Jýsipbek Aymauytúly (1889-1931) – Alash dәuirindegi әdebiyet pen qazaq tilinin, qazaq dramaturgiyasynyng negizin salushy. Biyl Jýsipbek Aymauytúlynyng tughanyna 135 jyl tolyp otyr.

Bala kezinde músylmansha bilim alyp, keyin orys-qazaq mektebin bitirgen. 1914-1918 jyldary Semeydegi múghalimder seminariyasyn bitirip, qazaq әdebiyetining iri túlghalarynyng biri Múhtar Áuezovpen dos bolady. Olar kóptegen әdeby keshter men spektaklider úiymdastyrdy. Studenttik jyldardan bastap Alash últ-azattyq Qozghalysynyng qayratkerlerimen tyghyz baylanysta boldy (D.Ysqaqúly. «Ádebiyet alyptary». 2004. Astana: Foliant). 1917-1919 jyldary Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúly, M.Júmabaev, M.Dulatúly, M.Áuezovpen birge Alash partiyasyn úiymdastyrugha belsene atsalysty. 1917 jyly Aymauytúly men Áuezov «Janar» jastar úiymyn qúrdy. Búl úiymnyng maqsaty qazaq jastarynyng sayasy belsendiligin arttyru, Alash partiyasyn qoldau, onyng iydeyalaryn halyq arasynda keninen taratu boldy. Keyinnen 1918 jyly úiymnyng basshylyghymen Jetisu men Syrdariya ónirining ashtyqqa úshyraghan qazaqtaryna kómek kórsetu ýshin arnayy komiytet qúryldy. Komiytet tóraghasy Dulatúly, orynbasary Aymauytúly, hatshysy Áuezov boldy (N.Quantayúly. 2013. «Búryn jaryq kórmegen shygharmalary turaly birer sóz». «Jýsipbek Aymauytúly. Shygharmalary» ishinde. Almaty: Qalamger. 3-12 bb).

1918 jyly Aymauytúly Áuezovpen birge «Abay» sayasiy-әdeby jurnalyn shyghardy. «Qazaqtyng әdebiyetine jan bergen, sózding syrtyn syrlap, ishin týrlegen, óleninen órnek shygharghan, aqyndyq, shynshyldyq birdey daryghan Abay edi. Óner tap, oqy, hareket qyl, tәrbie al, ynsafty, adal bol dep qaqsap ótken, halyqtyng qamyn je, adal balasyn bauyr tút, adamshylyqqa qyzmet et degen Abay bolatyn. Ómir jolynda Abaydyng aitpaghany az. Aqyl, bilim, sezim, tereng oilylyghyna qaraghanda, Abay – qazaqtan shyqqan filosof (danyshpan). Osy syqyldy kemengerding atyna arnap, jurnalymyzdyng atyn «Abay» qoydyq» (J.Aymauytúly jәne M.Áuezúly. 1918/2013. «Abay jurnaly turaly». «Jýsipbek Aymauytúly. Shygharmalarynyng alty tomdyq jinaghy» (6-t.). Almaty: El-shejire. 125-126 bb).

Kenes ókimeti ornaghannan keyingi alghashqy jyldary, 1919-1922 jyldar aralyghynda Alash qozghalysy mýsheleri men olarmen baylanysta bolghan barsha ziyaly qauym qughyn-sýrginge úshyrap, óltirilgenge deyin, Halyq aghartu komiytetining alqa mýshesi bolyp qyzmet atqardy (tóraghasy Ahmet Baytúrsynúly). 1926 jylgha deyin «Enbek tuy», «Qazaq tili», «Sәule», «Shanshar», «Aq jol» siyaqty gazet-jurnaldardyng redaktory boldy. Osy jyldar ishinde shygharmalaryn ýzdiksiz jariyalap otyrdy. 1926-1929 jyldary Shymkent pedagogikalyq tehnikumynyng diyrektory boldy.

Aymauytúlyna «halyq jauy» degen aiyp taghylyp, 1931 jyly sәuirde atyldy. Onyng barlyq shygharmalary "qauipti" dep tanylyp, tyiym salyndy. Jýsipbek Aymauytúly 1988 jyly, totalitarlyq rejimning ayaghynda, jarty ghasyrdan astam uaqyt úmyt qalghan song aqtaldy. Biyl Jýsipbek Aymauytúlynyng tughanyna 135 jyl tolyp otyr.

Ol әlem әdebiyetinen Ferdinand Dushen, Djek London, Jalaladdin Rumi, Anton Chehov, Viktor Gugo syndy qalamgerlerding shygharmalaryn qazaq tiline audarghan. Osyghan oray, QR BJBM Bilim komiyteti qarjylandyratyn «Alash qayratkerlerining audarma enbekterindegi adamzatqa ortaq qúndylyqtar» (AR 19679312) atty zertteu jobasynyng ayasynda, J.Aymauytúlynyng audarmashylyq strategiyasyn týsinu maqsatynda, aldymen onyng shygharmashylyq sheberhanasy zerdelenip, ondaghy ózekti taqyryptar jýiesine sholu jasaldy. Osy zertteuding bir bóligi – 1920 jyldarda jazghan әngimelerining taqyryptyq jýiesi turaly aqparatty oqyrmangha úsynyp otyrmyz.

J. Aymauytúly qazaq әdebiyetindegi әleumettik-synshyl realizm baghytyn damytty (T.Kәkishev. 1994. Qazaq әdebiyeti synynyng tarihy. Almaty: Sanat; R.Núrghali. 2002. Qazaq әdebiyetining altyn ghasyry. Astana: Kýltegin; R.Túrysbek. 2008. Tariyh, Tanym, Taghylym. Astana: Astana qúrylysy). Onyng prozasynda HH ghasyr basyndaghy qazaq halqynyng ómirindegi ózgerister, Resey imperiyasynyng ydyrauy, Alash-Orda ýkimetining qúryluy, Qazaq dalasynda Kenes ókimetining ornauy suretteledi. Shygharmalaryn birneshe negizgi taqyryptar boyynsha toptastyrugha bolady: Kenes ókimetining qalyptasu ýderisi men onyng mәni, halyq ómirine әseri. Osy taqyryp ayasynda myna mәseleler turaly jazghan: ashtyq, әiel tendigi, bilim, birlik, otarshyldyqqa qarsylyq, zayyrlylyq.

Osylar turaly kenirek aitsaq, Kenes ókimeti ornaghannan keyin Aymauytúlynyng eng kóp jazghan, barlyq derlik shygharmalarynda oy eleginen ótkizgen taqyryby – Kenes ókimetining ornau ýderisi men sipaty, onyng halyq ómirine әseri. Búl taqyryp 1924 jyldan keyin basty nazarynda boldy. «Qartqoja» (1926), «Aqbilek» (1927) romandarynda, sonday-aq «Kóshpeli Kójebay» (1924), «Bir sheshenning sózi» (1924), «Túmarbay men qatyny» (1924), «Jiydebaydyng bayandamasy» (1925), «Radio habarlary» (1924), «Ózgermese bú ne?» (1926), «Jarasymdy sýgiretter» (1924), «Jana ómirge ayaq basty» (1925), «Qyzyl otau, Qyzylbiyke» (1929) әngimelerinde ol synshyl realizm túrghysynan qazaq dalasyndaghy bolisheviktik iydeologiyanyng nasihattalu ýderisin sipattady. Jana ýkimetting jana zandary qazaq qoghamynyng qúrylymyn, onyng qoldanystaghy әleumettik-ekonomikalyq zandaryn qalay búzghanyn jәne adamdardyng qoghamdaghy kózqarasy men minez-qúlqyn qalay ózgertkenin taldady. Osy әngimeleri arqyly ol Kenes ýkimetining kóptegen әreketterine kelispeytinin bildirdi. Mysaly, «Kóshpeli Kójebay» (Kóshpeli Kójebay) әngimesinde Kenes ýkimeti ornaghannan keyin jas maman júmysqa ornalasyp, әr jerde júmys istey bastaydy, bir orynda túrmaydy; bir de bir isti ayaghyna deyin jetkizbeydi. Qalay jogharydan kelgen búiryqty oryndaushygha ghana ainalyp, pikirin ashyq aitudan qorqatyn, tyndalmaytyn mamangha ainalghany kórsetiledi. Oiyn ashyq aityp kóruge talpynsa, mansabyna әser etedi, júmysynan aiyrylady. Ángimede mәselelerdi sheshe bastaytyn belsendi kadrlardyng bolishevikter partiyasynyng jetekshilerine únamaytyny, olardy birden qyzmetten shettetetini nemese basqa aimaqtargha auystyrylyp jiberiletini aitylady. Avtor osy ýderistegi bar dýniyening jergilikti elmen sanaspay, jogharydan kelgen búiryqpen sheshiletinin synaydy. Jýie jergilikti mamandardyng pikiri men tәjiriybesin eskermeydi. Birte-birte osy jýiede júmys isteytin әngimening basty keyipkeri eshnәrsege senbeytin, túraqsyzdyqqa daghdylanghan adamgha ainalady. Sonday-aq әngimede joghary lauazymdy túlghalardyng óz pikirin ashyq aitudan góri, jas mamandardyng boyyna jaghympazdyq qasiyetin siniretinin kórsetedi. Múnyng bәri jýiening júmys stiylin anyq sipattaydy. Ángime keyipkerining maqsatsyzdyghy men eshnәrse sheshe almauy ony kýizeliske úshyratady.

Ángimede taghy bir kórinetin dýnie - Qazaqstandaghy basshylyqta qazaq tilin biletin, halyqpen til tabysa alatyn adamdardyng joqtyghy. El ishindegi aryz-shaghymdar sanynyng artuy aitylady.  Bir sózben aitqanda, imperiya túsyndaghyday, qazaqtyng dauysy estilmeytin jýiening jana biylik jýiesinde de aty ghana ózgerip, sol qalpynda qalghany әngimelenedi. Búrynghy jýiening bey-bereketsizdigining ýstine jana bey-bereketsizdikting jamau bolyp jamalghany turaly.

«Sop-sop» әngimesi qazaq dalasyna kenestik iydeyanyng qalay kelgenin bayandaydy. Qazaq qoghamynda «tap» jәne «proletariat» úghymdary bolmaghandyqtan, halyq sosializm iydeyasyn týsinbedi. Bolishevikter kelip, baylar jau, qudalau kerek degen qarabayyr týsinikti әkeldi. Osylaysha, qogham jalghan aiyptaulargha toldy. Odan әri aryz jazudy kәsipke ainaldyryp, bolisheviktik iydeyalardy halyq arasynda belsendi nasihattaytyndardyng is-әreketi joghary organdardaghylardyng maqúldauyna qalay ie bolatyny sipattalghan.

«Radio habarlary» hikayasynyng sujeti ózderine únamaghandardyng ýstinen kompartiyagha aryz jazyp, qoghamda beyberekettik tudyratyn adamdar surettelgen. «Jarasymdy sýgiretter», «Para alu toqtala ma?», «Kep qolaghashta»  әngimelerinde paraqorlyq pen sóz sóilep bos jýru ómir saltyn ústanatyn jemqor, menmen sheneunikter syngha alynady. Kommunistik partiyanyng mandaty olargha sonday qúqyq berip, halyqqa nemqúrayly sheneunikterding qatary qalay kóbeyetini sipattalghan.

J.Aymauytúly «Eles» әngimesinde әdebiyet pen jazushylardyng qogham ómirindegi orny men qyzmeti turaly oy qozghap, taldaydy. Múnda kompartiyanyng jogharydan kelgen búiryghy men úranyn shygharmalaryna arqau etken jazushylar men jurnalisterding әreketi synalghan. Bas keyipker – eles – halyqtyng mәselelerin, olardyng maqsat-mýddelerin kórsetetin taqyryptargha jazu keregin aitady. Ádebiyet qanday boluy kerek degen súraqqa keyipker bylay dep jauap beredi:

«Jazushy kim? Aqyn kim? Bilesing be? Olar – zamannyng ainasy. Elding túrmysyn, ómirin, tilegin, armanyn әdebiyet ainasyna týsiretin solar. Ony kórse ony saq, múny kórse múny saq bolyp qazaqqa úghymsyz ne bolsa soghan eliktemey, shyn ómirdi, derekti ómirdi nege jazbaysyndar? Tónkeristen beri qazaq elining basynan qanday kýnder ótpedi? Túrmysqa qanday ózgeris kirmedi? Qazaq dalasyn kómirdey basyp aqtar ótti. Onyng artynan qyzyldar keldi. Qazaq dalasyndaghy soghys maydany ashyldy. Múnyng bәri qanday iz qaldyrdy? Osylardy qaysyng jazdyn?» (J.Aymauytúly. «Eles». Alty tomdyq shygharmalar jinaghynyng ishinde (3-t.). Almaty: El-shejire, 1924/2013. 71-b.)

Búl kommunistik partiyanyng «jazushysyna» arnalghan sóz. Óz kezeginde Alash әdebiyeti qayratkerleri әdebiyet pen ziyaly qauymnyng qoghamdaghy qyzmetin osy túrghydan týsindi, olardyng shygharmalary әleumettik syny realizm sipatynda edi.

«Borandy boljaghysh әuliye», «Baushy men bala», «Alyp ýiqy» әngimeleri bilim taqyrybyna jazylghan. J.Aymauytúly shygharmalarynda «aqjýrektik» úghymyn keninen nasihattaytynyn aita ketken jón. Búl Abay múrasynan bastalyp, Álihan Bókeyhan mәtinderinde jalghasqan din úghymyn qayta qarau tújyrymynan shyqqan. Á.Bókeyhan pikirinshe, adamzattyng «dini» qatang dogmalargha negizdelgen diny qaghidalar men soqyr senim emes, din degenimiz – býkil adamzatqa izgi niyet, shynayylyq jәne meyirimdilik. Á.Bókeyhan (1900/2016. «Surat kofehanasy». «Álihan Bókeyhan. Shygharmalary» (1-t.). Astana: Saryarqa. 183-187 bb); 1925/2018. «Jetpis jeti mysal». «Álihan Bókeyhan. Shygharmalary» ishinde (13-t.). Astana: Alashorda. 174-203 bb) búl úghymdy «aqjýrektik» dep ataydy. Osy úghym, mәselen, J.Aymauytúlynyng kóptegen shygharmalarynda kórinis tapqan. «Baushy men bala» әngimesi sonyng aiqyn mysaly. Onda qart pen jastyng filosofiyalyq taqyryptaghy әngimesi bayandalyp, ómirding mәni adamdyqpen, meyirimmen, qorshaghan ortagha ziyan tiygizbey, jaqsylyqqa úmtylu degen qorytyndygha keledi.

Qoryta aitqanda, J.Aymauytúly әngimelerining taqyryptyq jýiesi Alash әdebiyetining negizgi taqyryptary men tújyrymdarymen, yaghny azattyq, bilim, әiel tendigi, t.b.(osy taqyryptardyng barlyghy da Alash partiyasy Baghdarlamasynyng negizgi maqsattary) astasyp jatyr. Sonday-aq kommunistik jýiening qazaq ómirine tiygizgen әseri basty taqyryptardyng biri boldy. Shygharmalarynda jana rejimdi synap, onyng úrandarynda aitylghanday halyqty qanday da bir jolmen azat etushi jýie emes, aty ózgergenimen zaty ózgermegen, imperiyalyq jýie men onyng otarlau sayasatynyng jalghasy ekenin kórsetti.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Gýlshat Týsip Baqytjanqyzy,

Filologiya gh.k., PhD

Abai.kz