Qonysbay aqyn qaytqaly qansha ret oqtalsam da mandytyp estelik jaza almay jýrmin...

...Ol alghash әdebiyet tabaldyryghyn «Qonys Iskendirov» degen atpen satirik bala bolyp attaghan. 60-shy jyldardyng ayaghynda, «Ara» jurnalynda. Sol tústa...

…60-shy jyldardyng sonyna taman biren-saran ólenderim baspasózde jariyalana bastaghan kezde jan-jaqtan tanysu hattar jiyiledi. Keybir mәndi degenderine jauap qatyp jýrdim. Solardyng ishinde Qonys Iskendirovtyng da haty boldy.

Konvertke aty-jónimdi shatastyryp jazypty: «8-klass oqushysy Úlyqbekov Esdәuletke» dep túr. Tanyrqap, ishimnen kýldim de, men de әdeyi auystyryp: «8-klass oqushysy Qonysov Iskendirge» dep jauap jazdym, biraq, jiberilmey qaldy: óitkeni, «Qonysov» maghan óz adresin jazudy úmytyp ketipti...

Keyin mektep bitirip, elde júmys istep, Almatygha oqugha týsuge qayta kelgen kezde jariyalanghan shygharmalarymyz arqyly bir-birimizding atymyzgha syrttay qanyq bolyp ta qalghan edik.

Abituriyent kezde alghash jolyqtyq. Onyng tolyq aty-jóni Qonysbay Iskendirúly Ábilov ekenin sonda bildim. Oqugha qabyldanghandar tizimin habarlaytyn kezde kýtip, әngimelesip, bir jerde túrghan edik, pәmiylemiz qatar atalghanda, quanghannan qúshaqtasa kettik. Sodan óle-ólgenshe aramyz ajyraghan joq, júbymyz jazylmaghan dos boldyq.

Men oghan sheshem saqtap jýrgen ózining bala kezdegi hatyn әkelip kórsetip, bir mәz bolyp kýlgenimiz bar.

Jataqhanada bir bólmede túrdyq.
Sabaqqa birge dayyndaldyq.
Ólendi birge jazdyq.
Qyzdargha birge qyryndadyq.

Qonysbaydyng jazba jәne suyryp-salma aqyndyghy, әzilqoy-satiriktigi, әnshiligi men kýishiligi, kompozitorlyghyna qosa dombyradan bastap, gitara, bayan, mandolina, akkordeon, pianino, saksofon siyaqty kez-kelgen muzyka aspabynda oinay beretin erekshe qabileti bar bolyp shyqty. Qolyna eki qasyq bersen, tynqyldatyp muzyka shygharyp otyrady. Ózi sheshen. Kýldirgi. Kez-kelgen otyrystyng gýli. Anekdotty qolma-qol oidan qúrastyryp shygharady. «Segiz qyrly» degen teneu oghan azdyq etetin edi. Birinshi kursta jýrgende Núrtileu Imanghaliyúly, Marat Núrqaliyev, Baqbergen Tabyldiyev, Baqyt Ahmerov siyaqty kileng ónerli jigitterding basyn qosyp, «Lәilim-shyraq» atty vokalidy-aspapty ansambli qúrdy. Dauysy keyde dyzylday beretin eski qarapayym gitaralardy jóndetip, baptatyp, dauys kýsheytkish «zvukosnimateli» degen tetik ornatyp, uniyversiytet sahnasyna shyghyp, dýrkirete-kýrkirete oinap, әuelete әn salyp, konkursta erekshe kózge týsti.

Eshkimge emeshegi ýzilmeytin qatal dekanymyz Temirbek Qojakeevting qatty riza bolghannan «temir» jýregi jibip, olargha býkil kerek-jaraghymen jóndem aspaptar satyp әperdi.

Dekanymyz ansamblige bas-kóz bolugha dosent, fantast jazushy Abdul-Hamit Marhabaevty bóldi. Men solarmen birgemin. Óitkeni, Qonysbay mening ólenderime birneshe әn shygharyp, ansamblidegi jigitter repetisiyalarda eptep ýirenip, orynday bastady.

Ansambliding aty «Lәilim-shyraq» bolghanmen, Hamang (Abdul-Hamit aghay) bizdi «Berekesizder» dep ataytyn edi.

Olar gitaralaryn birese synsytyp, birese kýngirletip, birese bajyldatyp, «Yamahalaryn» miyaulatyp, dauylpazdaryn dýnkildetip baghady. Oinaghan muzykasy men әnderi birde ýilesip, birde qabyspay jatady. «Berekesizder» degen at sodan shyqty.

Qonysbay - bas gitarada, Núrtileu - soloda, Baqbergen ritm gitarada, Marat - klavishte, Baqyt - barabanda. Jәne bәri shetinen әnshi. Hamang ekeumiz tyndap otyramyz. Barmay qalsam Hamang izdeydi. Jalghyz kórermen bolugha ishi pysatyn boluy kerek.

Birde solardyng bireui әn salghanda dauys nәshin taba almay qalyp, Haman:

-Senen góri myna Úlyqbekting dauysy ashyq!-dep, bәrin kýldirip, sodan ózi meni «Dauysy ashyq» dep atay bastady. Al, biraq maghan әnshilik degen búiyrmaghan.

Qonysbaydyng ansamblining jigitteri óz stiypediyalaryn qosyp, sahnagha arnap, qyp-qyzyl barqyttan modaly kurtka men shalbar tiktirip kiydi. «Sahnagha shyqpaymyn ghoy, keregi ne?» dep ary-beri búltaqtaghan meni de kóndirip, tys qaldyrghan joq. Bәrimizge kiyimimiz jarasyp-aq ketti. Otyrystargha, kezdesulerge de kiyip jýrdik.

Birde Suret uchiliyshesinde Álibek Asqarov úiymdastyryp, ótkizgen jazushy Oralhan Bókey aghamen kezdesuge qyp-qyzyl bolyp kiyinip bardym. Álibek: «Qyzyl jalaudan ainymay qalypsyng ghoy?»-dep qaghytyp edi, Oralhan aghama keypim únaghan boluy kerek:

-Bizding Úlash tura ózim siyaqty ekzotikagha qúmar! Aqyndar osylay eshkimge úqsamay, erekshe kiyinip jýrui kerek!-dep, kótermelep qoydy. Orash aghamnyng sózi maghan mayday jaqty. Lәminen «Ekzotika» degen jaman sóz emes-au» dep týidim.

Ekinshi kursta jýrgende «Qanat qaqty» kitabyna Qadyr Myrza Ály aghanyng alghysózimen ólender jinaghym shyghyp, eldegi әke-shesheme ózimshe qalamaqy jiberip, kurstastardyng «ju-juymen» Qonysbay ekeumiz jataqhanagha ýlken sómke toly «qyzyl» әkelip, bólmede alqa-qotan otyrys jasaghanbyz. Sol otyrysta Qonysbay bir jarqyldap edi-au! Suyryp salyp, әrqaysymyzgha әzil-ólen, anekdot shygharyp, duyldatqany esten ketpes!

Ekinshi kurs bitirgende studentterding bir toby mehanizasiya otryadyn qúryp, tyng ólkesine attandyq. Qystay oqyp shyqqan kombaynshy kursynyng nәtiyjesi. Eki studentke bir kombaynnan enshige tiydi. Qonysbay ekeumizge de bir týie moyyn qyzyly búiyrdy. Bәrimizge «senip» tapsyrghany «spisaniyege» jatqyzylghan eski-qúsqy tehnika bolyp shyqty. Jazdan kýzge deyin solardy jóndeumen ainalystyq. Keyin, әbden jóndep boldyq degende, kombaynymyzdy auyl syrtyna jýrgizip shygharyp, quray, jusan, ermen shauyp jattyqtyq. Odan oraq bastaldy. Qyryp egin ora almadyq, óitkeni qausaghan eski kombaynymyzdyng jýrgeninen túrghany kóp boldy.

Sol tústa men oghan arnap, «Kombaynshy Qonys» degen әzili bar óleng shyghardym:

Torghaydyng keng ólkesinde,
Janadalanyng samal keshinde,
Úiyqtaghan jigitti kórdim,
Kombaynnyng kólenkesinde.
Atanghan «ýzdik» kópten,
Qonys qoy ol myzghyp ketken.
Dәn ýshin janyn salyp,
Jýregin jýz býkteltken.
Kónili toghayyp,
Oraq ayaqtalghanda,
Úiqysy ghajap qanbauda.
Ábdilda jyryn oqydym,
Qonysty oyatqandargha:
«Tynyqsyn, tiymender adamgha!..»

Sәl keyinirek óz auylymda bolghan oqighany Torghay topyraghyna kóshirip, «Saryarqa piramidasy» degen poema jazghanmyn.

Onyng auyzsha kýldirgi әngimelerining keyipkerleri óz auylynyng adamdary bolatyn. Men oghan: «Osy sening auylynda kileng qojanasyrlar túratyn siyaqty. Jóni týzu bireui bar ma ózi?» dep әzildeytinmin.

Sol bir jyly Qonysbaydyng qaytys bolghan әkesining ziratyn salysugha barghanymda auyldastarymen tanysyp, tanyrqap qayttym. Shetinen auzymen qús tistegen aitqysh sheshender! Qonysbay auzynan tastamaytyn Ahan, Jahan, Núrhan, Syraghan, Ghafan, tólen, Seyit, Kenshilik siyaqty kileng úlylar men klassikter tusa tughanday el ekenine kózim jetip oraldym!

Qonysbay aitatyn «Aysanyng әngimeleri» kóp keshikpey mening repertuaryma kóshti. Al mening aityp jýrgen әngimelerim onyng auzynda tipti týrlenip ketetin.

Ol «Bala mahabbaty» atty alghashqy әnining shyghu tarihyn aityp bergen.

Men «Kózderine ghashyqpyn», «Júldyz jaryghy» degen alghashqy kitaptarymnyng attaryn Qonysbaymen aqyldasyp qoyghan edim.

“Jedel jәrdem” degen ólenimdi Qonysbaydyng oy saluymen jazghan bolatynmyn.

Qonysbay studenttik jyldardaghy kóptegen ólenderimning alghashqy oqyrmany da, synshysy da boldy.

«Hat» degen ólenime «Kózderine ghashyqpyn» dep, basqa ólenimning atyn qoyyp, alghash әn shygharghan Qonysbay bolatyn.

Ánning songhy shumaghyna ózining jan-jary Mýniragha:

Bile bilseng ómir degen ótkinshi,
Az ghúmyrda kóp quanshy, kóp kýlshi.
Aqjýrekti Qonys tektes dýniye
Kózderine ghashyq bolyp ótsinshi! -

dep, alghashqy kitabyma ólenmen jazyp bergen avtografymnyng ýshinshi jolyn «Maghan úqsap aspandaghy Ay men Kýn» dep, ózime ózgertkizip, qosyp alghan edi. Áytpese, búl shumaq kitabymdaghy ólende o basta bolmaghan.

Ol әni Torghay, Kókshetau ónirinde belgili әnshi Ghaziza Júmekenovanyng oryndauynda tanymal boldy.

Sonyra búl ólenge daryndy aqyn, әnshi kompozitor Lena Ábdihalyqova qaryndasym shygharghan «Kózderine ghashyqpyn» degen әsem әn shartarapqa tarap ketti. Jalpy, osy ólenge mening tughan әpkem kompozitor Baghdat Esdәuletova da, belgili kompozitor Oralhan Kósherov te әn shygharghan.

Qonysbay bolashaq jary Mýnira arumen kezdesken song erterek ýilenip, pәterge shyghyp ketti. Bir bólmede túrghan Núrtileu de, Marat ta, Toqtar da birtindep ýilenip, shanyraq kóterip, jataqhanany tastap ketti...

Olardyng ornyn kýzetip, Tólegen aqyn jazghan “anshynyng qosyna tastap ketken qarauylday” jalghyz qaldym...

Ómirde de solay boldy...
Bәri ketip qaldy...
Jaza almay jýrgen sebebim sodan boluy kerek...
Ataqty Ghafu aqynnyn:
Torghayda bir aqyn bar Qonys degen,
Sheberden ainalayyn ony istegen! - degen egiz joly qanatty sózge ainalghaly qashan?!

Qonysbay Ábil!

Alty Alashtyng ardaqty aqyny!

Sóz sýleyi! Sayypqyran satiriyk! Qaytalanbas qalamger!

Ol Aytystyng tuyn jelbiretip, «Torghaydyng topjarghany» atandy.

Áserli әzilge bay әngimeler jinaqtaryn qaldyrdy.

Ádemi әnder tudyrdy.

Ázil-syqaqtyng kórigin qyzdyryp, últtyng kónilin kóterdi.

Astananyng últtyq kelbeti ýshin qajymay kýresip, Qazaq tilining qaytpas qayratkerine ainaldy.

...Ol Panteonda, ózi ardaq tútqan Ábish aghasynyn, syilasyp ótken Fariza apasynyng qasynda, basqa da túlghalardyng qatarynda jatyr.

Biraq tughan Torghayy, kiyeli Qostanayynda eskertkishi, kóshesi, mektebi bar ma? Ózi órkendeuine ýles qosyp, ghúmyryn bergen Astanada she?

«Qazaqstannyng Halyq aqyny» ataghyn iyelengen tarihtaghy 5 túlpardyng biri edi ghoy!..

70 jasyng qútty bolsyn, әigili «Áy-әy Aqyn»!

Tasqyn basylsa, halqynnyng qabaghy ashylsa - toyyng da bastalar!

Bәlkim, sening mereytoyyng halqynnyng qabaghyn ashar?!.

Úlyqbek Esdәulet, 

Aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri

Abai.kz