Senbi, 20 Shilde 2024
Ádebiyet 1647 2 pikir 27 Mamyr, 2024 saghat 15:08

Arbaghan bizdi bir siqyr...

Suret: egemen.kz saytynan alyndy

Jastar «eski» oqyrmanmen qatar «jana» oqyrmannyng da talghamyn qanaghattandyrudy qaperlerinen shygharmaydy. Kamp balalary GhTT buyny kórkem әdebiyetten góri derekti әdebiyettinemese «taza fantaziyany»hosh kóredi.

Sol sebepti postmodernistik roman men ghylymy fantastika qazdyng balapanynday úqsas. Qazaq jana romany jazylyp jatyr, osy baghytty ústanushylar shygharmashylyq tәjiriybe jinau ýstinde, biz býgin olardy oqyrman men ghylymy ortany dýrbelenge týsirgen shaghyn әngimelerinen tanysaq, erteng kólemdi janrdaghy tuyndylarymen tanys bolamyz, biraq ol búrynghy bizding kózimiz ýirengen realistik tuyndylarmen sorpasy qosylmaytyn sony dýnie bolyp tabylady.

Eger realizm degenimiz – búl «shyndyq turaly shyndyq», al, surrealizm degenimiz – búl «shyndyq turasyndaghy jalghandyq» bolsa, onda kórkem obrazdylyqtyng aqyryn bildirushilikti bireuler zamanalyq naziygórlik endi bireuler postmodernizm atandyrdy. Búl әdeby ýrdis óz kezeginde – «jalghandyq turasyndaghy aqiqat» bolyp tabylady.

Avstriyanyng eksperiymentator aqyny Ernst Yandli (Ernst Jandl 1925-2000 jj.) ózining 1966 jylghy «Laut und Luise» tuyndysynda: «Býginderi kimde-kim zamanalyq әdebiyetting joghyn týgendese ony aldyn ala dәstýrge qarsy shyghushy dep aghash atqa mingizse, kerisinshe kim jan-tәnimen ótkendi únatyp, kóbirek biletin bolsa, zamana kóshine topyraq shashushy dep әpendileu kórinetin úrda-jyq kesik aitu bar» dep jazdy.

Biz batystyq ýrdispen keyde túlghany óte-móte dereksiz formagha ainaldyryp, túlghatsyzdanyp jiberetin siyaqtymyz. Áleumettanushy Dj.Houmens «adamdardy teoriyagha oralugha» shaqyrady, bizde kommunistik iydeologiyadan bas tartqannan keyin, ózimizding tәnirshildik renktegi islamdyq kelbetimizge oraylas teoriyalardy qalyptastyrugha, alashty ony tanyp-biluge ýiretuge degen ghylymy talpynys ornygha bastady. Qazaq zamanalyq shygharmashylyq teoriyasyndaghy basty mәsele–jazushynyng individualdy shygharmashylyghy (JIYSh). Jas prozashylar men aqyndardy osy anysta qarastyrghan oryndy. Ol ýshin – últtyq әdeby proseske jýginu kerek.

Osy últtyq әdeby prosesting 4 aspektisi (filosofiya, estetika, mәdeniyet jәne óner) bar. Ony zerdeushilerding Batystaghy eng kórnektileri J. Bodriyyar (Fransiya), Dj. Vattimo (Italiya), H. Kung, D. Kamper (Germaniya), D. Bart, V.

Jastardyng әdeby әlemi

Djeyms, F. Djeymson, Ch. Djenks, R. Rorti, A. Haysen, I. Hassan (SShA), A. Kroker, D. Kuk (Kanada), M. Roz (Avstraliya).

Postmodernizmdi 1917 jyly R. Pannvisa "Europa mәdeniyetining daghdyrysy" kitabynda alghash qoldansa, al, 1934 jyly әdebiyettanushy F. de Onis "Ispan jәne latyn amerikasynyng poeziyasynyng antologiyasy" kitabynda modernizmge qatysty qoldandy. Termin biraq keng qoldau tappady. 1947 jyly A. Toynby ózining "Tarihty zerdeleu" kitabynda oghan mәdeniyettanushylyq mәn berip, endigi jerde termin din men mәdeniyettegi batys ýstemdigining óz sonyna jetuin simvoldandyrdy. Amerika dintanushysy H. Koks 70-shi jyldardyng basynda Latyn Amerikasyndaghy din problemalaryna arnaghan enbekterinde "postmodernistik dintanu" úghymyn keninen qoldandy.

Postmodernizm termiynining ayasy óte ken. Biz osy termindi әdebiyetke qatysty ghana qarastyryp otyrmyz. 20 ghasyr sonyndaghy әdebiyetke baylanysty aitylghan osy sózdi nemis tilinen sózbe-sóz audarar bolsaq «modernnen keyingi» degen úghymdy bildiredi. Osy qazirgi qazaq әdebiyettanuynda qalyptasyp otyrghan, әsirese, jastar tarapynan keng qolgha alynyp zerttele bastaghan osy әdeby baghyt qosarly: birde – ony modernge qarsy qoysaq, keleside – onyng boyynan moderndik әdeby jalghastyqty tabamyz.

Ambivalentti pikir (qaqqa jarylghan ghylymy oi) postmodernizmdi baghalauda osylaysha últ әdebiyettanushylary men synshylary arasynda oryn alyp otyr.

Negizinen últtyq prozamyzda Sattar Erubaevtyng «Mening qúrdastarym» ayaqtalmaghan romanynan bastau alyp, 1960 jylgha deyin ýzilip qalghan, al, jalghastyghyn R.Toqtarov, T.Ábdikov t.b. tarapynan tauyp, qayyra janghyrghan moderndik qazaq әdebiyetining oryn basqan POSTMODERNIZMDE ózindik erekshelik jetip artylady. Qazirgi jastar prozasy men poeziyasynda dәieksózdilik, asqan kýrdelikke toly alash jәne әlem mәdeniyetine tereng boylau, haostylyq, zamana kelbetining ortalyqsyzdanuy (ne birynghay – Batystyn, ne birynghay – Shyghystyng jetegine ilespeu), últ әdebiyetindegi «mәdeniy-ruhani» GhTT (ghylymiy-tehnikalyq tónkeris) pen aqparattyq «jarylystyn» oryn aluyn eshkim joqqa shyghara almaydy.

Endi osy saladaghy zertteuleri bizden kósh boyy algha ketken elderding ghalymdarynyng sózderine jýginer bolsaq: R.Merelmen postmodernizm mәdeniyetin «mәdeniyetpen әlsiz baylanysqan» dep ataydy. Mine, osy әlsiz baylanys key kezde eski týsiniktegilerdi jastar shygharmashylyghyna qatysty baybalam salugha úryndyryp jýr. T.Adorno bolsa, tap osyghan qatysty «adamnyng oilau qabiletin tómendetushi» degen oy aitady. IY.Berlin óz kezeginde postmodernizmdi – adamzattyng qaraghaygha qarsy ósken qisyq bútaghyna balaydy. Amerika jazushysy Djon Bart postmodernizmdi búrynghy ótken mәdeniyetting nәrin qúnygha sorushy aryq-túryq әdebiyet degen oiyn aldymyzgha kóldenendey tartady. Búny qazirgi jastar poeziyasynan «sosrealizmning poetikalyq nәrin qúnygha sorushy aryq-túryq әdebiyet» degen pighylda Múqaghaly men Tólegendi izdegender tanytyp otyr.

Ihab Hassangha jýginer bolsaq, әdebiyettegi postmodernizmge arnalghan 1982 jylghy «Orfeyding jiliktenui» enbeginde osy baghytty burlesk, grotesk, fantastika taghy da basqa әdeby forma men janrlardan qúrylghan antiformadan túratyn, boyyn zorlyq-zombylyq, essizdik, aqyrzamandyq jaylaghan antiyәdebiyet dep ataydy. Qazaq modernizminde Tólen Ábidikovting «Tozaq ottary jyltyndaydy» hikayaty kenestik dәuirdegi últ tirligin fantastikalyq groteskimen bergen bolatyn. Býgingi últ tirligin Talghat Kenesbaev "Aqqudyng ólimi"minihikayatynda aqyrzamandyq sarynda keskindep otyr.

Marksting azghyndanghan ilimimen ulanbaghan Kishi buyn «Álem degenimiz –mәtin» dep tanidy. Jazushy ózi jazyp otyrghan janrynyng zandylyghyna say, ótken men býgindi jalghap, oy qisyndandyru, yaghni, diskurs (latynsha discurs – «logikalyq// qisyn») arqyly bayandalushy tarihtyng tórkinin týstep tany alady.

Shyndyq bolmysqa týrki tórkindi «poetikalyq oilau» negizinde sana týkpirindegi týisik arqyly qol jetkize alugha bolatyndyghyn eng alghash jastar prozasy bizge tanyta bilip, әlemdi – haos, al, sol әlemdi tanushy adam sanasyn retke keltirilmegen ýziktilik (fragmenttik) týrinde úghyndyratyn «postmodernistik sezimtaldyq» anyqtamasyn qalyptastyrdy. Aramyzdan erte ketken aghamyz Ámirhan Balqybekting “Qasqyr Qúday bolghan kez” tuyndysy men Tynyshtyqbek Ábdikәkimúlynyng «Qaz-saqanqymasy» qazaq postmodernizmning teoriyalyq irgetasy sanalady. Ári osy baghytta – Áuezhan Qodar, Serikbol Qondybay men Talasbek Ásemqúlovtar talay dýnie tyndyrdy.

Marksting azghyndanghan ilimimen ulanbaghan Kishi buyn «Ádebiyet pen ghylym degenimiz – Metamәtin» dep tanidy. «Postmodernistik enshi nemese jazmysh» degenimiz postmodernizmdegi metaәngimelerge kýmәnmen qaraushylyq. «Metamәtin» (al, sonymen birge osy úghym-týsinikten tuyndaghan: «metahikayattau», «metaәngime», «metadiskurs») últymyz ýshin ózgege ketken esemizdi aqtaytyn ózgelerding jazghandaryn joqqa shygharatyn dindegi, tarihtaghy, ghylymdaghy, psihologiya men ónerdegi kez kelgen alashy «týsindirmeler jýiesi».

Búryn qoghamdaghy qazaq aqyl-oyynda “túraqty” Batys pen Shyghys jazyp-syzyp bergen ýlgi saltanat qúryp kelse, endi «zamanaqyrteoriyasyna» negizdelgen «túraqsyzdyqty izdeu»postmodernizmi jastar tarapynan ómirge kelip otyr. Búl qazaq әdebiyetining ózindik bir ereksheligi bolyp tabylady.
Jastardyng osy «túraqsyzdyqty izdestiruleri» keybireulerdi qatty sastyrady. Ádebiyetimizdegi modernizm jastary (1960-1990 jj.) «kenestik týrki dýniyesindegi haos, nigilizmnen... aulaqtap, shygharmashylyqta ruhaniy-mәdeny tynshu tabu ýshin» belgili bir dengeyde orystyng otarshyl iydeologiyasy jylymyq tughyzyp, týrkilerge ayarlyqpen býiregi búrghansityn «metahikayattaudyng bedeline jalghandyghyn bile túra kóbine arqa sýiese», azattyq dәuirinde әdebiyet esigin ashqandardyng postmodernistik metahikayattaulary mýldem bólek. Kóp qalamgerimiz orys tildi, euro dildi boludy biylik qalaghan qoghamnyng әlsizdigi men mәnsizdigin parodiya formasynda dәleldep shyghudy maqsat tútady. Qazaq tarihynyng shynayy mәnisin tanytuda qalamgerler postmodern ýlgisin óz metamәtinderinde týrli qyrynan dekonstruksiyalap tútynyp jýr.

Orystyq jәne kenestik estetikalyq ólshemderding jastarda úshyraspauyn qazaq әdebiyetining basty qúndylyghy dep úghynghanymyz jón.

Marksting azghyndanghan ilimimen ulanbaghan Kishi buyn «Óner degenimiz – Pop-art pen konseptualizm» dep tanidy. Búrynghy ónerde 70 jyl biylik qúrghan orystyq estetikalyq ústanymdar men qazaqqa tanylghan kenes adamynyng etikalyq tújyrymdamasyn (onyng býgingi qazaqstandyq últ týrindegi janghyrghan formasyn) postmodernizmge býiregi búratynbeyneleu óneri men әdebiyettegi alashtyq konseptualizm kelmeske ketirude. Batys – «óz ótkenine» topyraq shashsa, bizde – «kenestik kezenge» topyraq shashu oryn aluda. Qazaq rop art-y óner salasyndaghy – qazir últtyq dәstýrdi orys tildiler tarapynan mansúqtau («Qayrat – chempion» sekildi filimder t.b.), al, olar óksy armandaytyn kenestik dәuir (nemese bir sausaghyn býgip iske asyrudy armandaytyn alashty últy retinde joydy maqsút tútqan “orysәleminin” qazaqstandyq ýlgisi) – qazaq tildiler tarapynan mansúqtalatyn búqaralyq qúbylysqa ainaldy. Búnyng barlyghy da qazaq әdeby postmodernizminde kórinis tauyp otyr. Postmodernizmdegi «Tabylghan ghalamzat» tәsilin qazaq әdeby prosesine jetektegen tazyday angha qosar bolsaq, «úrlanghan nysan» termiyni aldymyzdy kes-kesteydi. Búryn jazugha bolmaytyn, aitugha bolmaytyn alashtyq tyiymdyq tabular endi әdeby shygharmalarda boy kórsete bastady.

Batysta fransuz «jana romanisteri» óz tuyndalary boyyna joqtan ózgeni engizse, bizding neoromanshylar basqa mәdeniyetke tәn týrli úghym-týsinikterdi qazaqilandyryp qoldanudyng retin tauyp, jónin keltirip otyr.

Ótkendi ansau, eski mәnerde janasha oy tolghaushy keri qúbylys –postmodernistik TMD-lyq kollajdaudan túratyn (qazaqstandyq últ iydeyasyn kókke kóteretin) Sos-art biylik ústanghan kýmәndi baghyttyng orys tildi qazaq әdebiyetindegi orys әlemi mәdeniyetin hoshtaudyng konseptualizmdik ústanym bolyp tabylady.

Qazaq tildi qogham men orys tildi qoghamdy jaqyndastyramyn deuding bos tirlik ekenin qazaq postmodernisteri óz tuyndylaryna arqau etip otyr. Toleranttyq úghymy olar tarapynan parodiyagha ainaldy.

Osy túrghyda agha, orta jәne ini buyn arasynda poststrukturalistik syny pafos oryn alyp, orys ýstemdigi qalyptastyrghan "metafizikalyqqa" týbegeyli oppozisiyadaghy «sebeptilik», «aqiqattyq» jәne «ózindik kelbettik» qaghidattarynan túratyn rasionaldylyq kishi buyn ókilderi ýshin býgingi qazaq qoghamynda últty shetqaqpaylap, ózgening shashbauyn kótergen biylikting tirligi qazaq dildi parasat kenistigining adymyn ashtyrmaytyn "dogmatizm pәrenjesi" týrilip, miylety "aqyl-oy imperializmi" oqyrman tarapynan qoldaugha ie boluda.

Osy rasionaldylyq búrynghyday әr ghalym әrqily úghyndyratyn әdeby terminderding jeteginde ketpey, kez kelgen tuyndy boyynan «sebeptilik», «aqiqattyq» jәne «ózindik kelbettik» qaghidattary basshylyqqa alynatyn «mәdeny kodty» izdestiru prosesin tudyrdy. Alashtyng "aqyl-oy imperializmi" endigi jerde ózimen sanasudy biylikke de, ózge dildi, ózge tildi qazaq qoghamnyng ókilderine tana bildi. Oghan әdebiy-mәdeny «Qa-yyrhan» men «Shynghyshan» konsepsiyalary arasyndaghy "dogmatizm pәrenjesi" kuә.
Eki ústanymdy ústanushy top ózining "dogmatizm pәrenjesine" tas qymtay býrkenip alghan. Álem tarihyndaghy erek túlghalar (Ghúmar, Gilgemesh jәne Qorqyt) alashtandyryluda. Biz búghan mәdeniy-ruhany kenistigimizdegi Alashtyng "aqyl-oy imperializmi" arqyly qol jetkizip otyrmyz.

Qazaq jastar poeziyasy «qasqyrgha – shylym shekkizip», «týlkige – sharap ishkizip» jana postmodernistik sóz saptamdy ómirge әkeldi. Óitkeni, jastardyng kóbisi demesek te, biraz bóligi ózine deyin qazaqta eshkim jazbaghandy jazyp, janany ómirge әkeluding jolynda esi ketip, avtomatty hat formasyna jýginip, «shizoanaliyz» ruhyndaghy «kenestik dýniyetanymdy tastalqan etu» men «jappay әshkerleudi» qolgha ala bastady. Búlay deytinimiz – realizmning abaqtysyna jabylghan sóz tútqyn, onyng ruhy solghyn, eger ony agha buyn men orta buynnyng key bóligi qamap ústap otyrghan shygharmashylyq qamaqtan shygharar bolsaq, últtyq disurs óz basyna bostandyq alyp, ózining jana formasyn aishyqtay alady.

Marksting azghyndanghan ilimimen ulanbaghan Kishi buyn kóbine «Ádebiyet degenimiz – «Avtor ólimi» jәne intermәtin» dep úghynady. Realizmnen aulaqtaghan sayyn Ádebiyet «dәieksózdik әdebiyetke» ainalady. Avtorlar «ózgening sózin»: dәiek sóz, alluziya, reminissensiya arqyly
oyyngha ainaldyratyn intermәtindemelikting alanyna ainaldyrady. Biz onyng belgili bir jas qalamgerding tuyndysynda barlyghyn birde angharsaq, endi birde angharmay qalamyz. Basqasha aitar bolsaq, avtorlargha óz tarapynan búryn bolmaghandy boldyrghan siyaqty kóringenimen, oqyrman onyng mәdeny kodty ózgertip, jana qyrynan qalamgerlik kәdesine jaratqanyn sezip otyrady. Sentondyq (dәieksheli sóz aishyghy) belgili bir sóz saptam óz boyyna әdebi, filosofiyalyq, foliklorlyq jәne taghyda basqa tuyndylardaghy ýzikterdi siniredi.

Avtor ózining toryn qúryp, órmekshidey tyghylyp qalady da, shybyn keyip oqyrman ol qúrghan tordan qútylugha jantalasyp, qosar avtorlyq ómirge keledi.

Qoghamdy móldir til jәne taza tarihnamalyqtyng sintezining iyerarhiyasy arqyly parodiya, satira, yumor, ironiya formasynda belgili bir mәdeny sikl ayasynda tәn men jannynarasyn, ómirlikpentildiktirshiliktinarasyn, mәtin men oidyng arasyn bólip túrghan mәdeniyetting pәrenjesin kerek qylmay tastaydy.

Búryn biz (oqyrman) realistik әdebiyetting avtorlarynyng aitqan oiyn qapysyz úghynyp, qalamger oiyn qaytalap shyghatyn «әdeby toty» bolsaq, endi «qosar avtorgha» ainalyp otyrmyz. Búnday әdebiyetke ótu – «avtor ólimin» tudyrdy (postmodernizm teoriyasynda R.Bart engizgen termindi óz әdebiyetining mәnisin ashu ýshin qazaq ta qoldana bastady). Búl úghymnyng biz ýshin bildiretini últtyng oqyghan-toqyghany mol bilikti de, ziyaly әr oqyrmany avtor dәregeyine deyin kóterile alyp, jetpegen jerin jetkizu stilistikalyq amal-tәsilining pyraghyna minip, eshkimge jaltaqtamay, tuyndygerding oiyna kelmegen iydeyalardyng jalauyn jelbiretip, mәtinge kez kelgen oidy qosaqtap,
qayyra jazyp, óz oiyn shekteusiz aita biluding zandy qúqyghyna ie bola alady. Milorad Pavich ózining «Hazar sózdigi» (әieldik núsqasy) mәdeniy-tanymdyq romanynda mynanday dәieksózdi keltiredi: «Bizding әrqaysymyz óz oiymyzdy búghaulanghan maymylday aldymyzgha salyp seruendetemiz. Eger kitap oqityn bolsang tap osynday biri – ózindiki, ekinshisi – ózgeniki bolyp tabylatyn eki meshinmen istes bolasyn. Nemese isting búdanda soraqysy bir maymyl men bir qorqau shie bórining qyspaghynda qalar bolsan. Kózing tas tóbene shyghyp, qaysysynyng qarnyn qalay júbatudyng jolyn izdep basyng dal bolady. Óitkeni, olardyng әrqaysynyng talghamy әrqily…».

Biz qazaq oqyrmany – qalmagerdi de ózimizdi de: birde meshinge, birde qasqyrgha ainaldyra alatyn dәregeyge jettik. Búnymyz kóp jaghdayda qalamgerge únamaydy. Áriyne ózin arystan sanaytyndardyng әldebir oqyrman tarapynan ne meshinge, ne bolmasa, shiybórige ainalghysy kelmeydi. Búl degeniniz endi qazaq әdebiyetining esigin qaqqan shaqyrusyz qonaq – «avtor ólimi» termiynine degen qarsylyq. Qazaq әdebiyetindegi tuyndy degenimiz jeke shygharmashylyq túlghanyng isi emes, onyng ómirige keluine júrttyng bәri at salysatyn «jalpygha ortaq hat». Tipti biz bir auyzdan realistik tuyndy dep moyyndaghan «Abay jolyna» últtyng týrlinshe pikir aituy ony «alashi» mәngilik tuyndygha ainaldyrdy. Abaydyng sýiikti jary – әmengershilikpen alghan – inisi Ospannyng jesiri Erkejan, al, Qodardyng óz tughan kelini – Qamqamen kónil qosqan tarihy shyndyqtyng ornyn kórkem shyndyqpen órilgen Áygerim men Qúnanbaydyng zúlymdyghynyng «avtorlyq maskasynyng dogmatizmi» basty.

Múhtardyng qalamgerlik erligi últyn danyshpannan joghary qoya otyryp, әlem әdebiyetinde bolmaghan jeke túlghagha arnalghan epopeya jazuy. Marksting azghyndanghan ilimimen ulanbaghan Kishi buyn «bizding tirshilik keship jatqan qoghamdaghy ómirdi әdeby túrghydan – ironiya, “pastiysh”(ital. pasticcio – ózge tuyndylardan qúrylghan stilidengen popurriy)» dep úghynady. Jastar ýshin últtyq ómir degenimiz jeketúlghanyng ghúmyryndaghy metamәtinning tastalqandanu jaghdayaty. Olar ústanghan estetikalyq әdis realistik boyamasyz – «ómirdi qalay bolsa, solay beru». Biraq osy rette posmodernistik parodiya «qosar kodtylyqty» iyelenedi. Qazaq әdebiyetine parodiyalaudyng ózdik ereksheligi pastishti biz birauyzdan realistik qalamger dep tanityn Dulat Isabekov «Eskertkish», «Sosializm zanghary» әngimelerimen engizip, Beyimbet Maylinning moderndik metaәngimeleuin últtyq anysta janghyrta bildi, keyin osy baghytta kólemdi janrda Jýsipbek Qorghasbek «Premier-ministr» hikayatymen tolyqtyrdy. Dulat Isabekov pen Jýsipbek Qorghasbekter qazaq postmoderndegi shaghyn jәne orta janrdaghy
«pastishtin» atalary. Osy qos qalamgerden bastau alghan klassikalyq ýrdis jastar arasynda keng qoldau tauyp otyr. Umberto Eko jәne Edoardo Sangviynetiylermen birge «63 tobyn» (“Gruppo 63”) qúrghan italiylik filolog Andjelo Gulielimy (Angelo Guglielmi): pastish – bir mezette әri fantaziya, әri parodiya, ne bolmasa avtoparodiya degen oy aitady. Biz klassikalyq Beyimbet tuyndylarynan qay jerde avtor bayypty oy aityp túr, qay kezde ómirdi keleke etip túrghandyghyn úghyna alsaq, keybirde jastarda parodiya qayda shynayy mәtin qayda ketkenin aiyra almay dal bolyp qalatynymyz da jasyryn emes. Búl kemshilik emes, qazaq postmodernindegi avtorlardyng óz oqyrmanymen «tyshqan men mysyq» oinaghan qalamgerlik qalamynyng quaty.

Postmodernde basty orynda әlemge, yaghni, aghylshyn, ispan jәne fransuz tildi ortagha tanylu basty orynda túrady. Qazirgi jastar óz tuyndysyn agha jәne orta buyn ókilderindey orys tiline audaryluyna qúlshynysty emes.

Búrynghy taptauyryn sujetter men amal-tәsilderdi ironiyalyq anysta qoldanuda jas qalamgerler aldaryna jan salmauda. Hattyng kópdengeyligi degenimiz – ary oqysang – realizm, keri oqysang – modernizm tóbe kórsetetin postmoderndik oqyrmandyq oqu tiypi. Búlaysha әdebiyetti mәdeny dәieksózge mýsheley, jiliktey oqu, әri onyng boyynan belgili bir әdeby baghytty izdestiru jastar tarapynan ómirge keldi. Búghan quanuymyz kerek.

Qazaq negizinen erkekti europasha abyroyyn ashyp jalanashtandyrmay: sypaygershilikpen boyyna bórik kiygenderding barlyq qasiyeti syiyp ketetin bir ghana – «qamshy» mәdeny kodynyng boyyna bәrin syidyrghan. “Áyelder haty” úghymy qazaq әdebiyetinde dauly dýniye. Ony bar dep te aitugha bolady, joq dep kesikti jauap beruge bolady. Osy ekeuining birin aitugha eshkimning jýregi daulap bara qoymaydy. Kimning artynda talay arularymyz túrghan óner ólkesinen bir terminning mәnin asham dep ózine jau tauyp alghysy keledi deysin!?

Biraq Batysta osy baghytta aty aighaylap, ataghy әlemge jayylghan búrymdylar Yu.Kristeva, L.Irigarey, E.Siksu tarapynan jazylghan europalyq dәregeydegi klassikalyq enbekter bar. Orys tildi qazaqtar slavyandyq ruhtaghy T.Tolstaya, N.Gabrielyan, M.Golovaniyevskaya, L.Uliskaya, V.Tokareva, N.Iskrenko, V.Narbikova jәne taghy basqa TMD «әieldik hattyn» egelerining tuyndylarymen jaqsy tanys. Orystildi qaryndastarymyz nemese otandastarymyzdyng biri: «men orys tildi qazaq әdebiyetindegi “әielder hatynyn” negizin salushymyn» dep aidy aspangha shygharsa oghan esh tandanugha bolmaydy. Biraq biz ýshin últtyq postmodernizmizdegi әiel men erkek qalamgerdegi stilidik bir aiyrmashylyq: alghashqylarynda – sentiymentaldy-parodiyalyq basym bolsa, songhylarynda – bәrin teristeushi parodiyalyq basty orynda túrady. Biz – jynystyq bólinushilikti ala qoydy bóle qyrqu dep tanimyz. Álemdik әdeby proseste Mәdeny jәne Diny bólinushilik oryn alghanymen, jynystyq bólinushilikke oryn joq.

Asylzat Arystanbek pen Indira Kerey tuyndylaryn qolgha alghan kezde oqyrman boyynda ot sezim oinaqtap, «mәtin toyaty» saltanat qúrady. Tek tәnning ghana emes, jannyng da «mәtin toyaty» bar ekenin esten shygharmauymyz kerek. Qazaq – qay kezde bolmasyn basty oryngha «mәtin toyatyn» emes, «estetikalyq lәzzatty» qoyghan últ. Osy «estetikalyq lәzzatty» jastardyng oqyrmanmen sanasyn sandaltatyn intellektualdy oiynynan tabamyz.
Qazir jastar prozasynda boy kórsetip jýrgen әdeby keyipker harakterining әdeby kenistik pen uaqyttyng boyyna sinisip joghalyp ketuin onyng ornyn avtorlyq әleumettik jәne psihologiyalyq anystaghy avtorlyq personajdyng basuy tosyn sipat ekeni dau tudyrmaydy. Aghylshyn jazushysy әm әdebiyettanushysy Kristina Bruk-Rouz «dәstýrli harakterdin» kýireuge úshyrauynyng basty-basty bes sebebin aldymyzgha tartady: 1) «ishki monolog» pen personajdyng «oyyn oqu» jәne basqa amal-tәsilderding daghdarysy; 2) burjuaziyalyq qogham men ol tudyrghan romannyng kelmeske kete bastauy; 3) tarih sahnasyna BAQ әser etuimen «jasandy foliklordyn» shyghuy; 4) estetikalyq jalanashtyqtyng ómirge dendep enui «kliptik oilau» tiypindegi «tanymal janrlardyn» bedelin ósiredi; 5) realizmning HH ghasyrdyng essizdik pen zorlyq-zombylyqqa toly barsha amalyatyn barlyq qyrynan bere almauy.

Olar qazaq qoghamyndaghy «kishkentay adamdardyn» tragediyasyn keng auqymda «әldebir azamattyq mәrtebege iye, әleumettik jәne psihologiyalyq kýrdeli tarihy bar» qaytalanbas jeke túlgha arqyly emes, ózining qogham turaly jeke bastyq týsinigin personajdary boyyna syidyryp beruge talpynys jasaydy.
Qazaq jana romany boyyna barsha janrlardyng sintezin, últtyq mәdeniyetimizding barlyq qúndylyqtaryn syidyrghan jana tiptegi әdebiyet retinde realizmnen boyyn aulaqqa salghan tehnologiyalyq janghyrghan alash әlemin basqa qyrynan tanytatyn sony dýniye. Biz qazir jananyng ómirge kelui jaqynday týsken «óliara әdeby dәuirde» tirshilik keship jatyrmyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1306
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2047
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090