Ángime basynda bir qyzyq faktini algha tartqymyz keledi. Qazaq teatrynyng tolaghay túlghasy Serәli Qojamqúlov sonau Qostanaydyng Qarabalyghynda, Qarabalyqtyng Qaraadyrynda ótken ghasyrdyng bas kezindegi alty-jeti jasynda qozy-laq qayyryp jýrgen kishkentay kýninde-aq "Serke" atalyp ketken eken. Sonda: "Balalar mazaqtaydy", - dep múng shaqqan úlyna anasy Aykýn: "Qúlynym-au, keyin top aldynda jýretin jigitting serkesi bolsan, arman bar ma?" - dep júbatqan kórinedi. Áziz ananyng aitqany keldi. "Sýigenin shúnaghym der", - degendey, úlaghatty ómirining ón boyynda Seraghang halqynyn, qauymynyn, qatarlastarynyng sýiikti Serkesi boldy.

Ángime basynda bir qyzyq faktini algha tartqymyz keledi. Qazaq teatrynyng tolaghay túlghasy Serәli Qojamqúlov sonau Qostanaydyng Qarabalyghynda, Qarabalyqtyng Qaraadyrynda ótken ghasyrdyng bas kezindegi alty-jeti jasynda qozy-laq qayyryp jýrgen kishkentay kýninde-aq "Serke" atalyp ketken eken. Sonda: "Balalar mazaqtaydy", - dep múng shaqqan úlyna anasy Aykýn: "Qúlynym-au, keyin top aldynda jýretin jigitting serkesi bolsan, arman bar ma?" - dep júbatqan kórinedi. Áziz ananyng aitqany keldi. "Sýigenin shúnaghym der", - degendey, úlaghatty ómirining ón boyynda Seraghang halqynyn, qauymynyn, qatarlastarynyng sýiikti Serkesi boldy.

Kezinde Qyzylordada qazaqtyng túnghysh kәsiby teatry shanyraq kóteruining basy-qasynda bolghan belgili jazushy Nikolay Anov "Serkening oraluy" degen piesa jazyp, ony Moskvada shyghyp túrghan "Krasnaya novi" jurnalynda bastyrady. Shygharmasyna keyipker etip aluyna qaraghanda, tyng kóz orys qalamgerine Serke aghamyzdyng aty da, zaty da únap qalghany kýmәnsiz. Osy tuyndygha, ondaghy Serke beynesine jazushy Maksim Gorikiy nazar audaryp, Nikolay Anovqa hat jazady. Sóitip, ónerdegi ómirinde, teatr men kinony qosa alghanda, 200-den astam rólde oinap, sonshalyqty keyipker somdaghan Seraghang jastyq shaghynda-aq auzy dualy әlemdik proletariat jazushysy qalamyna ilikken eken. Al endi eluinshi jyldary týsirilgen "Bizding sýiikti dәriger" filimindegi Serkening rólin Serke oinauy, ol keyipkerding ssenariyde-aq qazaq kórermenin kýlkimen qyran-topan qylghan Qojamqúlov Serkege arnap layyqtaluy әbden zandy tabighy qisyn bolatyn.

Árkez aitylyp kelgen, aityla da berer bir aqiqat, 1925 jyly qazaqtyng eldik túrghydan jana satygha kóteriluinin, әlemdik órkeniyetke qadam jasauynyng tarihy tolghaghymen tughan túnghysh Qazaq teatrynyng qara shanyraghyn kóterip, keregesin kerip, uyghyn shanshugha jer-jerden arnayy shaqyryp ýkimet aldyrtqan Qaliybek Quanyshbaev pen Elubay Ómirzaqov, Isa Bayzaqov pen Ámire Qashaubaev, Qúrmanbek Jandarbekov pen Qapan Badyrov syndy eren túlghalardyng bel ortasynan tabylghan Serke taghy da bәz-bayaghy serkeliginen janylmap edi. Sahnanyng san qyrly sheberi Kallekiydin, әrtistik perilik pen serilik ekpini ýy qúlatqanday Elaghannyn, tendessiz әnshi Ámirenin, jyr nóseri Isanyng tasasynda qalmay, Múhtar Áuezovtey úly zamandasynan sol alghashqy qadamdarda-aq: "Tәjiriybesi kýshti, sahna tehnikasyn mengergen...birinshi qatardaghy enbek Serkeniki siyaqty", degen býkil ghúmyrgha jeterlik zor baghany alghan da Seraghan. Ámbe Qazaq teatrynyng birinshi rejisseri de osy kisi. Múny jazushy Nikolay Anovtyng 50-shi jyldardyng basynda "Liyteratura y iskusstvo" jurnalynda jariyalaghan "Pervyy rejisser" degen maqalasy aighaqtaydy. "Biz sózdi, tildi Seraghang sekildi aghalardan ýirenip óstik", depti akademik jazushy Ghabit Mýsirepov. Ózi teatrgha qolynan jetelep әkelgen búlbúl әnshi Kýlәsh bir joly qamqor ústazdyng sahnalyq sәuegeyligine tanyrqap: "Netken әulie ediniz, Seragha!" degen eken.

"Áuliyenin" jasy sol kezderde otyzdyng ýstinde ghana bolatyn. Qazaq teatrynyng bir-bir ústyndary Sәbira Mayqanova, Sholpan Jandarbekova, Hadisha Bókeeva, Kamal Qarmysov, keyingi tolqyn Rahmetbay Teleubaev, Túnghyshbay Jamanqúlov Seraghandy artyq-kemi joq "ónerdegi әkemiz" dep ardaq tútty. Últtyq teatrymyzdyng ilki qadamynan bastap attay alpys jyl boyy onyng әrbir órkendep-órleu satylarynda qara shanyraqtyng shyraqshysynday Seraghannyng bederli izi sayrap jatpaghan, naqpa-naq ýni sanqyldap estilmegen kezi bolghan emes. Sóitip, Troiskidegi "Uәzipa" medrese­sinde, Áliby Jangeldinning "Qyzyl kerueninde", alghashqy astana Orynborda, al, odan búrynyraq Semeyde, Abay auylynda tam-túmdap bastau alyp, birte-birte biyik shyndargha órlegen qazaq teatr ónerining býkil óreli ósu jolyn kózben ótkerip, ashy-túshysyn birdey tatyp, últtyq teatrdyng betin bizding býgingi XXI ghasyrymyzgha qaray beyimdey týzep, jana tolqyndy naghyz serkelik qasiyetpen aq jolgha salyp bolashaqtyng belesterine asyryp jiberu baqyty da ózge emes, naq osy Seraghannyng mandayyna búiyruy da tap bir Tәnirining búiryghynday ghalamat bolyp kórinedi bizge.

Seraghang qanday edi degende, Qazaq akademiyalyq teatrynyng býgingi kemel kelbetine qarauymyz kerek siyaqty. Al búl qara shanyraq bolsa arttaghy Seraghandargha, Qalleky men Elaghandargha qarap boy týzep keledi. Qayran Seraghannyng syrbaz sheberlikpen somdalghan Espembeti, Qonqayy, Kóbiktisi, Qarashesheni, Qarabayy, Taltanbayy, Myrqymbayy, Qydyshy, Qydyrbayy, Torsyqbayy men Borsyqbayy, Yaichnisasy men Zemlyanikasy, Slayy men Pedanty, Yagosy men Don Juany әli kýnge deyin aramyzda jýrgen joq, ruhymyzgha singen joq dep kim aitar. Olay bolsa, Seraghang da aramyzda, elimen birge. Ónegesi tiri. Desek te, qazaq teatrynyng otymen kirip, kýlimen shyqqan, órkendeuine ólsheusiz enbek sinirgen, ózimiz kórgen eki ghasyrda da últtyq mәdeniyetimizding danqyn asyrudan jazbaghan úly akter jayyndaghy jadymyzdy orayy kelgende qaghyp-silkip, janghyrtyp qoyghan da jón bolar dep eseptegenbiz. Bizding búl oiymyzdy Seraghannyng qyzy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Qazaq últtyq uniyversiytetining dosenti Renata Serәliqyzy QOJAMQÚLOVA apay men kýieu balasy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Ahmet Ospanúly MÚSA aghamyz quana qúptady.

Renata Serәliqyzy: - Ákemiz býkil ómirin teatrgha arnady. Teatr ol ýshin qashan da birinshi orynda túratyn. Osynau óner ordasy onyng barlyq ómirining mәni boldy desem, artyq emes. Tipti, anamyz Hadisha ekeuining qosylyp otau tiguine de tikeley әser etken teatr eken. Sebebi, 1925 jyldyng kýzinde Qazaqstannyng sol kezdegi astanasy Qyzylordada teatr ashylatyn bolyp, әkem sonda әrtistik qyzmetke shaqyrylyp, endi jolgha shyghayyn dese, әjemiz Aykýn: "Joq, salt basty, sabau qamshyly etip jalghyz jibermeymin", dep ózderi búrynnan bilip sóilesip jýrgen jekjat jerden anamyzdy alyp beripti. Sodan bas qosyp ýilengen song qarashanyng ortasy aua qol ústasyp Qyzylordagha attanady. Búl әke-sheshemizding tura elu tórt jyl, eki ai, bes kýnge sozylghan úzaq ómir sapary, ýlken óner sapary edi. Qyzylordada at basyn tiregen jerleri Beyimbet Maylinning ýii bolypty. Bir ghajap nәrse, alghashqy teatr diyrektorynyng eng birinshi bergen búiryghynda Serәli Qojamqúlov teatrdyng bas rejisseri bolyp taghayyndalsyn delinipti. Búl - 1925 jyldyng 25 jeltoqsany. Sol kýnnen tura 54 jyl ótkende, yaghny 1979 jyldyng 25 jeltoqsanynda 83-ten asyp, 84-ke qaraghan shaghynda әkemiz "Ana - Jer-Ana" spektaklinde Aqsaqal rólin aqyrghy ret oinap, alty kýnnen keyin, 31 jeltoqsanda tang elen-alanda mәngilik úiqy qúshaghyna endi.

Mening biletinim, әkem men anam ómirge segiz bala әkelip, asa bir tatu-tәtti auyzbirshiliq pen syilastyqta ómir sýrdi. Teatrdaghy qyruar sharuasyna qaramastan әkem otbasy tirshiligi men bala tәrbiyesine qatty kónil bóldi. Sonday meyirban, minezi júmsaq, quaqy әri qarapayym jan bolatyn. Bizdi izettilikke, enbekqorlyqqa, kópshildikke ýiretti. Mysaly, Elubay agha 1899 jylghy da, Qaliybek ata 1893 jylghy. Sonda bizge, balalargha bergen tәrbiyesine qaranyz. Qaliybekti Qalleky demender, agha demender, ata dender, ol menen ýsh jas ýlken dep otyratyn. Al Elubay aghalaryng ol senderge Elubay agha bolady. Sebebi, onyng menen ýsh jas kishiligi bar deytin. Ýsh jas degendi qaranyzshy, soghan qalay mәn beredi, balalargha qanday tәrbiye! Túrghylastarynyng bәrimen syilastyqta boldy. Áriptesterining ishinen әke-sheshem әsirese osy Elubay aghanyng ýi-ishimen kóp aralasty.

Ákemiz qanday da bir sharuany sheshemizben kelisip jasaytyn. Áyel әrtister jetispey jatqan shaqta, papamyzdyng yqpalymen mamam teatrda on eki jylday, yaghny 1939 jylgha deyin aktrisalyq qyzmet te atqarghan. Sonymen birge barlyq balalaryn qosymsha muzyka mektepterine berip, bәrimizding de maman muzykant bolyp shyghuymyzdy qatty qalady. Ápkem Baldyrghan, inim Syrym, sinlim Saliqa jәne men tórteumiz pianino boyynsha mamandandyq. Ásirese әke armanyn Balym jәne Mәriyam degen sinlilerim abyroymen oryndap shyqty. Balym Mәskeudegi aghayyndy Gnesinder institutynyng skripka bólimin oqyp tauysty. Qazirge deyin Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyada skripka kafedrasynyng mengerushisi, professor. Al Mәriyam bolsa osy konservatoriyany skripka synyby boyynsha ýzdik bitirip, býginde P.I.Chaykovskiy atyndaghy muzyka kolledjinde ústazdyq etude. Kezinde olardyng tabystaryna әkemiz qalay quandy desenizshi!

Bala kezimizde ol kisi jaz shygha demalys alyp, bәrimizdi de: "Elge baramyz", - dep Qostanay, Troisk jaghyna ertip aparatyn. Ózining balalyq, jastyq dәureni ótken jer­lerdi, qystau, qonystardy, auyl-aymaq, ózen-sulardy aralatyp kórsetetin.

Ákem ónerdegi alghashqy qadamyn Troisk qalasyndaghy medresede oqyp jýrgende, onda ótetin oiyn-sauyq keshterinde B.Maylinning "Músylmandyq belgisi" ólenin oqudan bastaghan ghoy. Keyin Biaghannyng "Myrqymbayyn" jalpaq elge jariya etti. 1922 jylghy Áliby Jangeldin "Qyzyl kerueninin" ónerpazdary qatarynda bolghan. Orynborda oqyghan. Qazaq óneri men әdebiyetining 1936 jyly Mәskeude ótken alghashqy onkýndigine qatysyp, Jambyl men Sәken Seyfullin bastaghan 15 adamnyng qatarynda orden de alghan.

Esimizde erekshe óshpestey iz qaldyrghan tamasha sәt - әkemiz ben anamyzdyng otasqandaryna 50 jyl tolghan altyn toylary edi. Ol - 1975 jyldyng qazan aiy bolatyn. Toy rәsimi M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatr janyndaghy ortalyq Neke sarayynda ótti. Ákem keudesine býkil orden-medalidaryn taghyp, anamyz da bir jasap, ózinshe sәn-saltanatymen ótken mereyli mereke boldy. Áriptes, qúrdastary bәri qatysyp, birge quandy. Búl quanyshtyng teatrdyng da 50 jyldyghymen túspa-tús kelui barshanyng mereyin tasyta týsken.

- Al endi osy arada Ahmet aghagha bir súraqtyng reti kelip túrghan siyaqty. Siz Renata apaygha qalay ýilendiniz? Seraghang siyaqty atasy bolu baqytyna ie bolatyn adamdar siyrek qoy...

Ahmet Ospanúly: - Endi, taghdyrdyng búiryghy osylay bolghan shyghar. "Aha, siz baqytty adamsyz. Seraghang sekildi sanlaq kisiden qyz alugha jýreksinbey qalay batyldyqqa barghansyz?" dep sizderding jazushy aghalarynyz Ahat Jaqsybaev ta ylghy aityp otyrady. Atamyzdyng aqjýrektigi sol ghoy, jaghdaydyng retimen qasyma eretin kisi bolmay, 1958 jyly sonau Ombydan jalghyz kelgenimde jatyrqamay, jatsynbay, jay-kýiimdi týsinip, balasynday bauyryna tartty. Áriyne, búghan deyin tәteng ekeumizding aramyzda kónil jarastyryp, sóz baylasqan dostyq bolghan. Tuyp-ósken Ombydan mektep bitirip, Almatyda QazPIY-de bilim aldym. Bolashaq jarym Renatamen jaqyn tanysyp qaluyma da teatrgha qúmarlyghym sebepshi boldy. 1957 jyly oquymdy tәmamdap, tәtene aittym: keteyik dep. Búl kisi oqudy keler jyly bitiretin. Syrttaygha auysasyng degenim ghoy. Múny sheshesine aitady, sheshesi әkesine aitady. Ákesi otyryp: "Zaochnyi-maochnyi" degendi bilmeymin, diplomyndy alasyn, sosyn qayda barsang da rúqsat", deydi. Aytqanday-aq, 1958 jyldyng 3 shildesinde apang diplomyn aldy. 4-i kýni ana jaqtan artynyp-tartynyp, әke-sheshemning sәlem-sauqatyn alyp men keldim. Sonymen, sol kýni tanerten, bizding sóz baylasqanymyzdy biletin papam (men atamdy "papa" deushi edim): "Al, bala, kelip qalghan ekensin, endi toy qashan?" dep qarap otyr. Qazaqtyng basqa yrym-jyrymyn sóz de qylmady. Maghan da keregi sol edi.Múnday qayyn atagha tap qylghan qúdaygha rahmet deymin. Sol kýni keshkige qonaqtaryn dereu ózi shaqyrdy. Sóitip, bizding ýilenu toyymyz boldy. Ayaq astynan dýrkiretip toy jasaudyng da retin keltirip, sәtin salghanda, osynyng aldynda ghana eki bólmeli ýiden tórt bólmeli pәterge kóshken ghoy.

Renata Serәliqyzy: - Ataghy tauday әkemiz 62 jasyna deyin toghyz janmen eki bólmeli kommunalkada túryp keldi. Aqyry, 1958 jyly Ishki ister ministri Shyraqbek Qabylbaevtyng ýii bosap, soghan kóshtik. Ony Diymeken, Dinmúhamed agha Qonaevtyng ózi bergizgen.

Ahmet Ospanúly: - IYә, sóitip, men kelgende ýy aludyng quanyshy da әli basyla qoymapty. Kónil yrghyn. Qymyz sapyryldy, shampan atyldy. Sәbit Múqanov aghamyz asaba. Toyymyzgha yghay men syghaydyng bәri kelgen. Ghabit Mýsirepov, Qaliybek Qua­nyshbaev, Elubay Ómirzaqov, Qúrmanbek Jandarbekov, Shәken Aymanov... Ataqty óner adamdarynyng bәri boldy. Tórt bólme ishi mәre-sәre toy, qyzyq-quanysh, әn-kýi, shat kýlki. Ártis qauymyn bilesiz ghoy. Shampandy Sәbeng ashyp otyryp tóbege atyp jibergennen qalghan tanba әli kýnge deyin saqtalghan. Ol ýide qazir Mәriyam degen baldyzym túrady. Bir ghajaby, sol tanba qansha aqtasa da ketpey qoydy. Sony kórgen sayyn ózimizding ýilenu toyymyz, sýiikti jazushymyz Sәbit Múqanov eske týsedi.

Renata Serәliqyzy: - Ýidi alu tarihyn aitsam, biz jeti bala, әke-sheshemizben toghyz jan Furmanov kóshesi, 117-ýi, 19-pәterde 1937 jyldan beri túryp keldik. Diymeken, Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev osy ýiding 22-pәterinde, esigi týiisken kórshi bolyp túrdy. Barlyq balalar sol kisining kóz aldynda óstik. Jaqsy, qúdayy kórshi boldyq. Ákemizben keremet syilasty. 1952 jyly ol kisi Akademiyanyng preziydenti bolyp auysty da, basqa ýige kóshti. Ákem jogharghy jaqqa ýiding tarlyghyn bildirtip jýrdi, biraq ózi ýsh saylau boyy Stalin audandyq kenesining deputaty bolghandyqtan: "Men podvalda túratyn kisilerdi kórdim, bizding jaghdayymyz qayta shýkirshilik. Mineki, endi ýiding kezegine de túrdym", dep júbatyp qoyatyn. Merekelerde Dimash aghany kabiynetine baryp qúttyqtap shyghatyn. Keyinirek Diymekenning әkesi Menliahmet ata ýlken qyzynyng qolynda qaytys bolghanda әkemning kónil aitugha barghany esimde. Al, ýy aluymyz odan búrynyraq. Diymekene gorsovet kezekte túrghandardyng tizimin beredi. Ol kisi birde telefon soghyp: "Shyraqbek Qabylbaevtyng ýii bosayyn dep jatyr, Seragha. Soghan kiriniz", deydi. Sol kezde túrghan kóshesi tynyshsyz bolghandyqtan, Qabylbaev bir osobnyakty Tólebaev kóshesinen alyp, sonda kóshipti. Bizge әlgi kisining túrghan pәterin berdi. Quanghanymyz-ay sondaghy. Sóitip, 1958 jyldyng 19 mamyry kýni Furmanov kóshesi, 118-ge kóshtik. Búl nesibe mening túrmysqa shyghuyma sәikes keldi. Áytpese, әkem eki bólmeli ýige kimdi shaqyrar edi. Qúday ózi bergen ghoy. Ýlken apamdy kórshilerin ghana shaqyryp, sol eki bólmeli ýiden úzatqan.

- Ahang sonda Seraghannyng ýiine qútty kýieu bala bolyp kelgen eken ghoy.

Renata Serәliqyzy: - Qúttylyghy sol, әkem 1959 jyly Jogharghy Kenesting deputaty bolyp saylandy. Túnghysh nemeresi Múhtar dýniyege keldi. 1961 jyly sol ýiden SOKP HHII sezining delegaty bolyp Mәskeuge bardy. Shynynda da qútty ýy bolghany ras.

Ahmet Ospanúly: - Túnghysh úlymyz tughanda atamyz Múhana telefon shalady ghoy. Sol kýnderde ol kisi Lenindik syilyq alyp jatqan. Birinshiden, Múhandy qúttyqtamaqshy, ekinshiden, nemeresine Múhtar esimin beruge rúqsat súramaqshy. Telefondy Valentina Nikolaevna alypty. "Múhang bar ma eken?" deydi sypayy ghana. "Bar, bar, keliniz!" deydi. Sodan búl kisi dereu jazushynyng ýiine baryp, laureat boluymen qúttyqtap, sonymen birge: "Siz syilyq alghan kýni mening túnghysh nemerem de dýnie esigin ashty. Soghan ózinizding atynyzdy qoysam mýmkin be?" dep rúqsat súraydy. "Atymdy qoy, qúrdas, bәli, senen men nemdi ayaymyn?!" dep Múhang da meyirlene jauap beredi. Óz atyn sóitip bizding ýlken balamyzgha qonggha rúqsatyn bergen eken úly jazushy Áuezov. Sol Múhtarymyz óner jolyn qughan skripkashy, qazir Seul qalasynda simfoniyalyq orkestrde kelisim shartpen júmys istep jatyr.

- Múhang sonda Seraghandy qúrdas dep ataghan ba?

Renata Serәliqyzy: - Ákem men Áuezov ómir boyy erekshe syilastyqta boldy. Múhandy alghash 1920 jyly Orynborda Qazaqstan kenesterining birinshi sezinde kórdim dep ylghy aityp otyrushy edi. Ol kisi búl sezge Semeyden delegat bop kelgen eken. Keyin Orynborda Áuezovting "Enlik-Kebeginen" ýzindi qoyylyp, Espembetti - әkem, Kóbeydi Sәbit Múqanov oinaydy. Ákemning teatrdaghy birinshi qadamy da osy boluy kerek. Áu bastan Espembetti enshilegen ol kisining osy róli ónerdegi pasporty ekenin ekining biri biletini de ras. 1928 jyly Leningradta oqyp jýrgen Múhang Qyzylordadaghy qazaq teatryna arnayy kelip, "Enlik-Kebekti" kóredi. Al 1931 jyly Almatyda teatrdyng әdeby bólimin basqarugha kelgesin mýldem teatrdyng óz adamy bolyp ketedi. Barlyq akterler bilimi telegey-teniz Múhandy aqylshy, ústaz sanaydy. Ákem sonda: "Áuezov jas teatrdyng әkesindey boldy, ru­­hany qamqorshysy edi", degendi jii aitatyn. Oghan alghash teatr tarihyn oqytqan da úly jazushy eken. Ákemning Espembetti oinauyna da ómir-baqy rizashylyghyn jasyrmady. Áuel bastan-aq: "Serke, bir jas aiyrmashylyqty qaytemiz, ekeumiz qúrdas bolayyq", dep teatrda júmys istegen kezinde aitypty. Osynday sózdi әkemizge Qanysh Sәtbaev ta aitqan. Ákemizdi Múhannyng keremet jaqsy kórgenin aighaqtaytyn basqa da mysaldar kóp. Jaqyn joldas bop, jaqsy aralasqan. 1959 jyly Mәskeude әkem Lenin ordenin alghan kýni jedelhat keledi: "Dorogoy qúrdas, pozdravlyay s vysokoy praviytelistvennoy nagradoy. Múhtar Áuezov". Teatrgha Áuezov aty beriluin bar yqylasymen qúlshyna qoldaushylardyng biri әkem boldy. Bizding ekinshi úlymyz Leningradqa shyghystanu fakulitetine oqugha baratyn bolghanda әkem: "Asqar Múhang bitirgen Leningrad uniyverstiytetine bara jatyr. Arab tilin oqidy eken. Qanday jaqsy. Endi Qúrandy da biledi ghoy!" dep quanyp edi. Sóitken Asqarymyz kópten beri diplomatiyalyq qyzmette, qazir Birikken Arab Ámirliginde elshi.

- Seraghang jazushylardyng ishinde taghy kimdermen syilasty?

Renata Serәliqyzy: - Ghabit Mýsirepovti óte qatty syilaytyn edi, ýzbey aralasatyn. Ghabenning aghasy qaytys bolghan eken, bir kýni shesheyge: "Býgin Ghabitti kónil shaygha shaqyramyz", dedi. Ghabeng Ghaziza apay ekeui keldi. Biz ishtey óte tebirendik. Óitkeni, papam búlay kónil shaydy júrttyng bәrine birdey bere bermeytin. Ghabit aghany erekshe qadirleytinin osylay bildirgenin sezdik. Ákem qaytys bolatyn 1979 jyly Ghabenning kitaby shyqty. Sony papam satyp alyp Ghabene baryp: "Myna kitapqa maghan qoltanba jazyp bershi", dep ótinipti. Sol kitap qazir ýlken ýide, ýlken shanyraqta saqtauly túr. Men sondaghy ózim kóshirip alghan, Ghabenning әkeme bergen qoltanbasyn oqyp shyghayyn: "Ardaqty agha! Asa daryndy sahna qayratkeri! Barlyq tirshiligimen, óner ónegesimen, búiymy ortaq ústaz, perishtedey taza, Sýleymendey әdil, dostyqqa, qadirlestikke taptyrmaytyn agha Serekene barlyq adal jan-jýregimmen úsynushy Ghabit Mýsirepov. 22 may 1979 jyl". IYә, әkem ómirining jarty jyly qalghanda qazaq dramaturgiyasynyng inju-marjandaryn tudyrghan, ózi Qarabayy men Qonqayyn somdaghan Ghabennen osynday qymbatty qoltanbaly kitap alghan edi.

- Seraghannan qalghan әngimeler, úlaghatty jaylar, kýldirgi oqighalar da az emes-au. Tapqyrlyghyn, quaqylyghyn, janaghy Ghabeng aitqanday, perishtedey tazalyghyn bildiretin estelikterdi de aita otyrsaq, oqyrmangha salghan oljamyz sol bolar.

Renata Serәliqyzy: - Ákemiz jana tughan balalargha at qonda tapqyrlyq tanytyp, bir jaghdaygha qisynymen oraylastyrugha sheber edi. 1929 jyly egiz úly tughanda sol kezde "Bayan batyr" piesasyn sahnalap jýrgen eken, attaryn Bayan, Noyan dep qoyady. Sirә, búl Maghjan Júmabaevtyng "Batyr Bayan" poemasy boyynsha qoyylghan spektakli bolar. "Amangeldi" filimi týsirilip jatqanda dýniyege kelgen sinlime Amangeldi batyrdyng sýiikti jary Balym esimi beriledi. Renata degen mening nyspymdy Kenes zamanynyng iydeyalaryna adal әkem "revolusiya, narod, trud" degen sózderding bas әripterinen erinbey qúrastyryp alypty.

Al Shahmet Qúsayynov pen Biyken Rimova apaydyng túnghysh úldary dýniyege kelgende Abay, Abylay, Aqan, Shoqan attaryn úsynghan Áuezov, Qalleky ata, Elaghan, Shәken Aymanovtardyng arasynan top jaryp bizding әkemiz úsynghan at qabyldanypty. Ol eng sonynan túryp: "Shahmetting túnghyshy "Enlik-Kebektegi" Kóbeydey aqyldy, sheshen azamat bolsyn, ýrim-bútaghy kóbeysin degen niyetpen Kóbey degen atty úsynamyn", degende júrt bir auyzdan qoldapty. Osy siyrek esimning iyesi Kóbeyding qazir qanday ýlken ghalym azamat ekendigi elge mәlim.

Ahmet Ospanúly: - Áriptesterine de erkelete únamdy attar qoygha sheber bolatyn. Mysaly, әnshi Shabal Beysekovany ózi siyaqty kishkentay kózdi bolghandyqtan "kóz qúrdas" deytin. Bir kezderi Júmat Shanindi - Mәtagha, Qaliybekti - Qalleki, Elubaydy - Elleky dep, keyin Biykendi - Bikman, Sәbirany - Sapsúbi, Shahandy - Shahanskiy, Túnghyshbaydy - Túnghyshbaevskiy dep erkelete qaljyndaghany qazir tariyhqa kirdi.

Atamyzdyng asa múryndy kisi bolghany mәlim. Ózi: "Múrnym meshayt etpese, birer rumka koniyak alyp qoyamyn", dep kýldirip otyratyn. Osyghan oray birde, bir múryn oqighasyna tap bolghanyn aita keteyin. 1969 jyly M.Áuezovting "Qara qypshaq Qobylandy" spektakli Mәskeude Ortalyq televiziyanyng taspasyna jazylyp alynatyn bolady. Soghan dayyndyqty tekserip jýrgen teleekrangha shygharushy jauapty rejisser Kóbiktining rólindegi atamyzdyng ýlken múrnyn bayqap qalyp: "O-o, joldas, mynanday múryn jaramaydy. Qayta grimdeliniz. Búlay bolmaydy", - dep, búl kisi qozghala qoymaghasyn taghy birqatar sózder aityp, dauysyn kótere bastaydy. Búghan shydamaghan atamyz rejisserding aldyn kes-kestep: "Ey, dorogoy, chto vy govoriyte?! Etot nos - moy sobstvennyi, tak chto vy s nim nichego ne smojete sdelati!", - dep týtige ashulanyp, múrnyn júdyryghymen bir peripti. Búl kisining qolaghashtay múrnyn qoldan japsyrghan grim dep oilaghan rejisser qatty sasyp, iyilip keshirim súrap, qolyn alypty.

Renata Serәliqyzy: Sóz retinde qaray men de bir qyzyq oqighany aitayyn. 1967 jyly Ázirbayjan Mәmbetov "Qara qypshaq Qobylandyny" qayta sahnalap, sonyng premierasy boldy. Men dissertasiya qorghauymnyng kóp sharuasymen jýrip bara almadym. Qorghap bolyp, kónil jaylanghan song qarasam, "Qara qypshaq Qobylandy" sәuirding 15-inde qaytalap jýreyin dep jatyr eken. Sosyn, oiymda eshtene joq, telefon shalyp, papama: "Papa, maghan býgin keshke propusk jazdyrynyzshy. Men teatrgha baramyn", dedim bayaghysha. Sóitsem, papam: "Aynalayyn, dissertasiya qorghadyn, aqshang kóbeydi, kassagha baryp, ózing biylet satyp al", dep qarap túr. Ázili emes, shyny. Sodan bastap teatrgha ózimiz biylet alyp baratyn boldyq. Ákemiz sonday kisi edi.

- Bizding oiymyzsha, Seraghang ózining óner qúdiretine say eng baqytty akter. Kózi tirisinde mýmkin bolghan ataq-abyroydyng bәrin layyghymen iyelendi, halqynyng qúrmetine bólendi. Al endi ekinshi ómirindegi el esinde saqtaluy jayynda ne aitar edinizder?

Ahmet Ospanúly: - Seraghang qaytys bolghanda Ýkimetting qaulysy shyghyp, ol kisining esimin este qaldyru jóninde alty birdey shara kórsetilgen bolatyn. Sonyng bәri oryndaldy. Atap aitqanda, túrghan ýiinde eskertkish-taqta ornatyldy, qabirining basyna eskertkish túrghyzyldy. Almatydan kórnekti kóshe berildi. Estelikter kitaby shygharyldy. Keyinirek, 1993 jyly qazirgi Mәdeniyet jәne aqparat ministrimiz Múhtar Qúl-Múhammed ekeumizding qúrastyruymyzben Seraghannyng ózining jazghan-syzghandary "Óner" baspasynan "Sheberlik mektebi" degen atpen kitap bolyp jaryq kórdi. Odan Óner institutynda Serke Qojamqúlov atyndaghy stiypendiya taghayyndaldy. Áuelde Arqalyqtaghy teatrgha aty berilgen, keyin ol Jezqazghangha kóshti. Biluimizshe, qazir osy teatrdyng jayy mәz emes. Biyl úly akterding qaytys bolghanyna 30 jyl. Aldaghy 2011 jyly 115 jyldyghy kele jatyr. Seraghang turaly materialdar әli de úshan-teniz. Eger kónil bólinip jatsa, ol kisi turaly ýshinshi kitapty shygharugha múryndyq bolsam degen de oiym bar.

Renata Serәliqyzy: - Sekseninshi jyldardyng basynda bir kýni sheshemning qasynda shay iship otyrsaq, Almaty qalasynyng mәdeniyet basqarmasynan telefon soghyldy. "Serke agha Qojamqúlov atyn kóshege bergeli jatyrmyz, әkenizge Almatynyng qay kóshesin tandaysyz?" deydi. Mine, bilgendik! Sodan aittyq: әkemiz tiri kezinde jana teatrdyng shymyldyghyn ashyp oinay almay ketti. Ol teatr Qastek kóshesinde túr. Eger sizder shynymen bizben aqyldasqylarynyz kelse, sol qarashanyraqqa baryp tireletin kóshe әkemning atynda bolsa eken dep mamam ekeumiz tilek qylyp súradyq. Búl ózi óte dúrys boldy. Janynda Sәbit Múqanov, Isa Bayzaqov, Ghany Múratbaev kósheleri. Bәri kósilip qatar jatyr. Bәri ózining zamandastary. Qala basshysy Qoyshymanov sonday tamasha kósheni әkemiz atyna berdi. Almatygha rizamyz.

Tayauda arnayy shaqyrumen Ahang ekeumiz әkemning tughan eli Qostanay, Qarabalyqqa baryp keldik. Kindik qany tamghan Jambyl auylyndaghy bes tanbaly qypshaqtyng bir tarauy toqberishting qorymynan bir uys topyraq alyp әke qabirine әkelip qostyq. Qarabalyqtaghy audandyq ólketanu múrajayynda әkemizge arnalghan búrysh bar. Ýsh jyl búryn birshama materialdaryn jiystyryp bergenbiz, osy joly da 30 shaqty qújat, surettermen tolyqtyra týstik. Qarabalyqtyng óz basynan әkeme kóshe beru, sondaghy óner mektebin sol kisining esimimen atau jóninde úigharym jasalypty. 100 jyldyghy túsynda múnda әkemizge arnalyp aitys ótkizilgen. Al, 115 jyldyghyn 15 kiyiz ýy tigip, jaqsylap atap ótemiz deydi. Jambyl auylyndaghy jergilikti mektep oqushylary "Po mestam Serke Kojamkulova" degen taqyrypta sayahat jasap, әngime jýrgizip, konsert qoyyp túrady eken. Tughan audanynda, әiteuir, kesh te bolsa bir serpilis bolyp jatqanyna quandyq.

Ahmet Ospanúly: - Al endi Qostanaydyng óz basy, oblys ortalyghy osy ónirden Serәli Qojamqúlov degen birtuar azamat shyqqandyghynan mýldem beyhabar siyaqty. Olay deytinim, Ybyray Altynsarin múrajayynan búryn bergen zattarymyzdyng ózin de bayqay almadyq. Atamyzdy eleusiz bir tizimning ishinen ghana kórdik. Qostanayda Seraghannyng atyn atap, týsin týsteytin basqa eshtene joq. Qayta oblystyng Kenes zamanyndaghy basshylary ol kisige 1977 jyly "Qostanay qalasynyng qúrmetti azamaty" ataghyn bergen-tin. Al qazir óz qolymyz óz auzymyzgha jetken zamanda qúrmetti azamatqa degen esh qúrmetti angharmadyq. Ne kóshe, ne mektep aty, ne eskertkish, ne múrajayda bir mýiis... Dәnene joq. Ony qoyyp, osy jaylardy qaperlerine salyp aitayyq dep barsaq, oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy ózimizdi qabyldamay, púshayman qylyp attandyrdy Almatygha.

Avtorlyq oy týiini. Sóz sonynda bir-eki jaydy ghana atap aitsaq deymiz. Ol - Serke Qojamqúlovtyng akterlik úlylyghy men adamy abzal qasiyetterining sonshalyq ýilesim tauyp tútasqan ajyramas birligi. 1976 jyly Semeyde gastrolide jýrgende Seraghannyng Sosialistik Enbek Eri ataghyn alghany turaly sýiinshi habardy tanghy jetide radiodan estigen Túnghyshbay Jamanqúlov jýregi jaryla quanyp, abyz agha jatqan bólmege úmtylady. Seraghang múntazday kiyinip, tayaghyna sýienip stol basynda otyr eken. "Rahmet, balam! Tanghy beste Almatydan telefon soqqan. Estidim. Sodan beri oyaumyn. Elubay, Ámire, Qúrmanbek, Isa, Júmat, Qaliybekterdi oilap otyrmyn", deydi. Naghyz tolaghay túlghalar ghana osylay tebirense kerek. Alghan zor ataghyna óz qataryn týgel ortaqtastyru, osynday múndy-quanyshty oigha batu Seraghang syndy alyptardyng ghana qolynan keler erekshelik ekeni de kýmәnsiz-au.

Endi birde, abyz ústaz qaytqannan keyin "Qaragóz" qayta qoyylghan bir tústa bir jas akter qinalyp: "Shirkin, Seraghannyng óte kerek bop túrghanyn qarashy", depti. IYә, Qazaq teatryna, qazaq ónerine, últtyq mәdeniyetimizge Serke Qojamqúlovtay sahna sanlaghy ónegesinin, ruhynyng kerek emes kýni bolmas, Sondyqtan túghyry biyik túlghany úmytpauymyz kerek. Al úmytpas ýshin Qostanayda jandy júmystar qolgha alynuy tiyis...

«Egemen Qazaqstan».2009-07-29