Bostandyq jyry
Bizding she, adamzatqa ortaq bir ghana bagha jetpes qúndylyq bar. Onyng aty – bostandyq. Bostandyq últqa bólinbeydi. Bostandyqtyng tili – qapasta jatsa da kýnge úmtylghan aq almas, synbas ór ruh. Keshe dýniyeden ótken Mandela sol bostandyq ruhtyng iyesi edi. Ruhyn kýrespen shyndaghan qayratker aqyry Otanynda azattyq tuyn jelbiretti.
Mandelanyng ómiri turaly gollivud rejisseri Klint Istvud týsirgen "Invictus" dep atalatyn filim bar. Filimde aghylshyn aqyny Uiliyam Henliyding 1875 jyly jazghan óleni oqylghan.
Mandela dýniyeden qaytqan kýni Feysbuk әleumettik jelisinde jurnalist Qasym Amanjolúly Uiliyam Henliyding ólenin tughan tilimizge audarsaq dep qazaq aqyndaryna úsynys tastady. Audarma orys tilinen jasaldy.
Tómende jeti aqynnyng audarmasymen birge filimde oqylghan ólenning oryssha núsqasyn da qatar berip otyrmyz.
Bizding she, adamzatqa ortaq bir ghana bagha jetpes qúndylyq bar. Onyng aty – bostandyq. Bostandyq últqa bólinbeydi. Bostandyqtyng tili – qapasta jatsa da kýnge úmtylghan aq almas, synbas ór ruh. Keshe dýniyeden ótken Mandela sol bostandyq ruhtyng iyesi edi. Ruhyn kýrespen shyndaghan qayratker aqyry Otanynda azattyq tuyn jelbiretti.
Mandelanyng ómiri turaly gollivud rejisseri Klint Istvud týsirgen "Invictus" dep atalatyn filim bar. Filimde aghylshyn aqyny Uiliyam Henliyding 1875 jyly jazghan óleni oqylghan.
Mandela dýniyeden qaytqan kýni Feysbuk әleumettik jelisinde jurnalist Qasym Amanjolúly Uiliyam Henliyding ólenin tughan tilimizge audarsaq dep qazaq aqyndaryna úsynys tastady. Audarma orys tilinen jasaldy.
Tómende jeti aqynnyng audarmasymen birge filimde oqylghan ólenning oryssha núsqasyn da qatar berip otyrmyz.
Stihotvorenie Uiliyama Henly "Invictus" ("Nepokoryonnyi")
Iz pod pokrova timy nochnoy,
Iz chernoy yamy strashnyh muk,
Blagodaru ya vseh bogov
Za moy nepokoryonnyy duh.
Y ya, popav v tisky bedy,
Ne drognul y ne zastonal.
Y pod udaramy sudiby
Ya ranen byl, no ne upal.
Tropa lejit sredi zla y slyoz,
Dalineyshiy puti ne yasen pusti,
No vsyo je trudnosty y bed
Ya, kak y prejde, ne boysi.
Ne vajno, chto vrata uzkiy,
Menya opasnosti ne strashiyt
Ya - vlastelin svoey sudiby.
Ya - kapitan svoy dushiy.
Audarmalar:
Yrysbek Dәbey
Qara týnning tyrnaghyna tútylyp,
Búla múnnyng shýnetine jútylyp,
Jaratushym, alghys saghan әmәnda,
Ór ruhym jer sýzbedi túqyryp.
Tana basqa tap kelgende tauqymet,
Býgilmedim, aldym – teniz, artym – ot.
Azap shekken mynau beybaq janymdy,
Ózim ghana emdep jazdym qansha ret.
Zymiyandyq, zúlymdyq hәm kóz jasy,
Jolgha singen shejirendi qozghashy.
Myng jyghylyp, myng sýringen sәtterim,
Mening mýldem bolmaq emes joldasym.
Ashpaq emes әrkez ómir qaqpasyn,
Biraq búrman basqa jaqqa at basyn.
Taghdyrymnyng әmirshisi – tek ózim,
Mezgil jayyp jylaghanmen aq shashyn.
Erlan Jýnis
(Erkin, maghynalyq audarma)
Qaranghy ýiden, qaraly kýiden,
Qayralyp tughan argha - sert!
Qúdaylargha sert adamdar sýigen,
Qúdayym sýigen jangha - sert!
O, qara qúrlyq - qayghy men nala,
Qaymygha shyqqan zargha - sert!
Taghdyrym salghan jazylmas jara,
Jaradan aqqan qangha - sert!
Kóz jasyn keshken kezenning kegin,
Ker jýrip óter jolgha - sert!
Kebenek - ýmit, ýmitsiz - kebin,
Kisender qighan qolgha - sert!
Óktemning kәrin, ótkelding taryn,
Ólimdey búzar shaqqa - sert!
Tartqyzyp maghan taghdyrdyng jalyn,
Tәuelsiz etken Haqqa - sert!
Serikbol Hasan
Týrdim de týnning týnegin,
Jaramdy jazdy jýregim.
Tabyndym saghan, Tәnirim,
Ruhymdy bergen bir Ózin.
Tauqymet kórip, múndandym,
Baqyttan talay qúr qaldym.
Kórsem de taghdyr tepkisin,
Qaytadan týzu túrghanmyn.
Shylanghan jasqa, azagha,
Bilmeymin, jolym taza ma?
Bәrine kóndim, senbesen,
Tik túram, taghy jazala.
Qadalsyn qayta jebesi,
Qaldy artta qayghy elesi.
Tauqymet kórsem ózimnen,
Ruhymnyng menmin egesi.
Beybit Sarybay
Jatsam da meyli týn týneginde.
Qayghygha batyp kýrkiredim men.
Tәnirim saghan alghysym sheksiz,
Ruhty qyldyng bir kýn ómirde.
Basyma kelgen qasiretterdi,
Tózimmen taptap, basyp ótkenmin.
Taghdyr soqqysy qúlata almady,
Aspan janymdy jasyn etkenmin.
Kóz jasy menen qatygezdiktin,
Arasyn kórgen qaghylezdikpin.
Taghdyrgha әli tike qaraymyn,
Jolynda qúrban aqyn – ezdiktin.
Qaqpanyng emes tarlyghy mәndi,
Batyrlyghymnyng jarlyghy mәngi!..
Óz jýregimdi baghyndyra alamyn,
Shyrqatsam shyrqar taghdyrym әndi.
Baghashar Túrsynbayúly
Janymdy jegen jýrek múnymnyn,
Tar qapasynan týnek týnimnin.
Esendik jazghan sher mandayyma
Jaratqan saghan madaq!
Tәlkegin kórip taghdyrdyn, shydap,
Synbady ruhym, qalmadym qúlap.
Qabyrgham qausap qayghydan auyr
Túrsa da, mening Ruhym azat!
Dýdәmәl ómir soqpaqty, jolsyz,
Obaldy jaspen súrqiya ónsiz.
Ejelgi sertting jolymen adal
Seskenben! Mýmkin «aqymaq» dersiz...
Qorqynysh derti mendegen emes,
Izgilik joly bolsa da qauip.
Taghdyrym mening qolymda adal,
Ruhym mening elimdey alyp.
Serik Ábikenúly
Túmshalap týnek janymdy,
Kórsem de pighyl zyndanyn,
«Myng alghys saghan, Jaratqan!,
IYilmedi Ruh. Synbadym!».
Qasiret tezi qyssa da,
Shyrqyray ýnim jylaman,
Qandauyr- taghdyr soqsa da
Tik túrmyn әli, qúlaman.
Qiyanat pen kóz jas arasy,,
Túman basqan qyl-sýrleu,
Taysalman biraq jolymnan,
Qanyma singen sheginbeu.
Tarlyghyn ómir-ótkeldin
Kózimmen kórdim –seskenben.
Taghdyryma qoja tek –Menmin,
Jangha da jalghyz patsha-Men.
Núrlan Sәdir
Tóbemnen týnek tónip shyn,
Batsa da, azap, zәr tisin
Joldadym saghan, jan Allam
Synbaghan ruhtyng alghysyn
Mayysyp, biraq mort ketpey
Shydady, ruhym – birbetkey
Taghdyrdyng salghan tezine
Dir etpey jәne shyr etpey
Jolymdy myna qarashy –
Qan menen jastyng arasy
Qiynnan biraq qorqa ma
Adamnyng erkin balasy
Tar jerden jaryp, ozamyn
Qiyndyq dese qozamyn
Biyligim mening ózimde
Ózime-ózim qojamyn!
