Sәrsenbi, 6 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 3388 25 pikir 26 Sәuir, 2024 saghat 13:56

Eng bastysy Preziydentti aldamasa bolghany!..

Kollaj: Abai.kz

Ótip bara jatqan aidyng biz ýshin basty bir oqighasy – «Otandastar qorynyn» basshysynyng auysuy boldy.

Abzal Saparbekúly ketip, onyng ornyna Daniyar Qadyrov taghayyndalypty.

Atalghan Qordy eki jyl basqarghan Abzal Saparbekúlyn júrt tereng qimastyqpen shygharyp saldy.

Jasyratyn týgi joq, bizding de ishimiz kәdimgidey qonqyldap, ardaqty inimizdi әli qiya almay jýrmiz.

Kóshi-qon – elimizding tarihy jәne strategiyalyq manyzgha ie ýlken sayasaty. Memlekettik qúzyrly mekemelerdi aitpaghanda, onymen ainalysatyn bar-joghy eki-aq beldi qoghamdyq jәne jartylay qoghamdyq úiym bar.

Onyng bireui – Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, ekinshisi – osy «Otandastar qory» kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamy.

«Otandastar qorynyn» qúrylghanyna kóp bola qoyghan joq, nebәri alty jylday ghana uaqyt boldy.

Onyng birinshi Preziydenti Núrtay Ábiqaev aqsaqalgha alghystan basqa aitarymyz joq, Qordyng irgetasyn myqtap qalap berdi.

Al, Abzal Saparbekúly, dau joq, Qor júmysyn biyik dengeyge kóterdi.

Abzal Saparbekúly basqarghan ainalasy eki jyldyng ishinde «Otandastar qoryn» býkil dýniyejýzindegi qazaqtar tanyp bildi.

Qor әlemdegi qazaqtardyng Qara shanyraghyna ainaldy.

«Shetten oralghan qazaqtar» degeninizben, olardyng ishinde de týrli-týrli kózqarastaghy, týrli-týrli ústanymdaghy azamattar men toptar jeterlik.

Abzal Saparbekúly «Otandastar qoryn» jaghalaghan sol aluan týrli kózqarastary men ústanymdary úqsamaghan azamattar men toptardyng basyn, maydan qylshyq suyrghanday etip, bir ýstelding basyna qosa bildi, bir maqsatqa júmyldyra aldy.

Óz basym Abzaldyng kimning kim ekenin birden dóp basyp tanyghanyna, qadirine jetip baghalaghanyna tәnti boldym.

Ábekenning tua bitti tektiligi men kәsiby diplomattyghy bizdi «Alystaghy aghayyndy Atajúrtyna tartu!» degen osynau ortaq Úly maqsatqa júmyldyrugha zor ról atqardy...

Sol ýshin de biz Abzal bauyrymyzdy óte jaqsy kórdik. Tughan bauyrymyzday ayaladyq. Qolymyzdan kelgenshe oghan qolghabysymyzdy tiygizuge talpyndyq. Ol da bizding bir auyz sózimizdi jerge tastaghan joq.

Qazaq kóshining basyna qara búlt ýiirilgende, ol JIGITShE túryp berdi. Eshkimge jaltaqtamady. Tek, últtyq mýddeni ghana basshylyqqa aldy. Preziydentting sayasatyna degen adaldyghyn tanytudan jazbady...

Újymy men mýddeli qauymnyng Oghan jyly lebizderin tolassyz bildirip, qimay-qimay shygharyp saluynyng eng basty sebebi – osy!

Atalghan eki úiymnyng tarihyna qarap otyrsaq, marqúm Qaldarbek Naymanbaev, Núrtay Ábiqaev jәne osy Abzal Saparbekúly shettegi qazaqtyng shyn mәnindegi janashyry bolghanyn basa aita ketkenimiz dúrys.

Al, Talghat Mamashev pen Zauytbek Túrysbekov «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy» degen leganda úiymnyng bedelin jermen jeksen etti.

Ekeui de Qauymdastyqta úzaq otyryp aldy.

Talghat Asylúlyn V qúryltayda Túnghysh Preziydent zorgha ketirdi.

Zauytbek Qauysbekúly Qauymdastyqqa Tóraghanyng birinshi orynbasary bolyp kelgende, biz kәdimgidey quandyq. Onyng býkil dýniyejýzining qazaqtary jinalghan sol Qúryltayda aitqan, «Men kóp sóilemeymin, isting adamymyn!» degen sózine sendik.

Mine, V qúryltay ótkeli jeti jyldyng jýzi boldy, Onyng tyndyrghan bir jaqsy isin kórmedik.

Qazaq kóshining basyna san mәrte qara búlt ýiirilip, kesirli zandar qabyldanyp jatyr, Zaukeng mynq etken emes.

Agha úiym retinde, «Otandastar qorynynyn» bir jaghynan shyghysyp, jol bastay ma desek, kerisinshe ol Qordy Enbek jәne halyqty әleumettik qoghau ministrligine qosyp jiberuge shaq qaldy. Mәlik Otarbaev inimizding kómegimen janayqayymyz Preziydentke jetip, Qordy Syrtqy ister ministrliginde zorgha qaldyrdyq.

Reseyge baryp, «Kishi qúryltay» asham dep, ondaghy qazaqtardy Ukrainagha qarsy aighaylatyp, jer tekpiletip, shulatyp kelgeni taghy bar.

Auyl salamyn dep, túrghyzghan ýileri sol Ukrainadaghy soghystan kýiregen ýiler sekildi qanyrap, dalada qaldy. Ókimetten bólingen milliondaghan qarajat jelge úshty.

Qauymdastyqtyng VI Qúryltayyn da ótkize almady. Ózining Tóraghanyng orynbasarlyq srogi bayaghyda ótip ketti.

Aqsaqal adamda úyat, namys degen bolushy edi, Zaukeng onday qasiyetten júrday bolyp shyqty. Kóti jabysyp, Qauymdastyqta әli otyr.

Qayta shetten oralghan qazaqtar momynbyz ghoy, әitpese «ShAL, KET!» dep, it qosyp quyp salatyn basshy – naghyz osy Zauytbek Túrysbekov!

Qysqasy, eki aqsaqaldy da jaqsy atamaydy, jek kóredi.

Halyqpen eshqashan oinaugha bolmaydy!

Halyq ózining ýmitin aqtamaghan, kerisinshe óz basyn ghana kýiittegen túlghalardy, kim bolghanyna qaramastan, qara esekke teris mingizip, SAYaSY BOMJGhA ainaldyryp jiberdi...

Jurnalist Qaliakbar Ýsemhanúly ózining әleumettik jelidegi paraqshasy arqyly Abzal Saparbekúly turaly jýrekjardy jyly lebizin bildire kelip, sonynda «Jaqsy istep, kózge kórinip, halyqtyng yqylasyna bólene bastasa, ornynan taydyryp jiberetin dәstýr әli jalghasyp jatqan joq pa?» - degen oigha qalasyn...» - dep, keyistik tanytypty.

Óte oryndy, tauyp aitylghan sóz.

Týk bitirmegen Talghat Mamashev pen Zauytbek Túrysbekov bir jerleri oiylghansha Qauymdastyqtyng kreslosynda otyrady da, shettegi qazaqtar ýshin jan-tәnimen júmys istegen, halyqtyng sýiiktisine ainalghan Abzal Saparbekúly eki-aq jylda taydyryla salady.

Qanday ÁDILETSIZDIK – búl?!

Men múny Kóshi-qon sayasatyna qasaqana jasalghan QASTANDYQ dep baghalaymyn!

Men Abzal Saparbekúlynyng júmystan ketuinen, naqtylap aitsaq, ketiriluinen Preziydentting habary joq dep oilaymyn.

Búl – ber jaghyndaghylardyng jasap otyrghan qiytúrqylyghy bolsa kerek!

Jaraydy, bolar is – boldy. Abzal bauyrymyzgha aq jol tileymin!

Endi, «Otandastar qoryna» jana basshy bolyp kelgen Daniyar Qadyrov inimiz turaly bir auyz sóz aitayyq.

Ómirbayanyna qarasaq, Daniyar Ramazanúly da at ýstinen týspey kele jatqan jigit eken.

Enbek jolyn 1999 jyly QR Mәdeniyet ministrligining Búqaralyq aqparat qúraldary departamentining jetekshi mamany qyzmetinen bastapty.

Sodan berigi jyldarda basqarmasynyng basshysy, qala әkimining orynbasary, Preziydent Ákimshiligining Memlekettik baqylau jәne úiymdastyru júmysy bólimining sektor mengerushisi, eki memlekettegi elshilikting kenesshi-uәkili, atqarushy diyrektor, Preziydent Ákimshiligining Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimi mengerushisining orynbasary syndy asa jauapty qyzmetter atqarypty.

Preziydent Ákimshiligining Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimi mengerushisining orynbasary bolsa, onda bizding Úly kósh, shettegi qazaqtar turaly Preziydentke, Preziydent Ákimshiligining basshylaryna jazghan biraz hattarymyz kezinde Daniyar Ramazanúlynyng aldynan ótti degen sóz.

Qysqasy, Daniyar Qadyrov myrza da jauapty qyzmetterde jýrip, әbden ysylghan, mol tәjiriybe jinaghan jigit ekeni anyq.

«Otandastar qory» – ózimizding tikeley enbegimizben bes jyl boyy jogharygha jalbarynyp jýrip, Túnghysh Preziydentting yqpaly arqyly qúrylghan úiym.

Sol ýshin, kóringen kók attygha búl Qordy qorlata almaymyz!

Endi osy úiymgha jetekshi bolyp kelgen Daniyar bauyrymyzdy jana qyzmetimen qúttyqtay otyryp, Oghan Alladan Abzaldyng aq joly men biyik bedelin bersin dep tileymiz!

Osynshama biyikterge kóterilip, asa manyzdy oryndarda júmys atqaryp kelgen Daniyar myrzagha da Abzal zamandasy sekildi eshkimge jaltaqtamay, eshkimdi bólip-jarmay, taghdyry qyl ýstinde túrghan shettegi qazaqtar ýshin ADAL qyzmet atqarady dep senmiz!

Eng bastysy, Erlan Qoshanov pen Maulen Áshimbaev, Álihan Smayylov pen Tamara Dýisenova qúsap, Preziydentimizdi aldamasa bolghany!

Iske sәt, qúrmetti Daniyar Ramazanúly!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1091
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1865
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1843