Mola tapqannan mәrtebe izdegen «tarihshygha» ashyq hat!
Astana qalasynyng ortalyghyndaghy eski qorymda jatqan Han Kene sarbazdarynyng beyiti tóniregindegi dau óristep barady. Búghan deyin aqyn Úlarbek Dәleyúlynyng «Kenesary han sarbazdary qúlpytasynyng tabyluy – shyndyghy men aqiqaty jayynda birer sóz» (http://old.abai.kz/content/kenesary-khan-sarbazdary-kylpytasynyn-tabyluy-shyndygy-men-akikaty-zhaiynda-birer-soz) atty maqalasyn jariyalaghan bolatynbyz. Endi mine, «Jas azamat» úiymy jastarynyng Úlarbek Dәleyge jazghan ashyq haty úsynyp otyrmyz.
Abai.kz
Qúrmetti «qazaq aqyny, tarihshy, arab, shaghatay tilderining mamany» Úlarbek Dәleyúly!
Sizding «Kenesary han sarbazdary qúlpytasynyng tabyluy – shyndyghy men aqiqaty jayynda birer sóz» (http://old.abai.kz/content/kenesary-khan-sarbazdary-kylpytasynyn-tabyluy-shyndygy-men-akikaty-zhaiynda-birer-soz ) atty dauryqpa men danghazagha, keudemsoqtyq pen synarjaqtyqqa toly maqalanyzdy oqyp, «Jas azamat» úiymynyng ókilderi retinde jauap jazugha mәjbýr boldyq.
Astana qalasynyng ortalyghyndaghy eski qorymda jatqan Han Kene sarbazdarynyng beyiti tóniregindegi dau óristep barady. Búghan deyin aqyn Úlarbek Dәleyúlynyng «Kenesary han sarbazdary qúlpytasynyng tabyluy – shyndyghy men aqiqaty jayynda birer sóz» (http://old.abai.kz/content/kenesary-khan-sarbazdary-kylpytasynyn-tabyluy-shyndygy-men-akikaty-zhaiynda-birer-soz) atty maqalasyn jariyalaghan bolatynbyz. Endi mine, «Jas azamat» úiymy jastarynyng Úlarbek Dәleyge jazghan ashyq haty úsynyp otyrmyz.
Abai.kz
Qúrmetti «qazaq aqyny, tarihshy, arab, shaghatay tilderining mamany» Úlarbek Dәleyúly!
Sizding «Kenesary han sarbazdary qúlpytasynyng tabyluy – shyndyghy men aqiqaty jayynda birer sóz» (http://old.abai.kz/content/kenesary-khan-sarbazdary-kylpytasynyn-tabyluy-shyndygy-men-akikaty-zhaiynda-birer-soz ) atty dauryqpa men danghazagha, keudemsoqtyq pen synarjaqtyqqa toly maqalanyzdy oqyp, «Jas azamat» úiymynyng ókilderi retinde jauap jazugha mәjbýr boldyq.
Mәjbýr bolatynymyz, biz Alash múratynda aqtyq demi ýzilgenshe adal bolugha serttesken Múhtar Myrzaúly, Qoshmúhambet Kemengerúly, Smaghúl Sәduaqasúly siyaqty arystar qúrghan «Jas azamat» úiymynyng atyn jana zamanda qayta janghyrtqan, ýlken arman arqalaghan jastar edik. Sondyqtan últtyng asqaq abyroyynan góri jeke bastyng pendeshiligin biyik kóretin zamandasymyzdyng halyqqa ortaq mirastyng taghdyryna «tóbe biy» bolghanyna ýnsiz qala almadyq. Azattyq jolynda sheyit ketken Kenesary bahadýrlerining әruaghyn kórinde tynysh jatqyzbaghan atalmysh maqalagha jauap jazu maqsatynda eriksiz qalam ústadyq.
Birinshiden, «Jas azamat» úiymynyng ókilderi eshqashan, esh jerde «Han Kene sarbazdarynyng beyitin biz taptyq» dep jar salghan joq. Óitkeni bizding maqsatymyz mola tauyp, abyroy jinau emes edi. Sheyitterge Qúran oqyp, dúgha baghyshtasaq, eng aldymen, múny perzenttik paryzymyz sanadyq. Sonymen birge qazaqtyng býgingi jastary babalarynyng erliginen ýlgi alyp, tughan halqyna qyzmet etuge bekinsin dedik.
Ekinshiden, biz, «Jas azamattyqtar», tarihy oqighany eske alugha baylanysty sharany úiymdastyrarda «Kenesary hannyng Aqmola bekinisin talqandaghanyna 175 jyl» atty taqyryppen baspasóz habarlamasyn dayyndap, kýlli qazaqtildi sayttargha joldadyq. Múny solardyng arasynan «Baq.kz» (http://www.baq.kz/news/27948), «Kazaitys.kz» (http://kazaitys.kz/kz/article/view?id=283), «Aytaber!» (http://aitaber.kz/blog/Men_Kazakpin/5205.html) t.b. sayttary jariyalady da.
Atalghan sharadan keyin «Núr Astana» gazeti búl turaly arnayy material da basty. Tipti, «qazaq aqyny» sizdi de búl sharagha arnayy shaqyrdyq. Biraq kelmediniz. Qazaqstan Memlekettik Eltanbasynyng avtory Jandarbek Mәlibekúly bastaghan ghalymdar men aqsaqaldar qúlpytasty «Jas azamat» úiymy tapty» dese, búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalanghan osy resmy derekti negizge alghan shyghar. Eger siz búl «janalyqty» jastar qorymgha barardan on bir ay búryn «ashsanyz», odan bergi on segiz ay boyy ay qarap, júldyz sanap jýrdiniz be?! Alashtyng ruhyn tasytar sýiinshili habardy «qazaqqa adal tarihshynyn» qay jambasyna basyp jatqanyna tanymyz bar. Al, aqsaqaldar eski qorymnyng basyna kim baryp, kim qaytqanyn sanap, kәri tizesi dirildep kýzette túrmaq pa?! Ári-beriden son, búl qorymgha kim kelip, kim ketpegen! Sizden búryn da әruaqqa dúgha baghyshtaghan iyisi músylmannyng talayynyng tabany tiygen jәne búdan keyin de toqtamaq emes. Siz de, biz de - sol kópting birimiz.
Ýshinshiden, «Biz salyp ketken sony soqpaqpen, qara may tóselgen danghyl jolmen baryp, әlemge jar salyp, dayyn enbekke ie bola ketui kýlkili hәm úyatty iske ainaldy» dep jala jauyp, arymyzgha kýie jaghasyz. Al, shyntuaytynda, ol jerge «Jas azamattyqtar» barghanda, siz aitqan qazuly qara jol da, ghayyptan payda bolghan Úlarbek deytin «tarihshynyn» kelip oqyp ketkeni, odan keyin eshkimning búl mangha ayaq baspauy kerektigi turaly eskertu taqtasy joq-tyn. Múny siz ótirik degenmen, sebezgi janbyr astynda dúghada birge bolghan ózge jastar rastay alady.
Tórtinshiden, «tarihshymyz» kóktegi Qúdaydan bastap qasyndaghy bauyryna deyin kuәge tartyp, búl qúlpytasty ózi tapqanyna sendirip, ant-su ishedi. Osyndayda danyshpan qazaqtyng «kәpir antqa, músylman sózge sener» degen naqyly oigha oralady. Babanyng beyitin tapqannan abyroy izdep, kóktegi Qúdaydy, kórdegi әruaqty kýnirentkeniniz «qazaq aqyny, tarihshy, arab, shaghatay tilining mamany» degen asqaraly biyiginizdi alasartty-au, aghasy.
Sol bahadýrler sheyit bolghanmen, olardyng ruly eli, qara orman qazaghy búl Qaraótkelden kóship ketip pe?! Jalpaq jatqan Aqmolany en jaylaghan aghayynnyng namysyna tiyip, siz atanyzdyng belinde jýrgennen belgili beyitti, «men taptym» dep dauryghyp, esimizge Abay atamyzdyn:
«Eldi alyp, Edildi alyp esiredi,
Shatyp-bútyp bir aryz berip kelse,..» degen uytty sózin eriksiz týsiresiz.
Besinshiden, «qayghyny nemese sol siyaqty qaraly sәtterdi uaqyt úmyttyrar. Biraq, masqarany, úyatty, satqyndyqty eshnәrse úmyttyra almaytyny tarihtan ayan» depsiz ýshbu maqalanyzda. Óte dúrys aitylghan. Baybalamgha toly jazbadaghy az shyndyqtyng biri - osy.
Esinizde bolsa, 2011 jyly 16 jeltoqsanda әigili 86-nyng bozdaqtaryna arnap qúrbandyq shalyp, Yqylas Ojayúlynyng ýiinde últshylmyz deytin bir top azamat bas qosqan edik. «Tarihshym-au», isiniz ben sózinizde pәtuә bolsashy! Sol otyrysta últ ýshin újymdasyp qyzmet etuge sóz bekitkenderding qatarynda óziniz de bolmap pa ediniz?! «Respublikagha aty-jóni belgisiz, әldebir «Jas azamat» degen úiym» dep óziniz kýstanalaghan sol «Jas azamattyn» uyghyn shanshyghandardyng biri siz emes pe ediniz!? Búl estelikti siz esten shygharghanmen, jýrek tolqytar adal sózin aitqan basqa azamattar úmytqan joq. Osy «satqyndyghynyzdy» tarih úmyttyra qoyar ma eken?! Álde siz Sәbit Dónentaevtin:
«Sóz bitti, et jelindi, qauly qaldy,
Halyqta kinә bar ma, auyzyna aldy.
Etting de, eldin-daghy mereyi ósip,
Ermektik bir әngime boldy, qaldy», - degenindey, et jelinip bitkennen keyin bergen uәde, aitysqan sózdi, alysqan qoldy op-onay úmyta saldynyz ba?!
Altynshydan, maqalanyzda omyrau soqqan shóbin shauyp, iyek astyndaghy ýiinizge jete almay, týney jatyp kýzetken mashaqatty enbeginizding esh ketkenin aityp, zar tolghaysyz. Alayda sizding kelip «arshyp» aluynyzdy kýtip, «adam ayaghy baspaghan aidalada iyesiz, qarausyz» jatqan zirattyqtyn sizge deyin de «Aqorda» aqsaqaldary men Astana ziyalylarynyng arqasynda talay nәubetten aman qalghanyn "tarihshy" sananyz baghamday aldy ma eken?
Jetinshiden, Baluan Sholaqtyng Ghaliyasynyng beyit tasy jayynda tarihy shyndyq siz sýiinshilep otyrghan «ghylymy janalyqtan» birneshe jyl búryn «Astana aqshamy» gazetining sol kezdegi tilshisi, aqberen jurnalist Beken Qayratúlynyng arnayy maqalasynda aitylghanyn bilmediniz be, әlde bile túra әdeyi júmghan auzynyzdy ashpadynyz ba? Eger attandap jýrip oqy almaghan bolsanyz, 2008 jyly «Egemen Qazaqstan» gazeti betinde Aqmola shayqasy turaly sәtti qalam terbegen әri jurnalist, әri ghalym, kezinde ministr dәrejesine deyin ósken Sauytbek Abdrahmanovtyng da maqalasyn qaperinizge salamyz.
Siz «men taptym» dep dauryghyp otyrghan tarihy qúlpytastardyng basyna HH ghasyrdyng asa kýrdeli 20-jyldary Alash qayratkerleri dúgha baghyshtap, as bergeni jayynda ólketanushylar men tarihshylar búrynnan aityp keledi. Osy Aqmolanyng jarty tarihyn biletin Klara Ámirqyzy syndy apalarymyz ótkenin siz bilmeytin de bolarsyz...
Taghy da resmy týrde qaytalaymyz: siz esh janalyq ashqan joqsyz. Búl - búrynnan belgili aqiqat. Óz kórgeninizdi búryn eshkim kórmedi dep baybalam salyp, ózinizge deyingiler men ózinizden keyingilerge tapyraqtap jol bermeudi oilasanyz – meyliniz, ol – tarihta «Úlarbek joly» bolyp qalady da.
Ayday shyndyq: búryn talay sanaly, bilikti qazaq barghan, dúgha oqyghan jerge siz de bardynyz, arab jazuynan (Ahmet Baytúrsynúly jazuymen kindiktes) bilgen biliminizshe kisi attary men basqa da úghymdardy shyramyttynyz. Qúday aldynyzdan jarylqasyn! Sizge deyin de talaylar osynday kýide bolghan. Jolsyzben baryp, búl beyit tasyna jolyqqan biz de sol kýidi bastan keshirdik. Biz de sizdey quandyq. Osy ziratqa kelip jatqan talay azamattar osylay quanady dep oilaymyz.
Sol sebepti danyshpan Abaydyng «ózderindi týzeler dey almaymyn...» degenin eriksiz eske alyp, aqiqaty tek bir ózine ghana mәlim, sheksiz әdil Alla-Taghalany pendelik pighylyghynyz ýshin kuәge tarta bermeuinizdi ótiner edik. Qazaqtyng «Qúmyrysqanyng tas basqany tәnirge ayan» degen ataly sózi esinizde bolsyn!
Taghy bir eleusiz eskertu: qoghamdyq negizde qúrylghan «Jas azamat» jastar úiymy Han Kene sarbazdarynyng ziratyna dúgha qyludy dәstýrge ainaldyrugha uaghdalasqan.
Biz, Alla qalasa, tarihy qorymgha әli de jii baratyn bolamyz. Sol kezde bahadýrler basyna baru-barmaugha rúqsatty «tarihshy» Úlarbek Dәleyúlynan emes, ózimizding ar-imanymyzdan súramaytynymyzdy mәlimdeymiz.
«Jas azamat» úiymy ókilderi atynan
Madiyar Ishanbekov
Babyr Medetov
Abai.kz