Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1452 0 pikir 9 Tamyz, 2024 saghat 16:27

Toqaev: OA qauipsizdigi ýshin kýsh biriktiru kerek!

Suretter Aqorda telegram arnasynan alyndy

Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen Ortalyq Aziya memleketteri basshylarynyng VI Konsulitativtik kezdesui ótti. Búl turaly Aqorda habarlady.

Qazaqstan Preziydenti osy uaqytqa deyin ótken Konsulitativtik kezdesulerding nәtiyjesi aimaqtyq yntymaqtastyqqa jýieli, jan-jaqty әri, eng bastysy, senimdi sipat berip, búryn-sondy bolmaghan dengeyge shygharghanyn aitty.

– Birlesken kýsh-jigerding arqasynda jyldar boyy qordalanghan mәseleler sheshilip jatyr. Aymaqtyng túraqtylyghy men qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin keshendi sharalar qabyldanuda. Shekara, sumen qamtamasyz etu, migrasiya mәseleleri josparly týrde rettelip, ózara saudadaghy kóptegen kedergiler joyyldy. Shekaradaghy ótkizu punktteri janghyrtylyp jatyr. Kólik qatynasynyng mýmkindikteri keneyip, jana baghyttar ashyluda. Sauda-ekonomikalyq jәne investisiyalyq yqpaldastyq qarqyndy damyp keledi, – dedi Memleket basshysy.

Preziydentting aituynsha, mәdeniy-gumanitarlyq baylanys mazmúndyq túrghydan tolyqtyryluda. Memleket basshysy mәdeniyet kýnderi, qolóner sheberlerining kórmesi, últtyq tagham festivalideri, jastar forumdary men basqa da is-sharalar túraqty týrde ótkizilip kele jatqanyna nazar audardy.

– Ótken jyldar ishinde Konsulitativtik kezdesuler aimaqtyng halyqaralyq subektiligi men birligin tanytatyn, sonday-aq qazirgi syn-qaterlerge tótep beruge dayyndyghyn kórsetetin tiyimdi alangha ainalghanyn senimdi týrde aita alamyn. Ortalyq Aziya qashanda biregey órkeniyetter toghysqan aimaq bolghan. Onyng jalpy әlemdik progreste atqaratyn róli zor. Býginde ortaq tarihymyz ben halyqtarymyzdyng dýniyetanymynyng úqsastyghyna arqa sýiep, Ortalyq Aziyanyng jana kelbetin qalyptastyramyz. Ony keleshekke úmtylatyn әri mol mýmkindikter mekeni retinde tanytamyz. Búl sammit osy joldaghy manyzdy beleske ainalatynyna senimdimin, – dedi Preziydent.

Qasym-Jomart Toqaev memleketter basshylary aimaqtyq yntymaqtastyqty, sonyng ishinde Konsulitativtik kezdesuler formatyn damytu ýshin barynsha kýsh-jiger júmsap otyrghanyn jetkizdi.

Qazaqstannyng tóraghalyghy ayasynda qauipsizdik pen ekonomikalyq seriktestikti nyghaytugha, qoghamdaghy әielderding rólin kýsheytuge, saraptamalyq túrghydan yqpaldastyqty keneytuge baghyttalghan kóptegen birlesken is-shara úiymdastyryldy.

– Osy jiynda 2027 jylgha deyingi Aymaqtyq yntymaqtasty damytudyng jol kartasy bekitiledi. Búl ózara yqpaldastyq tetikterin jetildiru túrghysynan aituly oqigha bolmaq. Atalghan qújat ýkimetterding ýilesimdi júmysyn jetildiredi jәne osy alanda úsynylghan bastamalardyng oryndalu barysyna baqylaudy kýsheytedi. Búghan qosa «Ortalyq Aziya – 2040» ónirlik kooperasiyasyn damytugha baghyttalghan taghy bir manyzdy qújatqa qol qoyylady. Osy jәne ózge de sharalar halyqtarymyzdyng iygiligi jolyndaghy jan-jaqty aimaqtyq yqpaldastyqqa bәrimizding beyildi ekenimizdi kórsetedi, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Qasym-Jomart Toqaev qazirgidey kýrdeli geosayasy jәne ekonomikalyq jaghdayda aimaqtaghy yntymaqtastyqtyng joghary damu qarqynyn saqtau óte manyzdy dep sanaydy. Osy orayda Memleket basshysy Ortalyq Aziyanyng órkendeuine yqpal etetin birqatar ózekti mindetke toqtaldy.

– Býgingi tanda halyqaralyq qatynastar jýiesining irgeli negizderi ózgeriske úshyraghanyn bayqap otyrmyz. Búl – qauipti qúbylys. Múnday jaghdayda aimaqtaghy beybitshilik pen túraqtylyqty saqtau eng basty mindet ekeni esten shyqpaugha tiyis. Qazirgi syn-qaterlerdi tek sayasy dialog pen memleketterimiz arasynda ózara senim sharalaryn nyghaytu arqyly enseruge bolatyny anyq. Osy rette songhy jyldary bir-birimizge jasaghan saparlarymyz nәtiyjeli boldy. Búl elderimizding dostyqqa, tatu kórshilik qarym-qatynasqa jәne odaqtastyqqa negizdelgen ónirlik yntymaqtastyghynyng dengeyi joghary ekenin bildiredi. Alayda ónirlik kooperasiya ayasynda syrtqy seriktestermen jan-jaqty baylanysty josparly týrde kýsheytu manyzdy. Álemning jetekshi elderining «Ortalyq Aziya plus» formatyna qyzyghushylyq tanytuy – osynyng aighaghy, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev preziydentterdi Ortalyq Aziyany qauipsiz, yntymaghy jarasqan әri órkendegen kenistik retinde saqtau ýshin barynsha kýsh-jiger júmsaugha shaqyrdy.

Preziydent ataghan taghy bir manyzdy mindet – jan-jaqty yqpaldastyqtyng berik ekonomikalyq bazasyn qalyptastyru. Songhy jyldary búl baghytta eleuli nәtiyjege qol jetkizildi. Ónir ishindegi sauda kólemi birtindep úlghayyp keledi. Búl kórsetkish 11 milliiard dollargha jetti. Memleket basshysy tauar ainalymyn arttyru jәne ony 15 milliard dollargha jetkizu manyzdy ekenin atap ótti.

– Elderimizding ekonomikasyn damytugha birlesken iri infraqúrylym jәne kólik jobalary tyng serpin berer edi. Ózara tiyimdi yntymaqtastyqtyng múnday ong mysaldary aimaghymyzda qazirding ózinde de bar. Mәselen, Qyrghyzstandaghy Qambarata 1-GES-in, Tәjikstandaghy Rogun GES-in, Qazaqstan, Ózbekstan jәne Tәjikstannyng gaz jobalaryn, jana kólik dәlizderining qúrylysyn, sonday-aq basqa da manyzdy jobalardy ataugha bolady. Búdan bólek shekara many audandarynda sauda-logistika jelileri men ónerkәsip habtaryn damytu manyzdy. Auyl sharuashylyghy, logistika, toqyma jәne himiya ónerkәsibi, qúrylys sekildi perspektivti salalarda jana kelisimder jasap, jan-jaqty seriktestigimizdi nyghaytu qajet, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391