Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3243 0 pikir 10 Aqpan, 2014 saghat 06:48

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..» (jalghasy)

3.

 

Sәbit Múqanovtyng sózining angharyna qaraghanda, ózining 50 jasqa toluy qarsanynda pәlensheler men týgensheler onyng qúlaghynyng týbine yzyndap: Kenes ókimetin qolymen qúrghan, sol ýshin últshyldarmen jaghalasyp kele jatqan S.Múqanov turaly monografiya әli orys týgili, qazaq tilinde jariyalanghan joq. Al últshyl-alashordashyl M.Áuezov turaly Mәskeuden (!) monografiya shyghyp jatqan kórinedi. Búl qalay, netken әdiletsizdik! Siz de qalyspanyz, Sәbe! Elu jasynyz eskerusiz qalmasyn. Ana qudalaudan kelgen, oryssha sauatty Temirghaly Núrtazin qyzmetsiz, qarajattan qysylyp, Múhtardyng romanyn orysshagha jolma jol audaryp jýr. Onyng qolynan keledi. Masqaradan sóitip qútylayyq, Sәbe!,– dese kerek. Sóitip, S.Múqanovtyng 50 jasqa toluy qúrmetine arnalghan ol kitap ta tez jazylyp, jarysa basyldy. Qazaq syny «masqaradan» sóitip qútylypty. Búl turaly S.Múqanov:

«Núrtazinning kitabi jaryq kórgen song jauapty bir qyzmetker menen: «Núrtazin Sizding tuysynyz emes pe?,– dep súrady. Onyng menimen eshqanday tuystyq jaqyndyghy joq ekenin ashyq mәlimdeymin»,– dep týsinikteme berdi.

Alayda «Pravda» men P.Kuznesovtyng pighyly tym әride jatyr edi. Ózderi shygharghan Kenesary qozghalysy turaly shudyng basylyp bara jatqany «agha gazettin» kóniline kelse kerek, maqalada sony qayta janghyrtady:

3.

 

Sәbit Múqanovtyng sózining angharyna qaraghanda, ózining 50 jasqa toluy qarsanynda pәlensheler men týgensheler onyng qúlaghynyng týbine yzyndap: Kenes ókimetin qolymen qúrghan, sol ýshin últshyldarmen jaghalasyp kele jatqan S.Múqanov turaly monografiya әli orys týgili, qazaq tilinde jariyalanghan joq. Al últshyl-alashordashyl M.Áuezov turaly Mәskeuden (!) monografiya shyghyp jatqan kórinedi. Búl qalay, netken әdiletsizdik! Siz de qalyspanyz, Sәbe! Elu jasynyz eskerusiz qalmasyn. Ana qudalaudan kelgen, oryssha sauatty Temirghaly Núrtazin qyzmetsiz, qarajattan qysylyp, Múhtardyng romanyn orysshagha jolma jol audaryp jýr. Onyng qolynan keledi. Masqaradan sóitip qútylayyq, Sәbe!,– dese kerek. Sóitip, S.Múqanovtyng 50 jasqa toluy qúrmetine arnalghan ol kitap ta tez jazylyp, jarysa basyldy. Qazaq syny «masqaradan» sóitip qútylypty. Búl turaly S.Múqanov:

«Núrtazinning kitabi jaryq kórgen song jauapty bir qyzmetker menen: «Núrtazin Sizding tuysynyz emes pe?,– dep súrady. Onyng menimen eshqanday tuystyq jaqyndyghy joq ekenin ashyq mәlimdeymin»,– dep týsinikteme berdi.

Alayda «Pravda» men P.Kuznesovtyng pighyly tym әride jatyr edi. Ózderi shygharghan Kenesary qozghalysy turaly shudyng basylyp bara jatqany «agha gazettin» kóniline kelse kerek, maqalada sony qayta janghyrtady:

P.Kuznesov: «Z.Kedrinanyng kitabynda partiya baspasózining syn maqalalarynda jazushynyng kemshilikteri, ol kemshilikterdi jazushynyng jonggha tiyis ekendigi qalay atap kórsetilgendigi aitylmaghan. Tandanarlyq is: kitaptyng sonynda birsypyra gazetter men jurnaldardyng jazushy turaly maqalalaryn tizip kórsete kelip, Z.Kedrina ol jayynda Qazaqstan baspasózinen birde-bir maqala keltirmegen. M.Áuezovting júrtshylyqqa keninen mәlim bolyp, sovet oqushylary maqúldap qarsy alghan jәne Stalindik syilyq berilgen «Abay» romanynyng birinshi jәne ekinshi kitaptary jazushynyng tvorchestvolyq ómirinde ózining búrynghy iydeologiyalyq pozisiyalaryn qayta qaraugha, burjuaziyalyq-últshyldyq adasulardan arylugha eleuli әreket jasaghandyq boldy.

Osy romannyng ýshinshi kitaby – 1951 jyly «Znamya» jurnalynda jariyalanghan «Abay joly» әli de jete taldap shyghudy kerek etedi (ocherkte ol turaly janamalap qana aitylghan). Qazir jazushy birtútas siklding tórtinshi kitabyn jazuda. M.Áuezovting iri shygharmasy әli ayaqtalmasa da, synshy ol shygharmadaghy kemshilikterdi, avtordyng jete aitpaghanyn nemese onyng teris aitqanyn kórsetuge mindetti edi. Múnday kómekti, obektivti baghany M.Áuezov synshydan alghan joq. Múnyng ornyna Z.Kedrina shygharmany «kóshpeli qazaq dalasynyng tarihy, etnografiyasy, ekonomikasy jәne pravosy jónindegi kýrdeli ghylmy enbek» dep jariyalaugha asyqqan. Múnday sózderding tek tandandyruy ghana mýmkin, al roman avtorynyng ózin qolaysyz jaghdayda qaldyruy yqtimal. Mysaly, qazaq jәne orys halyqtarynyng qas jauy Kenesary hannyng on jyl boyy qan tógip oiran salghany siyaqty Qazaqstan tarihyndaghy qasiretti kezeng M.Áuezovting romanynda beynelenbegendigi júrtqa mәlim. Al shynynda múnyng ózi romandaghy basty keyipkerlerding biri, Abaydyng әkesi – Qúnanbaydyng tiri kezinde bolghan uaqighalar bolatyn».

Synshy P.Kuznesov «Abay joly» romandarynda Kenesarynyng beynelenbegenine shyn ókinip otyr ma, joq, jorta arandatqysy kelgen be? Óitkeni osynyng aldynda ghana shygharmada Kenesarynyng aty atalghany ghana ýshin últshyl sanalyp, ol tústardy qysqartqan bolatyn. Qazaqstan Kompartiyasy OK birinshi hatshysy J.Shayahmetov 1951 jyly qazan aiynda ótken plenumda:

«M.Áuezov otyzynshy jyldardyng ózinde «Han Kene» degen últshyldyq piesasynda Kenesary Qasymovty jәne onyng qozghalysyn jaqtady. M.Áuezovting 1949 jyly «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda basylghan «Aqyndar aghasy» degen jana romanynda da Kenesary Qasymovtyng óz basyn biraz dәriptegendik boldy. S.Múqanov 1923 jyly «Jaylauda» degen poemasynda Kenesary men Nauryzbaydy «ótken zamannyng batyrlary», «qazaq halqynyng sýiikti jәne zor qúrmetti batyrlary» dep atady. S.Múqanov Kenesary qozghalysyn 1942 jyly shyqqan «Baluan Sholaq» degen povestinde de dәripteydi»,– dep eskertip te ótken.

Egerde M.Áuezov Kenesaryny romanda Qúnanbaymen qatar surettese, onda búl shygharmanyng joly kesiletin edi. Sondyqtan da M.Áuezov (jalghasy):

«Maqalada kórsetilgen mening shygharmashylyghym jónindegi naqty eskertpelerge keletin bolsaq, men eng aldymen Abay turaly romandargha toqtalamyn. Maqaladaghy: romanda Abaydyng jәne búqara júrtshylyqtyng Kenesary Qasymovtyng halyqqa qarsy rekasiyalyq qozghalysyna kózqarasy ekiúshty emes, naqty jәne anyq kórsetilui tiyis – degen pikir óte oryndy. «Aqyn agha» kitabynda Kenesary men Kókbaydyng dastanyn baghalauda ketken iydeyalyq-sayasy qatelikterimdi aitqanda, búl mәsele jónindegi ózimning әdeby shygharmashylyghym men zertteulerimde úzaq uaqyt adasqanymdy eskere kelip, oghan jadaghay mәlimdeme arqyly emes, shygharmashylyghymmen, naqtyraq aitsam, «Abay joly» atty kitabymda, Abaydyng Kenesarynyng ózin de jәne onyng qandy joryqtaryn jyrlaghan feodaldyq reaksioner aqyn Kókbaydy da qatty synaghan kózqarasy arqyly jauap beruge úmtyldym. Abaydyng Kenesarynyng monarhiyalyq-reaksiyalyq qozghalysyna kózqarasyn «Pravdanyn» maqalasynda kórsetilgen talaptar túrghysynan bildirdim jәne múny Abaydyng bala kezindegi ótken oqighalarynyng qatarynda emes, keyingi, oishyl, qayratker Abaydyng auyzymen jetkizdim, onda tek Kenesary men Nauryzbaydy synap qana qoymaydy, sonymen qatar orys halqymen aradaghy dostyqty tereng tolghanyspen, ainymas senimmen aitady.

Romannyng osy túsynynyng әdil synalghanyn moyynday otyryp, men búl mәsele jónindegi óz qayshylyqtarymdy «Abay joly» romanynyng songhy kitabynda eskeretin bolamyn. «Pravdanyn» maqalasynda kórsetilgen romandaghy taghy bir kemshilikti eskersek, ol – ótkendi dәripteytin tústargha qatysty. Osy mәsele jóninde romannyng birinshi kitabyna aitylghan synshylardyng dauysyna qúlaq týre kelip, kezinde «Abay» romanynyng ekinshi kitabina – auyldaghy taptyq tartysty kýsheyte kórsetetin birneshe kórinister qostym. Ony kezinde bizding synshylar da, Shayahmetov joldas ta ózining sózinde atap ótti».

P.Kuznesov: (jalghasy): «Z.Kedrina M.Áuezovting tvorchestvosyndaghy feodaldyq-rulyq eskilikti dәripteu jәne revolusiyadan búrynghy qazaq auylynda bolghan taptyq qayshylyqtardy juyp-shay siyaqty kemshilikterdi býrkemeleydi. Materialdardy atýsti zertteu jәne olardyng maghynasyn nashar týsinu synshyny qate nemese kýmәndi qorytyndy jasaugha әkelip soqtyrady. Mysaly, Z.Kedrina feodaldyq dәuirdegi qazaq auylyndaghy ru talastarynyng bir belgisi bolyp tabylatyn «barymta» men orys sharualarynyng pomeshikterge qarsy kóterilisteri arasynda úqsastyq bar degen qisynsyz teneu jasaugha tyrysady; Abaydyng «Ghaqliyalar» jinaghy qazaq halqynyng orys mәdeniyetin ýirenu qajettigi turaly iydeyany túnghysh ret ashty deuding eshqanday jóni joq siyaqty.

Z.Kedrina M.Áuezovting Abay shygharmalarynyng orys tilinde basylghandaryna jazghan kirispe maqalalaryn onyng zor enbegi dep kórsetedi. Alayda, synshy búl maqalalardaghy óte óreskel qatelikter jayynda bir auyz sóz aitpaydy, al búl maqalalarda, atap aitqanda, Maghauiya men Kókbaydyng halyqty túnshyqtyrghan jauyzdar – Shәmil men Kenesary turaly naghyz últshyldyq poemalary dәriptelip, uaghyzdalghan».

Sayasi-iydeologiyalyq túrghydan sauatty taghalanghan Múhtar Áuezov ózining sózinde bar zar-múnyn aryla tókti. Bizding oiymyzsha, búl onyng minbedegi sheshen, angharly, shynayy, «Abay» romanyn tәrgiden aman saqtap qaluy ýshin ózining ómirlik kózqarasy men ghylymy qayratkerliginen bas tarta sóilegen jan aiqayy edi. Ári ýsh jyl boyghy keshken azap jolynan arylu ýshin úmtylghan songhy bir mýmkindigi edi.

M.Áuezov: «Dәl qazir, HIH ghasyrda ómir sýrgen biraz aqyndardyng shygharmashylyghynyng halyqqa qarsy, reaksiyalyq mәni ashylghan son, «Abay» romanynyng birinshi kitabining songhy basylymy túsynda ózimizding «Memlekettik kórkem әdebiyet» baspasynyng basshylarymen aqyldasa otyryp, búryn ózim dәriptegen Dulat, Shortanbay siyaqty halyq aqyndaryna baylanysty týbirli ózgerister engizdim. «Abay jolynyn» songhy óndelgen núsqasynda Abay Kenesarynyng qaraqshylyq qozghalysynyng manyzyna mýldem jaghymsyz bagha beretinin jogharyda aityp óttim. Alayda tek múnymen ghana, segiz baspa tabaq kólemindegi óndeumen shektelip qalghamyn joq, sonymen qatar júrtshylyqtyng abaytanu jónindegi talqyda aitylghan syndary men pikirlerine oray da ózgerister engizildi.

Abay mektebi jónindegi ózimning qatelikterimmen qosa bizding oqulyqtarda jiberilgen qatelikterdi sezine otyryp, romanda beynelengen Abaydyng ainalasyndaghy obrazdardy suretteulerime qatang shygharmashylyq syn kózimen qayta qaradym; Abaydyng yqpaly ýshin kýresken, maqsattary qarama-qarsy, ózara iydeyalyq túrghydan jau eki toptyn: birinshisi – ótkenning dәripteushileri Shúbar, Kókbay siyaqty panislamshyl-reaksionerler tobynyn, ekinishisi – Abay arqyly Rossiyamen jaqyndasudy barynsha jaqtaytyn Ábish, Dәrmen, taghy da basqa jastar tobynyng tartysyn surettedim»,– dep «Abay» romanyn qorghaugha mәjbýr boldy.

«Abay» romany onyng ómirdegi de, ónerdegi de ózekti maqsaty bolatyn. Sondyqtan da M.Áuezov (jalghasy):

«Ár tilde jariyalanyp, jyly qabyldanyp, sonshalyqty joghary baghagha ie bolghan «Abay» turaly romanymnan bizding әdil, synshyl, prinsipshil janashyr oqyrmandarymyz búdan da basqa mening qatelikterimdi tabuy mýmkin ekenin men óte jaqsy bilemin. Mine, «Abay» romanynyng birinshi kitabining jaryq kórgenine de on jyl ótti. Bizding ómirimizding keybir qúbylystaryna qanshama janalyq endi, bizding kórkem shygharmashylyq ónimderimizge baylanysty halyqtyng iydeologiyalyq sayasi, mәdeniy-tarihy talaptaryna oray qanshama manyzdy, qúndylyqtardy ómirlik tarihy túrghydan qayta baghalaytyn ózgerister jasaldy desenshi? Sondyqtan da bizding júrtshylyghymyz ózining syny eskertpelerin, pikirleri men tilekterin әli de aita bermek. Osy prinsipti әdil syndardyng ishinen mening romandaryma baylanysty qúndy da, senimdi de shynayy oilardy iriktep ala otyryp men ózimning kitaptarymnyng kelesi basylymyn óndeu kezinde paydalanamyn. Sonymen qatar búl tilekter men talapty oryndaudy ózime mindet retinde ala otyryp, ony sosialistik realizm ónerining mindetterin lenindik, stalindik ústanymgha say qoghamdyq kórinisterdi eng senimdi damu qozghalysyn suretteytin jana kitaptaryma jana oy retinde engizemin»,– dep uәde berdi.

Kenestik iydeologiya ózining degenining dúrystyghyn moyyndatpay, uәde bergizbey tynbaytynyn jәne ózining qanday kenestik «әdil sottyng aldynda túrghanyn jaqsy biletin M.Áuezov:

«Men sonymen qatar qatal da әdil, prinsipti, joldastyq sotqa tek qana sózben jәne uәdemen emes, ispen jauap beretinimdi ashyq mәlimdeymin, men múny osy uaqytqa deyin shama-sharqymsha teoriyalyq túrghydan jýzege asyryp ta keldim»,– dep sot aldynda esep bergendey mәlimdeme jasady.

Al kez-kelgen keshirimning ótemi boluy tiyis. Sondyqtan da ol búrynghy tәjiriybesine sýienip M.Áuezov (jalghasy):

«Men óz shygharmalarymnyng kózi tiri avtory retinde ómirdin, zamannyn, tarihtyng tiri dauysyna qúlaq aspauym mýmkin emes, ol dauys maghan kómek retinde ýn qatatynyn bilemin jәne senemin. Maghan qaratylghan syny eskertpelerde jaqsyny jaqsy dep tanitynyn, al kemshiligimdi kórsetkende mening boyymdaghy sol jaqsylyqty meyirimge ainaldyryp, búrynghydan da qúndy kenes beretin kenes halqy búghan ózining adamgershilik jetistigi retinde qaraytynyn bilemin jәne soghan senemin. Eger de men ómirding dauysyn, barlyq jazushylargha úly shabyt berushi Stalin joldas basqarghan partiyanyng dauysyn tyndamasam, onda men eng sorly ózimshil topas, darynsyz kóbik, qynyr, qazaq kenes әdebiyetining kýnshil kýiigi, eng sonynda tynysy bitken baqytsyz jazushynyng ózi bolghan bolar edim».

«Pravda» men P.Kuznesov osy arada әbden kәnigilengen imperiyalyq taqystyqqa basyp, «bólip al da biyley berge» salyp, qazaqy kýresting eng ontayly tәsilin paydalynyp, birin maqtaghan, birin dattaghan, birin aqtaghan bolyp otyryp, jazushylardy ózara arandatudy ar sanamaghan, synshylardy synaghansyp, óshpendilikting otyn órshite týsken.

P.Kuznesov: «Kitap synshynyn: jazushylardy bir-birimen qaghystyrghysy kelgen, M.Áuezovti barlyq qazaq jazushylarynan joghary kórsetetin әldeqanday bir túghyrgha otyrghyzghysy kelgen ziyandy pyighylyn bayqatady. Mysaly, M.Áuezov pen L.Sobolevting «Abay» piesasyn barynsha maqtap Z.Kedrina búdan keyin osy piesamen bir kezde S.Múqanovtyng «Baluan Sholaq» deytin ziyandy povesti jaryqqa shyqqanyn atap kórsetedi. Al osydan keyin biz mynaday qorytyndy jasalghanyn kóremiz: «S.Múqanovtyn, metodologiyalyq qatelikteri basqa jazushylardyng da prozasyna azdy-kópti mólsherde tәn nәrse». Osydan keyin ile-shala Gh.Mústafinnyn, Gh.Slanovtyn, taghy da sol S.Múqanovtyng shygharmalary synalady, al M.Áuezov tek madaqtalady.

Mәselen, Gh.Mýsirepovtyng «Qyz jibek» piesasyna bagha bergende, Z.Kedrina piesadaghy keyipker qyzdyng ólimin jaza otyryp, әmengerlik masqara zangha, feodalizmning auyrtpalyq sarqynshaghyna qyzdyng berilgendigin dәriptegen avtordy aiyptaytyn qatal sózder tapqan. Ámengerlik zany boyynsha, qalyng malgha satyp alynghan әiel kýieuining semiyasynyng menshigi dep esepteledi, al eger eri ólse, miras boyynsha búl әiel ólgen kisining eng jaqyn tuysqanyna mýlkimen birge auysady. Al Z.Kedrinanyng endi M.Áuezovting «Týngi saryn» piesasyna bergen baghasyna keleyik. Búl piesada jazushy Gh.Mýsirepovting qatelikterine úqsas qatelikter jibergen, biraq synshy búl qatelikter turaly basqasha, maqpalday mayda, júmsaq ýnmen aitady. Áuezovting piesasyndaghy «sýigen jary ólgennen keyin, Qyz jibek siyaqty jәne halyq eposyndaghy basqa da kóptegen keyipker qyzdar siyaqty, jartastan qúlap óletin» keyipkerding ólimin dәriptegendikti Z.Kedrina «eskirgen dәstýrdi tútqandyq» dep týsindiredi. Bayandalyp otyrghan jaylar is jýzinde bir-birine úqsas, al shygharylghan qorytyndylar men berilgen bagha, kórip otyrsyzdar, – әr týrli. Jazushylargha osynday bóle-jaryp qaraushylyq mysaldary kitapta az emes».

Búl – eregesken eki túlghany da tyghyryqqa әkep tyghu edi. Búdan shyghatyn jalghyz-aq jol bar. Al ol jol ekeuin de týrmening esigine bastap baratyn. Múny S.Múqanovtan búryn M.Áuezov tez anghardy. Anghardy da eng songhy qorghanysqa shyqty.

M.Áuezov: «IYә, men tek qana ótkendi suretteytin romandarymda ghana emes, sonymen qatar býgingi taqyrypqa qatysty maghan qoyylyp otyrghan talaptargha da tvorchestvolyq túrghydan jauap beruge úmtylamyn. Búl oraydan alghanda partiyanyng HIH sezining sheshimderinen tuyndaytyn jәne Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining teatr repertuary turaly jeltoqsandaghy sheshimine jauap retinde men qazir «Alua» atty – kenestik qazaq әieli, raykomnyng hatshysy, Sosialistik Enbek Eri, ghylym kandidaty, tarih ghylymyndaghy burjuaziyalyq-últshyldyqty әshkerelegen kenestik qazaq әieli turaly piesamdy jazyp bitirdim. Men búl taqyryppen bir jarym jyl boyy júmys istedim, búl piesany bitirgennen keyin de ózimning aldyma qoyghan basty maqsatym – partiya jetekshisining obrazyn somdau. Ótken jyldardaghy mening jibergen qatelikterimdi kórsetken syngha jauap retindegi mening búl maqsatymnyng jýzege asuyna kópshilikting dostyq qolyn sozuyn tileymin. Mening asa ýlken iydeyalyq oiymnyng abyroymen jýzege asuyna kómektesulerinizdi ótinemin. Bizding qazaq kenes әdebiyetining býgingi kýngi taqyrypty iygerudegi jetistikke jetu jolyndaghy kýrdeli mәseleni jýzege asyrudy qoldaularynyzdy súraymyn»,– dep «aghynan jaryldy».

Al S.Múqanov ózining әdettegi erkindiginen aiyrylyp qaldy. Ol búl mәselege aqtalyp emes:

«Nege ekenin bilmeymin, songhy jyldary Mústafin ekeumizding aramyz ashylyp ketti. Oghan deyin ol mening eng jaqyn dosym boldy. Men oghan óte kóp kómektestim. Onyng romanynda kóptegen kemshilikter bar. «Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» – degen. Men Mústafin joldasty, sol arqyly múqym Jazushylar Odaghyn qatty soqqydan qútqaryp qaldym dep esepteymin. Sebebi ol, alashordashylar men olardyng pikirlerine keng jol ashyp qoydy. Men ony últshyldyqty dәripteydi dep aityp otyrghamyn joq. Mysaly ol: «Ónerkәsip auyl sharuashylyghyn jútyp qoyady» – deydi. Mústafindi partiyalas joldasym jәne qalamdas dosym dep esepteymin. Úzaq jyldar dos boldym, jazushy retinde ósuine kómektestim. Sondyqtan da onyng romanynda búghyp jatqan qatelikti arylttym»,– dep maqtanyp sóiledi.

IYsi qazaq últynyng últtyq maqtanyshtaryn minbede «zarlatyp qoyghan» maqalasyn P.Kuznesov:

«Sovet Odaghynyng tuysqan respublikalary jazushylarynyng tvorchestvosy turaly kitaptar óte qajet. Biraq múnday kitaptar tym az, al últ әdebiyetteri taqyrybynda júmys isteytin adamdar siyrek. Osy manyzdy iste artta qalghan uchastokter әli de bar. Múnday uchastokterde kóp retterde barlyghyn bilem deytin monopolister, shatystyrushylar, kýmәndi «bilgishter» men «konsulitanttar» jәne jauapsyz redaktorlar ornalasyp jýr. Sovet jazushylary odaghynyng asa manyzdy mindeti Sovet Odaghynyng tuysqan halyqtarynyng әdebiyetterin tereng zertteuge, osy әdebiyetter jәne olardyng asa kórnekti ókilderi turaly qúndy, joghary iydeyaly kitaptar jazugha kórnekti sovet jazushylaryn, synshylardy, әdebiyet zertteushilerdi keninen jәne batyl qatystyru bolyp tabylady»,– dep dilmәrsy qorytady.

Al kózi kórgenderding aituyna qaraghanda, imperiyagha sýiengen maskýnem aqyn osy sәtte «Pravdanyn» kóterinki qalamaqysymen basyn týzep, elitip otyrypty.

Múndaydaghy eng ontayly tәsil «ózinning ótkendegi qatelerindi» moyyndap qútylu. Áytpese qu janyna tynyshtyq bolmaytyn. Sondyqtan da M.Áuezov bar «kinәsinan aryla» sóiledi:

M.Áuezov (jalghasy): «Mening qazaq jәne orys tilinde jariyalanghan maqalalarym men zertteulerimdegi burjuaziyalyq últshyldyqty dәriptegen qatelerim «Pravdanyn» maqalasynda oryndy atalyp ótken. Olardyng sany maqalada kórsetilgennen de kóp. Olardyng birazyna 1951 jylghy Kenesary Qasymovtyng qozghalysyna baylanysty «Pravdanyn» maqalasyn talqylau túsynda toqtalyp, ózimning ótkendegi jәne keyingi jyldardaghy qatelikterimdi moyyndaghan bolatynmyn. Qazaq SSR ghylym akademiyasy kollektiyvining mәjilisinde, Jazushylar Odaghy men Til jәne әdebiyet institutynyng jinalysynda, sonymen qatar, Almaty qalasy intelliygentterining jalpy qalalyq jinalysynda sóilegen sózderimde ózimning әdebiyettanu salasyndaghy óreskel qatelerimdi moyyndaghan bolatynmyn. Osy jinalystardaghy jәne bizding respublikalyq baspasózderdegi әdil syndardy esty otyryp, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining VIII plenumyndaghy Shayahmetov joldastyng bayandamasynda jәne respublika partiya úiymynyng V jәne VI sezinde mening óreskel iydeyalyq sayasy qatelerimning kórsetilgeni esimde jәne ony bilemin.

Ghylymy zertteu salasyndaghy qatelerimdi qayta qarau barysynda men qazir Abay turaly monografiya jazu ýstindemin. Men onda ózimning jәne basqa da zertteushilerding abaytanudaghy jibergen iydeyalyq sayasy qatelerin týzeuge tyrystym. Qazaq ertegileri turaly zertteuimdi kenes folikloristikasynyng talaptaryna say markstik-lenindik týsinikting negizinde qayta jazyp shyqtym».

Sol tústa «markstik-lenindik týsinikting negizinde» ózgertuge týsken búl basylymdar qazir de sol kýiinshe jariyalanyp keledi. Olardy alghashqy týpnúsqasymen salystyryp jariyalaudyng reti kele me, joq pa, kim bilsin. IYә, biri kem dýniye.

M.Áuezov (jalghasy): «Qazaq epostary, liro-epostary, tarihy jyrlar turaly ózimning búrynghy jәne keyingi kezdegi qatelikterimdi de bilemin jәne esimde. Osy atalghan enbekterding әrqaysysyndaghy jiberilgen qatelikterge dәl qazir tiyanaqty týrde taldaugha mýmkindigim bolmaghandyqtan da, sol kemshilikterding barlyghyna ortaq jәne eng bastysyna ghana toqtalamyn. Onyng basty sebebi, men әdebiyettanugha naghyz ghylymy túrghydan ýlken bilimmen emes, әsirese, әdebiyettanu salasynda markstik-lenindik túrghydan dayyndyqsyz keldim».

IYә, «markstik-lenindik ilimdi» iygeruge gimnaziyanyn, uniyversiytettin, aspiranturanyng bilimi, ghylym doktory ataghy, professor men akademik lauazymy jetkiliksizdik jasapty. Qanday kishipeyil qorlyq!

M.Áuezov (jalghasy): «Otyz jyldan bergi ómirimning әr túsynda әrqanday maqalalar, sózder, zertteuler jazdym. Dәl qazir anyq týsingenim – 1938 jylgha deyingi burjuaziyalyq últshyl iydeyalyq ústanymym men keyingi múnday óreskel kózqarastan iydeyalyq, tvorchestvolyq túrghydan jyraqtap ketken kezimde de, bәri bir men úzaq uaqyt boyy marksizm-leninizm filosofiyasyna sýiengen shynayy eng senimdi әdebiyettanu ilimin boyyma sinire almadym. Sondyqtan da bizding kenestik vuzdardyng oqulyqtary men ghylymy zertteu mekemelerining baghdarlamalarynyng iydeyalyq-metodologiyalyq qate tújyrymyn kenestik ghylymnyng jetistigi retinde baghalap keldim. 1932 jyldan keyingi ózimning keybir qatelikterimdi búrynghy jәne qazirgi qazaq әdebiyettanushylarynyng barlyghyna ortaq qate dep esepteymin. Búl oraydan alghanda men keybir әdebiyettanushylardyn, «Pravda» gazetinde jalghan ghalym dep dúrys bagha bergen, ózining jәne onyng dostarynyng qatelikterin kezdeysoq qate dep sendirgen (ol qatelikteri bir emes, eki emes, jiyrma ret qaytalansa da), al sol mәsele jóninde, sonday mazmúnda tura ózderining pikiri siyaqty Áuezovting qateligi – qasaqana qatelik, yaghny Alash Ordanyng iydeyasy degisi kelgen Júmaliyev siyaqtylardyng pikirlerin moyyndamaymyn jәne joqqa shygharamyn».

Taghy da: IYә! IYә! IYә! Ol ózining professorlyq, akademiktik ataghynan bas tartugha dayyn, biraq Q.Júmaliyevti eshqashanda keshire almaytyn! Búl onyng shyndyq sózi jәne pendelik pighyly edi.

M.Áuezov (jalghasy): «Men ózin ózi aqtaugha úmtylghan osynday jalghan ghalymdardyng – topshyldardyn, ózderining qatelikterin ózinen ózi týsinikti mәsele dep jortaqtatyp, bireuding qatesin auyrlatyp, bir mәsele jóninde aitylghan birtektes pikirlerding iyesining bir tobyn aqtap, ekinshisin qaralaytyn múnday topshyldardy búryn da әshkerelep kelgenmin, qazir de әshkereleymin. Olardyng oiynsha qarapayym adamdar ýshin bir bólek, tandaulylar ýshin bir bólek qatelik bar siyaqty. Partiyanyng syn jәne ózara syn turaly mindetteri men jalpygha ortaq iydeyasyna osy qylyq ta say kele me? Búl topshyldardyng osynday soraqy ózgertimderi partiyanyng úranyn mazaqtau emes pe? IYә, búl jekelegen sorly, ózimshil adamdardyng óz kemshiligin jasyrugha úmtylghandyghy, jekelegen jazushylardyng óreskel qateligi. Qazaqstan partiya úiymynyng jetekshisi Shayahmetov joldastyng auyzymen Júmaliyev pen Múqanovtyng jәne mening de burjuaziyalyq últshyl qateligimdi kórsetken partiyagha rahmet. Mening qatelikterime qosa jәne menimen birge Múqanovtyng qatelikterin kýn tәrtibinde talqylaugha sebep bolghan – «Pravdagha» rahmet. Sonday-aq, Jaymurzin joldastyng bayandamasynan bastap Ábishev joldastyng jәne de basqa da joldastardyng bizding qatelikterimizdi teng dәrejede kórsetuine mýmkindik bergen osy mәjiliske de rahmet».

Búghan S.Múqanov sóz arasyndaghy:

«Men Mústafin joldasty, sol arqyly múqym Jazushylar Odaghyn qatty soqqydan qútqaryp qaldym dep esepteymin. Sebebi ol, alashordashylar men olardyng pikirlerine keng jol ashyp qoydy. Men ony últshyldyqty dәripteydi dep aityp otyrghamyn joq... Al qazir onymen Áuezov joldas jәmpeylesip jýr»,– degen astarly emeuirinmen jauap berdi.

Shym-shymdap bolsa da: «Áuezov joldaspen jәmpeylesip jýr»,– dep taghy da shymshyp ketti. Shirkin, tistesken esil ómir-ay desenshi! Endi M.Áuezovting aqtarylmaghan nesi qaldy? Qalamy qaldy, qalamynan bas tartu ghana qalyp edi. Ol tilekke de jetkizdi.

M.Áuezov (jalghasy): «Jalpy alghanda ózimning ghylymy zertteu júmystarym turaly aita kelip, tayau jyldardaghy tvorchestvolyq mindetterimdi iriktep, saralay kelip, mynanday sheshim jasaghanymdy aityp ótkim keledi: bir mezgilde asa auqymdy kórkem shygharmashylyq júmyspen qatar auyr enbekti qajet etetin әdebiyettanu salasyndaghy ghylymy júmysty qatar alyp jýru óte qiyn, mýmkin de emes jәne osy uaqytqa deyin olardy qatar alyp jýruge tyrysqanym qúr әureshildik siyaqty.

Ghylym bәibishe-toqaldyqty kótermeytin kirpiyaz sala desek, kórkem әdebiyet odan da ótken qyzghanshaq kәsip.

Men qazir jiyrma bes, otyz jasta emespin. Qyzmet istey alatyn on-on bes jyl ghana uaqyt bar, endeshe ózim ýshin eng qolayly, eng senimdi (әriyne, ghylym salasyndaghy pedagogikalyq qyzmetimdi saqtay otyryp), tek kәsiptik túrghydan barynsha dayyndyghym kýshti, kýndelikti shygharmashylyq tәjiriybem qalyptasqan kórkem shygharmashylyqpen ainalyssam deymin. Sonymen qatar ghylym men әdebiyettanudaghy mening synshylarymnyng da kóp ekenin úmytpaularynyzdy ótinemin. Óitkeni, әdebiyet tarihy ghylymynyng keybir mәseleleri, ótkenge qatysty keybir taqyryptardy men ózimning úzaq jyldar ainalysqan jazushylyq qyzmetimnen keyingi, kórkem shygharmalarymnan keyingi ekinshi, keyde ýshinshi mәsele retinde qarastyrdym. Mening «Enlik-Kebek», «Ayman-Sholpan», «Qobylandy» piesalarymmen jәne «Pravda» osy maqalasynda joghary baghalap, obektivti týrde bagha bergen on eki jyl boyy jazyp kele jatqan «Abay joly» romanyn eske alynyzdarshy. Foliklorlyq tarihy taqyryptargha jazghan barlyq shygharmalarymda iydeyalyq kórkemdik túrghydan dúrys bayandauda ghalym-zertteushi retinde emes, jazushy retinde tabystargha jettim. Taqyrypty kórkem túrghydan iygeru barysynda men markstik dialektikany tvorchestvolyq túrghydan tereng mengere aldym.

Eng bastysy men qazir býgingi kýngi bizding ómirimizding ótkir shyndyghyn beyneleytin payymdy da, kólemdi kórkem shygharmany dýniyege әkelemin degen senimmen ýmitti ómir sýrip kelemin. Ózime-ózim: alyp ta jyghatyn, shalyp ta jyghatyn shabytty ómirimning eng jasampaz kezenine qadam basqanday sezinemin.

Sondyqtan da men sizderge: mening algha basqan qadamymdy ótken dәuirde jazghan «Abay» romanymen ólshemenizder, meni sol romandarda jetken jetistigim men shyqqan biyigimmen ghana ólshemenizder. Bizding әdil de, talapshyl prinsipti synymyz sol kitaptardaghy kemshiligimdi joigha kómektessin, maghan jәne bizding múqym qazaq әdebiyetine kómektese otyryp, mening aldaghy uaqyttaghy eng basty maqsatyma – bizding kenestik adamdar turaly – kommunizm qúrylysshylary turaly bizding kenestik búqaranyng ómirine say, partiyanyng talabyna say jaqsy jazuyma, shyn mәnindegi ýlken polotno tudyruyma qol ýshin bersin.

Sózimning osy bólimin ayaqtay kele, Odaqtyng tóralqasynan mening osy mәlimdememdi respublikalyq baspasózde jariyalaugha kómektesuin ótinemin».

Búl degeniniz – ómir sýruge rúqsat súrau, jeke basynyng bostandyghyna, ómirine qauip tónip túrghandyghyn osy ashyq hat arqyly respublika júrtshylyghyna habarlau, jan qysylghandaghy jan dәrmen sóz edi. Qanday jan talas!

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566