Ótken aptada Qazaqstannyng qarjy sektoryna: barlyq bankter, mikroqarjy úiymdary, saqtandyrushy industriya, qarjylyq mekemelerge qazaq tilining taghdyryn ózgertken hat kelip týsti.

Memleket tarapynan osy qarjylyq sektordy qadaghalap otyrghan retteushi eki alpauyt (ÚB, QNRDA) endi barlyq mekemelerding syrtqy jәne ishki qújat ainalymy qazaq tilinde jýrsin degen qatang talap qoydy. Kez-kelgen hat, syrtqa nemese kompaniyanyng óz ishindegi qyzmettik jazbalar, bәrin qazaqsha jazasyn. Oryssha kelgen hatqa oryssha jauap núsqasyn beresin, biraq onyng jauaby aldymen qazaqsha boluy tiyis.

Memleket tek talappen shektelgen joq. Jogharghy bilim ministrligining osy korrespondensiyany qazaqsha qalay rәsimdeu kerek, yaghny qazaq tilindegi týrli hat formalarynyng shablony jasalghan ýlken núsqaulyghyn tirkep berdi. Terminderding qazaqsha resmy audarmasy, hat ýlgileri bәri bar. Jogharghy bilim ministrligi tamasha, ýlken júmys atqarypty.

Otandyq qarjy úiymdary qújat ainalymyn elektrondy týrde «Dokumentolog», «Lotus», «Landok» syndy aqparattyq jýielerde jýrgizedi. Ol jýielerde komplaens-qadaghalaushy onlayn rejimde qay hattyng qay tilde jiberilgenin qadaghalap otyra alady. Al kense eger hat talapqa say rәsimdelmese ony tirkemeydi. Yaghni, nómir berilmeydi. Osylaysha Qazaqstannyng qarjy sektory bir kýn ishinde, osy aptadan bastap týgel qújat ainalymyn qazaq tiline auystyryp ýlgerdi.

Otandyq qarjy sektorynda qazir shamamen 80 myng adam júmys isteydi. Jәne olar qoghamnyng eng progressivti, joghary bilimdi, әr nәrseni sifrmen, algoritmmen sheshetin bóligi. Olardyng qazaq tiline tolyq kóshui memlekettik tildi damytudaghy manyzdy faktor bola alady. Tildi qyzyl sóz ben jalang úran emes, osynday tehnikalyq sharalar ghana kýsheytetini naqty bayqala bastady.

Aybar Oljaev

Abai.kz