyn sezimim tasqyndargha,

Aynalatyn armanym aqshulangha.

Esinde me, kemsendey beretin úl,

Qonyr besti túrasyn tasqa úrghanda.

 

Tasqa, talgha, jyragha soghylam- dep,

Oylamaushy em, bir qazyq jolyghar- dep.

Ákem sonda úrsatyn « osy senin

Taqymynnyn, әiteuir, jeli bar»-dep.

 

Apam « saqta, Qúday» dep kýbirlesip,

Terbetetin janymdy qydyr besik.

Dodagha endim  qúighyta shapqan kýide,

Dombyragha jyrymmen dýbir qosyp!

 

Bazarynda bal kýnnin, búla shaqtyn,

Tizgin tiyse qolyma túra shaptym.

Asau mingim keletin  auyzdyqtap,

Jalyqtyrsa mimyrty juas attyn.

 

Sonyng bәrin týsirsem esime bir,

Keler me eken qaytadan hoshy kónil?

Qayys arqan sýiretken qashaghanday,

Qayda zytyp barasyn, esil ómir?

 

«Basynan Jylandynyng qúlaghanym»

Aqan seri

        

*        *        *

Sol keshte tarqatylyp bir әn búrym,

Basynan qúlady Aqan Jylandynyn.

Batqan kýnge bata oqyp, jýrek qaldy,

Jaynamazday jayyp sap qúmarlyghyn.

 

Qyz ketti, qyzyrly әn júrtta qaldy,

Al, Aqan ókinish u úrttap aldy.

Jýz arman janyn jalyn órttey jalmap,

Qyzarghan Kýn kirpigin búltqa maldy.

 

Auyldan qyz ketkesin qyzyq ketti,

Sezimning qyl pernesin ýzip ketti.

Aqannyng qayghysyna aidyny ortaq,

Zerendi zer tanaly jýzik tekti.

 

Esildi órley bitken erke mýsin,

Kim tyndaydy endi ómirding ertegisin?

Búlandap asau tayday ósti me eken?

Jýregin jýz qaytara órteu ýshin.

 

Kekili sylanbady kerbestinin,

Armannyng ayalamas endi eshbirin.

Aqannan da adyra qalghan dәuren,

Baqyttyng tapqan kim bar ólmes qúnyn?

 

…«Qyzy eding Balqadisha Ybyraydyn»,

Nelikten shytynadyng shyny qayghym?

Sol keshte dәl tóbemnen júldyz tuyp,

Aqannyng armany-au, dep syghyraydym.

 

* * *

Múnar taudan úshqaly,

Múng basady keudeni.

Úlar taudan úshqaly,

U jýrekti keuledi.

 

Múnar taudyn  basynan,

Múnartady kilkip mún.

Jýregimning jasynan,

Úlarymdy ýrkittim.

 

Áppaq núryn Ay býrikti,

Taudy oilatty, qayghyrtty.

Janymda edi jaylauy,

Úlar qúsym qayda ýrikti?!

 

Úlartektes últ edim,

Ýrey bughan, ýrkegim.

Últ kózinen sorany,

Qay jenimmen sýrtemin?!

 

Bayaghymday baq asa,

Aspan tekpen talasa.

Úlar qonar biyiksiz –

Asqaq ruhym alasa.

 

Al,

Auyrsa jan auyrsyn,

Emi qaydan tabylsyn.

Úlar úshqan jaylauda,

Men – jalghyz tal qauyrsyn!                          

30.06.2011

 

*      *      *

Ayagózding aspanynda Tansyq, Ay,

Saq sanama sәule qúiyp tamshyday.

Mahabbattyng mәngi kýiin shertip túr,

Anyzdardyng arnasynday qansymay.

 

Tansyq, Ayym kýlip túra beredi,

Taghdyrymnan syr úqtyra beredi.

Ókpetining ókpek jeli ózeurep,

Qozy dausyn qúmyqtyra beredi.

 

Tansyq emes, tanys aiym sekildi en,

Men de Qozy qonyrynday kekildi em.

Arman ada bolghanyna ókinbey,

Mang dalada manyraumen jetilgen.

 

Bas qoydyryp móldir sezim búlaqqa,

Ey, taghdyrym, jýregime kinә artpa.

Bazar-jalghan, Qodar qazghan eshqashan,

Kýdiginning qúdyghyna qúlatpa!

 

Ayagózding aspanynda Ay, Tansyq,

Jan múnyndy týsiner me em qayta arshyp?!

Endi, Qazaq, mahabbatty jylatpa,

Jolama endi kirpigime saytan shyq!

 

 *     *     *

Aq saghymnyng úlpasyna,

Tang jiyektep jylt asyla.

Elik qyzyl erte ilindi,

Ereymenning qyrqasyna.

 

Týn tynysyn zoryqtyryp,

En dalagha enip kirip.

Kýn qúlaghy qyltidy, әne,

Elik qyrdy  eliktirip.

 

Bóbek qala bal tilegi,

Qaranghylyq tәltiredi.

Gýl etegin samal jelpip,

Týn etegin tang týredi.

 

Arda tughan qazaghynan,

«Qaraótkelding bazarynan».

Kýn qymsynyp qyzarady,

Astananyng ajarynan.

 

Saryarqanyng tósine qút,

Kýn keruen kóshi jetip.

Esil bóbek esineydi,

Eski arnany besik etip.

 

Kýn tilegin úghynghansha,

Dala tósi suynghansha.

Oqjetpeske oqsha atylyp,

Ilbis-inir tyghylghansha.

Kýn qúshaghynda Astana!

 

*       *       *

Qamyryq oimen qamalyp qalagha mәjnýn,

Shattyghyn kýtip sharshap em, shaghala jazdyn.

Kóktemge kónil úmsyntyp, kókke qaratty,

Sanamda sarqyt dausy saryala qazdyn.

 

Jap-jasyl torghyn japyraq qúshyp әlemde,

(Aynalsa shirkin, týndegi týsim ólenge!)

Kóktemning demin alqynghan aspannan sezdim,

Kezqúiryqtar kenetten kisinegende.

 

Anau bir kólden súqsúrlar sympyldap úshyp,

Qynsylap qaldy saqmannyng júrtynda kýshik.

Juasyp qalghan  jusan da jal kýdireytti,

Qúmyrsqalar shattyqtan múrtyn qaghysyp.

 

Qaratorghaydyng kók iyiskep túmsyghymenen,

Kóktem ghoy kelgen keshigip, búl shynymenen.

Sәuirge manday sýiegen balapan qayyn,

Ómirge óleng arnap túr býrshigimenen!

 

*       *       *

Mәrmәrding jaghasy mamyr kýn,

Aqannyng әninde laghyl mún.

Ánindi ýzbeshi, dostym-au,

Saghynysh sonynda saryldym.

 

Ayly aqsham, Stambúl shahary,

Eshkimmen joq syndy shataghy.

Eriksiz esime týsedi,

Baldyrly kólderim, baqaly.

 

Topqapy sarayy – patshalyq,

Bayazit dýrlegen baq shauyp.

Bir tegim Kýltegin emes pe ed,

Bilmeymin qay tústa aqsadyq?!

 

Azanshy, mýlgigen múnara,

Tenizde terbelgen Kýn ana.

Osmanly týrkining baqyty,

Tәnirden tartylghan sybagha.

 

«Ótýken qoynauy da Altayda,

Ýkókting jaylauy da Altayda.

Kýltegin qúratyn qaghandyq,

Týrkining bayraghy da Altayda.

 

Qaghannan qaghany almasqan,

Altayda bastalyp alghashqy әn.

Sondyqtan túghyrym tym biyik,

Sodan da ruhym aldaspan!

 

Aqtýtek boranyn týtetken,

Taradyq Altaydan, Ýkókten.

Jalauyn jau jygha almaghan,

Qaghany qadamyn qút etken!»

 

...Osy oimen tenizge telmirem,

Osqyryna berdi jel-kýren.

Ctambúl, ashtyn-au  kózimdi,

Ertekti sýimeymin endi men!

 

*       *      *

Ahmet pen Jýnis qajy,

Taghdyr emey kim ústazy?!

Ankarada kәrilik keshken,

Altayda ótip kýmis jazy.

 

«Shiyli ózenim, qamys-ay» dep,

Ánge basty jarysa-ay kep.

Jas sorghalap saqalynan,

Samayynyng aghy sóilep.

 

Qúmyl qayda, Altay qayda,

Kәri keudeng zar tolghay ma?!

Tughan jerding boz jusany,

Tatyr ma endi bal tandaygha?!

 

Barkóldegi ker betege,

Janyndy endi terbete me?

Mәrmәr jaylap jatqanynmen,

Kókireginnen sher kete me?!

 

Tughan jering zardy úqtyrghan,

Taghdyr eken shaldyqtyrghan.

Saltanatty kýning qayda,

Sarsýmbede saldyq qúrghan?!

 

«Áuel basta búlaq Ertis,

Bala Ertis pen Qyran Ertis.

Ór Altaydan órekpigen ,

Say qualap, qúlap enkish.

 

Búlghyn, Shingil bay quatqa,

Joyqyn aghys, aidyny aqpa.

Qyryq jerden Qytay bughan,

Qara Ertiste qayghy joq pa?!»

 

...Saghynyshy, qúr sýlderi,

Kók Tәnirding tylsym demi.

Jýregimdi jylatpashy,

Qos qajynyng kýrsingeni

    

*  *  *

Kóktemime aitsam dep edim kәmil shynymdy,

Samaygha mynau samalsyz sәuir sýrindi.

Qaydasyng qaratorghayym, keshikting nege?

Sipayyn qauyrsynyndy.

 

Saghynyp jýrgen sәtimde qúraq sybdyryn,

Kýngeyime alshy qonaqtap shuaq – shyndyghym.

Kóktem baghyma jetelep әkeler edim,

Ústatsa búlaq shylbyryn.

 

Sýiinshi qúsy kóktemning – jyrshy әndetkende,

Qoyshynyng kónil hoshy joq qyrsaudy ertteuge.

Qyrmyzy belge janarym suarsam dep em,

Qyrdaghy jusan bórtkende.

 

*       *       *

Sureting qanday sýtti inir,

Baltyrly qayyng júp-júmyr.

Qasqayghan qaraghaylardyn,

Syrghauyl boyy syptyghyr.

 

Atqanday mýlde júmbaq tan,

Baqyttyng qolyn búlghatqan.

Taghdyrdyng ghajap tartuy-ay,

Tabighat dausyn tyndatqan.

 

Aydyngha qúlap alyp qyr,

Ózegin jusan jaryp túr.

Tamyrsyz tastyng betinde,

Qyp-qyzyl qyna janyp túr.

 

Qiyalym qyran qúsqa erse,

Saghynysh odan da ýstelse.

Ýlgirer me edim jyr jazyp?

Býldirgen aghyp týskenshe.

 

Tabighat ózing tabyndyr,

Arnadym saghan laghyl jyr.

Tanquray tastap tandaygha,

Tamsanyp túrghan shaghym búl!

 

Shalqar, 2002 j. 15-shilde.

 

 *     *     *

Altaydan kýn kóterildi,

Aq besik-núr mekenimdi eske sap.

Amanat qyldym kimge tórimdi?

Qayqy bas er men birge tebingi,

Esime týsti-au, eski oshaq.

Mening aibalta tózimimdi tóske sap!

 

Kógennen qozy aghytqanda,

Bozqyrau bozamyq tanda úiqy ashyp.

Qozy-laq tannan shúbyryp,

Kónekten saumal simirip,

Keudemnen qonyr kýy tasyp.

Tabighat jatar tanghy mezgilmen úiqasyp!

 

Sabany kýrpildetkendey,

Dalany dýrsildetkendey  qarqynmen.

Jotadan jortqan kýnderim,

Dodadan kókpardy ilgenim-

Samaldy jútqan, salqyn dem.

Balalyghymdy jyrlay alam ba bal tilmen?!

 

Tartpa aiyl tartylyp qatty,

Asauker alqynyp baqty - tasyp qan.

Jýrisin jolgha saylatyp,

«Dәi-dәi, dәi, jorghataylatyp»

Keshter-ay, auylgha asyqqan.

Tilinip ezu, astymdaghy asau basyqqan.

 

Altyn kýn kýngeyden asyp,

Qotanda «kýrgeyge» basyp- keshkilik.

Týn jayyp alyp qanatyn,

Úiqygha el qaryq bolatyn.

Qútpannyng dausyn  ses qylyp,

Yrghayly saydan bayghyzdyng ýni estilip.

 

Úiqyda uyzday úiyp,

Ata mal kýiis qayyryp sarkidir.

Týsime kókdónen kirip,

Ketetin kermeden minip,

Tәtti elesteysing tanghy bir.

Qayran  da menin, balalyghym-ay, bal ghúmyr!

 

 ... Altaydan kýn qúlap keledi,

Altyn jal sudyrap keledi- babynda.

Emgesin tósinnen nәrdi,

Altayym, esimde mәngi-

Janymdy  orap jalyngha.

Tәnir syilaghan taq tóbemde Kýn barynda!

            

Tang bozymen

Qyrmyzy kýn jolynan núr alaulap,

Tang kóbesi sógildi yrauandap.

Tobylghynyng basynan qotyrtorghay,

Qúiryghymen otyrdy shuaq aulap.

 

Neshe kýndey shóldetip, saghyndyrtyp,

Aq janbyryn keshe ótken Tәnir býrkip.

Apam úitqan airannyng beti qúsap,

Qonyr jota jonymen saghym kilkip.

 

Tanghy shyqpen  kók maysa zer týktenip,

Bórte jusan shuaqqa eltip, bógip.

Tang bozymen shalghysyn shynap alghan,

Arbakesh shal barady qoltyqqa enip.

 

Qúldyrandap jónedi tau búlaghy,

Bógetsizdey sezinip aldyn әli.

Enesining izimen elpeng qaqqan,

Qúla qúlyn sýrleudi shang qylady.

 

Tabyn óre bastady kedir dónmen,

Jayylymgha jonyshqa, tobylghy óngen.

Aqberli shyng túmanyn seyiltpedi,

Alatannyng kóbesi sógilgenmen.

 

Tannyng tyndap túr edim tylsym әnin,

Aqtós kýshik sen nege qynsyladyn?

...Qyr basyndaghy apamnyng molasynan,

Maghan qaray asyrdy Kýn shuaghyn!

 

Tarbaghatay

Boztalyng býrshik jarghanda bozbala aqynday,

Qusaqtyng kýiin jatatyn boz dala tynday.

Qonyrlap samal eskende qonyrqay keshte,

Qonjyq jon qonyr jotalar qozghalatynday.

 

Aylysaydyng nu toghay jynysy-ay qalyn,

Aqqayran ózen-tasyghan kýmis airanyn.

Allanyng isi- deymin de basymdy iyemin,

Almanyng iyisi anqyghan úry saylaryn.

 

Bidayly bókter masaty -pýlish aimaghym,

(Júdyryqtay qús, qarashy tili sayrauyn.)

Shang juytpastan shynyndy sýrtip jýretin,

Asqaryndaghy aq búltpen tuys oilarym.

 

Kógerip betkey bitkende- kóktemde atyrap,

Baba tau kýiin jambastap shertken jatyp ap.

Keremet qanday- kerege qanatyn kergen

 Qyran shәuli jýr úyasyn kókten baqylap!

 

Kóshken búltpenen kóringen qúzy synar bop,

Kóktedi me eken ótkenning syry shynar bop.

Saylardy quyp beremin, sýrleuge týsip,

Qytaygha asqan babamnyng izi shyghar dep!

 

Zamanyng jetti soryna baghyng almasqan,

Izdesem әrbir tasynnan tabylar dastan.

Moyyl múnyma batam da, telmirem saghan,

Suyrly tauym, syryna qanygha almastan.

 

Qaraghashtaryng qaz-qatar jol ýsti eminip,

Tamyljyp tamyz jetkende jemis tógilip.

Tabighatynnyng tabynam ghajayybyna,

Tanytyp pende peyilden perishte qylyq.

 

Shalqyghanmenen tósinde shayyr-aqynyn,

Maqtaugha seni jetpeydi qayyra tilim.

Apam aitatyn sen be edin, sol –Tarbaghatay,

Tórt týlik týgil  adamy jayylatúghyn?!