Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3238 0 pikir 20 Qantar, 2014 saghat 07:02

Baraholka: Ahmetjan Esimov kimderding atyn atamaq boldy?

Byltyryghy jyldyng kýzinde Almaty qalasynyng túrghyndary «qara bazar» – «baraholka» atap ketken ashyq sauada oryndary qatarynan birneshe ret otqa orandy.  Eng alghashqy jәne eng ýlken órt 2013 jyldyng 13 qyrkýieginde «Olja», «Ayan», jәne «Keremet» kóterme bazarlarynda boldy. Ýsh kýn boyy ot tulap janyp jatty, biraq, Qúdaygha shýkir, adam ólimi bolghan joq.

17 qarashada Almaty baraholkasynda ekinshi ret bolghan ýlken órt kezinde ýsh bazar - «Aral», «Qúlager»  jәne  «Evraziya»  jartylay   janyp ketti. Órtti bir tәuliktey sóndirdi, tipti aviasiya kýshin qoldanugha tura keldi.   . 

26  qarasha kýni  «Alatau-2» bazaryndaghy sporttyq tauarlar satatyn butikting eki sharshy metri  kýlge ainaldy.

Byltyryghy jyldyng kýzinde Almaty qalasynyng túrghyndary «qara bazar» – «baraholka» atap ketken ashyq sauada oryndary qatarynan birneshe ret otqa orandy.  Eng alghashqy jәne eng ýlken órt 2013 jyldyng 13 qyrkýieginde «Olja», «Ayan», jәne «Keremet» kóterme bazarlarynda boldy. Ýsh kýn boyy ot tulap janyp jatty, biraq, Qúdaygha shýkir, adam ólimi bolghan joq.

17 qarashada Almaty baraholkasynda ekinshi ret bolghan ýlken órt kezinde ýsh bazar - «Aral», «Qúlager»  jәne  «Evraziya»  jartylay   janyp ketti. Órtti bir tәuliktey sóndirdi, tipti aviasiya kýshin qoldanugha tura keldi.   . 

26  qarasha kýni  «Alatau-2» bazaryndaghy sporttyq tauarlar satatyn butikting eki sharshy metri  kýlge ainaldy.

Osymen qauipsizdik sharalary kýsheytilip, Almatydaghy «qara bazarlarda» qaghynghan órt toqtaghan shyghar dep oilap ýlgergenimizshe, Ahmetjan Esimov Astanada QR Preziydenti janyndaghy  ortalyq kommunikasiyalar qyzmetindegi brifingte baspasóz ókilderimen kezdesip, «baraholkalardyn» basynda kimderding túraghynyn jariya etemin dep әldekimderge doq kórsetti.  Ákim, әriyne, әzirge eshkimning aty-jónin aipara etken joq. Alayda, «qara bazardy» kóshiru oghana asa qiyngha soghyp jatqany bayqalady. Olay bolatyn sebebi, «qara bazardyn» syrtynda asa yqpaldy adamdar túrghan kórinedi. Ratel.kz sayty sol pәrmeni kýshti adamdardyng esimin jariya etip jurnalisttik zertteu jýrgizipti. Qaranyz:  

«Shaghyn kәsipkerlik subektisi  «Qarasay BN» JShS-i, tirkeu nomeri 47645-1910, meken-jayy: Almaty qalasy, Soltýstik ainalym kóshesi, 7. Qúryltayshysy – Nazarbaev Bolat  Ábishúly. Qyzmet ayasy– sauda –sattyq. Jer telimining audany – 23 myng sharshy metrden sәl kóp,  kadastrlyq nómiri – 20-314-038-009» dep bastalady Ratel.kz saytynyng zertteu maqalasy.

Orta kәsipkerlik subektisi «Aral-Kegen» JShS-i, tirkeu № 113423-1910, meken-jayy: Soltýstik ainalym, 36. Qúryltayshylardyng bireui – Nazarbaeva Ánipa Ábishqyzy. Ekinshi qúryltayshy, taqyrypqa oray, birneshe orta kәsipkerlik subektilerding iyesi bolyp tabylady (tirkeu nomeri bizde bar),  ol da jogharydaghy meken-jayda ornalasqan jәne onyng da  jer telimderi  bar  (kadastrlyq nomeri bizde bar), alayda olar sauda-sattyqpen emes,  metallurgiyalyq óndiris jәne paydaly qazbalardy óndiruge mamandandyrylghan. Sonymen qatar,  osynday taghy eki kәsipkerlik subektileri – «Ali-Faraby treyd» JShS-i, Soltýstik ainalym, 7 meken-jayy boyynsha tirkelimde túrghan, tirkeu №65310-1910, jәne «Kenjehan» JShS-i,  Soltýstik ainalym, 36, meken-jayy boyynsha tirkelimde, tirkeu № 46034-1910, sәikesinshe bireuining ortaqtas iyelenushisi, ekinshisining iyesi jogharyda atalghan Ánipa Ábishqyzy Nazarbaeva. Atalghan JShS-ter sauda-deldaldyq qyzmet atqarady. Ol da týsinikti-au, Almatynyng Soltýstik  ainalymynda qanday jer asty qazba baylyqtary boluy mýmkin? Metallurgiyamen de ainalysatynday eshtene joq.

Al sauda alandaryna kelsek, әngime basqa: әrqaysysy 10-12 myng sharshy metr bolatyn jer telimderining asty da altyn, ýsti de altyn desek qatelespespiz.

Aytpaqshy, Soltýstik ainalymdaghy jerlerdi bazarlargha jalgha berip otyrghandar tek preziydenttik familiya ókilderimen shektelmeydi. Arasynda basqa da baqytty jandar bar.

            Mysaly, «Sa-Bek» JShS-i (tirkeu №16097-1910)  jәne «TKM» JShS-i (tirkeu №42756-1910) jalpy audany 70  myng sharshy metrden asatyn eki jer telimine ie ( búl jer telimderining kadastrlyq nomirleri Ratel.kz  saytynda bar).  Atalghan eki seriktesting ortaq iyeleri – nemereles aghayyn Talghat jәne Múratbek Ermegiyaevter.

            Osy  materialda atalyp ketken túlghalardyng kim ekenin qazaqstandyqtar jaqsy biletin bolsa, Ermegiyaev myrzalar jayly bilmeytin halayyqqa azdy-kópti maghlúmat bergen jón bolar.  Olar da belgili qazaqstandyq familiya iyegerining ýrim-bútaqtary. Amangeldi Ermegiyaev – «Almatyqúrylys» qúrylys holdingining basshysy, «Otan» partiyasynyng tóraghasy (2002 j.) jәnetóragha orynbasary (2004 j.), bireuining әkesi, bireuining – kókesi. Mýmkin sodan bolar, Talghat Amangeldiúly Ermegiyaevtin memlekettik qyzmettegi mansabynyng júldyzy onynan tuyp jýr. Alghashqyda ol turizm jәne sport viyse-ministri boldy (2008 j.), keyin sol vedomstvanyng ministrine deyin jogharlady (2011 j.), agenttikke ainalghan ministrligin taghy da basqardy. 2013 jyldyng qantar aiynan bastap «Astana EKSPO -2017» Últtyq kompaniyasy AQ-nyng basqarma tóraghasy.

Tәptishtey bersek, Soltýstik ainalymda ornalasqan Almaty bazarlarynyng iyelerining ishinde Mәsimov, Saparbaev, Ózbekghaliyev, Shay... degen familiyalar kezdesedi. Belgili kisilerding aty-jónimen attas keletin adamdar kóp eken-au.

Almaty әkimi Ahmetjan Esimov este qalarlyq sol brifingten Almaty bazarlarynyng shyn iyelerining qaysysyna ózining ýshbu sәlemin joldaghanyn qúmalaq ashyp biluge qúmar emespiz. Mýmkin, naqty bireuge qaharyn tókti me eken. Álde barlyghyna da qatysty aitqany ma? Mýmkin, el-júrtty auzyna qaratu ýshin aityla salghan jay ghana jenil-jelpi sóz be eken. Ony biz bile almaymyz.  Biz ýshin mәselening qoyyluy manyzdy.      

Bazardaghy saudagerlerding qarsylyq kórsetui azaydy. Bazarlarda órt shyghudyng sebepterining biri retinde diny ekstremisterding әleumettik shiyelinisti qozdyru maqsatynda әdeyi jasalghan isi degen eshqanday negizi joq alyp-qashpa qanqu sózder taratyldy.

Sodan keyin juyq arada joyylatyn qala bazarlarynyng saudagerleri men qyzmetkerleri, sarapshylardyng esepteui boyynsha olar 16 mynday adam, júmyssyz qalmaydy dep habarlandy. Olar Almatynyng shyghys jaqtaghy kire berisinde asyghys salynyp jatqan «Semiyrechie» sauda-logistikalyq keshenine ornalastyrylady degen uәde berildi.

Alghashqyda tili ashylar ol keshenning iyesi Ahmetjan Esimovtyng kýieu balasy, 2013 jyly №14 sanymen Forbes Kazakhstan jurnaly boyynsha bay qazaqstandyqtardyng tizimine engen, 480 million AQSh dollary bolatyn baylyghy bar, birneshe bankterding qojayyny Ghalymjan Esenov dep aityp jýrdi. Sóitsek,búl jerde de biraz basy ashylmaghan   nәrseler bar eken. Ratel.kz  sayty mәselening basqa úshynyng qayda aparatynyn tauypty. «Semiyrechie» sauda – logistikalyq kesheni Almaty qalasyna berilgen  jer telimderinde salynyp jatqanymen, shartty týrde әli de Almaty oblysyna qaraydy. Ol jer telimderine Halyq bankining shektelimi qoyylghan. Osy uaqytqa deyin Almaty oblysynyng biyligi búl aumaqta qúrylys júmystaryn jýrgizuge rúqsat bermey kelgen bolatyn. Alayda, bazarda konteynerler ornalastyryluda, key jerlerde sauda jýrip jatyr, qúrylys fermalary men tireuler qoyyluda. Soltýstik ainalymda ornalasqan Almaty bazarlaryndaghy birneshe órtterden keyin múndaghy jer telimderinde qúrylys júmystary qarqyndy jýre bastaghany kezdeysoq emes siyaqty. Búl jer telimderining iyesi – «Status Conctruction» JShS –i. Onyng qúryltayshylary jayly aqparatty tabu bizge óte qiyn boldy, degenmen oladyng da aty –jóni bizge mәlim bolyp shyqty.

Búl JShS-ning qúryltayshylarynyng tiziminde birinshi bolyp Forbes Kazakhstan jurnalynyng pikiri boyynsha, Qazaqstannyng elu eng bay adamdarynyng ishinde 2012 jyly 20-oryndy, 2013 jyly 25- oryndy iyelengen Núrjan Bekshenov túr. Onyng baylyghy 290 million AQSh dollary kóleminde baghalanghan. Ol  «Pozitiyv» investisiyalyq tobynyng qojayyny. «Status Conctruction» JShS- ning qúryltayshysy bolyp túrghan ekinshi túlgha – Núrjan Bekshenovting qazirgi biznes seriktesi, «Pozitiyv» investtobynyng bas diyrektory, búrynyraq Qazaqstan IIM-ning birinshi viyse-ministri bolghan, polisiya general-leytenanty Vasiliy Simachev. Ýshinshi qúryltayshy – Mihail Kaplinskiy, keden organdarynyng joghary lauazymdy búryngha ofiyseri, keden komiytetining tóraghasy Ghany Qasymovtyng kezinde shetel ókildikterining jýkterin rәsimdeytin Almatydaghy «Atakent» kedenin basqarghan. Tórtinshi qúryltayshy – Vladimir Fiysenko jayly kóp bile bermeymiz: ol da qúqyq qorghau organdarynyng búrynghy qyzmetkeri.

Jana «Semiyrechie» sauda-logistikalyq keshenining bas diyrektory da belgili adam – Almaty oblysy jol polisiyasynyng búrynghy bastyghy, otstavkidegi IIM – ning polkovniygi Petr Nemilostev.

 Mine, jogharyda attary atalghan adamdar biz siltemesin kórsetip otyrghan sayttyng jazuynsha, «qara bazarlardyn» qojayyndary bolyp tabylady eken. «Qara bazardy» jana oryngha kóshirudi kózdep jýrgen Esimov olardy «attaryndy ataymyn» dep qorqytqan boldy. Alayda odan ne shyqty?  Aspan tónkerilip jerge týsken joq qoy. Biz de Almaty әkimining uәdesin kýtpey-aq auys-týiisting ózeginde jýrgenderding aty-jóning jariyalap jiberdik. Álbette, qúlaqtaryna altyn syrgha, elimizde eng manyzdy sheshim qabyldaytyndargha qarata jazghan sózimiz ghoy búl. Álde olardyng da sanasyn aqsha biylep aldy ma eken? – dep qortyndylaydy jurnalist Gennadiy Bendisikiyding zertteu maqalasyn Ratel.kz sayty

Derekkózi - Ratel.kz sayty

Maqalagha qysqasha sholu jasaghan Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550