...Arqada Burabayday jer bolmaydy

Alashta Kenekemdey er bolmaydy.

Mezgilsiz mert boldy ghoy Kene arystan

Alashqa búdan da zor sher bolmaydy.

El azdy, Arqa tozdy, qayghy basty,

Kýnirenip bizdey beybaq sher tolghaydy.

Qúday-au, mәngilikke qarghamasan,

Kenedey endi nege er tumaydy.

Kene joq, izin basar ining de joq,

Darigha jýregimdi dert ulaydy.

Maghjan.

Kene hannyng elimen birge, aldyn-ala Rýstem tóremen kelisimnen song Jetisugha, naqtyraq aitsaq Balqash kólining manyna («Qamau týbegi») qan jylaghan  kóshpen kelip qonystanghanyn bәrimiz de bilemiz. Ol turaly ardaqty arysymyzdyng biri – E. Bekmahanovtyng tuyndylary negizindegi derekti filimdi de kózden jas shyghara otyryp kórip jýrmiz.  

...Arqada Burabayday jer bolmaydy

Alashta Kenekemdey er bolmaydy.

Mezgilsiz mert boldy ghoy Kene arystan

Alashqa búdan da zor sher bolmaydy.

El azdy, Arqa tozdy, qayghy basty,

Kýnirenip bizdey beybaq sher tolghaydy.

Qúday-au, mәngilikke qarghamasan,

Kenedey endi nege er tumaydy.

Kene joq, izin basar ining de joq,

Darigha jýregimdi dert ulaydy.

Maghjan.

Kene hannyng elimen birge, aldyn-ala Rýstem tóremen kelisimnen song Jetisugha, naqtyraq aitsaq Balqash kólining manyna («Qamau týbegi») qan jylaghan  kóshpen kelip qonystanghanyn bәrimiz de bilemiz. Ol turaly ardaqty arysymyzdyng biri – E. Bekmahanovtyng tuyndylary negizindegi derekti filimdi de kózden jas shyghara otyryp kórip jýrmiz.  

         Al endi myna súraqtardy oilanyp kórelik. Sol auyr kósh qay jolmen jýrip keldi? Kenesaryny songhy shayqasta tastap ketken Rýstem tóre kim? Eger ol Abylaydyng úly bolsa, nege familiyasy Ábilfeizov bolyp jazylady, Abylayhanov boluy kerek edi ghoy. Nelikten bauyrlaryn ózi shaqyryp alyp, sheshushi sәtte satyp ketti?

         Derekterge kóz jýgirtelik.

            Kenesary hangha Úly Jýzding týgeldey qosylyp ketuinen qoryqqan Orys otarlaushy Ókimeti bar aila-әreketin qoldanghany anyq. Myna qújatqa zer salynyzdar (audarmasyn sәl qysqartyp keltirdik):     № 206 (1846 g. iinya 29. — Raport pogranichnogo nachalinika sibirskih kazahov general-gubernatoru Zapadnoy Sibiry o prinyatiy kazahov Starshego juza v russkoe poddanstvo.)

Sibir qazaqtarynyng shekaralyq bastyghynyng Batys-Sibir general-gubernatoryna

Úly Jýz qazaqtaryn Rossiyagha qosu turaly mәlimeti.

            Osy aidyng 8-de ózinizge jibergen № 3 qúpiya esebimde qazaqtardyng qanday jaghdayda ekendigin týgeldey aitqan bolatynmyn. Mening shaqyrtuymmen qasynda Dulat ruynyng biyleri bar, Ghaly súltannyng balasy Áblez keldi. Úly Jýz eli ózderining súltandary basqaratyn 5 rudan túrady: Alban, súltany – Hakiym; Suan – súltany Adamsat; Shaprashty – súltany Tólek; Jalayyr – súltany Sók Abylayhanov. Búl elder jalpy Ýisin atalady, barlyghynyng ýlken súltany – Ály (Galiy). Jalayyrdyng súltany Sók sonau 1818 jyldan beri bizge baghynudy súrap keledi.

            Búl elderding arasynda býlikshil Kenesary súltannyng bolyp, bar elge ózining yqpalyn jýrgizip túrghanyn bilgendikten Ály súltangha Rossiyanyng úly el ekendigin bildirip jәne aldynda bizge baghynam degenin eskertip, bizding qyrghyzdarmen kelisimge keluin týsindirip, Bek-Qoja atty qyrghyzdan hat jiberip, osynda keluin súradym. 20-shildede súltan Ály basqa súltandarmen birge maghan keldi, Sók súltan óz elin Kenesarygha qosylyp ketpeuin qadaghalap qalghanyn aityp, óz atynan Mәnke biydi jiberdi. Ózine Kenesarynyng bauyry Kóshekti jiberip, ózine qosylmasa týgel Jalayyrdy shabatynyn aitqanyn, biraq ózining Rossiyagha adal ekenin taghy da qaytalady.

            Bizding Qarqaraly, Ayagóz, Kókbekti okrugterining súltandarynyng kózinshe músylman zany boyynsha Qúran oqytyp olardyng bәrining bizge qosylghandyghyn rastatyp, tamghalaryn bastyrttym. Kenesaryny qoldamau kerektigin úghyndyrdym. 

            Sonymen Orta jәne Úly Jýzding qyrghyzdarynyng osynday ýlken jiynynda Ály súltangha podpolkovnik sheni berilip, Andreev lentasyndaghy altyn medali berildi. Hakim súltangha jәne basqa 5 Úly Jýzding súltanyna osynday medali, Sizding Mәrtebeli atynyzdan gramotalar berildi. Bizding qyrghyzdarmen Ýisin qyrghyzdaryn tatulastyryp, ózderining dalalyq salttarymen kelisuge shaqyrdym. Olar osynday kelisimge keldi.

            Sonymen Jetisuda bizding biylik ornady jәne Orta Jýzben Úly Jýz qyrghyzdary bir mәmilege kelip, tәrtip búzushylardy birlesip jazalaytyn bolyp kelisti. Búl iske maghan Qarqaraly okrugining súltany mayor Qúsbek Taukinning jәne shekaralyq basqarmanyng qyrghyzdar atynan kenesshisi Turtubek Kóshenovtyng ýlken kómek kórsetkendikterin erekshe ataymyn.

            Búl kezde Kenesary óz jaqtastarymen Alban jәne Dulat arasynda bolatyn, estuimshe birtalay azyq-týlik jinap, qyrghyzdargha jaqsy bagha tólep kóptegen minis attaryn satyp alypty. Osynday jaghdaydy estigen Kenesary Ilege jetip, Altyn Tóbe atty jerge ornalasypty. Qaratal ózenining boyyna óz qyrghyzdarynan qarauyldar tastap ketse kerek. Arghy oiy Hiuagha ketu siyaqty.

Dúrystyghyn teksergen shtab bastyghy general-mayor... (Verno: nachalinik shtaba general-mayor [Podpisi nerazborchiva]. AVPR, f. Gl. arhiyv, 1-7, d. 2, ll. 2319-2329. Kopiya.)

Sonymen, 1846-jyly Rossiyanyng otarlaushy biyligi kýsh kórsetu jәne sayqal sayasat arqyly Jetisudyng Ýisin elin Qazaqtyng songhy hany - kóterilisshil Kenesarygha qosylmaugha mәjbýrledi.

Hannyng Jetisugha qalay kelgeni jóninde Alashtyng taghy bir ardaqtysy Kenen (Ázerbaev) atamyz mynanday estelik aitady: «...kóne kóz qariyalardan estushi edik. Bireuleri Kene han elimen Jetisugha Shu boyyn jaghalap (kólding batys jaghy) kelipti dese, ekinshileri Balqashty ainalyp, IYtishpesting Alakóli (kólding shyghys jaghy)  jaqtan kelipti. Qalay bolghanda da hannyng osynda bolghany anyq qoy. Ataghy jer jarghan Kenesaryny búndaghy el qoghaday japyrylyp qarsy alghan.»

Bala kýnimizde bizding Altynemel ónirining shaldarynan mynanday әngimeni estushi edik: «...búndaghy el handy basy jerge jetkenshe iyilip qarsy alghan. Han osyndaghy elden sarbaz alady degendi estip kempir-shal, qatyn-qalash úlarday shulay bastapty. Sonda han: qa-qaku, sәkәku dep toy qughan el eken, erleri bolsa ózderi-aq qosylar. Al bylaysha tiymey-aq qoyyndar, әskerime kerekti dýniyelerdi berip túrsyn depti...» 

Osy ónirding tumasy bolghandyqtan Ilening jәne Qarataldyng Balqashqa qúyatyn jerlerin birshama bilemiz. Bergi jaghy qalyng qamys, toghay bolyp kelse, arghy, Arqa jaghy taqyr qúm.

Sondyqtan jogharyda aitylghandargha qosarymyz, Kenen atamyz aitqan eki joldan basqa ýshinshi, yaghny Balqash qatqan kezde múz ýstimen de ótuge bolatynyn aita keteyik. Qarataldyng kólge qúyatyn túsynan arghy jaghagha óz basym jenil mashinamen (bar bolghany 12-13 shaqyrym) ótkenim bar...

Oylap kórsek, qayran babalarymyz osy ýsh joldyng bireuimen kelgen bolady. Qaysysy eken desenshi?...

Al endi Rýstem tórening kim ekendigi, әsirese onyng Abylay hannyng úly ekendigine ýlken shýbәmiz bar. Kenesaryny qarsy alghan Rýstem Abylayhanúly atty kisining bolghandyghyn ataqty jazushymyz S. Múqanovta (key mәlimetterde ol kisining de qatelikteri bar) rastaydy. Alayda, songhy shayqasta Kene handy satyp ketken naqty sol ma, әlde sol emes pe?...

Mine qúrmetti oqyrman, osy oilarymmen ózderinizben bólisip otyrmyn.

Taldyqorghan qalasy

Abai.kz