Nobeli syilyghynyng laureat­y, Qytay jazushys­y Mo Yaninyng búl jazbasy әdebiyette ózi tabynghan amerikalyq Uiliyam Katbert Folkner men óz ómirbayany turaly. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin aita keteyik, biz audarmashynyng jazu mәnerin saqtadyq. Týpnúsqadan audarylghan.

Nobeli syilyghynyng laureat­y, Qytay jazushys­y Mo Yaninyng búl jazbasy әdebiyette ózi tabynghan amerikalyq Uiliyam Katbert Folkner men óz ómirbayany turaly. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin aita keteyik, biz audarmashynyng jazu mәnerin saqtadyq. Týpnúsqadan audarylghan.

Birneshe kýnning aldynda Ystambúl uniyversiytetinde dәris sóilegende, men: «Bir jazushynyng basqa bir jazushynyng kitabyn oquy bir retki tildesu, tipti sýigenine sóz salu ispetti, eger súhbat sәtine bassa, olardyng ómirlik serikke ainaluy әbden mýmkin, al til tabysa almasa, baqytyn әr ekeui de basqadan izdeydi», – degen edim. Býgin men әlemning әr qiyryndaghy jazushylarmen jasaghan súhbatyma (sýigenime sóz salu barysyma desem de bolady) ashyghyraq toqtalmaqpyn. Ýzdik jazushy mәngi ólmeydi, onyng tәni jay adamdardiki siyaqty týbinde bir topyraqqa ainalghanymen, tuyndylary el au­yzynda qalatyndyqtan, jany (ruhy), әriyne, mәngi jasaydy. Býgingi mynau asta-tók molshylyq zamanda múnday sózdi aitudyng auqymgha ýilespeytini dausyz, óitkeni qazir kitap oqudan da qyzyqty ister, shynynda, barshylyq. Degenmen aitarym әli de sol, ózindi júbatyp, jebep otyruyng ýshin ýzdiksiz jasampazdyq jaratuyng qajet.
Men ondaghan jyldyng aldynda auyldaghy óriste mal shetinde jýrgen bala kezimde-aq kitap oqy bastap edim. Ol kezde bizding anau qiyr shettegi auylda kitap asa siyrek úshyraytyn әsemdik búiym esepti edi. Auylymyz Gaumiydegi ondaghan  qystaqta qaysy týtinde qanday kitap baryn men negizinen biletinmin. Osy kitaptardy oqu orayyna ie bolu ýshin ylghy kitaby bar ýiding sharuasyn isteytinmin. Irgeles qystaqtaghy bir tasshynyng ýiinde «Áulie atanghannyng shejiresi» deytin qystyrma suretti tizbekti kitap bar bolatyn, úmytpasam, búl kitapta Qytaydyng ýsh myng jyldyng aldyndaghy tarihy aitylatyn siyaqty bolghanymen, shyndyghynda, kóbinshe bayaghyda bireuding oiyp alynghan bir kózining ornynan eki qol ósip shyghypty, osy eki qolgha eki kóz bitipti, әlgi kózder jeti qabat jer astyndaghyny kóre alady eken; taghy bireu basyn denesinen ajyratyp, kenistikte qalqytyp, әn shyrqata alady eken, dúshpany kezqúiryq bolyp qúbylyp, onyng basyn denesine teris qaratyp qondyrghan eken, әlgi adam ayaghyn algha qaray bassa artqa, artqa qaray bassa algha jýretin bolyp qalypty degen siyaqty hikayalar aitylatyn. Múnday kitaptar kýni boyy qiyal qúshaghynda jýretin men siyaqty baldyrghan ýshin basyng bir kirse, balday batatyn asa bauraghysh nәrse emes pe?! Osy jeliles kitapty oqu ýshin, men tasshynyng ýiining diyirmenin sýirep, ún tartyp beretinmin. Diyirmen túghyryn tabanynnan tausylyp týskenge deyin ainalghanda, iyesi kitabyn et asym uaqyt qana oquyma rúqsat etetin, әri diyirmen túghyrynyng ainalma jolynda otyryp oquym kerek. Men kitap oqyghanda tasshynyng qyzy jelkemnen qydiyp qarap túratyn da, ólsheuli uaqyt ayaqtalysymen kitapty dereu jiystyryp әketetin. Eger jalghasty oqyghym kelse, taghy diyirmen tartuym qajet. Ol kezde auylymyzda saghat atauly bolmaytyn, sondyqtan, osy et asym uaqyt býkildey tasshynyng qyzynyng kónil kýiimen mengeriletin. Ol kónildi kezde uaqyt bayau ótetin de, kónilsiz bolghanda tez óte shyghatyn. Sonymen, osy bir júdyryqtay qyzdyng kónilin tauyp, uaqytty úzartu ýshin amalsyz oghan kórshimizding jemis aghashynan órik úrlap әkep beretinmin. Men siyaqty onazanyng úrlap әkelgen órigin ózgege úsynuy, әueli, ashqaraq mysyqqa auzyndaghy balyqty qústyrghangha úqsaytyn. Myng bir mashaqatpen әreng úrlap alghan órigimdi tasshynyng qyzyna qos qoldap úsynuymnyng taghy bir manyzdy sebebi, jasyrary joq, onyng kózime óte súlu kórinetindiginen edi. Úzyn sózdin  qysqasy, men balghyn balalyq dәuirimde asa zor bodau berip jýrip, tóniregimizdegi ondaghy qystaqtaghy kitapty týgel oqyp tauystym. Ol kezde este saqtau quatym eren bolatyn, kitapty da tótenshe tez oqushy edim, onyng ýstine, bir kórgenim derlik kókeyimde qalatyn. Ol kezde kitap oqudy avtorymen auys-týiis jasau dep bilmeytinmin, kileng oqighasyn quyp oqitynmyn. Onyng ýstine, bar yqylasymmen berilip oqitynmyn. Kitaptaghy keyipkerlerding taghdyry ýshin kýiinip, kýizelip, kóz jasymdy kóldey tógetinmin ýnemi. Kitaptaghy sol bir sýikimdi әiel zatyna inkәr bolushy edim ylghy da.
Tóniregimizdegi qystaqtardaghy on neshe kitapty oqyp tәmamdaghasyn, onneshe jyl boyy derlik kitap betin asha almadym. Dýniyedegi bar kitap osy ondaghy týrli ghana, ony oqyp tauysu әlemdegi bar kitapty oqyp bitirgenmen barabar dep jýrippin emes pe anqau basym. Búl mezgilde egis alanynda enbekte bolghandyghymnan, adamnan góri hayuanmen birge órip, birge jaylaytyn uaqyt kóp bolushy edi mende. Mektepte ýirengen azdy-kópti әripterim týgel derlik  úmyt boldy. Biraq jan-dýniyem әli de qiyalgha bay, kónilim jazushy bolyp, baqytty túrmys keshirsem deytin ýkili ýmitke kýpti edi. Men on bes jasqa shyqqanda tasshynyng keshegi júdyryqtay qyzy da boy jetip, kórki kóz sýrindiretin arugha ainalghan. Onyng anau toqpaqtay juan jalghyz tal búrymy bóksesine qaray týsip, úzyn kirpikti qos janary múnartyp túratyn. Men oghan ghashyq edim, janymdy jaldap, tisimdi qayrap jýrip әreng tapqan bolmashy tiyn-tebenime kәmpit satyp әkep beretinmin oghan ylghi. Olardyng ýiining kókónis baqshasy bizding ýidikimen irgeles bolatyn, keshqúrym bәrimiz ózennen su tasyp, kókónis suaratynbyz. Arqasyndaghy juan jalghyz tal búrymyn jelkildetip, iyinaghashyn solqyldatyp shelekpen su kóterip, ózen kemerinen týsip kele jatqan ony kórgende jan dýniyemdi sezim oty sharpyp, qiyalym qiyangha sharq úratyn. Ony jer betindegi eng súlu jan dep oilaytynmyn. Sonynan ilesip kele jatyp, arudyng qayranda qalghan izin jalanash tabanymmen basqanymda, tabanymnan ótken jalyn túp-tura tóbeme jetkendey kýy keshetinmin, baqyt sezimine balqyp, erlene týsetinmin. Bir kýni apaq-sapaqta oghan ózimning ony qúlay sýietinimdi, ómirlik jar boluyn ýmit etetinimdi aityp edim, ol qatty shoshydy, odan qarqyldap kýldi-ay kelip. Ol: «Jerdegi baqanyng aspandaghy aqqudyng etinen dәmetkenimen barabar emes pe múnyn!» – dedi maghan. Ar-namysym tabangha taptalghanday janym qatty jasysa da, inkәr jýrek qaydan qoysyn, bir jengemdi jiberip, oghan taghy sóz saldym. Qyz jengemnen ýiindegi әlgi «Áulie atanghannyng shejiresi» deytin siyaqty bir kitap jaza alsa ghana, tiyetinin aitypty. Men ózine jolyghyp, izgi tilegimdi bildireyin dep qyzdyng ýiine baryp edim, qyzdyng tóbesin de kórsetpegenimen qoymay, tayynshaday tóbetterining ózime arystanday atylghanyn qaytersiz. Birneshe kýnning aldynda Ystambúlda dәris sóilegende, kýnine ýsh uaqyt tamaghynda da túshpara jeytin (Mo Yaninyng balalyq shaghynda jaza merzimin auylynda ótep jatqan bir oqytushynyng bir jazushy «ýsh uaqyt tamaghynda da túshpara jeydi eken» dep aityp bergen әngimesi – aud.) baqytty túrmys ótkizsem deytin armannyng shabyttandyruymen ghana jazushylyqpen ainalystym, meni, shynynda, shygharmashylyqpen shúghyldanugha shabyttandyrghan túshparadan tys, taghy tasshynyng әlgi kóz janary múnartqan qyzy edi. «Áulie atanghannyng shejiresi» deytin siyaqty kitapty kýni býginge deyin jaza algham joq, tasshynyng qyzy bayaghyda temirshining úlymen ýilenip, ýsh balanyng anasy boldy.
Men uniyversiytetting әdebiyet fakulitetine týskennen keyin, qyruar kitap oqydym, búl kezde kóptegen nashar hikayattar da jazgham. Mektepting kitaphanasyna alghash kirgen kezde, tan-tamasha boldym, dýniyede osynshama mol kitap jazatyn osynshama kóp jazushynyng bolary ónim týgil týsime de kirip shyqpaghan sharua edi. Biraq búl kezde men kitap oqityn jasymnan ótip ketken edim, bir kitapty tózimdilikpen basynan ayaghyna deyin oqyp shyqsam da, ondaghy hikaya ózimning oilau quatymnan asa almaytynyn anghardym. Men bir kitaptyng birneshe betin audarghannan keyin-aq avtoryn jete týsinip alatyn bolyp aldym. Kóp jazushynyng óte ýzdik ekenin óz basym moyyndaghanymmen, biraq olarmen aramyzda ortaq til kóp emes, jazghan kitaptarynyng paydasy ózim ýshin shamaly seziletin, olardyng kitabyn oqyghanda qonaq siyaqty sypayylyq bildirip ýzilip, iyilip túratynmyn. Múnday kýy Folknerdi oqyghangha deyin jalghasty.
Áli esimde, 1984 jyly jeltoqsan aiynyng qapalaqtap qar jauyp túrghan týsten keyingi shaghy bolatyn, kurstasymnan oqy túrayyn dep Folknerding «Alasapyran úlarshu» atty kitabyn aldym. Men kitaptyng ishki múqabasyna basylghan ýstine kostum kiyip, moynyna galstuk taqqan, nayyn auzyna qisyq tistegen qariyanyng suretine tesile qarap túryp, ishtey jaqtyrmay qaldym. Odan qytaylyq bir әigili audarmashynyng osy kitapqa jazghan úzyn-sonar betasharyn oqy bastadym, oqy otyryp qúmarttym, osynau amerikandyq aqsaqaldyng birsypyra ýilesimsiz qylyghy maghan óte týsinikti, әri shynayy sezildi. Mәselen, onyng kishkentayynan kitapty den qoymay, atýsti oqityny, ótirik aitudy únatatyny, ótirikti shynday, aqsaqty tynday soghugha әuestigi, tipti tumysynda myltyq asynyp maydangha shyghyp kórmese de, elge shimirikpesten, soghys úshaghyn aidap aspanda jaumen aiqasqam dep bósedi. Múnymen qoymay, basynda snaryadtyng óte ýlken synyghy qalghanyn, onyng ýstine, ózining shym-shytyryq kýrdeli әri kýngirt (týsiniksiz) til ústartu stiyli osy oq jaryqshaghynyng zardabynan dep soqqanyn qaytesin. Ol Nobeli әdebiyet syilyghynyng aqshasyn alghaly barghanda, mas bolyp tabaqtay altyn ordendi qoqys shelegine tastay salgham deydi. Kennedy preziydent Aqsaraygha qonaghasygha shaqyrghanda, bir retki as ýshin alyp úshyp, Aqsaraygha baru kirazymaytyn sharua dep barmay qoygham, – dep soghady әueli. Ol ejelden jazushylyq ónerine bola bәlsinip kórgen jan emes, qayta ózining qara taban sharua bolghanyn maqtan tútatyn, әsirese, onyng qalamymen qúrylghan «Yoknapatofasyna» ansarym bir-aq audy. Folkner maghan óz auylyndaghy anau sharualar siyaqty sezildi, ol maghan taydy qalay noqtalaudy sabyrsyzdanghan synaymen ýiretti. Osydan song men onyng kitaptaryn oqy bastadym, kóptegen adamdar Folknerding jazghan kitaptaryn oiy kýngirt, týsinu qiyn dep qaraydy, biraq maghan onyng shygharmalarynyng oiy óte oramdy, tili jenil seziledi. Folknerding kitaptary tughan auylyndaghy minezi birtýrli ghajap qart sharualardyng jaghy sembey sarnay beretini siyaqty shynayy, jaqyn seziledi. Onyng maghan qanday әngime aityp jatqanyn qaperime almaymyn, óitkeni ózim hikaya qúrastyrghanda odan keyin qalmaymyn ghoy. Mening qyzyghatynym, Folknerding әngime shertkendegi synayy men rayy. Ol janynda jan balasy joq, jalghyz ózi әngime aityp otyrghan tәrizdi, sol jyldary auylymda óriste jalghyz mal qayyrghanda aldymdaghy tilsiz hayuan men aspandaghy qústargha qarap, ózimnen ózim sóilegenim siyaqty. Osydan búryn men hikayat oqulyqtaryndaghy tәsil bo­yynsha jazyp kelgen edim, múnday jazu naghyz ózin-ózi azaptau emes pe?! Búryn jazarlyq eshtene iliktire almaghanday sezingende, men oqulyqtarymyzdaghy aitylghan boyynsha, eger jazarlyq eshtene taba almasaq, tómenge týsip ómirge etene aralasuymyz kerek dep biletinmin. Folknerdi oqyghannan keyin, shyrt úiqydan oyanghanday boldym, әsili hikayat degendi, mine, óstip ótirikti shynday, aqsaqty tynday etip jaza beruge bolady eken ghoy?! Auyl-qystaqtarda tuylghan auyz toltyryp aitugha kelmeytin úsaq-týiek isterding bәrin, týimedeydi týiedey etip kórsetkendey hikayat qyp úyalmay jaza beruge bolady eken. Ásirese, onyng Yoknapatofa audany maghan bir jazushynyng keyipker men oqighany ghana emes, jer-sudy da oidan qiystyruyna bolatynyn týsindirdi.
Sonymen, men onyng kitabyn bir shetke laqtyryp tastap, qalam alyp, óz hikayamdy jazugha kiristim. Onyng Yoknapatofa audanynan shabyt alyp «Gaumy auylymdy» jýrektilikpen qaghaz betine týsirdim. Onyng Yoknapatofa audany býtindey oidan qiystyrylghan, al mening Gaumy auylym – shyn bar jer. Sonymen, osynau topyraghy toqymday tughan jer, týlep úshqan túghyrymdy jazugha men de shyndap bel budym. Toqeterin aitqanda, búl mening oi-órisimdi ashty. Balghyn balalyq ómirim býkildey óristep órken jaydy. Sol jyldary kógalda kósilip jatyp, aldymdaghy siyrlargha, aspandaghy aqsha búltqa, aghashtargha, qústargha qarap sóileytinim esime oraldy. Odan song osylardy qaz-qalpynda hikayama engizdim, sodan bastap jazatyn eshtene taba almay taryghatyn jaghdaydan ada-kýde aryldym. Áueli, qalay jazarymdy bilmey qinalatyn boldym. Osynday hal údayy jýz berip, hikayat jazghan kezde sanamda sapyrylysqan sony oy sonymnan óksheley ýre quyp kele jatqan ittey, entelep túratyn boldy.
Keyin Pekin uniyversiytetinde ashylghan halyqaralyq Folkner zertteu jiynynda AQSh-tyq bir professormen tanystym. Ol Folknerdyng auylyna jaqyn jerdegi bir uniyversiytette sabaq beredi eken. Uniyversiytet diyrektory ekeui meni elderine saparlay barugha shaqyrghan edi, biraq dәm tartpady. Álgi professor maghan Folknerge qatysty bir alibom jiberipti. Onda qyruar qúndy suretter bar eken. Ishinde Folknerding ýstine eski shapan, ayaghyna kónetoz etik kiyip, at qoranyng aldynda týsken bir sureti bar eken. Jaryqtyqtyng obrazy meni tughan jer, kindik kesip kir jughan jerim Gaumy auylyna jeteley jóneldi, úly әkemdi, óz әkemdi, taghy basqa kóptegen kónekóz auyldastarymdy esime saldy. Osy kezde úly jazushy Folknerding obrazy jan-dýniyemde týbegeyli jәrkemdeldi, aramyzda eshqanday alshaqtyq qalmaghanyn anghardym. Onymen qiyaly qauyshqan, arada aitylmaytyn syr bolmaytyn jarasymdy da, janasymdy dos ekenimdi anghardym. Onymen birge kýn rayyn, egin-jaydy jәne mal-jandy әngime etemiz, alqaqotan otyryp shylym shegip, sharap ishemiz. Onyng taghy AQSh-tyng synshylaryn balaghattaghanyn, Hemingueydy sayqymazaq etkenin estiymin. Folkner maghan basyndaghy әlgi tyrtyghyn sipattady, ol: «Búl tyrtyq bir shargez shúbar at tistegennen týsken, biraq anau aqymaqtargha múny nemis úshaqtarynyng snaryady tiygen deymin», – deydi de, mәz bola qarqylday kýledi, jýzinen qiqar balalardiki siyaqty sýikimsiz, biraq jaydary, jarqyn shyray menmúndalap túrady. Jazushy ótirikti tittey de shimirikpey jýrektilikpen syqpyrtuy kerek, hikayatty ghana ótirik jazyp qalmastan, óz tarihyndy da jalghannan jasauyng kerek, – deydi. Jazushy bolghan adam dumandy qaladan aulaq, onasha tughan auylyna irge tebui kerek, bir týp aghashtyng sózsiz topyraqqa tereng tamyr tartatyny siyaqty, – dep ýiretedi maghan taghy. Onyng aitqany boyynsha isteuge ansarym myqtap auyp-aq edi. Alayda auylymnyng elektr kózderi túraqsyz, ýnemi toqtaydy, suy kermek, qystyq jylu jabdyghy da joq, sosyn da mashaqattan qorqyp auylyma kýni býginge deyin attap basa almay otyrghan jayym bar.
Ózimning Folknerding anau «Dýrbeleng jәne úlarshuyn» әli oqyp bolmaghanymdy sózsiz ashyq moyyndauym kerek, әitse de, әlgi amerikandyq professor úsynghan Folknerding alibomyn stolyma qoyyp qoyamyn, jigerim bosap, senimnen aiyrylghan sәtterde onymen syrlasamyn. Ústazym ekenin moyyndaymyn onyn, biraq men de ótirikti shimirikpey soghyp:«Ey, aqsaqal, mening de sizden asatyn jerim bar!» deymin. Onyng ózimdi sayqymazaq ete kýlimsiregen beynesin kóremin, odan ol maghan: «Aytshy, qane, menen qay jering asyp túr?» – deydi. «Sen anau Yoknapatofandy toqsan týrlendirseng de, bәribir bastan-ayaq audan ghana bolyp keledi, al men Gaumiymdy auyl emes-au, on jylgha jetpey, erekshe osy zamanghy qalagha ainaldyramyn. «May bókse» (Mo Yaninyng romany –  aud.) atty jana tuyndymda Gaumiyge kóptegen zәulim ghimarattar túrghyzdym, zamanauy kónil ashu qúrylghylaryn da molynan qosqam. Múnan tys sizden әldeqayda jýrektimin, sizding jazghandarynyz sol ónirdegi istermen ghana shektelgen, al men әlemning әr qiyrynda tuyp jatqan isterdi ónin ghana ózgertip ózimizding Gaumigha әkelip otyrmyn. Osy isterding bәri, shynynda, sol jerde tuylghan tәrizdi. Naghyz Gaumy auylymda tau atauly mýlde joq, biraq ol jerge bir tau kóshirip әkeldim. Onda qúmdy shól de joq bolatyn, biraq shól jazira jasadym. Ol jerde saz da joq bolatyn, ony da әkelip jayghastyrdym. Orman, kól, arystan jәne jolbarys deytinderding bәrin de qalamnyng qúdiretimen jasagham. Juyq jyldardan sheteldik oqushy qauym men audarushylar mening hikayattarymda surettelgen dýniyelerdi kóru ýshin Gaumiyge tolassyz keldi, ol jerdi kórisimen bәri de ýmitsizdenip, týnildi. Ol arada eshtene joq, qúlazyghan qu taqyr ghana. Jazyqqa ornyqqan, esh ereksheligi joq qystaqtar bolatyn».
Sózimdi Folkner bólip jiberdi, ol sústy jýzben: «E... búryn shyqqan qúlaqtan keyin shyqqan mýiiz ozady degen bar emes pe, keyingi shyqqan qaraqshylar agha-buyn qaraqshylardan әldeqayda jýrekti keledi emes pe qashanda!» deydi maghan.
Mekenim Gaumy men jasaghan әdebiyet eli, osy elding patshasy ózimmin. Ár joly Gaumy jayynda qalam terbep hikayat jazghanda ýlken biylikting mengeruindegi baqyttyng balizamyna qanghanday bolamyn. Osy topyraqta tau kóshirip, teniz tyndyruyma, dauyl soqtyryp nóser jaudyruyma bolady. Kimdi óltirtem desem, sol óledi, kimdi tiriltem desem, sol tiri jýredi, әriyne, keybir jýrek jútqan qaraqshylar maghan qarsy býlik tudyratyn da, olargha tize býgetin de shygharmyn. Gaumy jayyndaghy jeliles hikayatym jaryq kórgennen keyin sol jerding adamdary arasynda maghan qarsylyq bildirgender de boldy. Olar meni auylyna opasyzdyq jasaghan satqyn dep sybady, sol ýshin kóp ret maqala jazyp, týsinik jasauyma tura keldi. Olargha aitarym sol: «Gaumy geografiyalyq úghym emes, әdeby úghym, jabyq úghym emes, ashyq úghym. Gaumy auyly – balalyq shaghymdaghy tәjiriybelerim negizinde joramaldan tughan әdebiyetting qiyal dýniyesi, men ony Qytaydyng yqsham kórinisine ainaldyrugha tyrysamyn. Sol ónirdegi qasiret pen quanyshtyng kýlli adamzattyng qasiret, quanyshymen birligin saqtatugha úmtylmaqpyn. Gaumy jayyndaghy hikayalarymmen әr el oqyrmandaryn qyzyqtyrugha qúlshynbaqpyn. Búl mening ómir boyy talpynatyn nysanam.
Aqyry, mine, ústazym Folkner aghaydyng eline de ayaq bastym. Men dumandy qalalardan onyng qarasyn kórudi armandaymyn. Maghan Folknerding anau eski kiyimderi әbden tanys, anau ýlken nayyn da tanimyn. Ón-boyynan toghysa búrqyrap túratyn jylqy tezegi men temekining iyisine de, araqkeshtershe sendele basatyn ayaq alysyna da әbden qanyqpyn. Eger onyng qarasyn kóre qalsam, «Folkne­r aghay, men keldim!» – dep zor dauyspen aighay salar edim sonynan!

Audarghan Baqytbek Pәzilúly,
«Mo Yani shalqymalary» kitabynan

"Jas qazaq" gazeti