Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3631 0 pikir 16 Qantar, 2014 saghat 04:36

Mendibay Aghiyev. Bolmys pen sana

 (Aydos Sarymnyng «Tyghyryqtaghy sananyng sapasy» atty oi-tolghauyna oray)

    Oidy oy qozghaydy. Aydos Carymnyng oi-tolghamyn oqy otyryp, ony әlim kelgenshe jalghap kóreyin dep oiladym. Keybir tústarda oy qaytalaushylyghy oryn aluy mýmkin, keshirimmen qararsyndar. Jazushy emespin, jurnalist emespin, miydaghy oidy qaghazgha týsire bastaghanymnan-aq sóilemderim biri-birine qabyspay, qojyray bastaydy. Onday tústargha týsinistikpen qaraydy dep oilaymyn.

    Azattyq. Tәuelsizdik. Úzaq uaqyt boyyna baylauda ústap, kýndelikti jem-suynan qaqpay, arnayy kýtimmen ústalghan jylqyny dalagha shygharyp, noqtasyn sypyryp qoya bersen, qayda bararyn bilmey biraz túryp, sodan song dalaqtap ainala shauyp, túra qalyp tebinip, jata qalyp aunap, әiteuir endi ne amal qylaryn bilmey alasúryp ketedi. «Tәk-tәk»pen «qúr-qúrdan» qayran bolmaydy, sebebi basy bos ekenin sezedi, januar!

    Alayda bәri uaqytsha. Jeligi basylyp, jeli shyqqan son, ainalasyna zer salyp, qayda bararyn, qalay jýrerin baghamdap alyp, jónge týsedi.

 (Aydos Sarymnyng «Tyghyryqtaghy sananyng sapasy» atty oi-tolghauyna oray)

    Oidy oy qozghaydy. Aydos Carymnyng oi-tolghamyn oqy otyryp, ony әlim kelgenshe jalghap kóreyin dep oiladym. Keybir tústarda oy qaytalaushylyghy oryn aluy mýmkin, keshirimmen qararsyndar. Jazushy emespin, jurnalist emespin, miydaghy oidy qaghazgha týsire bastaghanymnan-aq sóilemderim biri-birine qabyspay, qojyray bastaydy. Onday tústargha týsinistikpen qaraydy dep oilaymyn.

    Azattyq. Tәuelsizdik. Úzaq uaqyt boyyna baylauda ústap, kýndelikti jem-suynan qaqpay, arnayy kýtimmen ústalghan jylqyny dalagha shygharyp, noqtasyn sypyryp qoya bersen, qayda bararyn bilmey biraz túryp, sodan song dalaqtap ainala shauyp, túra qalyp tebinip, jata qalyp aunap, әiteuir endi ne amal qylaryn bilmey alasúryp ketedi. «Tәk-tәk»pen «qúr-qúrdan» qayran bolmaydy, sebebi basy bos ekenin sezedi, januar!

    Alayda bәri uaqytsha. Jeligi basylyp, jeli shyqqan son, ainalasyna zer salyp, qayda bararyn, qalay jýrerin baghamdap alyp, jónge týsedi.

   Ýsh ghasyrday qamaqta qalyp, aqyry qamalghan qorasynyng irgetasy búzylyp, qabyrghasy qúlaghan kezde sap ete týsken bostandyq qazaqty da dәl osynday kýige týsirdi. Talay ret búzyp ótuge úmtylyp soghylghanda alghan jaraqattarynyng orny syzdap, kógerip, jyrtylyp túrsa da, «әi, deytin әje, qoy, deytin qoja» qalmaghan sәtte anyryp qalghany ras. Sóitip, anyryp, tulap, sekirip jýrgende shiyrek ghasyr uaqyt ótip ketti. Esimizdi jinap, on-solymyzdy baghamdap, barar baghytymyzgha zer salsaq, birueler qúlaghan qoranyng qabyrghalaryn qayta qalay bastaghany kórindi. Irgetasty myqtap, keybir tústarda eki-ýsh qatar kóterip qoyghan jerleri de bar.

   Endi bireuleri astauymyzgha dәrilengen jem salghan bolyp, aldausyrata jaqyndap, jap-jana noqta-shylbyr dayyndap qoyypty!

   NE ISTEU KEREK?

 Áriyne, «әr kәllede bir qiyal»- eng jenili aqyl aitu. Sayray jónelgende әrqaysysy bir memleketke Preziydent bolugha layyq túlghalar kóp eken. Átten, osy «túlghalar» iske kelgende jútqynynan basqany uayymdamaytyn bolyp shyqty. «Sanany túrmystary biylep»(K.Marks) – iyesiz qalghan, adyra dýniyeni molyraq qarpyp qaludyng alamany bastalyp ketti. Sóitip, aqyrynda últtyq bolmysyn, qasiyetin, namysyn da asap qoyghandaryn andamay qaldy.

   Zamannyng týzu kezinde... Bizding bala kýnimizde aqsaqaldar әngimeni osylay bastaytyn. Mektepte revolusiyagha deyingi qazaq halqynyng ómirin óte jeksúryn, ayanyshty etip oqytady, al olar sol zamandy ansaydy. Nege?

   Bizding kezimizde..., búl bizding úrpaqtyng әngimesining basy. Biz de óz zamanymyzdy ansaymyz. Nege?

    Shaldardyng әngimesi «Sýiekem batyr edi ghoy!»,  «Erekem aitqysh edi-au!», «Mәtekem bylay degen eken...» dep bastalady, bizding әngimemiz «Vodki jaqsy edi, basty auyrtpaytyn edi», «Eki jәshigin iship qoyyppyz», «Kommunizm eken ghoy!» dep keledi.

   Tyghyryq. Múryndyqtyng keri shyghyp ketpeui ýshin qoyylghan tetik. Shirip týsip qalghansha óz mindetin adal atqaratyn tetik, biraq alyp tastaugha bolady. Ol týskennen keyin múryn da, múryndyq ta biri-birinen tәuelsiz, azat, әsirese múryngha jaqsy. Eshkim jetektemeydi, baylap qoymaydy. Alayda múrynnyng iyesi anqau bolsa, múryndyqsyzda sol búrynghy baylanghan jerine ainalyp kele beredi. Sanasyna sinip qalghan instinktiden aryla almaydy.

   Taghy da, NE ISTEU KEREK!?  Qazirgi qazaq sportshylarynyng jetistikterine kóz jýgirteyikshi. Boks, shtanga kóteru, kýres, jýgiru jәne t.b., yaghny jeke adamnyng jetistikteri. Al, újym bop oinalatyn oiyndarda nәtiyjemiz kónil kónshitpeydi. Nege?

    Osylay oilap otyryp, qazekemning «bólingendi bóri jeydi» deytini osy eken ghoy, qasqa shaldar bәrin aityp ketken-au dep qoyasyn! Aytpaqshy, osy sózdi bir bilgishter «qazaqtar әuelden jýzge, rugha bólingen, auyzbirligi joq» dep týsindirgisi keledi. Al, sol jýzge, rulargha bólinip jýrgen qazaqtardyng osynshama baytaq dalany qalay ústap túrghanyn, paydalanghanyn bilgisi kelmeydi. Qazaqty bólu degen otarlau sayasatymen kelgen әreket. Qazaqty «Qalalyq» jәne «Dalalyq» dep bóldi. Qalalyqtardy mәdeniyetti, sauatty, oqyghan jәne t.b., dalalyqtardy jabayy etip kórsetu bólinuding basy boldy. Búl turaly kelesi bir jazbalarda aitylar, biz tyghyryqtaghy sananyng sapasyn kóterudi oilastyra bereyik.

    Qazaq bolmysy erekshe últ. Eshkimdi jatyrqamaydy, eshkimdi alalamaydy. Nemis kelse de, negr kelse de pyshaghyn alyp qorasyna jýgiredi. Qúday jaratqannan solay. Ony eshkim qoyghyza almaydy. Birli-jarym shirigen júmyrtqalar kópting ishinde kezdesedi ghoy, ondaylar últtyng bolmysyna ózgeris engize almaydy. Biraq osy bolmysty ózgertu ýshin kýres qazir dýniyejýzilik masshabta jýrip jatqan siyaqty kórinedi maghan. Mang dalada manqiyp jýrip, osynshama baylyqqa búlar qalay ie bolghan, nege bizde múnday joq, jabayy halyqqa dәulet nege qajet, tamaghy toq bolsa bolmaydy ma degen toghyshar oilaryn jýzege asyru ýshin qoldan kelgen amal-aylalaryn birinen-biri asyryp ótkizuge tyrysyp jatyr. Últty joydyng strategiyalyq josparlary ashyq ta, qúpiya da jasalyp, qoldanysqa engizilude. Olar mynalar:

  • Tarihiy-mәdeny jikterge bólu;
  • Qúldyq sanadan shygharmau;
  • Diny ekspansiya;
  • Ekonomikalyq mәjbýrlikke jeteleu.

   Osynday auyr jýkter sanagha salmaq týsirip, kemshin tústarymyzdy kóbeytip otyr. «Jany kýigen qúdaydy qarghaydy»- qiytúrqy sayasatty týsinbegendikten birimizge birimiz auyr sózder aityp, baqaydan shalugha tyrysamyz. «Birindi qazaq biring dos kórmesen, isting bәri bos» (Abay)-últtyq sanany jana sapagha kóteruding qaghidasy osy. Qazaq últynyng sanalyq sapasyn kóteru ýshin Evropalyq nemese taghy basqa halyqtardyng mentaliytetine negizdelgen zan-zәkýnderding ornyna, ózining qanyna singen, óz bolmysyna say keletin, últtyq qaghidalyq erejelerdi negizge ala otyryp, Zandar men erejeler jasau kerek. Qazaqy zandardyng demokratiyalylyghy turaly әngimeni tarihshy zangerlerding ýlesine qaldyrayyq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568