QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri Aida Ghalymqyzy Balaeva Qazaqstanda LGBT-gha tyiym salu turaly petisiya boyynsha óz pikirin bildirdi.

«Bizding úrpaq aldyndaghy paryzymyz – olargha dúrys ruhani-adamgershilik baghyt-baghdar berip, dәstýrli otbasylyq qúndylyqtardy boyyna siniru. Sonday-aq últtyq mәdeny múrany ústanugha jәne genetikalyq kodty saqtaugha jaghday jasau óte manyzdy»,  - deydi ministr Balaeva.

Aida Balaeva, ministr:

– Biyl 10 mausymynda Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine LGBT-ny ashyq jәne jasyryn týrde nasihattaugha tolyq tyiym salu turaly ótinish kelip týsti.

Búl mәsele qoghamda ýlken rezonans tughyzyp, qyzu pikirtalas boldy. Óitkeni qazirgi kezde memleket tarapynan adam qúqyqtaryna kóp kónil bólinip otyr. Sonday-aq qazaqstandyqtar qoghamdyq manyzdy taqyryptardy talqylaugha jәne memlekettik sayasatty qalyptastyrugha belsendi atsalysuda. Qazaqstanda preziydenttik reformalar ayasynda demokratiyalyq damu, adam qúqyqtaryn qorghau jәne zang ýstemdigin nyghaytu ýshin barlyq qajetti zannamalyq jaghdaylar jasalghan. Sonyng biri – petisiya instituty.

Konstitusiya normalaryna jәne halyqaralyq mindettemelerge sәikes, Qazaqstan kemsituge qarsy sayasatty jýzege asyrady. Ol sayasat negizinde  qoghamda konstitusiyalyq kepildik, janjal tudyrmau jәne toleranttylyqtyng saqtaluyn qamtamasyz etu mindettelgen.

Qoghamdaghy osynday manyzdy petisiyany talqylaugha kóptegen qazaqstandyqtar qatysyp, kóterilgen mәseleler boyynsha pikirler ekige jaryldy.

Júmys tobyna qoghamnyng týrli toptarynyng arasynan 45 adam kirdi. Atap aitqanda, qúzyrly memlekettik organ ókilderi, Parlament deputattary, qoghamdyq birlestikter, sarapshylar men barlyq mýddeli taraptar qatysty. Osylaysha, qoghamymnyng ýlken bóligi mәseleni talqylaugha belsendi aralasty.

Júmys tobynyng eki otyrysyn jәne auqymdy saraptamalyq talqylaular ótkizu kezinde ótinish boyynsha kelip týsken eskertuler taldanyp, jýieli júmys jýrgizildi. Últtyq jәne halyqaralyq normativtik qúqyqtyq aktilerge salystyrmaly taldau jasaldy. Petisiyada kóterilgen mәselelerdi retteuding halyqaralyq tәjiriybesi zerdelendi. Jetekshi últtyq ghylymiy-zertteu úiymdarymen jәne sarapshylarmen kenes ótkizildi.

Petisiya taqyryby boyynsha halyqaralyq jәne qazaqstandyq ýkimettik emes úiymdar úsynghan pikirler, úsynystar men dәlelder, zertteu materialdary men ýndeulerding barlyghy nazargha alyndy.

Degenmen, búl júmys petisiya boyynsha týpkilikti sheshim qabyldaugha jetkiliksiz. Zertteuler men talqylaular qazirgi uaqytta búl baghyttaghy auqymdy júmystardy jalghastyryp, mәseleni jan-jaqty zerttep, ony retteuding naqty tetikterin әzirleu kerektigin kórsetti. Búl uaqyt alady.

Degenmen, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining ústanymy – kәmeletke tolmaghandardyng qúqyghyn qorghau jәne qauipsizdigin qamtamasyz etu túrghysynan petisiyany ishinara qoldau. Balalardyng jynystyq qol súghylmaushylyghyna qarsy qylmystardyng ósui ayasynda "Jasóspirimder men balalardy jynystyq qatynastardy, onyng ishinde dәstýrli emes qatynastardy nasihattau men kulit jasaudan qorghau» talaby ózekti әri qajet.

Balalarymyzdyng qauipsiz aqparattyq ortada ósip, damuy óte manyzdy.

Bizding úrpaq aldyndaghy paryzymyz – olargha dúrys ruhani-adamgershilik baghyt-baghdar berip, dәstýrli otbasylyq qúndylyqtardy boyyna siniru. Sonday-aq últtyq mәdeny múrany ústanugha jәne genetikalyq kodty saqtaugha jaghday jasau óte manyzdy.

Abai.kz