• Ólenhat

«Tughan ay turaghan et sekildi» deydi halqymyz. Tauyp aitylghan teneuining ózinde әleumettik mәsele men dәstýrliústanym qoyyndasyp jatatyn júrtymyzdyng auzyna osy sóz «qarasha, jeltoqsanmen sol bir eki ai...» kezinde kóbirek týsetini bar. Qyzylsyraghan kónil men qyzusyraghan niyetting itjyghys týsip, «ishay»  dep iyin ozdyryp, iyrek qamshylaghan ii-qii shaghynda kónil borany men tabighat dauyly tógilip týsken termening qos jolynday bolyp qol ústasyp, ókshesin kóterip, ókpesin qolyna alady. Jeltoqsanda jel de jýirik, kónil de jýirik. Óter jyldy jetelep, tariyhqa tótelep tartyp barady jeltoqsan. Kónilge týrli oy salyp, «sybaghasyn» artyp barady jeltoqsan. Qúlaghyn qayshylaghan qúlager-jyldyng jaly kóringendey...

Jeltoqsan jeli syndy jýirik kónil jónkile jýgirip,jyrtyla-jyrtyla ada bolugha ainalghan kýnparaqtyng songhy kýnderine sýzilte qaratady. Jeltoqsannyng kýnparaghyna ýnile qarasaq, júrtymyzdyng jaqsylarynyng kóbi osy aida dýniyege kelgen siyaqty. Osy aida tughan ardaqty aghalarymyz ben ayauly apalarymyzdyn, ardakýreng inilerimiz  ben qayratker bauyrlarymyzdyng úzyn sany da barshylyq. Sausaq býgip sanamay, sananyng shotyn qaghyp kóremiz.  Shýkir demeske әdding bar ma!

• Ólenhat

«Tughan ay turaghan et sekildi» deydi halqymyz. Tauyp aitylghan teneuining ózinde әleumettik mәsele men dәstýrliústanym qoyyndasyp jatatyn júrtymyzdyng auzyna osy sóz «qarasha, jeltoqsanmen sol bir eki ai...» kezinde kóbirek týsetini bar. Qyzylsyraghan kónil men qyzusyraghan niyetting itjyghys týsip, «ishay»  dep iyin ozdyryp, iyrek qamshylaghan ii-qii shaghynda kónil borany men tabighat dauyly tógilip týsken termening qos jolynday bolyp qol ústasyp, ókshesin kóterip, ókpesin qolyna alady. Jeltoqsanda jel de jýirik, kónil de jýirik. Óter jyldy jetelep, tariyhqa tótelep tartyp barady jeltoqsan. Kónilge týrli oy salyp, «sybaghasyn» artyp barady jeltoqsan. Qúlaghyn qayshylaghan qúlager-jyldyng jaly kóringendey...

Jeltoqsan jeli syndy jýirik kónil jónkile jýgirip,jyrtyla-jyrtyla ada bolugha ainalghan kýnparaqtyng songhy kýnderine sýzilte qaratady. Jeltoqsannyng kýnparaghyna ýnile qarasaq, júrtymyzdyng jaqsylarynyng kóbi osy aida dýniyege kelgen siyaqty. Osy aida tughan ardaqty aghalarymyz ben ayauly apalarymyzdyn, ardakýreng inilerimiz  ben qayratker bauyrlarymyzdyng úzyn sany da barshylyq. Sausaq býgip sanamay, sananyng shotyn qaghyp kóremiz.  Shýkir demeske әdding bar ma!

Jalpy, jeltoqsan degen jaqsy ay ghoy, shirkin. Janyng janghyrar, jadyng janghyrar, sәning saltanattar, әning marhabattanar kez. Kýn rayy suyq bolghanmen, jýreging jyp-jyly, tileging izetti.Jyl boyy jýgirtken migirsiz tirshilik, úlyjingir úmtylys, apash-qúpash qozghalys búl aida, sirә, kisigejambas sipatpas. Bәrin ait ta, birin ait,Tәuelsizdikti tudyrghan qasiyetti ay retinde «aygha bas, bizge jas» dep tize býgip, tәjim etsek, qanekiy...

Osynday kezde inilik izetti tilek pen bauyrmal niyetti bildiru ýshin qolyma qalam alyp, hat qayshyladym. Osy kýni,  Astanada soqqan alay-dýleyde, avtomobili qúlaghy kórinbes aqboranda, jeltoqsanda ómir esigin ashqan agha-apalarym turaly oiladym. Oiladym da, es bilip, etek jauyp,eki-ýsh auyz óleng qúraghannan beri «bauyrym» dep basymnan sipap kele jatqan Fariza apamnyng tughan kýni de jeltoqsanda ekeninSizderge aitqym keldi.

25-shi jeltoqsan – Fariza aqynnyng tughan kýni. Jyrynda jeltoqsannyng minezi bar aqynnyng tughan kýni. Ólenning órkeshtengen kýni. Apamnyng әlpeshtengen kýni. Jyrdyng jaldanghan kýni. Júrtynyng maldanghan kýni. Búl kýndi menen basqa da myndaghan, әldeneshe myndaghan jandar biletinine esh shýbәm joq. Tughan aiymen minezdes, tughan jylymen ózektes, tughan halqymen taghdyrlas aqynnyng keyingi kezderi densaulyghy syr berip jýrgeni janymyzgha batady. Songhy kezderi auruhanagha joly týsinkirep jýrgen apamnyng sonynan halin súrap, qadirin arttyryp bara beruge de tәuekel jete bermeydi. Batyr minezin jastay kórip, janymyzgha jattap óskendikten de, jasyp qalamyz ba dep kibirtikteymiz. Jasyghanymyzdy kórip, jekip tastay ma dep jasqanamyz.

Keshe aqqúlaq boran alasúryp, aspan men jer astasyp, qarshyl qala jelding ótinde, borannyng betinde dirdektep edi, býgin aspan shәiday ashylyp, aduyn boran basylyp, kýn astyndaghy Kýnikeydey bolyp jetken kýnshuaq kýlimsireydi. Apamnyng da alay-dýley kónili boranday ashylyp, shuaghy shashylyp, júrtyna asyghyp, quatty qalamyna sýienip, «iyә, Beket!» dep jarqyldap túryp ketedi dep oilaymyn. Joq, oilap qana qoymaymyn, búghan kәmil senemin.

Óitkeni Fariza Ongharsynqyzyn – Farizasyn kýtip otyrghan qalyng el, qadirli qauym, jýrektes jamaghat, tilektes orta bar. Jankýier júrty, janashyr oqyrmany bar.Oy-sәbiyding ong ayaghyn kótertip, osynau ýshbu hat – úshyrma kónilimdi  alghausyz niyetpen әdiptep, ólenmen órdim:

Jaugha da shabar shýiilip,

Daugha da barar týiilip.

Mahambet bolar  búl apam,

Qyz bolghan Alla búiyryp.

Qúlager-jyr bop jaraghan,

Qyran bop kókke qaraghan.

Qalamy dauyl túrghyzyp,

Qylyshpen shashyn taraghan.

Asyrsa ayar ailasyn,

Alayaq qusa paydasyn.

Úrymtal tústan úmtylyp,

Úrady soghan nayzasyn.

Ákimnen artyq bedeli,

Árkimnen artyq óneri.

Áyel bop jany tolghatyp,

Erkek bop tughan óleni.

Qatu bop kelse, qar jauar,

Tatu bop kelse, sham jaghar.

Batu bop kelse bauyrmal,

Baladay kónili aldanar.

Qynapqa salsang qayramay,

Qiquyn salar nayzaday.

Kýy tartqan kezde Dinaday,

Án salghan kezde Mayraday.

Toy bastap ketse – Tóledey,

Qol bastap ketse –jebedey.

Jol bastap ketse – telegey,

Múhiytqa týsken kemedey.

Úrysqan kezde – Qabanbay,

Úghysqan kezde – anamday.

Shyghysqan kezde shart synar,

Tuysqan kezde – dalamday.      

Búrshaqtap jaughan óleni,

Bútarlap keter deneni.

Baytaghyn jyrmen әldiylep,

Bauyryna basyp keledi.

Jauynger jyrgha jan riza,

Júrty bar oghan dәn riza.

Syrlasqan kezde – Sypyra,

Jyr jazghan kezde - Fariza!

         Fariza apa, tughan kýniniz qútty bolsyn! Jasynyzgha jas qosylyp, jaqyndap kele jatqan 75 jasqa tolu toyynyzda asaba topta anqyldap, alqalap kelgen әleumetke qyzmet kórsetsem degen oiymnyng jýzege asuyna qol úshyn beruinizdi súraymyn.

Abai.kz