Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3053 0 pikir 15 Qantar, 2014 saghat 04:15

Aydos Sarym. Tyghyryqtaghy sananyng sapasy

Jana jyldan keyin bir kabelidik arnadan Stiyven Spilbergting "Shindler tizimi" filimin 4 qaytara kórsetti. Arnayylap eki týn boyy bastan-ayaq qarap shyqtym. Jyl boyy evreyler, Izraili memleketining tarihy turaly talay kitap oqygham. Osynyng da әseri bolar.

Aytpaghym mynau: 2000 jyl búryn tughan jerinen airylyp, toz-toz bolyp, әlemge shashyrap ketken halyqtyng jigeri men sanasy. Marks aitypty: Tora - diny kitap emes, Tora - kóshpeli memleket dep. Sol diny senimderi memleketining qayta týleuine alyp keldi, últtyng joghalyp ketpeuine jol ashty.

Evreyler jýrgen memleketining barlyghynda da qughyngha úshyrap otyrghan. Jýrgen memleketterinde prosentpen aqsha beru kýnә sanalghandyqtan búny bir mýmkindik dep tauyp, osymen kóptep ainalysqany da ras. Biraq osy túraqty qughyn-sýrgin eldin, últtyng sanasyn qatty ózgertti dep sanaymyn.

Jalpy tyghyryqqa tirelu - keremet dýniye. Adam jany sergiydi, mýmkindikteri ashylady. Al ghasyrlargha sozylghan tyghyryq últtyng әrbir azamatynyng boyyndaghy ómirge degen qúshtarlyqty oyatady.

Tipti mýmkin emes, oryndaluy әste mýmkin emes oi-qiyaldardy qayta týletedi. Sol senim qanday da qiyndyqtardan aman alyp shyghady, últty, onyng әrbir mýshesin súryptaydy.

Jana jyldan keyin bir kabelidik arnadan Stiyven Spilbergting "Shindler tizimi" filimin 4 qaytara kórsetti. Arnayylap eki týn boyy bastan-ayaq qarap shyqtym. Jyl boyy evreyler, Izraili memleketining tarihy turaly talay kitap oqygham. Osynyng da әseri bolar.

Aytpaghym mynau: 2000 jyl búryn tughan jerinen airylyp, toz-toz bolyp, әlemge shashyrap ketken halyqtyng jigeri men sanasy. Marks aitypty: Tora - diny kitap emes, Tora - kóshpeli memleket dep. Sol diny senimderi memleketining qayta týleuine alyp keldi, últtyng joghalyp ketpeuine jol ashty.

Evreyler jýrgen memleketining barlyghynda da qughyngha úshyrap otyrghan. Jýrgen memleketterinde prosentpen aqsha beru kýnә sanalghandyqtan búny bir mýmkindik dep tauyp, osymen kóptep ainalysqany da ras. Biraq osy túraqty qughyn-sýrgin eldin, últtyng sanasyn qatty ózgertti dep sanaymyn.

Jalpy tyghyryqqa tirelu - keremet dýniye. Adam jany sergiydi, mýmkindikteri ashylady. Al ghasyrlargha sozylghan tyghyryq últtyng әrbir azamatynyng boyyndaghy ómirge degen qúshtarlyqty oyatady.

Tipti mýmkin emes, oryndaluy әste mýmkin emes oi-qiyaldardy qayta týletedi. Sol senim qanday da qiyndyqtardan aman alyp shyghady, últty, onyng әrbir mýshesin súryptaydy.

Esimde bolsa bir evreyden súrapty: "nasisterding barlyq lagerlerinen aman shyqtynyz. Aytynyzshy: sharasyzdyq degen ne?" dep. Sonda әlgining aitqany mynau: "Nemister basyp alghan qalada basar, barar jerimiz qalmady. Keshegi dostarymyz, kórshilerimiz bir mezette jau bolyp shyqty. Bizge qol úshyn berse, ózderi de atylatyn boldy. Qashar jering bolmaghan kez sharasyzdyq" dep aitypty.

Biraq, dәl osy sharasyzdyq, sharasyzdyq kezindegi oi-tolghaular, talqylar ainalyp kelgende evrey memleketining janghyruyna jol ashty.
Songhy 4-5 ghasyrda qazaqtyng basynan ótkizbegeni joq. Talay tyghyryqtan aman shyqtyq. Osynday otarlyq tyghyryqtyng birine bir keremet reaksiyamyz - Alash qozghalysy boldy. Úzaghynan sýiindirmedi, әriyne, qandyqol imperiya. 70 payyz últymyzdan airyldyq. Bittik, kýiredik, qiradyq dep jýrgen kezde Jeltoqsan kóterilisi boldy. Ózi týbirimen shirigen imperiya qirap, Tәuelsiz el atandyq. Ázirge tek atandyq, aldanbayyq.

Býgin de bir sayasy tyghyryqta túrghan siyaqtymyz.

Al osy tyghyryq sanamyzgha qanshalyqty әser etip otyr? Jana sapagha óte alamyz ba? Búl tyghyryq kózimizdi asha ma? Basymyzdan ótkerip jatqan sharasyzdyq, Qazaqiyadan basqa baratyn-qashatyn tauymyzdyng joqtyghyn týsinuge alyp kele me?

Armanday bileyik. Qiyalday bileyik. Qiyaldy jospargha ainaldyra biludi ýireneyik sol evreylerden. Memleket - arman-qiyaldyng isi. Onyng tabighaty, auasy, ayasy - arman-qiyal. Sosyn, әriyne, jiger, ruh, әreket. Bizder tek tiri ekenimizge yrza bolyp jýre bersek, onda barymyzdan airylamyz. Eger bostandyghymyzdy, azattyghymyzdy toq qaryn men tynyshtyqqa aiyrbastasaq, ýsheuinen de airylamyz. Tarihtyng kóni, boghyna ainalamyz.

Osy turaly da oilanyp jýreyikshi...

 

Jik

Taghy bir maza bermey jýrgen mәsele - qazaq ishindegi tarihiy-mәdeniy-diny jikter. Ony tizbelep jatpayyn, oqyghan, kózi ashyq júrttyng barlyghy jaqsy biledi.
Bir mynaday fakti bar: býgingi Úlybritaniya qaramaghyndaghy Shotlandiya anda-sanda el-últ qatarynan shyghamyz, taghy da múhtariyatty talap etemiz dep jatady. 2-3 referendum ótkizip te ýlgerdi. Ázirge alpauyt memleketting ekonomikalyq damuy, mýmkindikteri shotlandtyqtardyng jartysynan astamyn birtútas el ayasynda ústap otyr. Al bolashaqtaghy jaghdayy kýrt tómendese el birligi ne bolmaq?

Bir qyzyghy búl da kezindegi otarlyq sayasattyng nәtiyjesi. Úlybritaniyanyng Rim koloniyasy bolghanyn úmytpayyq. Sol kezde jaulap, ózine baghyndyryp alghan jerlerdi myzghymastay etip ústap otyru ýshin Adrian imperator úly qorghan, beketter saldy. Qorghan, beketterding qanqasy, ýstinde salghan joldary, qalalary, auyldary әli kýnge deyin saqtauly. Býgingi Angliya men Shotlandiyanyng resmy shekarasy osy Adrian qorghanynyng ýstimen ótedi.

Qaranyzdarshy, 1900 jyl búryn salynghan, kóbinese qirap, tarihy múragha ainalghan arheologiyalyq dýnie últ-memleket tútastyghyna ghasyrlar óte syna qaghyp otyr. Qauip tóndirip otyr. Býgingi Aziya, Afrikadaghy barlyq soghystar týptep kelgende sol keshegi otarlyq zaman salyp ketken minalar men bombalardyng jarylystary. Jartysy, әriyne, su, múnay jәne ekonomika mәselesi.

Al bizde she?

Keshegi imperiyanyng kóptegen jәdigerlerin, instituttaryn myzghymastay etip saqtap otyrmyz. Erteng olardyng qaysysy týbimizge jetui mýmkindigin ózimiz bilmeymiz. Eshkimge qaramay imperiyamen baylanysty ataulardy, instituttardy atymen qúrtudyng ornyna Almatyny "Alma-Ata" etemiz be dep jyndy qúsap daulasyp jýrmiz.

Bir týsingenim qaladaghy, daladaghy, sanadaghy otarlyq sananyng barlyq jәdigerlerin qúrtu qajet. Óitpesek, býgin oiyn-kýlki, turizm bolyp jýrgen bolmashy dýniyeler býgin emes, erteng emes, 22-23-24 ghasyrdaghy úrpaqtarymyzgha qiyanat, qauip boluy mýmkin.

 

Múra

Jana jylda ýsh-tórt súraq qatty mazalap edi. Sonyng biri mynau.

Mysaly, kóptegen halyqtardyng jady, tarihiy-mәdenie qazynasy olardyng muzeydegi ne kitaphanadaghy qazynasy ghana emes, býgingi ómirining de azyghy, qoregi, tiregi, arqauy bolyp tabylady. Yaghni, últ - memleketting qarapayym mýsheleri óz tarihtaryna, auyzsha-jazbasha әdebiyetine ýnile otyryp solardan tәlim alady, ózderine elikteytin keyipkerler, ómirlik tyghyryqqa tirelgende belgili bir strategiya tauyp alady. Qytaydyng stratagemalary tek qytaylyqtar ýshin emes, kóptegen zamanauy kompaniyalar ýshin azyq әli kýnge deyin.

Bәlkim, bizder ýshin tipti de mysal emes shyghar, biraq Afrikadaghy, Ontýstik Amerikadaghy últ dәrejesine kóterile almaghan etnostar ýshin últtyq qazynasy (foliklory, ata-baba dәstýri, anyz-әngimeleri) әli kýnge deyin ómirlik azyq. Osylardy jattap alu, ýlkenderding tәlim-tәrbiyesin alu, solardy izdeu, әrbir adam ýshin qiyn-qystau zamanda, kýrdeli tabighy jaghdayda tiri qaludyng birden-bir joly. Yaghny ata-baba anyzyn bilmeseng sudy da taba almaysyn, adasyp, qinalyp ólesing degen sóz.

Damyghan elderding kóbisi óz tarihyn-mәdeniyetin jana zamangha layyqtaumen, damytumen keledi. Osylardyng negizinde jana mәdeny tuyndylar jazugha, filimder týsiruge, anyz-әfsanalaryn qayta týletuge, olardy әsirese jastargha, óskeleng úrpaqqa týsinikti estetikalyq til men zamanauy formattargha kóshiruge tyrysyp baghuda. Búny bir jaghynan jahandanugha qarsy sayasat retinde, últtyq-memlekettik erekshelikterin, aiyrmashylyqtaryn taghy da pash etu ýshin qoldanyp keledi.

Bizde she?

Dýniyemizdin, bolmysymyzdyng ózgermestey bolyp ózgergeni anyq. Ata-babalarymyzben baylanystyryp otyrghan tek tilimiz ben ýzik-ýzik tarihy sanamyz. Al basqa múramyz she? Býgingi jәne ertengi ómirge azyq bola ala ma? Bola alatyn bolsa qanday joldary men tetikteri bar? Eski júrttaghy qay dýniyemizdi birinshi kezekte kóshimizge artyp, janartyp, qúbyltyp, osy zamangha layyqtauymyz qajet? Osynyng keshendi tújyrymdamasyn biylikke qaramay ózimiz jasap-jasaqtay alamyz ba? Jalpy bizding tarihiy-mәdeny múramyzdy kýndelikti azyghymyzgha ainaldyrugha bola ma?

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566