Búl taqyryp sizderge tansyq nemese oghash sezilip túrghan shyghar. Alayda múnyng ózindik tarihy sebebi, astary bar. 2014 jyly Ýrimjige barghan saparymda shynjandaghy qazaqtardyng eng tanymal sayty «Sen qazaqtyng belsendi avtorlarynyng biri «Jolaushy-9» degen qalam atpen maqala jazyp jýrgen Qayyrbek degen jurnalist bauyrymyz menimen kezdesip súhbattasqan bolatyn.

Búl súhbat sol kezde «Sen qazaq» saytynda jariyalandy. Búl sayt 2016 jyly Qytayda bastalghan sayasy nauqan kezinde jabylyp qaldy. Sayt jabylghanymen jazylghan súhbat mening jeke múraghatymda saqtalghan bolatyn. Óz basym jóninen alghanda kóshi-qon taqyryby turaly mening jurnalistke bergen alghashqy súhbatym edi. Óitkeni, jurnalist retinde kóshi-qon taqyrybyn, problemasyn óz basym kóp jazsam da ózge әriptesterime bizding Qazaq eline qalay kóship kelgenimiz turaly birde bir súhbat bermeptim, ne bolmasa óz atymnan maqala da jazbaghan ekenmin. Ol turaly oilamaptym da, al әriptesterim tarapynan onday úsynys bolghan emes. Biyl men alpystyng qyrqasyna kóterilip otyrghandyqtan osy súhbatty sizderding nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdim. Súhbat on jyldyng aldynda alynghanymen, súhbatta aitylghan dýniyeler әli de jana, óz qúnyn joyghan joq.

Qúrmetpen Álimjan Áshimúly.

Jolaushy-9: Álimjan agha, songhy jyldary sizding súhbattarynyz, syndarynyz jәne әngimeleriniz «Sen qazaq» saytyna jariyalanghannan beri Qytay qazaqtarynyng sizge bolghan yntasy arta týsti. Sizding Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng orynbasary, elaralyq «Altyn besik» jurnalynyng bas redaktory, jazushy Súltanәli Balghabaevpen jýrgizgen «Qazaqstangha qalay kelesiz?» degen jeliles súhbatynyz kópshilikti eleng etkizip, búralang jol basyp jýrgen keybir aghayyndarymyzgha baghdarsham boldy. Olardyng sizge degen alghysy sheksiz...

Jalpy sizding súhbattarynyzdy bizding oqyrmandar qyzygha oqityn taqyrypqa ainaldy desem artyq aitqandyq bolmas. Olar súhbatty oqyp qana qoymay, óz kózqarastaryn jasyrmay jazudyng arqasynda «Sen qazaq» asabalary jaghynan «Jauhar teme» bolyp ýlgirdi. Búl jaqtaghy qandastar sizding jurnalist ghana emes, synshy, jazushy retinde jaqsy tanyy bastady. Siz «Men qashqynmyn» atty әngimeniz arqyly Qazaqstan qoghamyn dendep ketken jemqorlyqty óte sheber beynelegensiz. Jazu stiyliniz ózgeshe, eshkimge úqsamaysyz.

Men sizding Qazaqstan baspasózinde jariyalanghan súhbattarynyzdy, syndarynyzdy, әngimelerinizdi «Sen qazaqqa» joldap otyrushymen. Osy barysta keybir aghayyndar: «Álimjan Áshimúly kim? Ol kisi turaly tanystyrular bolsa jaqsy bolar edi?!» degen sekildi súraqtardy jii qoyyp jatady. Sol sebepten de, biylghy tughan jerinizge kelgen saparynyzdan paydalanyp sizben arqa-jarqa әngimelesip, múndaghy aghayyndardyn, әsirese sizding sýiikti oqyrmandarynyzdyng talabyn oryndasam ba dep otyrmyn.  Siz búghan qarsy emes shygharsyz?

Á.Áshimúly: Siz meni tym asyra maqtap jibergen joqsyz ba? Sizding myna maqtauynyzdy estip otyryp dәl qazir «jerlesterim meni osynshama maqtaytynday qanday iygi is istep edim?» dep ózime-ózim tanghala súraq qoyyp, ynghaysyz jaghdaygha qalyp otyrmyn.

Jolaushy-9: Siz onday ynghaysyz oida bolmanyz, aqiqaty osy.

Á.Áshimúly: Onda bәrekeldi! Sizding әngimenizding tórkinine qaraghanda Qytayda meni oqityn oqyrmandar bar eken, búghan da shýkir. Búl men ýshin ýlken mәrtebe. Sol ýshin oqyrmandaryma basymdy iyip túryp alghysymdy aitamyn! Sizding aldaghy qoyatyn súraqtarynyzgha shamamnyng kelgeninshe jauap beruge tyrysyp kóreyin...

Jolaushy-9: Búl jaqtaghy aghayyndardyng birazy sizding Qytay elinde tuylyp, osynda erjetip, joghary oqu ornyn bitirip, múnda biraz jyl qyzmet istegennen keyin baryp atamekeniniz Qazaqstangha qonys audarghanynyzdy bildi. Sizding Qazaq eline qonys audarudan ilgergi ómiriniz bizdi qatty qyzyqtyrady...

Á.Áshimúly: Men 1964 jyldyng 25 mausymynda Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Ile aimaghy, Toghyztarau audany, Tikaryq auyly, Moyyngýzer qystaghynyng birinshi kenitinde qarapayym diqan otbasynda dýniyge keliptim. Birinshi synyptan jetinshi synypqa deyin Moyyngýzerdegi «Shynar» mektebinde oqyp, segizinshi synypty Tikaryq orta mektebinde jalghastyrdym. Mening balalyq shaghym men mektepte oqyghan kezderim Qytaydaghy aty shuly «mәdeniyet tónkerisine» túspa-tús keldi. Sol sebepten de mening balalyq shaghym keremet boldy dep aita almaymyn. Ol kezeng turaly әngimelep otyrudyng ózi qazir artyqtau bolar, biraq mektepten qalmay, sabaqty jaqsy oqyghanymdy bilemin. Onynshy synypty 1982 jyly shilde aiynda bitirgennen keyin Qúlja qalasyna kelip «memlekettik birtútas emtihangha» qatystym. Ókinishke oray, mening nómirim (ball) joghary mektepke qabyldau shegine jetip túrsa da ne sebepten ekenin bilmedim, joghary oqu oryndarynan maghan shaqyrtu qaghaz kelmey qaldy da, sol jyly oqugha týse almay qalyp qoydym.

Ákem Áshim Ábdirәsilúly men sheshem Áyimhan Jamalbekqyzy Qazaqstangha kósher keze birge týsken sureti. 1992 jyly Toghyztarau audany, Tikaryq auyly, Moyyngizer qystaghy, birinshi kent. Suretting avtory ózim.

Jolaushy-9: Odan ary ne boldy?

Á.Áshimúly: Óziniz shet-jaghasyn biletin shygharsyz, sol zamanda Qytayda «shanpin napos» degen boldy ghoy. Búl tauar astyq tútynatyn memlekettik qyzmetkerlerding balalary oqugha týse almay qalsa, bir júmysqa eptep iligip ketetin bir jaqsy jol bar edi. Al diqan men malshynyng balalaryna onday mýmkindik joq-túghyn. Osyny әkem aldyn ala oilastyrghan bolu kerek, mening túraqty tirkeuimdi Tikaryq auyldyq partiya komiytetining hatshysy bolyp júmys isteytin inisi Seytaqyn Ábdirәsilúlynyng (búl kisini biz kishi agha deytinbiz. Ol kezde әkemning ýsh inisining otbasy bir kenitte, bir kóshede irgeles otyratyn) otbasynyng bir mýshesi etip tirkep qoyypty.

Sol jyly tamyz aiynda audandyq Salyq mekemesi tauar astyq (shanpin napos) jeytin otbasynyng balalarynan  emtihan alyp, synaqtan ótkenderdi salyq mekemesine júmysqa alady eken degen habar keldi. Olardyng búl talabyna mening shartym tolyp túrghandyqtan audangha baryp emtihangha tirkelip, el qatarly matematika men qazaq tili pәninen synau berdim. Emtihan maghan óte jenil boldy, barlyq súraqtargha qinalmay jauap berdim. Búl synaqtan sýrinbey ótetinime kәmil sendim. Aragha-eki ýsh kýn salyp «Álimjan qyryq shaqty ýmitkerden ozyp shyghyp birinshi boldy» degen habar aldym.

Jolaushy-9: Búl habardy estigende qatty quandynyz ba?

Á.Áshimúly: Asa quandym dep aita almaymyn, óitkeni ol kezdegi mening armanym joghary mektepterding birine týsip oqyp, arnauly mamandyq alyp shyghu edi. Degenmen, auylda ketpen-kýrek arqalap jýrgenge qaraghanda bajyger bolu «memlekettik qyzmetker» degen aty bar, myrza júmys qoy dep ishtey quanyp, qyzmetke tezirek shaqyruyn kýtip jýrdim.

Bir kýni týs aua ayaq astynan audandyq Salyq mekemesining bastyghy ýsh dóngelekti jasyl motosiklmen bizding ýige keldi. Kórgen jerden orta boyly, sirinke qara kisini jazbay tanydym. Óitkeni búl kisini emtihan maydanynan kórgen edim. Ol kisining aldyna qúraq úshyp baryp sәlem berdim, ol kisi sәlemimdi jónsalau aldy da: «Ákeng bar ma?», – dedi. Búl kisining maghan tóte súraq qongyna qaraghanda ol da meni jazbay tanyghan sekildi. – Ákem qyrman basynda jýr, shaqyryp keleyin be? «Keregi joq, aghang Seytaqyn shy?» – dedi. – Ol kisi júmysynda, qazir ýiinde joq, – dep edim. Ol: «Sen bala Seytaqynnyng balasy emes ekensing ghoy, aghasynyng balasy ekensing ghoy», – dedi týri ózgerip. – IYә, men Seytaqynnyng aghasy Áshimning balasymyn, –  dedim. «Onda sen bizge qalay emtihan berip jýrsin?». – Men kishi aghamnyng shanpin naposynda tirkeudemin, diqan naposy emespin, sol sebepti sizderge qújattarymdy ótkizip, emtihan berdim ghoy, – dedim, ózimdi ózim aqtap. Ol kisi ary qaray maghan súraq qoyghan joq. «Onda jaraydy, auyldyq ýkimetke baryp Seytaqyngha kezigetin shygharmyn», – dedi de, motosiklding eki qúlaghyn ústap, otaldyrghyshyn ong ayaghymen teuip qalyp edi «dýr» ete týsti januar. Shendi sabazyng eki ayaghyn taltaytyp minip, oryndyghyna jayghasyp otyryp alghannan keyin gazyn basty da jýrip ketti. Men motosiklding artynan shyqqan kók týtin men ýsh dóngelekting tabanynan kóterilgen aq shanynyng astynda qalyp, onyng artynan biraz qarap túrdym. Motosikl kelesi kósheden kýre jolgha qaray búrylyp, kózden tasa bolghanda baryp óz sharuammen ainalysyp kete bardym. Biraq motosiklding dýrildegen dausy qúlaghyma birazgha deyin emis-emis estilip jatty... Ol kezde ýkimet jer men maldy sharualargha kelisimshartpen kóterege (jalgha) bergen bolatyn. Auyldastardyng bәri tirshilik qamymen qarbalas júmys istep  jýrgen kez edi.

Keshke qaray júmystan kelgen kishi aghamnan Salyq mekemesining bastyghynyng jolyqqan, jolyqpaghanyn súrap edim, ol kisi kórmegenin aitty. Men de ary qaray qazbalap súramadym. Óitkeni, mening qu ishim búl júmystyng da maghan qayyry bolmaytynyn sezgen edim. Aragha eki-ýsh kýn salyp «audandyq Salyq mekemesining bastyghy Tikaryq orta mektebining ghylymy mýdirining ýiinde qonaqta bolypty, onyng baldyzyn qyzmetke alypty» degen jaghymsyz habar estidim. Mektep mýdirining baldyzy mening synyptasym bolatyn, mektepte ony mennen myqty oqydy dep aita almaymyn. Ol joghary mektepke tapsyratyn emtihannyng alghashqy irikteuinen (qytay tilinde iyikau dep ataytyn) óte almay qalghan edi. Keyin ol da menimen birge emtihan bergen bolatyn. Men emtihannan eng aldy bolyp ótip túrsam da Salyq mekemesining basshysy auylgha arnauly izdep kelip janaghyday qisynsyz syltaudy aityp ketken joq pa?! Sol bayaghy tamyr-tanystyqpen meni shettetip, mening ornyma ony qyzmetke alghany anyq edi.

Jolaushy-9: Jaraydy, ghylymy mýdirding baldyzy emtihannan ótti, Salyq mekemesine qyzmetke túrdy delik. Ol da shanpin naposy ma eken?

Á.Áshimúly: Men aghamnyng shanpin naposynda tirkeude bolsam, ol jezdesining shanpin naposynda tirkeude eken. Onyng auyly Agharsynda bolatyn, keyin bizding mektepke auysyp kelip, jezdesining ýiinde jatyp oqydy ghoy. Búl jerde basqa emes barmaq basty, kóz qysty bolghany anyq. Óitkeni audandyq Salyq mekemesining bastyghymen onyng jezdesi bir rudan bolatyn. Múnyng arjaghyn aitpasam da týsinip otyrghan shygharsyz...

Jolaushy-9: Búl joly da jolym bolmay qaldy deysiz ghoy?

Á.Áshimúly: IYә, búl joly da jolym bolmady. Oghan bola men asa bir ókingenim joq. Qayta búl sәtsizdikter mening jigerimdi jany týsti, «biyl oqugha týse almasam, keler jyly oqugha týsuim kerek» degen senim úyalady sanama. Osynday oidyng jeteginde jýrgende, ayaq astynan mektepke múghalim bolyp shygha keldim. Óziniz bilesiz, ol zamanda auyldarda múghalim jetispeytin kez edi ghoy. Mektepti jaqsy bitirgen oqushylardy mektepterge shtattan tys, uaqytsha múghalimdikke (dayky deytin)  júmysqa qabyldaytyn. Men sol jyly qyrkýiek aiynyng birinen bastap ózim jetinshi synypqa deyin oqyghan Moyyngýzerding «Shynar» mektebine múghalim bolyp jumysqa túrdym. Menimen birge synyptastarym – Júmagýl, Gýlbanu (Kýltay), Ákim de múghalim bolyp shygha keldi. Al bizden basqa synyptastardyng birazy onynshy synypty qaytalap oqydy. Al qalghandary diqannyng kekpenin, malshynyn  tayaghyn ústap qoghamdyq júmysqa aralasyp ketti. Men 6-synyp oqushylaryna algebra, botanika jәne tarih pәninen sabaq berdim. Sonymen birge synyp jetekshilik mindetin qosa atqardym.

Jana aittym ghoy, mening armanym qalay bolghanda da joghary mektepke týsip, belgili bir mamandyq iyesi atanu dep. Men mektepte oqytushy bolyp jýrip, bos uaqytymda óz sabaqtarymdy pysyqtap, joghary mektepke emtihan beruge shyndap kiristim. 1983 jyly alghashqy irikteu emtihanynan sýrinbey ótip, «memlekettik birtútas emtihandy» Tekes audanynyng ortalyghy Qyzylkýrege baryp tapsyrdym. Memlekettik emtihannan taghy da jaqsy nómir aldym. Bir aidan keyin audan kóleminde emtihannan ótkenderding shaqyrtulary kelip, oqugha attanyp jatty. Biraq maghan shaqyrtu әli kelmedi, kýte-kýte eki kózim tórt bolyp, sonynda kýderimdi ýzdim. Kýzgi biday nauqany bastalyp ketip, egis atyzynda әkem men aghama kómektesip  jýrgen kezimde maghan shaqyrtu keldi. Búl qyrkýiek aiynyng songhy kýnderi bolatyn. Shaqyrtu qaghazyn qolyma alghanda mening quanghanymdy qazir sizge aityp jetkize almaspyn.

Sonymen synyptasym Baghashar Nókejanúly ekeuimiz Qúlja qalasyndaghy Ile pedegogikalyq institutynyng Qytay әdebiyeti fakuliteti qazaq tili men әdebiyeti kursyn oqugha birge attandyq. Onda ekeuimiz bes jyl birge oqyp (bir jyl dayndyqta qytay tilin oqydyq), arnauly mamandyq alyp shyqtyq. 1989 jyly sәuirde Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq partiya komiyteti Áyelder birlestigining Qytaydaghy qazaq әielderine arnap shygharghan «Ile әielderi» (qazirgi «Shynjang әielderi») jurnalyna kórkemdeushi redaktor jәne jauapty hatshysy bolyp jumysqa túrdym. Al Baghashar Qúlja qalasyndaghy Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq №1-orta mektebine 1988 jyly tamyz aiynyng sonynda bólinip baryp, qazaq әdebiyeti pәnining múghalimi bolyp júmysqa túrdy.

Beyjindegi SSSR konsuliyna viza ashtyrugha tólqújatymyzdy tapsyryp shyghyp kishi agham Seytaqyn ekeuimizding kónildi otyrghan kezimiz ghoy. 1992 jyly qazan aiy.

Jolaushy-9: Sol jyldary Ile padagogikalyq institutynyng әdebiyet fakulitetinde Shynjangha belgi aqyn, jazushylar, әdebiyettanushylar, bilikti ústazdar sabaq berdi dep estigen edim.

Á.Áshimúly:  IYә, bizding ústazdardyng bәri әr salada, óz mamanynyng bilgir tanymal túlghalary boldy dep aitugha bolady. Aytar bolsaq, Moldaghali, Jýnisqan Baqayev, Myrzaqan Qúrmanbayúly, Jәnetqan Tútqabekúly, Jәken Otarúly, Dutan Sәkeyev, Qúdash Sabanshyúly, Tәlet Ámirәliúly, Ýrimjibay Jetibayúly, Toqtasyn Moldaqymetúly, Aytmolda Qúmarbek, Lәzzat Emilbava, Parida Saqari, Shayytqazy Zeyinghazyúly, Jaqyp Jýnisúly, Ábilqayyr, Áblez Payzolla (úghyr), Mәjit Qasym (úighyr), Maralbay Múqanúly, Ábdibilәl, Núrseyt, Naghigýl, Jәmila, Múrat Dumanúly, Beysemhan Qauysbekúly taghy basqalar.

Biz qazaq tili men әdebiyetine qatysy  arghy-bergi pәnderdi tolyq oqumen birge, Qazaq SSR әdebiyeti men tarihyna qatysty pәnderdi oqydyq.  Sonday-aq qytay әdebiyetining (erte zaman, tayau zaman, osyzy zaman әdebiyet tarihyn), shelel әdebiyeti men onyng tarihyn jәne әdebiyet teoriyasynan bilim aldyq. Oghan qosa psihologiya, filosofiya, logika, estetika, jazu praktikasy, motodika jәne qazaq tariqy, qytay tarihy, shetel tarihy sekildi otyzgha tarta pәnnen sabaq alyp shyqtyq.

Jolaushy-9: Sizding negizgi mamandyghynyz mektepte oqushylargha qazaq tili men әdebiyet pәninen sabaq beru edi ghoy, solay bola túra siz qalaysha jurnalgha kórkemdeushi redaktor bolyp jumysqa túrdynyz? Onyng ýstine kórkemdeushi redaktor bolu ýshin suretshi, hatker bolu kerek emes pe? Ol zamanda joghary mektep bitirgen oqushylargha memleket birtútas bólis jasaushy edi ghoy. Siz qalaysha jyl attap baryp jumysqa túrdynyz?

Á.Áshimúly: Súraghyndy óte oryndy qoyyp otyrsyn. Mening búl júmysqa keshigip ornalasuymnyng sebebi de osynda bolsa kerek. Mening suret ónerine degen qyzyghushylyghym bala kezimnen qalyptasty. Mektepte oqyp jýrgen kezimde «Qabyrgha gazet» shygharu, synypty bezendiru jumysyna belsendi qatystym. Ókinishke oray, ol kezde auyldyq mektepterde suretke tәrbiyeleytin arnauly pәn bolmaytyn. Auyl emes, audan ortalyghyndaghy qazaq mektepterinde de joq desem ótirik emes. Sol sebepten men suretti ózdigimnen ózen jaghasyndaghy qúmgha, tasqa, balshyqqa syzyp nemese kitaptaghy suretti qaghazgha kóshirip syzyp ýirendim. Bizding Moyyngýzerden Qytaygha belgili suretshi Ábdimәjit Ertughanúly shyqqan. Audan ortalyghynda kitaphanada isteytin Ábdiqadir Meterbayúly degen suretshi boldy. Ekeui de bala kezinnen suret syzyp, kózge týsken talantty suretshiler bolatyn. Ábdimәjit agha keyin Ýrimjidegi Shynjang kórkemóner mektebining suret bólimine týsip, 1977 jyly arnauly mamandyq alyp shyghady. Qazir Qúlja qalasynda túrady. Mening suret ónerine qyzghuyma osy kisiler kóp yqpal etti bilem.

Mening bala kezimdegi armanym Á.Ertughanúly pen Á.Meterbayúly (Á.Meterbayúly keyin Qúljagha qalasyna auysyp kelip «Ile jastary» jurnaly men «Ile órenderi» gazetining kórkemdeushi redaktory boldy) sekildi suretshi bolu edi. Biraq ol kezde ózing qyzyqqan kәsipke týsip oqu orayy bola bermeytin. Ásirese, auyl balalaryna... Mende búryn qazaq tili men әdebiyetin oqimyn degen oy bolmady ghoy, biraq institut ózi shaqyrtu jibergen song sharasyz bardyq. Sebebi, kezkelgen jogharghy oqu ornynyng tabaldyryghyn attap kirip, bilim alu mening asyl armanym boldy ghoy. Alayda, joghary mektepke týsken song «Oqushylar úimynyn» qabyrgha gazetin kórkemdeu, kerme tularyna jazylatyn sózderdi jazugha kómektesip jýrdim. Biz mektepti latyn jazuymen bitirdik, Ahmet Baytúrsynúlynyng tóteshesin institutqa kelip ýirendik. Belgili aqyn, balalar әdebiyetine ólsheusiz enbek sirirgen ústaz Jýnisqan Baqayev bizge tóte jazudy ýiretti. Mening qazaq hatkerlik ónerine kelu saparym negizinen osy kezden bastaldy. Ol kezde qazirgidey jazudy kampiutermen kórkemdep jazu men suret salu degen bolmaytyn. Tipti, biz kampiuter degendi kórmek túrmaq, atyn estimegen kez edi ghoy. Tek, Qúdaydyng boyymyzgha bergen ónerine sýienip qaghazgha jazyp, ony oiyp kerme tulargha japsyratynbyz nemese jalpaq qylqalammen jazatynbyz.

Mening Ile padagogikalyq institutynyng әdebiyet fakultetin bitirgen kezdegi ústazdar men kurstastarmen birge týsken suretim. 1 shilde 1988 jyly. Qúlja qalasy.

Men institut qoynynda ýlken qúrmetke bólenip Odaq komiyteti jaghynan qabyrgha gazetke tanystyryldym. Osy orayda dýniyege әigili qily-qily dәuirlerde jasaghan әdebiyet alyptaryn, filosoftar men danyshpan oishyldardy, kósemderdi, batyr-baghlandardy jәne sol kezde әr últ oqyrmandarmen aty tanys talantty aqyn-jazushylardy qamtyghan 70-ten astam adamnyng fotretin syzyp ómirbayanyn, tarihyn bayandap, olardyng adamzatqa qosqan úly ýlesterin júrtshylyqqa tanystyryp kishi-kirim shejire qúrastyrdym.  Osy janalyqty menen bir kurs tómen oqytyn Ábish Bayghazyúly degen zamandasym «Ile pedagogikalyq institutynyn» gazetine «Ónerlining órisi ken» degen kólemdi maqala jazyp meni tanystyrdy. Mýmkin siz Á.Bayghazyúlyn biletin shygharsyz qazir belgili hatker, Ile ped institutynda (qazirgi Ile pedagogikalyq uniyversiytetinde) qyzmet istep jýr.

Sonymen qatar kórkem jazu tuyndylaryn jazumen de ainalystym. Men jazghan husnihattar gazet-jurnaldarda jii jaryq kórip túrdy. Keybir jurnaldardyng múqabasyn jobaladym. Mysaly, Qúljada shyghatyn «Ile aidyny», «Ile jastary», «Mektep dene-tәrbiyesi», «Ile pedagogikalyq instituty ghylymy jurnaly», «Ile auyl sharuashylyghy ghylymy jurnaly» qatarly jurnaldardyng múqabasyn syzyp berdim. Mine, osy suretshilik pen hatkerlik óneri mening «Ile әielderi» jurnalyna kórkemdeushi redaktor, jauapty hatshy bolyp júmysqa túruyma ýlken septigin tiygizdi.

Al endi, aragha toghyz ay salyp júmysqa túrghan sebebim, Ile oblystyq, Ile aimaqtyq oqu-aghartu mekemeleri mening auylgha ketuimdi asa yntamen qalady. Óitkeni jana ózing aitqanday men auyldyng bir mektebine baryp qazaq tili men әdebiyeti pәninen sabaq beruim kerek edi. Biraq, mening auylgha barghym kelmedi. Ol kezde mening maqsatym – Qúljada qalyp qazaq baspasózinde jumys jasau bolatyn. Sol arqyly suretshilik pen hatkerlik ónerimdi damytyp, qazaq baspasózine óz ýlesimdi qosqym keldi. Onyng ýstine meni Qúljadaghy gazet-jurnal redaksiyalary «bizge sen sekildi adam kerek, bizge kel!» dep meni júmysqa shaqyrghan bolatyn. Ony týsinip otyrghan Oqu-aghartu mekemesi men Kadrlar mekemesi bolmady. Osy birtútas bólip ornalastyru men qyzmet súranysynyng tartys-talasynda beker bosqa toghyz ay Qúljada sendelip jýrip qaldym. Múnyng ózin aita bersek úzaq әngime...

Osy barysta Ile oblystyq Bayyrghy shygharmalar kensesine erte bólinip kelip, júmys istep jatqan kurstasym Ábdireshit Toylybayúly maghan ýlken demeu boldy. Mening Qúljada qalyp júmys isteuime jaqynnan ruhany qoldau kórsetti. Ábdireshit shaghatay, monghol tilinen birneshe kitaptar audardy. Kóptegen ghylymy maqalalar jazdy. Bolashaghy zor ghalym boldy.

Jolaushy-9: Siz Qazaqstangha qonys audarghangha deyin «Ile әielderi» jurnalynda júmysta boldynyz ghoy?

Á.Áshimúly: IYә, sonda 4 jyldan asa jumys jasadym. Osy jyldar ishinde Shynjang kadrlar mengermesi jaghynan beriletin «kómekshi redaktor» degen ghylymy ataghyn da alyp ýlgirdim. Sonymen ne kerek, kóp ótpey 1992 jyly 9-jeltoqsanda Qazaq eline әke-sheshem, tuys-tughandarymmen birge birjolata qonys audaryp ketim.

El arasynda «Aqau kempirding baghy» dep aitylyp ketken órik baghynyng qojayyny mening әjem Aqau Temirjanzymen birgemiz.

Jolaushy-9: Siz onay-ospaq qol jete bermeytin oblystyq partiya komiytetinde jәne onyng ýlken jurnalda qyzmette bola túra jyly ornynyzdy suytyp, qalaysha Qazaqstangha qonys audardynyz?

Á.Áshimúly: Múnyng sebep-saldary óte aryda jatyr. Sondyqtan, búl әngimeni oqyrmangha týsinikti bolu ýshin bastan aitqan jón bolar. Mening atam – Ábdirәsil Nadyrbekúly men әjem – Aqau Temirjanqyzy (әjemning azan shaqyryp qoyghan atty – Aqqu eken. Ata-anasy erkeletip Aqau atap ketipti) 1931-1932 jyldary Qazaqstanda oryn alghan, qoldan jasalghan «asharshylyq» saldarynan Almaty oblysy Kegen audany Toghyzbúlaq auylynan atamekenin amalsyz tastap, bergi betke bosyp ótken. Atamnyng atajúrty Toghyzbúlaqtyng ayaqjaghyndaghy Aqtoghay eken. Alghashynda Qytaydyng Qas ózenining Ile ózenine kelip qúyar angharyna baryp taban tireydi. Qas pen Ile ózenining boyynda it túmsyghy ótpeytin toghaydyng (tal, terek, qayyn, shyrghanaq) qyzyghyn kóredi. Atam Ábdirәsil on sausaghynan óner tamghan sheber aghashy bolghan eken. Qyzay elining auqatty bay sharularyna qazaq ýy mýlikterin jasap berip, aqysyna tayynsha-torpaq, qúlyn, tay, qúnan, baytal alyp jýrip esin jiyp alghan song ózinen keyingi ótken aghalary Ibinbay, Ilgiday jәne inisi Kósherbaydyng (búl kisiler de shetinen qolónershi bolghan eken) basyn qosady. Múnda eki-ýsh jyl túryp biraz qor jinap alghanan keyin Ile ózenining arghy betindegi Toghyztaraudyng qazirgi Tikaryq auylynyng Moyyngýzerine kóship barady.

Mening suretshi boluym osy atalarymnan daryghan sekildi. Ákem de aghash sheberi bolghan. Atam Ábdirәsil Moyyngýzerge barghan song Nýsip Torghay degen úighyrdyng  5 gegtardan asatyn órik baqshasyna qosyp jýz gektardan asa egistik jerin malgha aiyrbastap alady. Al aghasy Ilgiday Ataldyraqyn degen úighyrdyng jýz gegtardan asam  jerin satyp alady. Nadyrbek әuletteri osylaysha el qatarly tirlik jasaydy. Jaylauy Ýisin tauynyng jotasyndaghy Búrqanshoqy, Kókjota bolady. Kóktemde egin salyp, jazgha qaray eginin, shóbin, otynyn jinap otyrghan. Alghan daqyldaryn jer úragha salyp auzyn jauyp ketedi eken. Ájem Aqaudyng aituynsha órik aghashynyng әr týbining basyndaghy kók órigin jergilikti úighyrlargha satyp otyrghan. Olar órik pysqanda kelip jemisin qaghyp, terip alady eken. Baqqan tauyqtarynyng júmyrtqasy kýzde qora-qopsynyng әr búryshynda ýiilip jatady eken. Úry-qary degen bolmapty. Al kýrik bolghan tauyqtar júmyrqasyn basyp shójelerin shuyrtyp ertip jýredi eken. Kýzge qaray jaylaudan kóship kelip bәrin jiystyryp, qystyng qamyn jasap jaqsy ómir sýripti.

Ýlken aghasy Ibinbay erte qaytys bolady, ol kisiden qazir úrpaq joq. Qalghandary ósip-ónedi, órken jayady. Qazirgi Moyyngýzer qystaghynyng birinshi, ekinshishi kenitining jeri osy eki atamnyng paydalanghan jeri bolatyn. Atamnyng túlaboyy túnghysh qyzy – Anarkýlden basqa balalary – Áshim, Ayqan, Esim, Seytaqyn, Kenjeqan, Býbin, Qúrmanjan osy Moyyngýzerde dýniyege kelipti.

Ájemning sýt kenjesi Qúrmanjan agham eki-ýsh ailyq kezinde (1956 jyly) atam Ábdirәsil dýniyeden ozady. Osydan eki jyldan keyin atamnyng aghasy – Ilgiday, inisi – Kósherbey, qyzy Ayqanyng otbasy Kenes odaghynyng Qazaqstan respublikasyna qonys audaryp ketedi. Sol kezde atamnyng tuystary әjeme kelip: «Atamekenge birge keteyik, baladardy tuystarynan bóle kór me?!» dep aqyl salyp, ótingen eken, biraq Ájem: «Kók kóz orys jaqsy bolsa biz atamekenimizdi tastap, osylay bosyp óter me edik. Orysqa qaraghanda qytay keng qoltyq eken, kelgeli beri qiynshylyq kórmedik. Qazaqstanda mening әke-sheshem, bauyrlarym qalyp qoydy, olardyng bar-joghy әli belgisiz. Sol elden qol ústasyp kelgen ómirlik jan jarym Ábdirәsilge osy jerden topyraq búiyrdy. Endi men aruaq attap qalay kete alamyn?! Ábdirәsilding aruaghy razy bolmaytyn shyghar» dep qalyp qoyady.

Qaynaghasy men qaynynyng jәne tughan qyzy Ayqannyng otbasy atamekenge kóship ketken song әjem ózin balalarymen birge júrtta qalyp qalghanday qúlazidy. «Men Ábdirәsilding aruaghyna bola balalardy tuysynan bólip qalghan joqpyn ba?! Onyng ýstine tórkinderimning bәri Sәbette qaldy. Olardyng bәri asharshylyqtan qyrylyp qalmaghan bolar, aman qalghandary bar shyghar, orysqa ókpeleymin dep tuystarymnan bezem be?!» dep qatty ókinip, artynan ózi de kóship ketuge bekiydi de, qújat jasatugha endi kirise bergende shekara tars bektilip qaldy...

Ájem er minezdi, auzy dualy adam edi. Balalaryn qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqtyrmay ósirdi. Ýlken úly, mening әkem Áshimnen basqa balalaryn týgel joghary mektepte oqytady. Mening әkemning jogharylap oqy almaghan sebebi әkesi Ábdirәsil qaytys bolghannan keyin ol «men otbasyna ie bolamyn» dep ózining er minezin kórsetip qalyp qoyady. Men es bilgenge deyin әjemning kózi tiri boldy. Bayaghy úighyrdan satyp alghan órik baghyn da kórdik, onyng qyzyghyn da kórdik. «Aqau kempirding baghynan órik alamyz» dep ary-beri ótken jolaushylar shele-shelek órik alyp, qaryq bolyp ketip jatatyn. Óitkeni bizding auyl toghyz joldyng torabyna ornalasqan bolatyn.

Jolaushy-9: Ájeniz qay jyldary qaytys boldy?

Á.Áshimúly: 1976 jyly kóktemde әjem ómirden ozyp atamnyng janyna jerlenedi. Ákem men sheshem әjem Aqau turaly әngimeni bizge jii aityp beretin. Bir kýni dastarqan basynda әkem: «Sheshemning armany – balalaryn tusytarymen qauyshtyru bolatyn, tiri bolsam sheshemning armanyn oryndaymyn» dep ylghy aityp otyratyn. Biz әkemiz ne aityp otyr dep ol kisining sózine kýletinbiz. Óitkeni ol kezde Qytay men Kenes odaghy bir-birine qyrghy qabaq bolyp óshigip túrghan zaman bolatyn. Qytayda alghash ret azamattyq kuәlik bergen kezde әkem: «Men býgin be, erten be bәri-bir atamekenime kóship ketem. Maghan azamattyq kuәligining qajetti joq» dep almay, kerisinshe múghajyrlar (diaspora) kuәligin alghany esimde. 1990 jyly biz Qazaqystangha qonys audarugha qújat jinaghan kezde baryp, amalsyz «jeke azamatyq kuәligin» jasatqan edi. Sebebi onysyz qújat toltyru, tólqújat alu mýmkin emes edi.

Osyghan qosa jәne bir mysal aita keteyin. 1981 jyly әkemning kenje qaryndasy Kenjeqan bas qúramaqshy bolghan jigiti, ruy qyzay Sanatbekke: «Biz bәribir Qazaqstangha kóship ketemiz. Eger sol kýn tua qalsa, sen de bizben birge ketesin. Búghan maqúldyq berseng ghana saghan qaryndasymdy túrmysqa beremin. Bolmasa әure bolma!», – depti. Sonda Sanatbek әkemning búl shartyna maqúl bolady. Bylay qarasang bәri kýlkili nәrse, biraq astarynda bir aqiqat bary ras edi. Óitkeni qazaqta «eki tau qosylmaydy, eki el qosylady» degen keremet sóz bar.

1988 jyly shilde aiynda әkemning birge tughan qaryndasy Ayqan Ábdirәsilqyzy balasy Bektúrsyn Qydyrjanúly ekeui Qytaygha tuysshalap barghan kezi.

Jolaushy-9: Eger qúpiya bolmasa Qazaqstangha kóshu qújattaryn qalay jasatqandarynyzdy aita ketseniz?

Á.Áshimúly: Kenes odaghy men Qytay arasyndaghy arazdyq azayyp, jylymyq bastalyp úzaq uaqyt qatyp qalghan tong jibip, shekara ashylghanan keyin, 1988 jyly shilde aiynda әkemning birge tughan qaryndasy – Ayqan Ábdirәsilqyzy balasy Bektúrsyn Qydyrjanúly ekeui tusysshylap kelip qaytty. 1989 jyly sheshem Áyimhannyng әke-sheshesi – Jamalbek pen Mereke, inisi – Japar, Sinlisi – Asuqan, onyng joldasy Úmytshaq tuysshylap keldi. Búlardyng art-artynan kelip-qaytuy әkemning Qazaqstangha kóshem degen armanyna senim ornatyp, ýmit jibin jalghap ketti. Ákemning tete inisi, Tikaryq orta mektebining múghalimi Esim Ábdirәsilúly Beyjindegi SSSR Konsuliyna 1960 jyldary bólinip qalghan tuystarymen bas qosyp, birge ómir sýru ýshin Qazaqstangha kóshuge rúqsat beruin ótingen hatyn jazady. Kóp ótpey Konsulidan jauap keledi, hat mashikamen orys tilinde jazylghandyqtan ony oqu qiyngha soghady. Audarmashy izdep ary-beri, órli-qyrly shapqylaugha batyldyq ete almaydy. Konsulida bizding sózimizdi tyndaytyn qazaq bar shyghar, ne bolmasa qytay tilinde sóileytin bireu tabylar degen ýmitpen hattyng sonynda jazylghan telefon nómirge qonyrau soghugha bel buyp, Konsulidyng telefon nómirin teredi. Qúday sәtin salghanda arjaghynan: «Alo, da, da, tyndap túrmyn, búl kim eken?» dep basyn oryssha bastap, sonyn qazaqsha jalghastyrghanyna quanyp ary qaray sóilese jóneledi, qysqasy Konsuligha kóshi-qon turaly hatty ózining jazghanyn, oghan oryssha jauap hat alyp, ony týsinbey otyrghanyn jetkizedi. Qarsy jaqtaghy adam ózin osy Konsulidyng qyzmetkeri, qazaqstandyq Bighabyl degen jigit ekenin aityp, oryssha jazylghan hattyng mazmúnyn tәptishtep týsindirip beredi. Hattyng úzyn yrghaghy Konsuligha kelip ótinish jazyp, grafa (blanky) toltyruyn, 16 jastan jogharghylardyng eki dana 3h4 foto suretin jәne olargha 45 yuani aqsha (balalargha aqsha alynbaydy) tóleytinin jetkizedi. Osydan keyin Ábdirәsil úrpaqtary aqyldasa kele atajúrtqa kóshu bekimine kelip, Qúlja, Beyjin, Mәskeu,  Almaty baghytymen júmysqa kirisken bolatyn.

Sonymen 1990 jyly qyrkýiek aiynyng basynda kishi agham Seytaqyn ekeuimiz Ýrimjige birge baryp ol kisini Beyjinge attandyryp jiberip, ózimning is sapar baghytym boyynsha Altay qalasyna qaray tartyp kettim. Kishi agham Seytaqyn Kenes odaghynyng Beyjindegi Konsulighyna baryp otbasyn biriktiru turaly ótinish tapsyryp, blanky toltyrdy jәne aitqan aqshasyn tólep qaytady. Bir jyldan song Mәskeuding maqúldauyn alyp, Almaty oblystyq OVIYR-ding kóshi-qon vizasyn aldyrdyq.  Bizge naghashy agham, sheshemning birge tughan inisi Japar Jamalbekov ie boldy, al qalghan tórt otbasyna әkpem Ayqan Ábdirәsilqyzy ie boldy. Óitkeni familasy bir bolmasa shaqyrtu jiberuge bolmaydy eken. Búl 1991 jyldyng mausym aiy bolatyn. Sol jyly qújattardy toltyryp Qytaydyng Ishki ister mekemesine ótkizdik, bir jyldan keyin tólqújatymyzdy Ýrimjidegi Ishki ister mengermesinen әr tólqújatqa 16 yuannan (16 jasqa tolmaghan balalardyng bәri әke-sheshelerining tólqújatyna tirkeldi) tólep aldyq. Qazan aiynda taghy sol Seytaqyn agham ekeuimiz Beyjinge birge baryp, SSSR Konsuliyndaghy Erlan degen qyrghyz jigitining kómegimen viza ashtyryp kelip, 15-qarashada el-júrtpen qoshtasu shayyn berdik.  El-júrtpen qoshtasu shayynyng shaqyrtu biyletin ózim kórkemdep jazyp bastyrdym. Biylette:

«Kóshuding qamyn jasap ata júrtqa,

Degen ghoy babam qazaq «bata jyrtpa».

Birge ósken telqozyday aghayyndar,

Ýiimizden qoshtasu shayyn úrtta» degen bir shumaq óleng jazylyp edi.

1992 jyly 15 qarashada el-júrtpen qoshtasu shayyn bergende ózim kórkemdep jazghan shaqyru biyleti.

1992 jyly 9-jeltoqsanda 6 otbasy (Áshim Ábdirәsilúly, Esim Ábdirәsilúly, Seytaqyn Ábdirәsilúly, Qúrmanjan Ábdirәsilúly, Sydyqjan Áshimúly jәne Sanatbek Toqtarúly), 36 jan Qazaqstangha qonys audaryp kettik. Osy otyz alty jan atamenge kelgennen keyin ósip, ónip, órken jayyp órisimizdi keneytip otyrmyz.

Bizdi Qazaqstangha kóshuge yqpal etken tarihy qújat SSSR ding vizasy. Búl viza meniki ghoy, әr adamgha viza osylay jibergen. Múndaghy «postoyanna» degen ózi bir sózde qúdyret jatyr, bizding taghdyrymyzdy sheshetin.

Aytpaqshy, ol kezde inim Serikjan Qúlja qalasyndaghy medisina tehnikumynyng birinshi kursynda, al kishi aghamnyng qyzy Gýlbahar Ile televiziya uniyversiytetining birinshi kursynda oqyp jatqandyqtan baryp-kelip oqu orayyn jasap, qoldaryna tólqújattaryn ústatyq. Olar alansyz oqularyn jalghastyryp, oquyn bitirdi. Bir qyzyghy, sol kezde kishi aghamnyng ýiindegi sheshemiz Gýljan auyr ayaq edi, kóshuge 10-15 kýn qalghanda bosanyp qalmasy barama. Sodan ol kisiler bizden bólinip qalyp qoydy. 1993 jyly men nauyryz aiynda qaytyp kelip olardy kóshirip әkeldim. Kishi agham oghan deyin nәreste Pәtiqanyng qújatyn jasatyp,  Beyjinge baryp vizasyn ashtyryp kelip dayyn otyr eken. Búl alty otbasynyng ishinde jezdem Sanatbekting de otbasy bar bolatyn. Ol uәdesinde túrdy, biraq onyng aghayyndary, tuys-tughandarynyng arasynda «sen el-júrtynnan bólinip, qayyn júrtynnyng sonynan erip barasyn» degen renishti әngime aitylypty.

Osy jerde erekshe atap ketetin bir nәrse SSSR kezinde búryn da, keyin de kóshi-qon degen bolghan eken. Tek Qytay men SSSR-ding arazdyghymen toqtap qalghan. Osy bizding kóship keluding aldynda Toghyztaraudan Erkin degen úighyr jigit bastaghan eki otbasy biz jýrgen jolmen jýrip Shelekke kóship kelipti. Al Tekes audanynan Tobyqbay, Ábdirәsil aqsaqaldyng balary Serik Tobyqbayúly men Ádilet Ábdirәsilúly bizden bir ay búryn kóship kelip Shelekkke jayghasqan. Tobyqbay men Ábdirәsil Tekesting Qyzylkýresindegi SSSR-ding Konsulidyghynyng bólimshesinde qyzmet istegen eken. Ekeui de SSSR azamaty bolypty. Kezinde kóship kete almaghandyqtan, ekeuin sol kezdegi Qytay biyligi Kenes odaghyna halyqty kóshiruge әreket jasaghan degen syltaumen 20 jylgha sottap jiberipti. 1980 jyldary sayasat onalghannan keyin baryp týrmeden bosap shyghady. Ekeuining de armany Qazaqstangha kóship ketu bolghan eken. Ókinishke oray, Tolyqbay qariya qaytys bolyp ketedi, biraq kempiri, eki úly men biz qyzy Qazaqstangha kóship keledi. Al Ábdirәsil qaraiyanyng ózi SSSR pasportyn qolyna ústap, al balasy men nemereleri Qytay tólqújatyn kóterip kóship keledi. Ábdirәsil qaryany óz kózimmen kórdim, ýiinde boldym, әngimelestim. Bir-eki jyldyng aldynda Shelekte qaytys boldy.

1989 jyly qazan aiynda naghashy atam Jamalbek Tәkebaev, naghashy apam Mereke Qúsayynqyzy jәne naghashy agham Japar Jamalbekov Qytaygha tuysshylap kelgen sәti.

Jolaushy-9: Búlay bolghanda, sizder Qazaqstan egemendik almay jatyp at basyn búryp, tәuelsizdikpen birge atamekenge barghan ekensizder ghoy?

Á.Áshimúly: Solay dese de bolghanday. Biz Qazaqstan tәuelsizdik almay túryp kóshting basyn atamekenge búrudyng qamyn jasadyq. Osy aralyqta әkemning tileui qabyl bolyp, Qazaq eli tәuelsizdigin alyp ýlgirdi. Kóshi-qonymyz Kenes odaghynyng shaqyrtuy bolghanymen, tәuelsiz Qazaq elining topyraghyn basudy, jelbiregen kók tudyng astynda ómir sýrudi Tәnir bizge jazghan eken. Ol ýshin men marqúm әkem Áshim Ábdirәsilúlyna, sheshem Áyimhan Jamalbekqyzyna, ýlken agham Esim Ábdirәsilúlyna, kishi agham Seytaqyn Ábdirәsilúlyna jәne naghashy atam Jamalbek Tәkebaevqa, naghashy әjem Mereke Qúsayynqyzyna, naghashy agham Japar Jamalbekovqa, naghashy әkpem Asuqan Jamalbekqyzyna jәne әkpem Ayqan Ábdirәsilqyzyna, jezdem Qydyrjan Rahymbaevqa sheksiz alghysymdy aitamyn. Búl kisilerining kóbi qazir ómirde joq, baqilyq bolyp ketti. Olardyng jatqan jeri jayly,  topyragha torqa bolsyn! Aruaghy bizdi әrqashan qorghap-qorshap jýrsin!

(Jalghasy bar)

Súhbatty jýrgizgen Jolaushy-9

Abai.kz