1-2 suret:  Núrsúltan Nazarbaev kishkentay Núrsúltanmen birge. Qyzylorda oblysy, 1991 jyl.

3 suret: Qyzylorda oblysy әkimi apparatynyng qyzmetkeri Núrsúltan Ábildaev. 2013 jyl.

Enbek Erining nemeresi

1986 jyldyng tamyzynda sol kezdegi  Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev júmys saparymen Qyzylorda oblysyna kelip, ónirdegi belgili diqan, Sosialistik Enbek Eri Baldyrghan Mústafaevanyng kýrish alqabyn aralaydy. Jayqalyp túrghan aq altyndy kórip, kónili kóterilgen Núrsúltan Ábishúlyna kýrishshi apamyz sóz arasynda dәl býgin nemereli bolghandyghyn, úly Altynbekting otbasynda er bala dýniyege kelgendigin aitady.  «Eger rúqsat etseniz, sizding esiminizdi qoyayyn, sәbiyding aty Núrsúltan bolsyn» degende, Ministrler Kenesining tóraghasy kelisim berip, olardyng riyasyz niyetine rizalyqpen attanady. Mine, sol bala Núrsúltan búdan keyin Núrsúltan Nazarbaevtyng Syr ónirindegi әrbir sapary kezinde әjesining qasynan qalmay, aldynan birge shyghyp jýredi.

1-2 suret:  Núrsúltan Nazarbaev kishkentay Núrsúltanmen birge. Qyzylorda oblysy, 1991 jyl.

3 suret: Qyzylorda oblysy әkimi apparatynyng qyzmetkeri Núrsúltan Ábildaev. 2013 jyl.

Enbek Erining nemeresi

1986 jyldyng tamyzynda sol kezdegi  Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev júmys saparymen Qyzylorda oblysyna kelip, ónirdegi belgili diqan, Sosialistik Enbek Eri Baldyrghan Mústafaevanyng kýrish alqabyn aralaydy. Jayqalyp túrghan aq altyndy kórip, kónili kóterilgen Núrsúltan Ábishúlyna kýrishshi apamyz sóz arasynda dәl býgin nemereli bolghandyghyn, úly Altynbekting otbasynda er bala dýniyege kelgendigin aitady.  «Eger rúqsat etseniz, sizding esiminizdi qoyayyn, sәbiyding aty Núrsúltan bolsyn» degende, Ministrler Kenesining tóraghasy kelisim berip, olardyng riyasyz niyetine rizalyqpen attanady. Mine, sol bala Núrsúltan búdan keyin Núrsúltan Nazarbaevtyng Syr ónirindegi әrbir sapary kezinde әjesining qasynan qalmay, aldynan birge shyghyp jýredi.

Núrsúltan Ábishúly Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq  Komiytetining birinshi hatshysy bolghan kezinde taghy da Aqmeshit aimaghyna saparmen keledi. Búl joly da ol Baldyrghan Mústafaevanyng alqabyna soqpay ótpedi.  Zyryldaghan uaqyt-ay desenizshi... El-júrttyng kýrishshi Baldyrghandy әje atanuymen qúttyqtap jatqany kýni keshe siyaqty edi. Endi, mine, әigili dihan әjesining jeteginde jýrgen sol Núrsúltan bes jasqa tolypty. El basshysy osydan bes jyl búrynghy jýzdesudi eske alyp, bar peyilimen aqtaryla kýlip, kishkentay balany qolyna alady. Qúrmetti qonaq búghan kishkene oiynshyq úshaqty syigha tartady. Búl sәt bizding keyipkerimizding esinde úmytylmastay bolyp qalypty.

– Barlyghy da esimde, mening keluime oray atyn qoyghan ediniz, niyetiniz ongharylsyn. Amanshylyq bolsa, balagha ózim qoldan kelgenshe qoldau kórsetemin, habaryn aityp túrynyz, – dep, Núrsúltan Ábishúly Enbek Erimen jyly qoshtasady.

Ájening әserli әngimesi

Arada on jyl ótti. Keshegi enbektegen bala erjetti, enbekqor kýrishshi apa zeynetke shyqty. Qoghamdaghy ózgeristerdi qalt jibermey qadaghalap otyratyn Baldyrghan әje nemeresine at tandaugha kelgende qatelespegenine ýnemi riza keyippen jýretin. Ásirese telearnadan Preziydentti kórsete qalsa, tóniregine jinala qalghan úl-qyzy men nemerelerine ol kisimen kezdesken sәtin aitudan jalyqpaytyn.

Auyldaghy ong ózgeristerdi Elbasynyng esimimen baylanystyra aitudan әste janylghan emes. Qashan da әngimesining sonynda Núrsúltan Ábishúlynyng amandyghyn tilep, onyng «Bәri de bolady. Tek shydam men tózim kerek» degen ónegeli sózinen ýlgi alu kerektigin qúlaqqa qúiyp otyratyn.

2001 jyly Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Aqmeshitke kelgende Syrdariya audanyn aralap, diqandarmen didarlasuy josparlanghan edi. Jýzdesuge oblystyng tanymal azamattary molynan jinalyp, Memleket basshysyn ýlken qoshemetpen qarsy aldy. Áriyne, olardyng arasynda Baldyrghan әje de bar edi. Janyna әdettegidey bala Núrsúltandy ertip alyp, kezdesuge keldi.

Búl kezde Núrsúltan Ábildaev qaladaghy № 222 Túrar Rysqúlov atyndaghy  mekteptin  9-synybynda oqityn. Ol búl joly Preziydentting kózine týsip, til qatysyp qalugha bekindi. Ángimeni neden bastaytyndyghyn jobalap, aitatyn sózderin aldyn-ala júptap qoyady. Belgilengen mezgilde jetken Elbasy quanyshtan jýzderi jaynap túrghan elding ortasyna endi. Múnyng әjesimen sәlemdesip hal-jaghday súrasty da, balagha búrylyp, úsynghan qos qolyn aldy. Ontayly sәtti paydalanyp qalghysy kelgendey әjesi nemeresi jayynda toqtausyz aitugha kóshti.

–  Núrsúltan Ábishúly quanyshtan jýregim jarylarday bolyp túrghan maghan qarap, «Mektep bitirgen song qayda oqyghyng keledi?», – dep súrady. Oilanbastan «Astanada, Euraziya últtyq uniyversiytetinde», – dep birden jauap berdim. Preziydent jauabyma qanaghattanghanday kýlimdep arqamnan qaqty da, әjeme: «Mektepti bitirgen song maghan habar jetkiziniz, bayaghy sәby kýninde oqugha týsiru mening moynymda degen edim ghoy. Uniyversiytetke týsiremiz, oqytamyz», – degende, tónirektegi  el-júrt  duyldata qol soghyp jiberdi» – deydi osy kezdesudi qayyra kóz aldynan ótkizgen Núrsúltan Ábildaev.

Armanday bolghan Astana

Qyzyqty kezdesuding әr sәti Aqmeshit atyrabyna anyz bolyp tarady. Auyldastarynyng auzynda «Elbasy Baldyrghan Mústafaevanyng nemeresin Astanagha, anau-mynau emes, Euraziya últtyq uniyversiytetinde oqugha shaqyrdy, Núrsúltannyng baghy bar eken», – degen әngime jeldey esti. Qyzygha da, qyzghana da qaraytyndar kóbeydi. Mektepke bara jatqanda jol-jónekey jolyqqandar toqtatyp alyp, Elbasymen qalay sóileskenin ejiktep súraytyn. Aynalasyndaghylardyng tandanysyna qarap Núrsúltan ózin tap bir student atanyp qoyghanday sezinip, ayaghyn alshang basty.

Qyzyq bolghanda, sodan beri eki jyl boyy elordany ýnemi týsinde kórdi. Telearnalar men gazet-jurnaldardan ghana tamashalaytyn qalany tura ónindegidey aralaydy.  Erke Esilding jaghasynda jýredi, aibarly da, aibatty Aqordanyng aldynda qydyrystaydy. Alayda songhy qonyrau soghylghanda bәri basqasha bastaldy.

«Segiz úlym bir tóbe, Ertóstigim bir tóbe» degendey, Baldyrghan әjesi Núrsúltandy ózge nemerelerinen erekshe kóretindiginen be, әlde ózge sebep boldy ma, әiteuir Soltýstikke jibergisi kelmedi. «Onda ónkey  auqattylar túrady. Sen qaytip kýn kóresin? Qyzylordanyng qyz-qyz qaynaghan ystyghynda ósken sen qysy qatal qalada qaltyrap jýrmekshising be?», – dep, әr nәrseni syltauratyp, armanynan ainytugha kóshti. Núrsúltannyng da onaylyqpen berilgisi joq. Elbasynyng eki jyl búryn aitqan әngimesi qúlaghynda túr. Sony eske týsirip, «Áje, bәlkim, Elbasygha habarlasarmyz. Ol kisi kómektesedi ghoy», – dep taqymdap qoymady.

Býkil ghúmyrynda bel sheshpey enbek etken Baldyrghan әjesi basu aitty. «El jauapkershiligin moynymen kóterip jýrgen Elbasyny úsaq-týiek sharuamen mazalaugha bolmaydy». Boldy, kesimdi sóz aityldy. Eki jyl boyy qiyalgha qanat bitirgen Astana kózden búl-búl úshty. Tipten búdan keyin qyrsyqqanda Núrsúltannyng týsine elorda qaytyp enbey qoydy...

Baldyrghan әjening sheshimi beker emes-ti. Núrsúltannyng әkesi Altynbekting shanyraghynda bes bala bar. Ómir boyy jergilikti mekemede jýrgizushi bolyp júmys isteytin onyng azyn-aulaq jalaqysyna býtin bir otbasy qarap otyr. Kelini Marjan ýide bala-shaghanyng kýtiminen bosaghan emes. Áriyne, Sosialistik Enbek Erining zeynetaqysy ózgelerge qaraghanda kóbirek. Degenmen, Astana sekildi alyp qalada bir zeynetaqymen bala oqytu degen onay emes. Alayda «Jyrtyq ýiding qúdayy bar» degendey, kóp úzamay jastyng da, kәrining de tilegi qabyl boldy. Mektepte jaqsy oqyghan Núrsúltan Ábildaev  Qyzylorda qalasyndaghy Qorqyt ata atyndaghy memlekettik uniyversiytetting zanger mamandyghyna bólingen sanauly grantty jenip alyp, student atandy. Elordagha jete almasa da, el qatarly uniyversiytetke týskenine shýkirshilik etti.

Studentke berilgen saghat

Memleket basshysy N.Nazarbaev 2005 jyly kezekti saparmen Syr boyyna keldi. Elbasymen kezdesu ýshin dýiim júrt qala shetindegi Áytek su torabynyng manyna jinaldy. Baldyrghan әjesi de qyzyq, student atanghan Núrsúltandy baladay jetelep, jýzdesuge jetti. Preziydent әdettegidey qaumalaghan qauymmen ashyq-jarqyn sәlemdesti. Elding eng aldynda túrghan Baldyrghan әjesine jaqyndaghanda jylyúshyray amandasty da, azdap ayaldady. Útymdy tústa qos qolyn úsynghan Núrsúltannyng sәlemin alghan Elbasygha әjesi búrynnan tanystyghyn bildirip, erkin sóiledi. Bir kezdegi Syr boyyna sapar kezinde tughan úl osy ekendigin, atyn ózining qúrmetine Núrsúltan qoyghanyn, 5 jasynda auylgha kelgeninde kóterip suretke týsip, úshaq syilaghanyn bastyrmalata taghy bir qaytalap aityp shyqty. Sirә, Baldyrghan әjesi bir zamandaghy әdemi sәtterdi Elbasynyng esine qayyra salyp, nemeresine nazaryn audartqysy kelgen sekildi. Alayda әjesi oilaghanday emes, bәri de Elbasynyng esinde kýni keshegidey saqtalghany belgili boldy. Sebebi, Núrsúltan atasy әldebir әdemi qorapty qolyna aldy. Mine, qyzyq, Preziydent óz qoly qoyylghan saghatty bozbala Núrsúltangha úsyndy. Onsyz da sәlemdesip, jaghday súrasqanyna tóbesi kókke jetip, erteng synyptastarynyng aldynda maqtanatyn sәtin oilap, kókiregin quanysh kernep túrghan onyng tipten esi shyghyp ketti.

– Basqa-basqa, dәl múnday keremet syidy kýtpegen edik, – dep eske alady Núrsúltan Ábildaev. – Ásirese әjemning quanyshyn kórseniz...  Bala kýninde bir kezdeskende úshaq syilady, endi, mine, saghat! Núrsúltan Ábishúly izgi tilegin arnap, batasyn berdi. Biraq baqyttan basym ainalyp, jarytymdy sóz tauyp aita almadym.

Núrsúltangha Elbasy  tartu etken saghatty kóru ýshin alys-jaqyn aghayyn keshqúrym ýige qaray aghyldy. Múny jaqsy yrymgha balaghan Baldyrghan әje aq peyilmen dastarhan jayyp, bir shashyldy. «Osy bizding «geroy» jengemizding kóripkeldigi bar-au. Ketpenin arqalap kýrish egip jýrgende nemeresine Ministrler Kenesi tóraghasynyng esimin qoyghanyn aitsanshy. Týbinde elimiz egemendik alyp, tóragha Preziydent bolatynyn bilgendey...», – dep júrt әzil-qaljynnyng tiyegin aghytatyn. Osylaysha saghattyng «jyry» talay uaqytqa sozyldy. Ájesi men nemeresi qymbat syilyqty kózding qarashyghynday qasterlep, qol jetpeytin túsqa tyghyp qoydy.

Qiyndyqpen betpe-bet

Tirshilik tútastay kýngeyden túrmaydy. 2006 jyly Ábildaevtar otbasyna da qiyndyq keldi. Jergilikti «Qazaqstan-Qyzylorda» telearnasynyng tilshisi Sosialistik Enbek Eri turasynda telesujet әzirleu ýshin Terenózek audany, Shirkeyli auylynda túratyn Baldyrghan Mústafaevanyng ýiine barady. Kýni búryn habar alghan әje asa tiyanaqtylyqpen dayyndalyp, tilshilerdi jyly jýzben kýtip alady. Jurnalist pen operator ynghayly oryndy dayyndap, týsiru júmystaryn bastap ketedi. Birshama uaqyt ótken song redaktor sóz arasyn súraqpen bólip, jauabyn kýtip, әjeyding betine qaraghany sol edi, Baldyrghan apa tereng bir dem alyp, kýlimsiregen qalpynda bir jaghyna qaray qisaya beredi.... Jaratushynyng jazghanyna qarsylyq bar ma, býkil el jiylyp aqtyq sapargha shygharyp saldy. Elordadan Elbasy joldaghan arnayy kónil aitu jedelhaty da qayghydan ezilgen otbasynyng kóniline medeu boldy.

Memleket basshysy búdan keyin de júmys babyndaghy saparmen Qyzylordagha kelip túrdy. Biraq asyl әjesi ómirden ótkennen keyin Núrsúltan jeke-dara ol kisining aldynan shygha almady. Sonda ghana ol Baldyrghan әjesining aghayyn arasyndaghy abyroyynyng biyiktigine, el ishindegi tanymaldyghyna kózi jetti. Ol kisi tek múnyng әjesine ghana emes, elding anasyna da ainalghan eken ghoy.

Aldymen júmyssyzdyqtan qiyndyq kórdi. Qolynda kýrektey diplomy bar, mamandyghy – anau-mynau emes, zanger. Biraq qaybir kensege barsa da, estiytini bir jauap – «oryn joq». Tanysty da, tamyrdy da jaghalady, aitsa sózi, sozsa qoly jetedi-au degenderdi de tónirektedi. Nәtiyje bolmady. Qatty qamyghyp, nalyghanymen әjesining «Bәri de bolady. Tek shydam kerek» degen sózin qaytalap, ózin-ózi qayraydy. Endi kenseni qoyyp, kýn kóruge kóshti. Irgedegi Tarazdan nesibesin izdep kórdi. Odan ary Almaty asyp, qúrylysqa bel sheship kiristi. Óstip jýrgende tórt jyl zymyrap óte shyqty. Kezinde arman quyp, Elbasymen sәlemdesip, syilyghy men batasyn alghan jigit tas qalap jýr. Kishkentay qos býldirshini qúldyrandap ósip keledi. Qam jasau kerek.

Aqordagha jazylghan hat

Ýnemi oy ýstinde jýretin jigit aqyry tәuekelge bel budy. Sandyq týbindegi suretterdi tauyp aldy. Sosyn Elbasygha hat jazdy. Ómirindegi erekshe sәtterdi tili jetkenshe qaghazgha týsirdi. Hatty Astanagha joldaghanymen Elbasynyng qolyna tiyerine sene qoymaghan edi.

Arada apta ótkende qalta telefonyna  әldekim habarlasty. Ózin oblys әkimining kómekshisimin dep tanystyrdy. Oblys әkimi izdep jatyr eken. Janalau kiyimderin kiyip, belgilengen uaqytta әkimdikke jetti.  Oblys әkimi Bolatbek Quandyqov jyly qarsy aldy. Bir aptadan keyin әkimdikke kelisim-shartpen júmysqa túrdy.

– Áriyne, múnyng barlyghy Elbasynyng shapaghaty ghoy. Bala kýnimde әjeme bergen uәdesin úmytpaghanyna shyn jýrekten riza boldym. Elbasy eki sóilemeytin, elge bergen uәdesinde túratynyn bylaysha da jii estiymiz ghoy. Biraq men óz kózimmen kórip,  basymnan ótkergennen keyin ol kisining parasattylyghyna tәnti boldym. Men de erinbey enbek etip, Qazaq memleketin Preziydent mejelegen biyikke shygharugha tiytimdey bolsa da ýles qosugha uәde beremin, – deydi Núrsúltan.

Qazir Núrsúltan Ábildaev Qyzylorda oblystyq әkimdigi apparaty úiymdastyru-inspektorlyq júmys jәne aimaqtyq damu bólimining bas mamany bolyp qyzmet isteydi. Bizding keyipkerimiz ótken jyly jana qyzmetine taghayyndalysymen Patriottar forumyna qatysu ýshin alghash ret úshaqqa otyryp, Astanagha keldi.  Bala kezinde bayaghy Preziydent syilaghan oiynshyq úshaq ermegi bolyp edi. Endi shyn úshaqqa minip, Elbasy syigha tartqan  saghatty qolgha taghyp, «Bәiterektin» tóbesine shyghyp, әsem de әdemi aru qalagha biyikten kóz tastady. Astanagha týbinde bir kelemin dep, ózin-ózi ishtey sendirdi. Óitkeni, Elbasymen jýzdesuler onyng ómir jolyn tyng arnagha búryp,  kýtpegen keremetterdi ýnemi algha tartyp keledi.

Beysenbay DÁULETÚLY

Abai.kz