Júma, 19 Shilde 2024
Anyq 1346 3 pikir 29 Mamyr, 2024 saghat 20:27

Ýkimetting jalghan jauaptary qashan tyiylady?!.

Suret egemen.kz saytynan alyndy

Býgin QR Parlamenti Mәjilisining jalpy otyrysynda Mәjilis deputaty, «Aq jol» fraksiyasy mýshesi Qazybek Isa QR Premier-ministri Oljas Bektenovke Ýkimetten keletin deputattyq saualdar jauaptarynyng jalghandyghy men jaltarmasy turaly mәsele kóterdi.

QR Premier-Ministri Oljas Bektenovke!

Qúrmetti Oljas Abayúly!

Parlament deputattary halyqtyng zar-múnymen talaby oryndaluy ýshin ýkimetke deputattyq saualdar joldap jatady. Al ýkimetten kelip jatqan jauaptardyng sapasy qanday?

Kóptegen jauaptar shala bolyp, qate keledi. «Men ne deymin, dombyram ne deydi?» degendey, keyde mýlde búrmalanghan jauaptar kelip jatady...

Ýkimetten kelgen keybir jauaptardy oqu ýshin aldyn ala qan qysymynyzdy ólshep, qalypqa týsiretin dәri-dәrmeginizdi dayyndap almasanyz, ózinizge óte qiyn bolady...

Ýsh jyl búryn Ýkimet basshysy «memlekettik organdarda memlekettik tilding qoldanyluy 93 payyz» dep jazghanda, baqyttan basymyz ainalyp, qúlap qala jazdaghanbyz… «Premierding shala jauabyna tolyq jauap», - dep ekinshi ret saual joldaghanbyz.

Jaqynda biz mәslihat deputattarynyng mәrtebesin aiqyndau turaly Ýkimet basshysyna deputattyq saual jasadyq.

Onda: Konstitusiyada mәslihatty әkimdikke tәuelsiz etip, biylik tarmaqtarynyng tendigin jasau qajet!» - dep mәlimdegenbiz.

Al endi jauaptyng siqyn kóreyik:

«Mәslihat deputattaryna jergilikti budjettik komissiyalardyng qúramyna kiru qúqyghyn beru úsynyldy», - deydi bәrin birden jarylqap tastaghan siyaqty...

Al jergilikti budjettik komissiya qúru onsyz da mәslihat deputattarynyng qúzyretinde boluy kerek, oghan әkimderden rúqsat súraudyng qajeti joq.

Ári qaray tipti jarylqaudyng kókesine tap boldyq.

«Mәslihat taratylghan jaghdayda, deputattargha ýsh aidan asyrmay ay sayyn jәrdemaqy tóleudi kózdeytin norma úsynylady», - degen jauap kelipti...

Búl Ýkimetten kelgen jauapqa «Atam da an-tan, men de an-tan» degendey, týk týsinbey jatyrmyz?!.

Biz ózderining kóbisi júrtqa jalaqy berip jýretin kәsiporyndardy basqaratyn mәslihat deputattaryna «mәslihat taray qalsa, ýsh ailyq jalaqy tólender» dep qashan, qayda súrap edik dep, airan-asyr bolyp otyrmyz...

Al bizding saualymyzdaghy: «Konstitusiyada mәslihatty әkimdikke tәuelsiz etip, biylik tarmaqtarynyng tendigin jasau qajet!» - degen eng basty súraghymyzgha eshqanday naqty jauap joq.

Búryn «osy ýkimet, ministrler ózderi jazghan jauapty oqy ma deytin edik... Qazir «osy ministrler deputattar joldaghan saualdy oqy ma ózi?» deytin jaghdaygha jettik…

«Aghymdaghy jyl» emes, ýkimet jazatynday, BIYL 13 nauryzda Densaulyq ministrine joldaghan saualymyzda medisinalyq saqtandyru qorynyng tetikterining әdiletsizdigin aityp, jaqynda jariyalanghan tólemderdi 5 ese kóteruge qarsy shyqtyq. Erteninde, Densaulyq ministrining aldyna týsip alyp shapqan viyse-ministri T.Súltanghaziyev, jurnalisterge bizding saualdyng naqty mәnin búrmalap, óz sózin dәleldeu ýshin, ótirikti soghyp jiberdi...

Onyng búrmalauy boyynsha, bizdi «tólemderdi kóterudi úsyndy» dep týsinuge bolady. Al biz, kerisinshe, qorgha tólenetin tólemderdi kóteruge qarsy shyqqan edik...

Viyse-ministrding «mindetti saqtandyrudaghy jeke shottar tek Singapur elinde ghana bar» dep, jalghan aqparat taratuy qoghamda jalghan pikir tughyzdy. Al shyn mәninde, naryqtyq, yaghny derbes medisinalyq saqtandyrudy barsha damyghan memleketter paydalanuda.

Ýkimet basshysyna jasalghan Energetikalyq mәshiyne jasau jayly saualymyzgha da shala jauap keldi.

Ýkimetten kelgen keybir jauaptar qalay jazylatynyn qaydam, jariyalaugha biz úyalamyz...

Sondyqtan da, úsynystarymyz:

1. Ýkimet deputattar saualynda kóterilgen naqty mәselelerdi sheshui, últtyq mýddemizdi qorghaytyn, elding jaghdayyn jaqsartatyn, halyqtyng mәselesin sheshetin nәtiyjeli sharalar jasauy tiyis!

2. Deputattyq saualdargha jaltarmay, búrmalamay, naqty, tura jәne tolyq jauap berudi talap etemiz.

Qúrmetpen, «Aq jol» fraksiyasy mýsheleri

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1292
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2027
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2075