1-2-suret: Han Kene sarbazdarynyng ziraty

3-suret: Han Kene sarbazdarynyng ziraty tabylghan sәt. (Onnan solgha qaray): aqyn Úlarbek Dәleyúly, aqyn Ahat Áshuúly, Jarylqasyn Satybaldy

4-suret: Qorym basynda aruaqtargha baghyshtap qúrban shalynghan sәt.

5-suret: Baluan Sholaq әn arnaghan Ghaliya súludyng ziraty

6-suret: Ghaliya ziratynyng tabylu sәti. (onnan solgha qaray): Ahat Áshuúly, Úlarbek Dәleyúly.

7-suret: Shota Uәlihaenov jasaghan "Kókbel" ziratynyng bolashaq jobasy

8-suret: Baluan Sholaq әnge qsoqan Ghaliya

Astana qalasyndaghy eski qorymnan Han Kene sarbazdarynyng ziraty tabylghadyghy jayly búghan deyin eki maqala jariyalaghan edi (http://old.abai.kz/node/40670, http://old.abai.kz/content/ba-ad-rler-korymy-astana-tarikhynyn-tamyry). Han sarbazdarynyng qabirine qatysty ekinshi bir taraptan taghy maqala kelip týsti. Eki jaqqa da sóz bere otyryp, qúlyptastar tóniregindegi әngimege oqyrman óz bagha berer dep oilaymyz.

1-2-suret: Han Kene sarbazdarynyng ziraty

3-suret: Han Kene sarbazdarynyng ziraty tabylghan sәt. (Onnan solgha qaray): aqyn Úlarbek Dәleyúly, aqyn Ahat Áshuúly, Jarylqasyn Satybaldy

4-suret: Qorym basynda aruaqtargha baghyshtap qúrban shalynghan sәt.

5-suret: Baluan Sholaq әn arnaghan Ghaliya súludyng ziraty

6-suret: Ghaliya ziratynyng tabylu sәti. (onnan solgha qaray): Ahat Áshuúly, Úlarbek Dәleyúly.

7-suret: Shota Uәlihaenov jasaghan "Kókbel" ziratynyng bolashaq jobasy

8-suret: Baluan Sholaq әnge qsoqan Ghaliya

Astana qalasyndaghy eski qorymnan Han Kene sarbazdarynyng ziraty tabylghadyghy jayly búghan deyin eki maqala jariyalaghan edi (http://old.abai.kz/node/40670, http://old.abai.kz/content/ba-ad-rler-korymy-astana-tarikhynyn-tamyry). Han sarbazdarynyng qabirine qatysty ekinshi bir taraptan taghy maqala kelip týsti. Eki jaqqa da sóz bere otyryp, qúlyptastar tóniregindegi әngimege oqyrman óz bagha berer dep oilaymyz.

Tómendegi materialdy jәne fotosuretti jiberushiler Han sarbazdary ziraty jayly әngime nasyrgha shapsa, qolymyzdaghy ózgede búltartpas dәlelderdi jariya etuge dayynbyz dep otyr.

Abai.kz

Búl maqalany oqushylar nazaryna men – qazaq aqyny, tarihshy, arab, shaghatay tilderining mamany Úlarbek Dәleyúly mynany ashyq mәlimdeymin:

IYesiz, súrausyz, joqtausyz, qarausyz jatqan búl Qaraótkel qorymyn (naqty tarihy atauy «Kókbel» zirattyghy) qamqorlyghyna alyp, qorshap, qanghybastardan, nemese bógde niyetti sýmelekterden saqtap kelgen Astanalyq «Ruh» qory bolatyn. Ol qordyng qúrylyp, júmys jasay bastaghanyna da 10 jyldyng jýzi bolypty. Sol qordyng  basynda marqúm, jazushy Ásken Nәbiyev jәne memleket qayratkeri, aqyn Kәkimbek Salyqov, Eltanba avtory arhiytektor Shota Uәlihanov (zirattyng qorshau, qorghau jobasyn bekitken Imanghaly Tasmaghambetov), kәsipkerler Abay Naymanov pen Mikail Guseriyev, ghalym Marat Ábsemetov («Ruh» qorynyng tóraghasy), «Ruh» qorynyng mýsheleri - Kairdegi Ál-askar uniyversiytetining týlegi, agha-súltan Ibray Jayyqbaevting tikeley úrpaghy, shyghystanushy-ghalym Marat Smaghúlov, kәsipker Salman Guseriyev jәne arab tilining mamany, Stambul uniyversiytetining týlegi Jarylqasyn Satybaldin qatarly adamdar bolatyn.

Qazirgi enbekting bәri solardyng moyynynda.

Al, múndaghy eki mynnyng ýstindegi qúlyptastaghy jazulardy audaryp, bir jarym ay boyy ystyq kýn astynda, janbyr arasynda, tipti, key kýnderi mola basyna týney jatyp, audaryp, hatqa týsirgen osy joldardyng avtory Úlarbek Dәleyúly men Ahat Áshuúly bolatyn.

Tauarihtyng 2012 jyly 27 mausymynda, týsten keyingi saghat 14:35 te biz adam ayaghy baspaghan osy qúlpytastardyng keudeden ósken shóbin shauyp, topyraqqa tizeden kirgen eskertkishti arshyp, oqyp shyqqan edik. Sol kýnning fotosy hәm viydeo jazbasy bizde әli saqtauly túr. Óitkeni múnda jatqan barlyq aruaqtardyng qúlpytasyna olardyng kim ekeni jayly mәlimet arab qarpimen, shaghatay tili ýlgisinde tanbalanghan eken.

Búl jayynda sol kezdegi parlament mәjilisining deputaty, jazushy Jarasbay Sýleymenov Qazaq elinen quanyshty sýiinshi súraugha maqala dayyndaghan da bolatyn. Biraq, jogharyda aitylghan «Ruh» qorynyng basynda, at ýstinde jýrgen azamattarmen aqyldasa kelip, «Kókbel» ziratyna jerlengen úly adamdar ensiklopediyasyn» dayyndap, Kenesary han sarbazdarynyng Aqmola bekinisin qalay shapqany, 200 sardardyng qalay shahit keshkeni, olardy polkovnik Shubinnyng aldap, qaqpangha qalay týsirgeni, әsilgi Aqmola men qazirgi Aqmolanyng naqty orny qay jerler ekeni jayynda Resey múraghattarynda saqtalghan naqty qúndy derekter arqyly sýbeli kitap dayyndap, kólemdi de úlaghatty enbegimiz arqyly Úly Qazaqiyadan sýiinshi súramaqqa dayyndalyp jýrgen bolatynbyz.

Sóitsek, «Ájeptәuir әn edi, púshyq kelip býldirdi» degen ataly ajua sózding aqiaqaty taghy bir qaytalandy.

Respublikagha aty-jóni belgisiz, әldebir «Jas azamat» degen úiym sol qúlpytas tabylghannan keyin tura 11 aidan song biz salyp ketken sony soqpaqpan, jogharyda atalghan aghalardyng (Abay Naymanov, Mikail Guseriyev) qarjysymen salynghan, qara may tóselgen danghyl jolmen baryp, әlemge jar salyp, dayyn enbekke ie bola ketui kýlkili hәm úyatty iske ainaldy. Qayghyny nemese, sol siyaqty qaraly sәtterdi uaqyt úmyttyrar, biraq masqarany, úyatty, satqyndyqty eshnәrse úmyttyra almaytyny tarihtan ayan..

Al kózqaraqty oqyrmangha Ahat Áshuúly ekeumizding audarmamyzdy bereyik:

1-jol: Erejep aiynyng songhy orazasynda

2- jol: 1838 jyl Sarmyrza

3-jol: Qaruly kýparlar qolynan

4-jol: jekpe-jekte shahiyt... Sarjan ókili

5-jol:50 jasauyl...  Aqmola...

6-jol: Hannyng ókili tóreler 200 sardar

7-jol: kóshti Alla taghala shahiyt

8-jol: terding janyn jannattyn...

Qúlpytastyng sol jaqtaghy tiginen jazylghan jazuda «Imanqúl,  ruy – Qarakesek» - degen sóz bar. Múnda kóp nýkte qoyylghan jerlerdegi jazular sonshama alys uaqyttar ishinde kýn qaqtap, jel mýjip óship ketkeni ókinishti.

Búl jerde basyn ashyp alatyn bir jayt –  Kenesary Sarbazdarynyng arughay men qúlpytasy mening de, olardyng da iyeliginde emes. Tek, naqty enbekting aqtalyp, ter tókken adamdardyn, bir jarym ay boyy kóz mayyn sarqyp, júmys jasaghan bizderding enbegimizdi iyelep ketkisi kelip, әri audarmalardy ótirik jasap jýrgen búl «ghalymdardyn» qanday niyeti baryn biz týsine almadyq.

Bizge kuәger bolugha «Ruh» qorynyng azamattary men jәne atalmysh qormen  jasalghan kelisim-sharttar, sol zirat qaqpasyndaghy kireberiste shyraqshy bolyp jýrgen Qúrban esimdi qariya, bizge kelip audarma jasaugha kómektesken Euraziyalyq uniyversiytetting studenti Úmtyl Zaryqqan.... t.b, sanap tausyugha bolmaytyn adal kuәler aldynda, olardan da ardaqty, olardan da Úly kuә – Jaratushy iyemiz ben biz baryp omyraudan ósken shalghyndy shauyp, bir apta boyy ýlkeytkish linzamen kóz mayyn tauysyp oqyp, jasaghan qyzmetimizdi kórgen sol Kenesary han sarbazdarynyng úly aruqtary kuә.

Búl jerde jatqan úly aruaqtardy tizbeley bersem әngime tym úzap keteri sózsiz. Tek qana bir maqtanugha, quanugha túrarlyq taghy bir janalyq – osy zirattyqtan Baluan Sholaqtyng Ghaliyasynyng da qabirin tauyp, qazirgi hatqa týsirge bolatynbyz. Búl janalyq jayly maqala ghalym – Marat Ábsemetovting sýiinshileuimen sol jyly «Egemen Qazaqstan» gazetine shyqqan edi.

Sol kezde Ghaliya Tileuqyzynyng ziratynyng tabyluy Últtyq múraghatymyz ýshin de, jalpaq qazaq dalasy ýshin de ýlken janalyq boldy. Qúlpytasqa: «1922 jyly 23 aprelide. Ruy Qalybek. Ghaliya Ghalyjamaghaty Tileuqyzy 48 jasynda fәniyden baqigha rahat ailady. Alla Taghala rahmet ailap, janyn Jәnnattan ailasyn. Alghandary әruaghyna bir dúgha etkizdi», – dep Shaghatay tili ýlgisinde tóte jazumen tanbalanghan. Eskertkish tasty Ghaliyanyng kýieui Ghaly Qúraqbaev ornatqan. Sol kezde zirattyng orny túraqtalyp, fotogha týsirilgen bolatyn. Qazir bizde onyng barlyq qújaty da saqtauly.

Kezinde Kokumova Kamilya Kabepovna degen apamyz «eskertkish qorghau bastyghymyn» – dep qúrylys bastalar aldynda «Ruh» qory shalyp otyrghan qúrbandyq maldy soyghyzbaymyn dep shu kóterip, әkimshilikting bergen ashyq rúqsatyna qaramastan ziratqa restavrasiya jasaugha talay kedergi jasady.

Kokumova әkimshilikten birneshe million aqsha bólgizip, zirattaghy tastardy bireulerge ótirik oqytyp, nәtiyje shyqpaghannan keyin bizden –  Dәleyúly Úlarbekten jәne Áshuúly Ahattan  jýrek qanymen, hisapsyz kóz mayymen okylghan naqtyly audarmalardy satyp almaqshy bolghany óz aldyna bir әngime. Oghan kuәger «Ruh» qorynyng kizmetkeri, sol «Kókbel» zirattyghynyng shyraqshysy Qúrban aqsaqal. Keyin jaz boyy býkil gazetterge barlyq mәrtebeli júmysty ózi jasap, ózi tyndyrghanday bolyp jariya etken edi.

Qysqasy, osynau úly mәrtebeli aruaqtar aldyndaghy kedergisi de qaupi de kóp atqarylghan hisapsyz sharuanyng jilik mayyn sorugha dәmeli kóptegen qúrtshabaqtar men úsaq shiyebóriler qara búlttay qaptap ketti. Býkil baspasózde, teledidar, sayt betterinde sýiinshi súraghan habarlar bas ainaldyrar dәrejege jetti.

Biz búl jerde Úly Jaratushy Alla men Aqmola bekinisin qangha bóktirip, orys otarshylaryn qoyday bauyzdaghan, sol arqyly osynau úly dalagha ruh syilaghan úly babalar aldyndaghy aqiqatty aitugha niyet ettik. Óitkeni, Allanyng bir esimi – Aqiqat! Qiyanat aldynda tózip túra almaytyn aqyndyq hәm qazaqy namys qolgha qalam aldyrdy.

Aldaghy uaqytta olardyng  myna maghan, Úlarbek Dәleyúlyna aitar uәji bolsa kez kelgen baspasóz arqyly ashy shyndyqty aitugha, әdilet alanyna aq jamylyp shyghugha әzirmin!

Áli ashyqqa shyqpaghan, esh jerde aitylmaghan, kórsetilmegen ýshinshi bir ýlken fakt әli mening júmys kompiuterimde ózining ashyqqa shyghar uaqytyn kýtip jatyr. Kelesi kezekte ol jayynda búdan da keleli sózimdi osy sayt arqyly oqyrmandaryma jetkizetin bolamyn.

Óitkeni, Bәrinen de Qúdiretti Alla men sol sәtte týsirilgen, hatqa týsken, Múraghatqa saqtalghan barlyq dәlel-fakytter meni eki dýnie de qorghaydy!..

Úlarbek Dәleyúly

Astana qalasy

Abai.kz