Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2809 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2009 saghat 19:35

Bolathan TAYJAN. QAZAQSTANDA BIR GhANA HALYQ – QAZAQ HALQY TÚRADY

 

Últtyq iydeyany әrkim әr týrli sipattay alady. Al men qysqa aitatyn bolsam, últtyq iydeya degenimiz - últtyng ensesin kóterinki ústap damuy. Qazirgi tarihy kezende qazaq halqynyng ensesin kóteru, ózine degen qúrmetin, «men - qazaqpyn» degen maqtanysh sezimin qalyptastyru - óte qajet nәrse.

 

Últtyq iydeyany әrkim әr týrli sipattay alady. Al men qysqa aitatyn bolsam, últtyq iydeya degenimiz - últtyng ensesin kóterinki ústap damuy. Qazirgi tarihy kezende qazaq halqynyng ensesin kóteru, ózine degen qúrmetin, «men - qazaqpyn» degen maqtanysh sezimin qalyptastyru - óte qajet nәrse.

Orys imperiyasynyng otarynda bolghan eki ghasyrda qazaq halqynyng mәdeniyetin, әdebiyetin, әdet-ghúrpyn, tarihyn, ana tilin kemitip, qaralaugha kýsh salyndy. Tipti qazaqtar ózin syilaudan qala jazdady. Osy uaqytqa deyin bizdi ezip, ótkenimizdi qaralap, bolashaghymyzdy mýshkil etip kórsetip keldi. Áli sonday sezimmen kele jatqan siyaqtymyz. Mysaly, tilimizding taghdyry. Resey imperiyasynyng otarynda bolyp, bizben birge bostandyq alghan respublikalar ana tilin, sol memleketti qúryp otyrghan halyqtyng tilin oqyp-ýirenuge barlyq azamattardy mәjbýrlep, memlekettik tilde sóileuge kóndire aldy. Qaysysyn alsanyz da. Ukraina bolsyn, Ázirbayjan bolsyn, Ózbekstan bolsyn, Baltyq boyy respublikalary bolsyn. Qazaqstan búl mәseleni kóp aitqanymen, iske tatityn nәtiyjege әli jete almay otyr. Búl qazaqtardyng ózining jasqanshaqtyghynan. Osynda túratyn basqa últtar qazaq tilin bilui tiyis dep talap qoiydan qorqatyn jaltaqtyghynan. Odan da ókinishtisi, osy halyqtyng ata-babalary kóne zamannan beri mekendegen jerge songhy jyldary kelgen kelimsekter men bosqyndar da «Qazaqstan - bizding ortaq ýiimiz» deytin boldy. Al «qazaq jeri», «qazaq eli» degen úghymdardy joygha jol berildi. Qazir qazaqstandyq jer, qazaqstandyq әdebiyet, mәdeniyet degen tәrizdi kliyshelerdi keng taratugha Ýkimet te at salysyp jýr.

Últtyq iydeya jóninde Qazaqstandaghy qazaqtargha qatysty aitsam, Qazaqstan - qazaq halqynyng memleketti dep men batyl, ashyq aitar edim. Shyndaghy - sol. Búl «Qazaqstanda tek qazaqtar túrsyn, basqalardy Qazaqstannyng azamaty dep sanamaymyn» degen sózim emes. Kerisinshe, halyqaralyq tәjiriybege sәikes, Qazaqstanda ózge últtar da túruy tiyis. Biraq qazaqtar da, qazaq emester de «biz qazaqtardyng memleketinde túryp jatyrmyz» degen sezimmen tәrbiyelenui kerek. Sonda últaralyq týsinistik, últaralyq qatynastyng túraqtylyghy dúrys negizge keledi. Al qazir qarasaq, Qazaqstan - kóp últty, kóp dindi, kóp tildi memleket dep uaghyzdaushylar kóp. Olay deuge esh sebep joq, esh negiz joq. Óitkeni әlemning jýz toqsannan asa memleketi - kóp últty, kóp tildi, kóp dindi. Biraq olardyng eshqaysysy ózderin basqalardan dara qúrylghan memleket dep sanamaydy. Biz bolsaq, әrdayym ózimizdi bólek túrghan, ózge memleketterge úqsastyghy joq memleket kóremiz, orystar uaghyzdap, miymyzgha qúighan «halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy» degen úghymnan aryla almay kelemiz. Biz de ózgeler siyaqty kóp últty memleketpiz. Biraq basqa kóp últty memleketterge  meyli Ukraina bolsyn, Ázirbayjan bolsyn, Fransiya bolsyn, Italiya bolsyn, ózge últtar «biz sol memleketti qúryp otyrghan halyqtyng ýiinde, jerinde túryp jatyrmyz» degen úghymmen ómir sýredi. Al bizde ózge últtar «biz - qazaqstandyqtarmyz, Qazaqstan - bizding ortaq ýiimiz» dep sayraydy. Nege ortaq ýi? Búl - qazaqtardyng ýii. Múnda basqalardyng da túrugha qúqyghy, mýmkindigi bar. Biz osyny ashyq aityp ýirenuimiz kerek.

Enseni biyik ústap damu ekonomikagha da baylanysty. Ekonomika salasyna kelsek, bizde bir jaghynan sheteldik investisiya tartu arqyly, ekinshi jaghynan shiykizatty neghúrlym kóp óndiru arqyly bay bolamyz degen týsinik bar. Búl - asa qate ekonomikalyq úghym. Tek shiykizatqa negizdelgen ekonomika arta qalady. Ásirese, әleumettik jaghynan. Óitkeni osy salada isteytin júmysshylardyng mamandyghy sapasy jaghynan tómen bolyp qala beredi. Biz ekonomikamyzdy neghúrlym jan-jaqty qylugha úmtyluymyz kerek. Ózimiz tútynatyn tauardy ózimiz shygharudy ýirenuimiz kerek. Qazir qanshama múnay óndiremiz, sonyng barlyghy derlik shetelge ketip jatyr. Al janarmay, mazutty satyp alamyz. Ózimizge qajetti zattardyng bәrin syrttan ala beruge bizding ekonomikamyz qashanghy shydaydy?

Biz qazir jaqsy baghyt alyp otyrmyz. Parlamentting ókilettigin keneytu, azamattyq qoghamnyng jәne memleketpen ózara is-qimyl mehanizmderin damytu, qúqyq qorghau jýiesin reformalau, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresti kýsheytu, biylikti ortalyqsyzdandyru,  audandyq, auyldyq dengeydegi әkimderdi saylanbaly etu -  halyqtyq biylikti qamtamasyz etuding sharty bolyp tabylady. Preziydent Núrsúltan Nazarbaev qazir naq osy joldy ústanyp otyr. BAQ-ty odan әri demonopolizasiyalau jәne jeke azamattardyng ar-namysyn, abyroyyn, iskerlik bedelin qorghaytyn zang tetikterin kýsheytu jóninde úsynystar aitty. Osylardy iske asyrugha bәrimiz úmtyluymyz kerek. Ýkimetti Mәjilis saylauynda jeniske jetken partiya qúruy tiyis. Múny jәne tezirek iske asyru qajet. Sonda ghana qay partiyanyng baghdarlamasy dúrys, qay partiya sol baghdarlamany ýkimet arqyly orynday alady - osyny baqylap otyrugha halyqtyng mýmkindigi bolady.

Mәjiliste oppozisiyanyng ókilderi kóp boluy tiyis. Múnyng bizge ziyany joq. Biz - bir eldin, bir qoghamnyng azamatymyz. Sondyqtan basqaryp otyrghan partiya men ýkimetti baqylaytyn, oghan syn kózben qaraytyn, júmysyn saraptaytyn oppozisiyalyq kýsh Mәjiliske kerek. Biz osyny týsinuge tiyispiz. Oppozisiyany Mәjiliske jetkizbey soyyp salugha tyryspau kerek. Kerisinshe, solardyng ishinen elimizding damuyna ýles qosa alatyn, kýrdeli úsynystar aita alatyn adamdardyng ótkenine quanu kerek.

Ózim biletin elderde kórgenim - memleket basqaryp otyrghan azamattar halqyna arnaghan sózin «Ua, mening halqym!» dep bastaydy. AQSh preziydenti bolsyn, Yemenning preziydenti bolsyn, Malayziyanyng koroli bolsyn. Biz de sony ýlgi etpeske? Nege «Ua, úly qazaghym!» demeske? Onda túrghyn eshqanday sókettik joq. Búl halyqtyng ensesin kóteredi.

Songhy kezde Ázirbayjanda últtyq ortanyng qatty kýsheygeni bayqaldy. Ázirbayjandar әlipbiyin latynshagha auystyrdy. Onda da tek tehnikalyq nemese elektrondy qúraldarmen júmys isteytin salalardy ghana auystyryp qoyghan joq.

Ázirbayjandar halqynyng tarihyn joqqa shygharghan, mәdeniyetine til tiygizgen kirillisa qarpindegi materialdardy jyldar boyy oqyp ósti. Zertteushiler bolmasa, әzirbayjandardyng kirilisany tanymaytyn jas úrpaghy endi múnday sózderdi oqymaytyn bolady. Demek halyq ziyandy, teris úghymnan arylady. Arylyp ta keledi. Olar ruhany dekolonizasiya, yaghny ruhany bodandyqtan arylu prosesin jaqsy ótkizip jatyr. Dәl osynday jaghdaydy Ukrainadan bayqaugha bolady. Dәl osynday jaghday Qazaqstanda 2001 jylgha deyin sezildi. Biraq odan keyin halqymyzdy orystandyru prosesinen qútqaru isinen taghy da keri kettik. Óitkeni biz óz tilimizdi, mәdeniyetimizdi osynda túratyn últy bólek halyqtardyng sanasyna sinire almay otyrmyz.

 

Biz shet eldegi bes millionday qazaqty elimizge tezirek qaytaruymyz kerek. Búl da últtyq iydeya boluy tiyis. Olar bizding tilimizge, mәdeniyetimizge ýlken tirek bolady. Biz orys mәdeniyetine jaqyn ósip, kózimiz sonymen ashyldy. Al bizding shettegi qandastarymyz qytay mәdeniyetin, monghol mәdeniyetin, iran mәdeniyetin, týrik mәdeniyetin bildi, boyyna sinirdi. Eger solar ýlesin qossa, qazaq mәdeniyeti jan-jaqty damityn edi. Qytaydan, Irannan, Mongholiyadan kelgen qazaqtardyng ishinen ana tilin bilmeytin qazaqty kórgenimiz joq. Olar qytay, parsy, monghol tilderin bilumen qatar ana tilin de úmytqan joq. Al biz elimizde, óz topyraghymyzda túryp orystanyp kettik. Ana tilimizden aiyrylyp qala jazdadyq. Biz tezirek orystandyru prosesining izin joyyp, yqpalyn joq etuge tyrysuymyz kerek. Búl arada men orystagha qarsy is-әreket jasap, olargha ala kózben qaraugha shaqyryp otyrghanym joq. Qazaq halqyn óz mәdeniyetine, tiline búru kerektigin aityp otyrmyn. Preziydentten bastap elimizding basshylary jiyndarda Parlamentting otyrystarynda qazaqsha sóilese, halqymyzdyng qazaq tiline den qongyna búl ýlken sebep bolar edi. Kóp nәrse elding basshylaryna baylanysty. Elding basshylary ózderining jauapkershiligin jaqsy týsinip, halqynyng aldyndaghy boryshyn jaqsy oryndap otyrsa, halqynyng bolashaghy aldynda ýlken qyzmet atqarghan bolyp esepteledi. Sol boryshtyng ýlkeni - olar qazaq tilinde sóileui kerek. Qazir joldaular, ýndeuler, zandar, baghdarlamalardyng barlyghy әueli orys tilinde jazylady, sosyn qazaqshagha audarylady. Ol taygha tanba basqanday kórinip túrady. Biz ol qújattardy eng aldymen qazaqsha jazudy әdetke ainaldyruymyz kerek. Búlar - últtyq iydeyanyng bólikteri bolatyn nәrseler.

«Últshyl», «últshyl-patriotizm» degen týsinikterge degen kózqarastyng keyingi kezde ózgergenin bayqap jýrmiz. Biz «elining patrioty» degen sózden esh ýrkip, alshaqtamauymyz kerek. Bodan kezimizde últtyq qúndylyqtarymyzdy sýiip, qadirlegen azamattardy «últshyl» deytin. Qazir «últshyl-patriot» degen aidar taghady. Qaralau ýshin. Búl - búrynghy stereotipter. Biz qazir basqa dәuirde ómir sýrip jatyrmyz. Biz últyn, mәdeniyetin, tilin sýietin adamdardy tәrbiyeleuimiz kerek. Últtyq qúndylyqtaryn sýietin adamdy «últshyl-patriot» atandyrsaq, jas úrpaq qanday sezimde bolady? Olar da mәdeniyetinen, tarihynan, tilinen jerui kerek pe? Ol zaman ótti. Biz qazaq bolsyn, bolmasyn, óz azamattarymyzdy qazaqtyng últtyq qúndylyqtaryn ýirenip, syilaugha tәrbiyeleuimiz qajet.

Eger últtyq iydeya retinde elimizding tútastyghyn, birligin oilaytyn bolsaq, biz mynany týsinuge tiyispiz. Álemning 190 memleketinde túryp jatqan halyqtar sol memleketti qúrghan tituldy últtyng mәdeniyetin, tilin iygeruge tyrysady. Múny «integrasiya», «integrirovaniye» dep te ataydy. Yaghny tek memleketti qúrghan últtyng mәdeniyetin tilin, bilip qana biriguge bolady. Al sol elde túryp jatqan, negizgi últqa jatpaytyn últtardyng barlyghynyng mәdeniyetin, tilin iygeru - aqylgha symaytyn nәrse. Biz osyny Qazaqstandaghy kýlli últtargha týsindire biluimiz kerek. Tek qazaq mәdeniyetin, tek qazaq tarihyn, tek qazaq tilin bilip ósse, sonda ghana Qazaqstanda myzghymaytyn birlik bolady. Múnymen qatar qazaq  emes azamattarymyzdyng óz tilin, mәdeniyetin, әdet-ghúrpyn biluine biz jaghday jasauymyz kerek.

«Qazaqstanda kóp etnostar túrady» degen sóz qazaq tildi baspasózde de, orys tildi baspasózde de jii aitylyp jýr.  «Etnos» sózi grek tilinen audarghanda «halyq» degen maghyna beredi. Yaghny biz Qazaqstanda 130 etnos, 130 halyq túrady degendi uaghyzdap jýrmiz. Búl mýldem dúrys emes. Qazaqstanda bir ghana halyq túrady. Ol -  qazaq halqy. Qalghandary - basqa últtyng azamattary. Óitkeni olardyng ózining etnoterritoriyasynda, Qazaqstannan tys jerde memleketteri bar. Eger Qazaqstanda túratyn orystardy «halyq» desek, onda jer betinde birneshe «orys halqy» payda bolady. Qazaqstandaghy «orys halqy», Reseydegi «orys halqy». Avstraliyadaghy «orys halqy», búrynghy kenestik respublikalardaghy «orys halyqtary» degen siyaqty. Shyndyghynda orys halqy bireu-aq qoy. Reseyde túratyn orystar ghana «orys halqy» bolyp sanalady. Reseyden ózge memlekettegiler - orystardyng diasporasy. Sol memleketting orys tildi azamattary. Býkil dýnie jýzindegi tәjiriybe osynday. Al biz Qazaqstandaghy basqa últ azamattarynyng bәrine «halyq» degen at qoyyp jiberdik. Bizde sany bir mynnan aspaytyn últtar túrady. Sonda olar da «halyq» bolyp sanala ma? Kezinde Grekiyadan Qazaqstangha ótuge mәjbýr bolghan grekter bar. Sonda «Qazaqstanda grek halqy túryp jatyr» dep qalay aitamyz? Búl - aqylgha qonbaytyn nәrse. Sondyqtan «Qazaqstanda bir ghana halyq túrady, ol - qazaq halqy» degen úghymdy biz eshbir jasqanbay, úyalmay aityp, tarata beruimiz kerek. Múnyng memleketimizdegi qazaqtargha da, qazaq emesterge de paydasy ýlken.

FOTO: http://www.boketaizhan.kz/

Marqúm Bolathan Tayjan aghanyng búl maqalasy "Qazaq alimanaghynan" (№1, mausym-mamyr. 2009 jyl) alyndy.


0 pikir