Beybit Qoyshybaev: Manyzdy kýn
Almaty oblysynyng Talghar audanyndaghy Janalyq auylynda Almaty oblysynyng mәdeniyet, arhivter jәne qújattar basqarmasyna qarasty «Almaty oblysy muzeyler birlestiginin» filialy «Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary» muzeyinde «AZAT QAZAQSTANNYNG BASTAUY» atty dóngelek ýstel bolady. Dóngelek ýstel Qazaq Avtonomiyaly Sovettik Sosialistik Respublikasy qúrylghan kýnning qúrmetine ótkiziledi.
Búdan 104 jyl búryn, 1920 jylghy 26 tamyzda qazaq memlekettigining ómirge kelgenin shegelep kórsetken tarihy qújat shyqqan edi. Ol – Avtonomiyaly Kirgiz (yaghny Qazaq) Sosialistik Sovettik Respublikasyn qúru turaly sovet ókimetining basty basshy organdary Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti pen Halyq Komissarlary Kenesining Dekreti bolatyn. Sodan bergi 71 jyl boyy bizding el taptyq negizde qúrylghan Sovetter biyligining qolastynda boldy. Osy taptyq memlekettik birlikke 1917 jyly patshalyq imperiya qúlaghannan song tughan sayasy mýmkindik arayynda 12 (25) jeltoqsanda qúrylghan Alash avtonomiyasynyng qayratkerleri de qyzmet etti. «Alash-Orda» últtyq ýkimeti kýshtining qúqymen tarih sahnasynan yghystyrylghannan keyin olar qazaqtyng eldik mýddesin qazaq kommunisterimen birge sovet platformasynda qorghaugha úmtylghan-tyn.
Áuelde, 1918 jylghy nauryzda, Jansha Dosmúhamedov bastaghan Alash-Orda delegasiyasy Sovet ýkimeti basshylarymen jýrgizgen alghashqy kelissózde jaqsy nәtiyjege qol jetkizgen-di. Lenin men Stalin Ekinshi Jalpyqazaq sezining hattamasymen tanysyp, qúrylghan qazaq avtonomiyasyn moyyndaghannan keyin Kishi Sovnarkomda júmys istep, Alash qúrylymdaryn sovettik platformagha audaru jobasyn jasaghan. Sovettik biylik óz tarapynan qazaq isterimen shúghyldanatyn arnayy komissariat ashugha jәne tayau mezgilde qazaq avtonomiyasyn jariya etuge uәde bergen. Múny tóte jeli arqyly Semeydegi Alashorda basshylaryna da aitqan. Biraq artynsha, Semeyden joldanghan Alashorda sharttaryn alghan bette, alghashqy uәdeden tayqyp ketti. Búghan, әriyne, sol shaqta Tashkentte sovettik negizdegi Týrkistan avtonomiyasy jariyalanghaly jatqany, sonday-aq ortalyqqa key aimaqtan, әigili «Tar jol, tayghaq» keshuden biletinimizdey, Alash avtonomiyasyna qarsy pikirler týsip jatqany әser etse kerek.
Barshagha mәlim, revolusiyashyl qazaqtardyng kórnekti ókili Áliby Jangeldin bolghan-dy. Ol Qazan tónkerisinen keyin Torghay oblysynyng komissary retinde 1918 jylghy nauryzda Orynborda Torghay oblysy Kenesterining sezin ótkizgen. Búl jayynda Mәskeuge baryp bayandaghanynda, ýkimet basshylary Torghay Sovetteri sezining qaulylaryn týgeldey maqúldap, aqyldasa kele, Alashorda delegasiyasyna uaghda etilgen qazaq komissariaty ornyna Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng janynan Qazaq bólimin ashudy úigharghan-dy. Sol jylghy mamyrda tiyisti qauly shyqty, bólim bastyghy lauazymyna sovet iydeyalaryn birden qabyl alghan, Jangeldinning senimdi kómekshisine ainalghan, Torghay sezinde oblatkomdaghy jauapty qyzmetke saylanghan eski rejim intelliygentterining biri Múhamediyar Túnghashin taghayyndaldy.
Komissariattyng Túnghashin basqarghan Qazaq bólimi aqtardan azat etilgen batys audandarda jergilikti sovetterdi úiymdastyru, Qazan tónkerisining iydeyalaryn ýgitshiler men baspasóz arqyly nasihattau, sharuashylyq mәselelerin sheshu jәne últtyq әskery bólimder qúrumen shúghyldandy. 1919 jyldyng basynan Býkilqazaq sezin shaqyru jәne Qazaq dalasynyng Sovettik avtonomiyasyn jariyalau isine dayyndyq jasaugha kiristi. Dayyndyq júmystary azamat soghysy uaqytyndaghy kýrdeli jaghdayda erekshe tiyanaqtylyqpen jýrgizilgenine qaramastan, maydandarda tughan jana qiyndyqtargha baylanysty, sezdi shaqyru uaqyty sozylyp ketti.
1919 jylghy mamyrda Dala ólkesining Tótenshe komissary Áliby Jangeldin Qazaq Sovet avtonomiyasyn qúru mәselesi boyynsha V.I. Lenin men IY.V. Stalinnin qabyldauyna kirip, aghymdaghy jaghdaydan tuyndaghan mәselelerdi sheshu joldary jóninde aqyldasty. Sosyn Últ isteri halkomatynyng otyrysy ótti. Sol mәjiliste ólkeni basqaratyn әskeriy-revolusiyalyq komiytet qúru jәne onyng erejesin jasau jayynda manyzdy sheshim qabyldandy. Mamyr–mausym ailarynda Qazaq revolusiyalyq komiytetin qúrudyng әrtýrli qyrlaryn pysyqtaudy kózdegen birqatar komissiya júmys istedi. Qúrylmaq Qazrevkomnyng Erejesin jasaugha Narkomnastyng Qazaq bólimi tikeley qatysty. Últ isteri jónindegi halkomat komissiyasy jasaghan joba 1919 jylghy 25 mausymda Últ isteri, Ishki ister, Jer-su, Syrtqy ister halkomattarynyn, Býkilresey Bas shtaby men Týrkistan Respublikasynyng ókilderinen qúralghan vedomstvoaralyq komissiyada qazaq delegasiyasynyng (Áliby Jangeldiyn, Múhamediyar Túnghashiyn, Qúsayyn Bekentaev, Bayqadam Qaraldiyn) qatysuymen qaraldy. Qazaq ólkesin basqaratyn Revolusiyalyq komiytet turaly uaqytsha ereje 1919 jylghy 10 shildede RSFSR Halkomkenesinin qaulysymen bekitildi de, sol kýni Lenin Qazrevkomdy qúru turaly Dekretke qol qoydy. Búl qújat sovettik Qazaq Respublikasyn úiymdastyrudaghy alghashqy qadam edi.
Ólkeni basqarudaghy jogharghy әskeri-azamattyq biylik osy Komiytetting qolyna shoghyrlandyryldy. Resey respublikasynyng ortalyq ókimeti Revkomnyng alghashqy qúramyna jeti adamdy bekitti. Qazrevkom tóraghasy – Stanislav Pestkovskiy, mýsheleri – Áliby Jangeldiyn, Baqytjan Qarataev, Seyitqaly Mendeshev, Ahmet Baytúrsynov, Ábdirahman Áytiyev boldy. Erejede Qazaq ólkesining territoriyasy Týrkistan respublikasynyn, Qazaq sezining jәne ortalyq Sovet ókimetining kelisimimen anyqtalatyny aitylyp, qazirgi tanda Revkomnyng qarauyna Astrahan guberniyasyndaghy qazaq territoriyasy, Oral, Torghay, Aqmola jәne Semey oblystary kiretini atap kórsetildi. Narkomnastyng Qazaq bólimi taratylyp, onyng ornyna VSIK janynan Qazaq ólkesining ýsh adamnan túratyn ókildigi qúryldy. Qazaq ólkesining jalpy sezin shaqyru ýshin Qazaq bólimi qúrghan Bókey ordasyndaghy Komissiyanyng ornyna Qazrevkomnyng janynan sol mindetterdi atqaratyn bólim ashylatyn boldy. Barlyq atqarylugha tiyis mәsele 19 tarmaqqa bólinip, naqty tújyrymdaldy.
Qazrevkomnyng túraqty júmys orny Orynborda bolady dep belgilendi. RK(b)P Orynbor guberniyalyq komiyteti qaladaghy jaqsy ghimarattardyng birin (Sovet kóshesi, 10) Qazrevkomgha arnap bosatyp, revkomnyng úiymdyq túrghyda qysqa merzim ishinde qalyptasuyna kómek kórsetti. Erejege say qyzmet jýrgizuge qabiletti apparat jasaqtaldy. Revkom tóraghasynyng orynbasary, әskery komissar, ishki ister, qarjy-sharuashylyq, halyq aghartu, azyq-týlik jәne әleumettik qamsyzdandyru bólimderining mengerushileri saylanyp, zan, jer óndeu, densaulyq saqtau, enbek, sovnarhoz (kenestik halyq sharuashylyghy), aqparat, poligrafiya bólimderi, jalpy kense, tergeu komissiyasy, ólkelik әskery tribunal, júmysshy-sharua inspeksiyasynyng ólkelik komissariaty qúryldy. Qazrevkom apparatyna kiretin osy mekemelerding barlyghynda 1919 jyldyng sonyna qaray 138 qyzmetker istedi.
Revkomnyng birden qolgha alghan sharuasy – Narkomnastyng Qazaq bólimi jýrgizgen júmystardy jalghastyryp, Býkilqazaq sezin shaqyru mәselesin tiyanaqtau bolatyn. 1919 jylghy 15 qyrkýiekte qúrylghan Erekshe komissiya sezdi shaqyru jóninde núsqaulyq әzirledi. Kenesterding Býkilqazaqtyq sezine delegattar saylau tәrtibin jasaumen shúghyldandy. Qazrevkom Reseyding kórshi oblystarynyng qarauyndaghy qazaq jerlerin biriktiru jóninde eleuli júmystar atqardy. Ýiezderde Sovet ókimetin qúratyn uaqytsha revkomdar taghayyndaugha ókilettilik berip, ókilderin jer-jerge issapargha attandyrdy. 1919 jylghy 17 jeltoqsannan «Úshqyn» (býgingi «Egemen Qazaqstan») gazetin shyghara bastady. Qazrevkomnyng habarshysyn («Izvestiya Kirgizskogo voenrevkoma»), qazaq tilinde týrli sayasiy-kópshilik әdebiyetti, oqu qúraldaryn, paraqshalar men ýndeuler shygharudy jolgha qoydy. Respublikalyq rejimde júmys istep, әli de taramay túrghan Batys Alashordamen kelissózder jýrgizdi. Bólimshe kýlli әskerimen, qaru-jaraghymen, mýlkimen kenes ókimeti jaghyna shyqqannan son, jalpy Alashordany 1920 jylghy 5 nauryzdaghy qaulysymen memlekettik organ retinde mýldem joydy.
1919 jylghy jeltoqsanda VSIK Bashqúrtstan, Tatarstan, Qazaqstan isteri boyynsha mәjilis ótkizgen-di. Onda Qazaq ólkesining shekarasy turaly da mәsele qaralyp, onyng týbegeyli sheshimin tabu VSIYK-ting Ákimshilik komissiyasyna tapsyryldy. Ákimshilik komissiyadaghy dauly talqylaulargha qatysa kele, Qazrevkom 1920 jylghy 16 mamyrda «Qazaq respublikasynyng shekarasyn aiqyndau jónindegi komissiya turaly» arnayy mәsele qarady. Komissiyanyng qúramyn bekitip, onyng Qazaq respublikasy aumaghyna kirgizilui tiyis aumaqtardy aiqyndau; bolashaq respublikanyng shekaralaryn dәl belgileu jәne RSFSR Halkomkenesine úsynys, Kenesterding Býkilqazaqtyq sezine bayandama beru ýshin joba әzirleu; Qazaq ólkesining shekaralaryna baylanysty tuyndaytyn barlyq dauly súraqtar boyynsha qorytyndylar әzirleu; respublikanyn ishki әkimshilik bólinisining jobasyn jasau syndy sheshuge tiyis mindetterin belgiledi. 20 mamyrda «Jalpyqazaq sezi turaly» mәseleni talqylay kele, «Alashordanyng búrynghy qyzmetkerlerin paydalanu jóninde» úsynys әzirleudi, «ólke shekarasyn belgileu jayyndaghy komissiyanyn» júmysyn úiymdastyrudy naqty mýshelerine tapsyrdy.
Qazaq jerlerin birtútas respublika shanyraghy astyna jinauda Qazaq revolusiyalyq komiyteti eleuli ról atqardy. 1920 jylghy mausymda Qazrevkom Últ isteri jónindegi halkomatqa «Qazaq ólkesining aumaghy men shekaralary turaly» degen atpen Qazaq Sovet avtonomiyasyn qúru turaly jobany әzirleu aldyndaghy qújatyn úsyndy. Onda respublikanyng qúrylu sharttaryn aita kele, «ólkening óz ekonomikalyq, ónerkәsiptik jәne mәdeny ortalyqtary mýldem joq» ekenin, «olarsyz qalypty ómir sýru men damudyng mýmkin bolmaytynyn» aityp, «Qazaq ólkesining sayasy jәne ónerkәsip ortalyqtary (Astrahan, Oral, Orynbor, Qostanay, Omby, Semey, Tashkent) shet aimaqtarda jatqandyqtan» tuatyn qiyndyqtardy tizbeledi. «Shekaralardy belgilep, dauly ýiezder turaly mәseleni sheshu kezinde» aimaqtarda qalyptasqan baylanystardy ýzbeu kerektigin, sonday-aq kezekte «Qazaqstandaghy kýrdeli jer mәselesin sheshu» tosyp túrghanyn naqty baghyttarymen atap kórsetti.
VSIK Tóralqasy «Qazaq ólkesin basqarugha baylanysty mәselelerdi talqylau ýshin» 1920 jylghy 1 tamyzgha mәjilis shaqyrdy. Osy tamyz mәjilisine Stalinnen shaqyru alghan boyda Qazrevkom Ayryqsha komissiya qúryp, oghan Ortalyqta talqylanbaq mәselelerge baylanysty qajet materialdar jinaqtau mindetin jýktedi. Sonymen birge VSIYK-ting janyndaghy Qazrevkom ókildigi 22 adamnan túratyn «Mamandar komissiyasyn» qúrdy. Komissiyagha shúghyl týrde «ólkening tarihi, etnografiyalyq, tabighy jәne ekonomikalyq jaghdayy turaly derekterge» sýiene otyryp, Qazaq respublikasy shekarasynyng jobasyn jәne yqtimal shekterining kartasyn jasau mindetin artty. Qazrevkom tamyz mәjilisine baratyn ólkelik delegasiyanyng qúramyn 1920 jylghy 8 jәne 20 shildedegi sheshimderimen bekitti.
Mәjilis Mәskeude 9 jәne 10 tamyzda bolyp, eki kýn boyy bolashaq qazaq avtonomiyasy aumaghyn aiqyndaugha baylanysty mәseleler múqiyat talqylandy. Mәjilisting qorytyndysy jәne talqylau kezinde boy kórsetken kelispeushilikter 12 tamyzda Lenin tóraghalyq etken ýshinshi mәjiliste qaraldy. Lenin mәselege manyzdy sayasy mәn berdi, alauyzdyq tughyzghan kýrdeli mәselelerding birqataryna óz pikirin bildirip, dúrys sheship berdi. 14 tamyzda Narkomnas alqasy Kazaqtyng Sovettik Respublikasyn qúru turaly Dekretting jobasyn bekitu turaly sheshim qabyldady. Qazaq ólkesining shekterin resmy rәsimdeu mәselesi osylay júmysshy jәne vedomstvoaralyq komissiyalarda kelisilgennan son, ony 17 tamyzda VSIK Tóralqasy janyndaghy Ákimshilik komissiya qarady. Narkomnastyng úsynghan jobasy birli-jarym eleusizdeu ózgerister jasalyp bekitildi. Ákimshilik komissiya bekitken osy joba alghash ret sol kýni, 17 tamyzda, ekinshi mәrte 24 tamyzda Halkomkenesting Lenin tóraghalyq etken otyrystarynda talqylandy. Qújat jobasy maqúldanyp, VSIYK-ting qarauyna jiberildi.
Halkomkenesting Qazaq ólkesin basqaratyn revolusiyalyq komiytet qúru turaly 1919 jylghy 10 shildede shygharghan Dekretin odan bergi oqighalarmen astastyra qaray otyryp, revkom úiysqaly beri jýrgizilgen júmystardyng nәtiyjesinde kózdelgen maqsatqa jetkendikting kórinisi retinde, 1920 jylghy 26 tamyzda VSIK pen Sovnarkom Qazaq Respublikasy qúrylsyn dep sheshti. Qazaq halqynyng memlekettiligin jasaudy әzirleu jolyndaghy bir jyl bir jarym aigha sozylghan izdeniske toly ýderis kýtuli nәtiyjege qol jetkizdi: tarihy Dekret dýniyege keldi.
Sóitip avtonomiyaly qazaq memlekettigining qúramyna Semey oblysy Pavlodar, Semey, Óskemen, Zaysan, Qarqaraly ýiezderimen, Aqmola oblysy Atbasar, Aqmola, Kókshetau, Petropavl ýiezderimen jәne Omby ýiezining qazaqtar túratyn bir bóligi berildi. Qazrevkom men Sibrevkomgha ózara kelisip, Omby ýiezining Qazaq jәne Sibir bólikterin dәl mejeleu mindetteldi. Qostanay, Aqtóbe, Yrghyz, Torghay ýiezderi kiretin Torghay, Oral, Ilbishin, Temir, Guriev ýiezderi bar Oral oblystary, Zakaspiy oblysynyng Manghystau ýiezi, osy oblystaghy Krasnovodsk ýiezining 4-shi jәne 5-shi Aday bolystary, Astrahan guberniyasynyng Siynemor bolysy, Bókey ordasy, 1-shi jәne 2-shi Teniz jaghalauy okrugterine japsarlas búrynghy qazynalyq obrok jerlerining aumaghy respublika qúramyna qosyldy. Qazrevkomgha Teniz jaghalauy jolaghy jәne Safronov, Ganushkiyn, Nikolaev bolystary qaratyldy. Astrahan atqaru komiyteti janynan Qazrevkom men Astrahan atkomynyng ókilderi kiretin komissiya qúryp, halqy aralas oblystardaghy ózara qarym-qatynastardy múqiyat retke keltiru kózdeldi. Al Týrkrespublika qúramyndaghy qazaq territoriyalaryn Qazrespublika qúramyna qosu sonda túratyn júrttyng erik-jigerine baylanysty sheshiledi dep kórsetildi.
26 tamyz Dekreti boyynsha «jergilikti Sovdepter, Qazaq Sosialistik Sovettik Respublikasynyng Ortalyq Atqaru Komiyteti jәne Sovnarkomy» Qazaq Respublikasynyng basqaru organdary bolyp tabylatyn. Osynday qúrylymdy tolyq zandastyru maqsatymen Qazrevkom 1920 jylghy 4–12 qazanda Qazaqstan Sovetterining Qúryltayshy sezin ótkizdi de, Avtonomiyaly Qazaq Respublikasy jariyalanghan son, ókilettigin toqtatty.
Sezd Qazaq Respublikasy enbekshileri qúqtarynyng deklarasiyasyn qabyldady. Respublika azamattarynyng negizgi qúqtary men mindetteri, memlekettik biylik organdary, saylau jýiesi men onyng prinsipteri, jer sayasaty, sottyng úiymdastyryluy men qyzmetining jýiesi belgilendi. Respublikanyng jogharghy biylik organdary – Ortalyq Atqaru Komiyteti (Qazatkom) men Halyq Komissarlary Kenesi (Halkomkenes) saylandy. Múnyng bәri otarlyq qapastan shyqqan halyqtyng últtyq janghyru jolyndaghy alghashqy qadamy edi.
Tórt ghasyr derbes ómir sýrgennen keyin otar qamytyn kiige mәjbýr bolghan, tiyisinshe HIH ghasyrda mýldem úmyttyrylghan qazaq memlekettigin HH ghasyrda túnghysh ret Alash (Qazaq) Ordasy janghyrtugha tyrysqanmen, әreketi bayandy bolmady da, keudesinde birtútas Alashtyng últtyq iydeyasy jalyndaghan azamattar kenestik platformada sosialistik respublika túghyryn eldik mýddege sәikes somdaugha atsalysty. Orta Aziyadaghy 1924 jylghy últtyq mejeleu nәtiyjesinde jer-suy men halqyn bir shanyraq astyna jinady, 1925 jyly ótken birikken Qazaq eli Sovetterining alghashqy qúryltayynda bayyrghy «qazaq» atyn ózine resmy týrde qaytara otyryp, damu, órkendeu baghyttaryn belgiledi.
Biraq irgesin keneytse de, Qazaq Respublikasy sol qalypta beybit órkendeu jolyna týse almady. Mәskeu jibergen emissar-basshynyng jetegimen auyldarda «shaghyn Qazan revolusiyasy» jasaldy. Taptyq syna qaghu arqyly ishki әleumettik arazdyqtar qoldap órshitildi. Kóp úzamay, 30-shy jyldary, ortalyq ónirlerdegi revolusiyalyq ózgeristerden qalmaugha tyrysyp, quyrshaq respublikagha tәn qúldyq sanamen solaqay reformalar jýrgizildi. Quyrshaq respublikadaghy әskery kýshter kelensiz tәrkileu men jýiesiz salyqtargha qarsylyq bildirgen kóterilisshilerdi juasytyp, baghyndyrdy. Quyrshaq respublika qayratkerleri Ortalyqqa kózsiz eminui saldarynan el ishinde is jýzinde jasandy asharshylyq oryn aldy. Respublika basshylyghy jer-jerden týsken ashtyqtyng alghashqy dabyldaryna kóz júma qarady. Sodan halqynyng jartysyna juyghy qyrylghan últtyq apatty bastan keshti. El aumaghynda konsentrasiyalyq lageriler ashyldy, olarda jan-jaqtan toghytylghan tútqyndardyng kýshimen kazarmalyq sosializm tәjiriybeleri jasaldy.
Aqyry qasiretti kezeng de artta qalyp, Qazaq Respublikasynyng jana basshylyghy ólkedegi halyqtyng asharshylyqtan aman qalghan bóligin mәdeniyet revolusiyasyn jasaumen serpiltti. Kenestik qúrylys ayasynda mektepter kóbeydi, joghary oqu oryndary ashyldy, ónerpazdargha kónil bólindi, bayqaular ótkizildi. Mәdeny revolusiya shtabynyng jetekshisi, aghartu komissary Temirbek Jýrgenovting basshylyghymen kýrt jandanghan últtyq óner qúdireti әdebiyet pen ónerding 1936 jylghy alghashqy dekadasy barysynda Mәskeudi dýr silkindirdi. Biyik basshylyq nazaryn audaryp, respublikamyzdyng avtonomiyalyq mәrtebeden odaqqúrushy «tәuelsiz memleketter» qataryna jogharylauyn mýmkin etti. Bolashaq tәuelsizdikke aparar qaqpany ashqan osy úly oqighanyng artynsha Ýlken terror bastaldy. Júrt jappay sayasy qughyn-sýrginge týsirildi. Odan halqymyz ortaq otan bolyp túrghan sovettik imperiyanyng ekinshi dýniyejýzilik soghysta shekken qasiretin birge bastan keship, qaharmandyqtyng ýzdik ýlgilerin kórsetti.
Respublika mal-janyn «qonyr indetke» qarsy maydangha júmyldyrdy, soghysqa júrtynyng bir shiyregine juyq azamatyn attandyrdy. Onyng tórtten ýsh bóligi Europany azat etu jәne basqynshylar ordasyn alu jolynda qúrban boldy. Jeniske tәube etip, soghys auyrtpalyqtarynan halyq endi ense kótere bergende, 50-shi jyldary, qazaq jerine «tyng kóteremiz» degen tәtti úranmen imperiyanyng europalyq bóliginen baq izdeushiler nópiri tógildi. Sonyng saldarynan Úly Dala janasha otarlandy. Qazaq óz Respublikasynda elin meken etuge kelgender esebinen janasha qúralghan halyqtyng ýshten birine de jetpeytin, bar bolghany 29 payyzyn qúraghan últtyq azshylyqqa ainaldy.
Alayda últtyq ruh quaty júrtymyzdy algha jeteley berdi. 60-shy, 70-shi jyldarghy beybit ómirde demografiyalyq dýmpu ýderisi oryn aldy. San jaghynan da, sapa jaghynan da ósti. Oqydy, jetildi. Biraq últtyq mýddeleri tolyq qanaghattandyrylmay, shekteu kórip túrdy. Múny aldymen jastar ótkir sezinip, narazylyq tanytty. Ortalyqtyng óktem ozbyrlyghy mýldem shekten shyqqanda, beybit ereuildi sayasy kóteriliske úlastyrdy. Qatang totalitarlyq qúrsau osylay shytynap, kenestik imperiyanyng ózge ónirlerinde de tughan búlqynystar nәtiyjesinde mýldem qausady. Sóitip halqymyzdyng alty mýshelge juyq búralandy joly, aqyry, ansauly egemen eldikke alyp keldi...
Demek qyzyl imperiya ishinde qayghy-qasireti de, baqyt-shattyghy da mol bolghan jetpis bir jyldyq úzaq jol boyy tuyn jyqpaghan bizding kenestik respublika shyn egemendiktin, memlekettik tәuelsizdikting izashary boldy. Sondyqtan da onyng tughan kýnin – 26 tamyzdy – airyqsha eske alyp túrghanymyz oryndy. Ótken jolymyzdy saralap, agha úrpaqtyng әr kezendegi damu satylarynda atqarghan isterin tarazylap, әdil baghalap túru bizding paryzymyz.
Beybit Qoyshybaev,
«Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.
24.08.2024
Abai.kz