Júma, 27 Qantar 2023
Janalyqtar 4041 0 pikir 10 Jeltoqsan, 2013 saghat 03:54

Azamat Tasqaraúly. Mendegi aqylgha bóten búl qazaq, bóten ýn...

Azamat Tasqaraúly – 1990 jyly Shyghys Qazaqstan oblysy, Úlan audany Jogharghy Tayynty auylynda tughan. Qazaqstan-Amerikan Erkin Uniyversiytetin «Menedjment: sauda salasy» mamandyghy boyynsha tәmamdaghan. Halyqaralyq «Shabyt» shygharmashyl jastar festivalining «Ádebiyet» atalymy boyynsha Gran-pry iyegeri. QR Ýkimetining «Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng laureaty. QR Jazushylar Odaghynyng mýshesi.

 

TÝS

 

Shoqal-shoqal qúmdarmen,

Shoqylarmen qaraly.

Keruen tartqan jyldarmen,

Kóship dәuren barady.

Qyzyl kózi ýkinin,

Qyz-qyz etken oshaq Ay.

Jelden ayan oqydym,

Meni qalqam tosady-ay.

Orghyl-orghyl taudy asyp,

Otap ótsem iyzendi.

Nәn jayyngha jarmasyp,

Maltap ótsem ózendi.

Shoq qara aghash týbinen,

Jetim dual kórinse.

Joq, qaba aghash týbinen,

Baqsy-duam kórinse.

Qospaghy onyng kón taban,

Aldyma kep shókse eger.

Qos jylany arqadan

Alma-kezek ópse eger.

Tәnir jaqtan shirkin bop,

Týmen búlttar qúisa bir.

Jerding beti irkildep,

Joldar bolsa mi, sabyr.

Kisi boyy oshaghan,

Qospaq minip ketsem dep.

Úry shyqpay tasadan,

Azamat Tasqaraúly – 1990 jyly Shyghys Qazaqstan oblysy, Úlan audany Jogharghy Tayynty auylynda tughan. Qazaqstan-Amerikan Erkin Uniyversiytetin «Menedjment: sauda salasy» mamandyghy boyynsha tәmamdaghan. Halyqaralyq «Shabyt» shygharmashyl jastar festivalining «Ádebiyet» atalymy boyynsha Gran-pry iyegeri. QR Ýkimetining «Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng laureaty. QR Jazushylar Odaghynyng mýshesi.

 

TÝS

 

Shoqal-shoqal qúmdarmen,

Shoqylarmen qaraly.

Keruen tartqan jyldarmen,

Kóship dәuren barady.

Qyzyl kózi ýkinin,

Qyz-qyz etken oshaq Ay.

Jelden ayan oqydym,

Meni qalqam tosady-ay.

Orghyl-orghyl taudy asyp,

Otap ótsem iyzendi.

Nәn jayyngha jarmasyp,

Maltap ótsem ózendi.

Shoq qara aghash týbinen,

Jetim dual kórinse.

Joq, qaba aghash týbinen,

Baqsy-duam kórinse.

Qospaghy onyng kón taban,

Aldyma kep shókse eger.

Qos jylany arqadan

Alma-kezek ópse eger.

Tәnir jaqtan shirkin bop,

Týmen búlttar qúisa bir.

Jerding beti irkildep,

Joldar bolsa mi, sabyr.

Kisi boyy oshaghan,

Qospaq minip ketsem dep.

Úry shyqpay tasadan,

Sol qalqama jetsem dep.

Ay týbine barghanday,

Aygha súrau salghanday,

Kekire bitken kók oigha,

Kós-kóstep baramyn degende qalayda,

Ketti ilinip kózderim,

Ketti ýzilip sózderim.

Qyzyl-jasyl týs kórdim,

Týsimde bir is kórdim.

Týsim mening aq boldy,

Týsimde kelesidey uaq boldy:

 

Qos kózimdi qan qysyp,

Qyrbaq oigha boylagham.

Kýltedegi tanghy shyq,

Áli degdy qoymaghan.

Anyq-anyq sóz qusam,

Anqyp úshqan qústarym.

Óne boyym boz jusan,

Kýn uyghyn ústadym.

Qara barshyn qyrannyn,

Tyndap kýzgi shanqylyn.

Úmyt bolghan bir әnnin

Áuenine balqydym.

Kirpigimdi qaqtym men,

Gýlder úshty kókek bop.

Ketip bara jattym men,

Bozingenim jetektep.

Qar jaughanda bir kerim,

Qaly kilem japqanym.

Aptabynda shildenin,

Shayy kilem japqanym.

Seni dosqa baqtym ba,

Januarym, ókilim.

Jibek búida taqtym da,

Ýkiledim kekilin...

 

Kóne júrttyng kónine,

Jettik degen shaqta biz.

Sinir-sinir saylardan,

Óttik degen shaqta biz.

Qúiryghymen jer sabap,

Jylan jatty appaq bop.

Kóne júrtty – tór sanap,

Kelgenderdi shaqpaq bop.

Aq jylannyng or tisin,

Qalqan dene jartysyn,

Alam, alam degende,

Ary baram degende,

Orap-orap bir qaqty,

Omyrauymnan bir shaqty.

Taryldy kep dem-ókpem,

Tanytpaq em aibardy.

Appaq jylan kenetten,

Maqta qyzgha ainaldy.

Jettik degen shaqta biz,

Bóget bolghan búrymdy-ay.

Ózen jaqqa Maqta qyz,

Týsip ketti... búrylmay.

Zar jylady bozingen,

Zar jylady ol rasynda.

Adam úqpas sezimmen,

Qala berdi qasymda.

 

R.S.

Maghan keyde ónimde,

Kereksing sen, bozingen.

Kóne júrttyng kóninde,

Demep jýrsen, bozingen.

Qabarsa eger qabaghym,

U jútqanday alqyzyl.

Tistep-júlyp dalanyn,

Ákel daghy jalbyzyn,

Ákel daghy jalbyzyn,

Qabyrghamnan tistep ket,

Qaq tósimnen iyiskep ket,

Bozingenim, jalghyzym!..

 

ÁKE
 

Qúlyn jastan eru bolyp kóshke men,

Qútpan aighyr ýiirinde ósken em.

Úshyp bara jatqandaghy tyrnagha,

Ákem anau, at ýstinen «Qosh!» degen.

 

Búzau tisin qorghasynmen jalatqan,

Qabaghynan qyrma boran jaratqan.

Tazqaradan taylaq jýndi aiyryp,

Bie sauym sheshetaygha sabatqan.

 

Aq shetennen jasatpaghan qúryghyn,

At pen qamshy qúday oghan,

Bir úghym!

Januardyng jalyn ýnsiz qúshady ol, 

Bappen ghana sheship ómildirigin.

 

(Qamshygerim,

Sózin úqqan kórgennin, 

Qadirine jete alam ba kermennin?..)

Bir qaghytyp qoyatyny bar jәne

Qaljyn aityp uytynday ermennin.

 

Jýrek týrip qonyr jelge – kýbirge, 

Ansaghany dóng asqan bir dýbir de... 

Aqtandaqtay júldyzdargha, aghatyn, 

Úzaq qarap otyrady inirde.

 

Delebesi – jarbay taular, jasyl dýz, 

Jasyl dýzge jaba-salma kóshirgiz! 

Kóp aitpaytyn onyng nәzik sózderi – 

Mama biye, saba jelin, sosyn...

Kýz!

 

Mar teke jel qamys basyn yrghamay,

Kýz keldi, әke!

Mýlgip-qalghyp túrghan ai.

...Sening kýzing ólenime ainaldy, 

Úshyp bara jatqandaghy tyrnaday.

 

 

JYLAN

 

Orma tisti or jylan,

Ong iyqta shek aibat.

Súlu kóshken súr jylan,

Sol iyqta shek aibat.

 

Jau aghashtyng týbine

Úya salghan men edim.

Talaylardyng ómirin

Qiya salghan men edim.

 

Tura joldy bilgenmen,

Bir adasu - tilegim.

IYir-iyir jýrgenmen,

Inge týzu kiremin.

 

"Jylansyn!" dep qoymaghan,

Aghalargha ne deyin?!.

Alqyzyl gýl jaylaghan,

Alqabymdy óbeyin.

 

Týn arada adassam,

Ayaqtan shal, aq jylan.

Ay arada adassam,

Ayamastan shaq jylan!

 

Tilime u tolady,

Toranghy assam talay kýn.

Jarym jylan bolady,

Ayany ótse Abaydyn.

 

Biz – jylannyng túqymy,

Sarybauyr bitimi.

Sary jelin emgeni,

Saghana tam kórgeni.

 

Tik atylam joryqqa,

Týnning setinep jýrisi.

Bizdi kórseng qoryqpa,

Aynalyp ót, dúrysy!

 

 

SAGhYNYSh

 

Saghynamyn...

Neni saghynamyn osy men?

Kimdi saghynamyn?

Tangha jinalamyn, sodan song týnge shaghylamyn.

Gýldi saghynamyn ba,-

Erinime alqonyr tandayyn tiygizgen?

Ymyrtty saghynamyn ba,-

Shaytangha salqyn mandayyn sýigizgen?

Júmyr basymdy sýirelep qayta tuudy saghynamyn ba,

Joq, әlde,

«Mama!..» dep, erkelep kýludi saghynamyn ba?..

Áy, әi, erkem...

Jylaudy saghynamyn-au osy men:

Ýkining kiyesin tamyzamyn sonda әrbir ghashyqtyng esine;

Olar úghady sonda,-

Qayghy tereng bolghanda, Qúday jaqyn bolatynyn,

Jan núrly bolghanda, Baqyt ózi qonatynyn...

Olar úghar edi sonda,

Qúlaqsyz estudi, kózsiz kórudi,

Dinge senudi, yaghni, ózine senudi!..

Ádildik bolmaytynyn – әdiletsizdik bolmasa,

Arman aldaytynyn – senushi dúrys bolamasa.

Saghynamyn...

Kimdi saghynamyn?

Jalpy, saghynyp ne etemin?

Mendegi aqylgha bóten búl qazaq, bóten ýn...

Tordaghy qús úsharyn úmytady ghoy,

Adamdar da әste oilamaydy eken keterin.

Ápkemdi saghynamyn-au, sol ghana týsinedi,

Biyik әnine tartatyn qúsym edi...

Neni saghynamyn osy men?

Jazudy saghynamyn-au:

Az sóileudi ýirendim, salmaq salmaymyn óneshke...

Mandayym tiyedi solay azugha.

Oy, barlyq aqyn bir-aq kitapty jazuda emes pe?

Oy, barlyq aqyn bir ghana kórdi qazuda...

Saghynamyn...

Basqa amalym bar ma endigi?

(Búzushylyq sarynym jany tazagha bola almaydy ýlgili)

Bir ortagha syimay jýrgen qayran basym,

Bir tabytqa syimaytynyng belgili.

Kimdi saghynamyn osy men?

Alghashqy inkәrlikti saghynamyn!

Alghashqy inkәrlikti saghynamyn – balalyghymdy saghynamyn,

Japyraq iyisinen tarqatylghan qara búrymdy saghynamyn...

Sezimdi saghynamyn,

Arzan sýiisting dәminen tonalyp bolgham;

Eng bastysy Ózimdi saghynamyn,

Qara týnge shyqqan da, joghalyp qalghan...

 

 

QÚZGhYN

 

Týn ghana múngha múndy qosa alady,

Sýzek jel soqyr tamdy tasalady.

Qarayyp qúzghyn otyr tam ýstinde,

Kózinen qan aghady,

Jas aghady.

 

Búl sózge әure bolma senip, qúrbym,

Kiyesin almaghasyn terip qyrdyn.

Qazirding ózinde de,

Men dәruish,

Qúzghynnyng qyzyl kózin kórip túrmyn.

 

Sarsylam,

Sabyr kýtem,

Qasym qagham,

Qúzghyn kep taratady shashyn maghan.

Súlugha birte-birte ainalady ol,

Bir gýli on ekide ashylmaghan.

 

Jalbaqtar jalghyz edim baryn kýndep,

Úyaty, imany men aryn bilmek.

Sol súlu mazalap jýr nesin meni?

«Men sening qúlynmyn...» dep,

«Jarynmyn!» dep.

 

Sen meylin,

Senbe meylin, aitqanyma,

Tәnirding myna syiy bayytqany ma?

Nege men sýiem osy qaraghandy,

Qústardyng top-top bolyp qaytqanyna.

 

Belgili sol qúzghynnan qashpaghanym,

Ishimnen tausylamyn,

Bos qalamyn.

Áyel bop keledi әli ol,

Qara da túr,

Úsynyp u qúiylghan tostaghanyn.

 

 

***

 

Óskemenning týnderinde múng bar-dy,

Ózen boyy órkesh-órkesh qúm qaldy.

Jyl da ardaqty,

Jylgha da aqty toqtamay,

Kóz etimen kósegendey ylghaldy.

 

Jaypau shaghyl, jarbaq tastar, jasyl man,

Jendet-tozang kólenkemdi qashyrghan.

Kókjiyekten janbyr iyisi búrqyrap,

Alay-dýley japyraqtar shashylghan.

 

(Óskemenim – mening ómirgýlim en,

Ár dertine taba alsamshy býgin em.)

...Andyzdaryn ayalaghan Ertis-shal,

Anyz aityp jatady ylghy týnimen.

 

Meyli, oiymdy óleng deniz, sóz deniz,

Ózen keship óskesin be, ózgemiz...

Shaldan ekeu – aq shaghala jәne men,

Ekeumiz de joq izdegen kezbemiz.

 

Jalmap-jútyp ketpese eger meni súm,

Ayan saghan jenilisim, jenisim.

Baq shaba ma, bap shaba ma, bilmeymin,

Aq shaghala, sen aman bol sol ýshin!

 

Joq quanysh, qayghy da joq, joq kýmәn,

Biletinim, búl әn emes aqtyq әn.

Biletinim, bir sapargha attandym,

Kózim aldy – kóshpeli bu, kók túman.

 

Ara-túra esineydi auysh qyr,

Jýregimde tolqyn atqan dauys túr.

Aq shaghala, mýlde adasyp ketsem men,

Jol silte de, Ertisimmen qauyshtyr.

 

***

 

Shapshyma asu,

Shoyyn kók,

Shabdar at erttep mingenim.

Sary atan – mening aiym dep,

Tebine beru bilgenim.

 

Altaydyng arda erkesi,

Sapalaq beldi búra ótti.

Jel-qomnan týsken órkeshi

Kóse tas taudy kere ótti.

 

Ómirding sýrleu-soqpaghyn

Ótuge birge attanghan.

Ayghúlaqtana shapqanym,

Alqymy kóbik qaqtanghan.

 

Jez topshy qyran jar edi,

Sonymda qalyp jel bitken.

Doyyr bir qamshym bar edi,

Salpynshaq qyndy beldikpen.

 

Kespiri súlu kýn kórdik,

Terledik talay,

Tondyq san.

Zorayyp ósken týn kórdik –

Biltesi nashar ondyq sham.

 

Soqpaqta jýgim artqan ba,

«Toqymnan audym tosynnan».

Ayylyn bostau tartqam ba,

Ayrylyp qaldym dosymnan?!

 

...Terimdi teris audardy,

Kemelim – kýnim, kelelim.

Shaujaylap mingen shabdardy,

Týsimde býgin kóremin.

 

Kirpigimdi ilsem,

Kisinep

Úiqymdy búzghan qashaghan.

Sonyma qaydan týsip ed,

Uyz da auzy boshalan?!

 

Es bar ma deymin shirkinde,

Kózine tútas syighan Ay.

Betpe-bet kel de bir kýnde,

Tarpyp óltirshi,

Qinamay!

 

 

***

 

Alday, alday, aq dýniye...

Jel tebinip qarsy aldan,

Tizbek taular keshqúrym shanaq qasyp, әn salghan.

Qarajasyl kýrsingen búlttar úshsa qaz-qazdap,

Qarabayyr syr tógip otyrasyng jazgha azdap.

Ugay-ugay týzde ósken qaba jaldyng biri edim,

Saqpan-kýnim saq etse –

Sóileydi ylghy jýregim!

Sóileydi ylghy jýregim – qyl suyryp túmannan,

Týsiniksiz búl kýiden tútam-tútam úgham mәn.

Kele kýnder kereghar,

Senen qalghan jýrek búl.

Sere, sere, sere qar,

Senen qalghan jýrek búl.

Otau ottyng oryny,

Oyyl kózding jasy búl.

Oq janbyrdyng sózi búl,

Oraq tilding ózi búl!

Or jylanday shaqqanda eles, eles...

Eles-kýn

it tisimdi qaqqanda, jýregimmen kenestim.

Qaghaz shaynap, siya ishken qansha, qansha, tang qansha,

Qyzaraqtap jýrekting ýmit-oty janghansha?!.

Júldyz qúrap, jyn minip, jelmen birge kórip týs,

Qansha janmen jýrekting uys núryn bólippiz?

Búl jýrekte aqpan bar, qarasha bar, tamyz bar,

Shayyp ótken kemerin tolqyn-tolqyn anyzdar.

Qayran mening jýregim, ghashyq bolghan búryn bir,

Sodan beri (nelikten?) kýngirt, suyq, búlynghyr.

Qar jaughanda tughan em, qar jaughanda ólem-au,

Qar úldaryn úghugha qanday jýrek kerek-au?

Múz kemirgen, jýregim,

Borap-borap sóilegey.

Aynalana, jýregim,

Qarap-qarap sóilegey.

Sen de – Jýrek soqqan bir, men de – Jýrek, dúrysy;

Ómir degen – qu shúnaq Qúdekemning bir isi.

Ómir degen – jezdemning sarybauyr qamshysy,

Ómir degen – janbyrdyng jalghyz, jetim tamshysy.

Ómir degen, kóp bolsa, kóship ótken qúmday bir,

Ómir degen – Jýregin,

Jýregindi tynday bil!

 

 

AY men ERTIS

 

«Ay kórdim, aman kórdim,

Bayaghyday zaman kórdim.

Eski aiym – esirke,

Jana aiym – jarylqa!»...

 

Qyzaraqtap janghan aigha,

Dúgha qyldym osylay.

On besinen tolghan aigha,

Dúgha qyldym osylay.

 

Ne bar endi tonatynday,

Jautandaman tilekke әr?!

Erteng ólip qalatynday

Sýigizetin jýrek bar.

 

Jasyl sózder býr atady,

Bólek kýige bóler týs.

Jalghyz úlyn júbatady,

Jalbyz tatqan kóne Ertis.

 

Tor-aspangha qúsyn órip,

Ah úratyn ózenim.

Shalghay ketsem týsime enip

Shaqyratyn ózenim.

 

Ózek tilgen ótkir, múndy oi,

Úqsaghany-ay pyshaqqa.

Ay jamylyp kep túrmyn ghoy,

Tolqynynmen qúshaqta.

 

Qyzuy mol órt-denenin

Joly bolsa beleste –

Ayalaugha sert beremin,

Aynalghansha eleske.

 

Aynalghanda eleske anyq,

Keler taghy bir aqyn.

Seni kórse meni eske alyp,

Meni eske alyp túratyn.

 

 

***

 

Búl qay kezen?

Ótem desem ótkel kóp,

Adasamyn «KÝZ qayda?» dep...

Kóktem joq.

Kózim júmsam Ertisimdi kóremin,

Tolqynymen qol búlghayda «kel, kel!» dep.

 

Búl qay kezen?

Qyshqyl, shiyki, tәp-tәtti,

Adasamyn aiyra almay baq-taqty.

Solq-solq etip jylaydy Ertis týnimen,

Jibitpekshi jýregimdi qap-qatty.

 

Jalghan jalghan ekeni shyn?

Joq shyndyq!

Adasamyn janarymnan shoq syrghyp.

Jalyn keship, saghym keship kelemin,

Kókiregime qamalghasyn kóp súmdyq.

 

Ómirdi erte, ólendi erte bildim be,

Dýniyening týsi úqsaydy kýlginge.

Kelmey otyr tiri janmen sóileskim,

Sóileskisi kelmey otyr týnning de.

 

Joldar ghana túman toly, toly qar,

Jol silteuge kim bar eken jolyghar?

Kózim júmam...

Mening ghaziz Ertisim,

Jalghyz úlyn bir úqsa eger sol úghar.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3047
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872