Qazaqstangha memlekettik saparmen kelgen Qytay Halyq Respublikasynyng Tóraghasy Sy Szinipin Qazaqstannyng halyqaralyq arenadaghy orta derjava retindegi konstruktivti rólin qoldady.Búl turaly kórshi el jetekshisi eki elding resmy delegasiyalarynyng qatysuymen keneytilgen qúramda kelissóz jýrgizu barysynda aitty.

Esterinizge sala ketsek, shildening 2 kýni Qazaqstangha memlekettik saparmen  Qytay Halyq Respublikasynyng Tóraghasy Sy Szinipin keldi. Qazaqstandyq sarapshylardyng aituynsha, osy memlekettik sapary arqyly Sy Szinipin Qazaqstannyng abyroyyn joghary dengeyge kóterip otyr.

«Sy Szinipiynin  memleket jetekshisi retinde aldyna qoyghan ýlken maqsattarynyng arasynda Qazaqstanmen jýrgiziletin sayasatqa erekshe mәn berilip otyr. Jalpy Orta Aziya memleketterine degen kónili bir bólek, Qazaqstangha degen kónili bir bólek. Sol sebepten arnayy  memlekettik saparmen kelip, Shanhay yntymaqtastyq úiymyn sammiytine qatysyp, osy arqyly Qazaqstannyng abyroyyn kóterip, Qazaqstanmen qarym-qatynasy erekshe ekenin kórsetip otyr. Bir jaghynan múny óz halqyna kórsetip otyr, ekinshi jaghynan kýlli dýniyejýzine. Qytay men Qazaqstannyng qarym-qatynasy osynday dengeyde ekenin, strategiyalyq әriptestikting joghary dengeyde ekenin kórsetip túr. Ol Reseyge de bir jaghynan belgi berip túr, «qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda» degen qazaqtyng maqalynday. Ekinshi jaghynan, jalpy eki basshylar arasynda, yaghny bizding Qasym-Jomart Toqaevpen  Sy Szinipinning arasynda erekshe, joghary dengeydegi qarym-qatynasy, bir-birine degen syi-siyapatyn kórsetip túr, sayasy túlgha retinde bir-birin jaqsy qabyldaydy. Bir jaghynan búl әriptestik, mysaly Amerikamen bir bәsekelestikke týsedi, sauda soghysy jaghdayynda emes. Qazaqstanmen jaqsy sauda qatynas jýrgizetin, sonday ýlken túlgha bolyp kórinedi. Sonday qarym-qatynasty bizding Qasym-Jomart Toqaev  birneshe adammen ústanady, aityp ketsem búl osy Sy Szinipin jәne Týrkiya jetekshisi Redjep Erdoghan. Olardyng Qazaqstangha degen kózqarasy dúrys, Qazaqstangha degen kónil kýileri de dúrys. Basqa jetekshilermen de bizding preziydentting qarym-qatynasy jaman emes,әriyne, biraq osy eki elding basshylarymen erekshe bir dengeyde. Bir jaghynan búl Qytaydyng ózining aldyna qoyghan sayasatyna, aldyna qoyghan maqsattarynda Qazaqstannyng orny erekshe ekenin kórsetip túr, ekinshiden, jalpy Sy Szinipin ózining jeke túlgha retinde Qazaqstangha talaby dúrys. Men oilaymyn olar barlyq dengeyde bir birin qoldaydy»,- deydi sayasattanushy Bórihan Núrmúhamed.

Memlekettik saparmen kelgen Sy Szinipindi Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev elorda әuejayynda qarsy aldy. Mәrtebeli qonaqty saltanatpen qarsy alu ýshin әuejayda Qúrmet qarauyly rotasy sap týzep túrdy. Sonday-aq, Qazaqstan men Qytay halyqtarynyng shynayy dostyghynyng belgisi retinde balalar eki elding jalauyn jelbiretip, qoshemet kórsetti. Balalar Tóragha Sy Szinipin bastaghan QHR delegasiyasyna iltipat bildirip, qytay tilinde әn shyrqady.

«Sizding saparynyzdyng mәn-maghynasy óte zor, erekshe dep aitugha bolady. Qytay Halyq Respublikasy – tatu kórshi, manyzdy strategiyalyq seriktes әri basty odaqtas memleketting biri. Berik dostyqqa jәne ózara qoldaugha negizdelgen qazaq-qytay qarym-qatynasy búryn-sondy bolmaghan qarqynmen damyp kele jatyr. Men múny ýlken quanyshpen atap ótemin. Siz Qazaqstan men Qytaydyng mәngilik jan-jaqty strategiyalyq әriptestigin nyghaytugha zor ýles qostynyz. Múny joghary baghalaymyz. Eki elding yntymaqtastyghyn halyqtarymyzdyng iygiligi ýshin jana dengeyge kóteru qajet degen bastamanyzdy tolyq qoldaymyn. Býgingi basqosuymyzdy osynyng aiqyn dәleli deuge bolady», – dedi Qazaqstan preziydenti.

Óz kezeginde Sy Szinipin qazaq jerinde qúrmet kórsetkeni ýshin Qazaqstan preziydentine alghys aitty.

«Qúrmetti Preziydent myrza, qymbatty dosym! Mening saparyma mәn berip otyrghanynyzgha rizashylyghymdy bildiremin. Siz Memleket basshysy qyzmetine kirisken sәtten bastap reformalar men elding damuyn belsendi әri maqsatty týrde ilgeriletip kelesiz. Ishki jәne syrtqy sayasatta tiyimdi sharalardyng tútas toptamasyn qabyldadynyz. Sonyng nәtiyjesinde elinizding jalpy quaty men halyqaralyq bedeli aitarlyqtay artty. Tatu kórshi retinde biz búl jetistikterge shyn jýrekten quanamyz. Byltyr ekeuimiz Siani men Beyjinde eki ret kezdesip, jana josparlardy belgiledik. Sonday-aq «altyn otyz jyldyqta» qytay-qazaq qatynastaryn qarqyndy damytudyng negizgi baghyttaryn aiqyndadyq. Qytay Qazaqstanmen aradaghy qarym-qatynasty әrdayym strategiyalyq túrghydan jәne úzaqmerzimdi perspektiva dengeyinde qarastyratynyn rastaghym keledi. Sonday-aq kórshiles elderge qatysty ústanatyn ózining syrtqy sayasatynda Qazaqstangha basymdyq beredi jәne Ortalyq Aziyadaghy manyzdy seriktes el sanaydy. Qytay-qazaq baylanystaryn qamtamasyz etude bizding erik-jigerimiz ben ústanymymyz ózgermeydi jәne koniunkturalyq yqpalgha úshyramaydy. Qytay әrqashan Qazaqstangha senimdi tirek bolatynyn mәlimdeymin», – dedi QHR Tóraghasy.

Eki elding qarym-qatynasyn baqylap otyrghan sarapshylar osy eki memleket ózge elderge ýlgi bolyp otyr.

«Áriyne, Qasym-Jomart Toqaevtyng diplomatiyada tәjiriybesi mol. Ekonomikalyq jәne sayasy jýiesi әrtýrli elder arasyndaghy beybitshilik formulasyn tabugha tyrysyp jatqan qazirgi sayasy jәne geosayasy jaghdayda Qazaqstannyng bastamalary ýlken qyzyghushylyq tudyrady. Basqa elder ýshin ózara tiyimdi yntymaqtastyqtyng ýlgisi bola alatyn Qytay men Qazaqstan arasyndaghy qarym-qatynastar erekshe manyzdy. Qazaqstan Qytay tarapynan da qyzyghushylyq tudyryp otyrghan «Bir beldeu, bir jol» jobasyna belsendi týrde qatysuda. Qytaymen dostyq jәne ózara tiyimdi qarym-qatynastar beybit qatar ómir sýruding ýlgisi bolyp tabylady»,- deydi qyrghyzstandyq sayasattanushy Baqyt  Beketaev.

Qytay Halyq Respublikasynyng Tóraghasy Sy Szinipin Astanada ótetin Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng sammiyti qarsanynda keldi. Búl kýnderi Qytay jetekshisi ózge de elderding jetekshilerimen kezdesedi, eki jaqty kelissóz jýrgizedi.

Býgingi tanda Shanhay yntymaqtastyq úiymyna resmy týrde 9 el mýshe, olar: Qazaqstan, Ýndistan, Iran, Qytay, Qyrghyzstan, Pәkistan, Resey, Tәjikstan, Ózbekstan. Alayda, biyl úiymnyng elordada ótetin sammiytinde Belarusi ShYÚ-nyng tolyqqandy mýshesi bolady. Osylaysha, mýshe memleketterding sany ongha jetedi.

«Dýniyejýzinde birneshe daghdarys bolyp jatyr.Birinshiden, demokratiyanyng daghdarysy dýniyejýzinde. Demokratiyalyq elderding daghdarysy bolyp jatyr. Olar Ukrainada bolghan jaghdaygha әli tolyq, jaqsy jauap bere almady әli. Ózderi bólinip, ishteri ydyrap bara jatyr. Sóitip, birneshe krizis oryn alyp otyr. Demokratiyalyq daghdarys, Europa arasyndaghy daghdarys, Qytaymen Batys arasyndaghy daghdarys, oghan Tayau Shyghystaghy daghdarysty qosynyz. Sol jaghynan qaraytyn bolsaq, Shanhay yntymaqtastyq úiymy bir túraqty, bolashaghy bar úiym bolyp túr. Sol sebepten osy sammit sony kórsetip túr. Búl endi әskery blok emes qoy, ekonomikalyq yntymaqtastyq jolymen kele jatqan, qauipsizdik mәselesine kónil bóletin dýniyejýzilik úiym bolyp túr. Búl úiymnyng abyroyy joghary bolghandyqtan kóp memleketter búl úiymgha mýshe bolghysy keledi. Búl úiymnyng sammiyti Astanada ótip jatqany da manyzdy. Mening oiymsha, bizding preziydentting jalpy syrtqy sayasattaghy tәrjiriybesining kóptigin, strategiyalyq kózqarasyn kórsetip túr. Jay ghana qatardaghy sharany úiymdastyrmay, ýlken sharany úiymdastyrdy, kóterip jatqan mәselesi, sheshilip jatqan problemalary, ótkizip jatqan dengeyi, qonaqtardy kýtip aluy, sonyng barlyghy basqa memleketterge ýlgi bolyp túr ghoy. Shyn mәninde ishki sayasatymyzda mәsele men problema az emes, biraq jýrgizip jatqan syrtqy sayasatymyz óte joghary », - deydi qazaqstandyq sayasattanushy Bórihan Núrmúhamed.

Abai.kz