Curette - Berik Jýsipov

• SÓZTANYM

Mening paraqshamda (feysbuk) jariyalanghan «Jylqynyng basy ýlkeni – soghym, Adamnyng basy ýlkeni – boghym» degen halyq mәtelin keybireuler ómirinde birinshi ret estipti. Kópke topyraq shasha almaymyz. Alayda, qatty qayran qaldym. Nan tanymas nadandyqtyng auylyna osynshama jaqyn qonarmyz ba? Bizdi sóiletkende ne tabaryn qaydam, әnshi qaryndasym bir qaptalday qagha kelip: «Berik agha, aitarynyz joq-au deymin?!» dep, ash kenedey jabyssyn kep. Oi, Alla-ay! Adam degen týk bitirmegende de kitap oqu kerek eken ghoy. «Qatyn dese әjem de ketedinin» keri.

Qazaqtyng jaman qarghysynyng biri: «Ózing bilme, bilgenning tilin alma!». Aqiqat sol – ózining kemshiligin estigen, nemese kórgen adam sol zamatynda jany jay tappay, kәdimgidey bezektep ketedi. Demek, jalpaq júrtqa aitylghan әrbir sózdi aqylsyz adam birinshi tura Ózine qabyldaydy. Ony Zigmund Freyd degen әulie «kompleks o nepolnosennostiy» dep aidarlaghan.

Curette - Berik Jýsipov

• SÓZTANYM

Mening paraqshamda (feysbuk) jariyalanghan «Jylqynyng basy ýlkeni – soghym, Adamnyng basy ýlkeni – boghym» degen halyq mәtelin keybireuler ómirinde birinshi ret estipti. Kópke topyraq shasha almaymyz. Alayda, qatty qayran qaldym. Nan tanymas nadandyqtyng auylyna osynshama jaqyn qonarmyz ba? Bizdi sóiletkende ne tabaryn qaydam, әnshi qaryndasym bir qaptalday qagha kelip: «Berik agha, aitarynyz joq-au deymin?!» dep, ash kenedey jabyssyn kep. Oi, Alla-ay! Adam degen týk bitirmegende de kitap oqu kerek eken ghoy. «Qatyn dese әjem de ketedinin» keri.

Qazaqtyng jaman qarghysynyng biri: «Ózing bilme, bilgenning tilin alma!». Aqiqat sol – ózining kemshiligin estigen, nemese kórgen adam sol zamatynda jany jay tappay, kәdimgidey bezektep ketedi. Demek, jalpaq júrtqa aitylghan әrbir sózdi aqylsyz adam birinshi tura Ózine qabyldaydy. Ony Zigmund Freyd degen әulie «kompleks o nepolnosennostiy» dep aidarlaghan.

Túyaghy býtin túlpardy, qanaty býtin súnqardy kórgen kim bar, aghayyn? Joq qoy onday jan myna júmyr jerding betinde. Al attyng beli, atannyng qomynda jýrip ósken qazaq atam bolsa sol «joqtardyn» oisyraghan ornyn toltyrumen әlek bolghan. Qisyny kelispegen qisyq betimiz ben kýlmeytin jerde kýlip túratyn qyly kózimiz ýshin nege ainagha ókpeleuimiz kerek? Biziding qazaq: «Dýniya – dýniyada qalady, Ákeng ólse sheshendi bireu alady» deydi. Ras qoy. Osy da anayylyq bolyp pa? Shynynda da dalalyq dәstýrde jesirin jamaghayynnyng biri almasa, tipti basqa jatteki bireu almay ma? Sýiekke týsken tanba dep, úyat dep sony aitady. Ázirge tesik monshaqtyng jerde qalghanyn kórgen adam az...

Tap-taza qany sorghalaghan, boyamasyz ómirlik shyndyqtyng biri – osy (qatyn bitkenning bәri bayy ólse boldy «baysyrap» ketedi degen sóz emes, әriyne). Moldagha bar, ghúlamana bar – tónirektep aitatyny osynyng ayasy men ainalasy. Sonda deymin-au, sóz tanymaytynday halge jetetindey jiyrma jyldyng ishinde osynshama dýbaralanyp ketkenimiz be? Qazaq mәtelining qay-qaysynyng da ainalasynda onyng maghynasyn ýsteytin sóz kóp. Bireuler biler, mýmkin bilmes, bәige atynyng basy esh uaqytta ýlken bolmaydy. Bolghan kýnning ózinde basyna túrqy, yaghny qalghan dene bitimi say bolu kerek. Demek, myna dóngelengen dýniyadaghy esti-essiz maqúlyqattyng arasynda eng birinshi sana men syqpyt proporsiyasy saqtaluy shart.

Basy qazanday jylqylar da bolady. Bizding qazaq jylqysynyng biri – dala jaghdayyna kónbis qazanat degen túqym. Biraq ol yaghny qazanattar tek atynyng ghana úqsastyghynan «qazan» degen sózden shyqpaydy (Shatastyryp alyp jýrmeniz. Soqyrgha tayaq ústatqanday etip aitpasa bolmaytyn kýige týstik qoy).

Qazaqtyng taghy bir tamasha tәmsili: «Qoy egiz tabady. Birin qoshqar qoyady, birin qonaqqa soyady». Sol aitqanday, basy ýlken jylqy esh uaqytta bәigege qosylmaydy, óitkeni ony qansha baptaghanda seyisting enbegin qaytarmaydy. Sol ýshin adam balasyna azyq retinde januar soghymgha soyylady! Búl – bir. Adam da solay.

Basy ýlken adamnyng bәrining aqyly tasyp bara jatqan joq. «Basy ýlken adam aqyldy bolady» dep jýrgen de basynan basqa kórgeni joq bir aqymaqtyng ózi shaghar? Jәne múnda Jenisbektey esilding jusaghanynday eshqanday da sayasat joq! Adamnyng da, Attyng da basyna dene bitimi say bolghany lәzim. Tabighat pen Adamnyng arasyndaghy tepe-tendik ejelgi tanym dýniyesining ýlken mәselesi bolghan. Búl jerde basy ýlkenderge qosa semizder qoghamynyng qúlaghyna da altyn syrgha. Sonda basy ýlken, al oghan denesi say kelmeytin adamdardy Sizding oiynyzsha ne deuimiz kerek? Sýirigim deymiz be, әlde sýikimdim deymiz be?

«Bala ólse – bir týndik úiqy, Qatyn ólse – bir ýiir jylqy» degen aqiqatty qaymyqpay, qasqayyp túryp aitqan da bizding babalarymyz. Bar mәsele: osy shyndyqtardy betpaqtanbay, tek moyynday bilude. «Qazaqta búnday sóz joq» degendi abaylap aitu kerek. Joqtyng týbi – joq! «Januar men boqtan basqa maqal joq pa?» degen qyz, qolynan kelse baba qazaqtyng tilin kessin. Mening de, Sening de, Onyng da ishi boq, jynys! Onda túrghan ne bar?

Qazaqtyng qasiyetti qaghidasynyng biri: «Dýnie – boq!». Sol boqty jinap jýrgen adam-pendening shyn aty kim, sonda?! Siz benen Biz qalay jaltarghymyz kelse de, qanshama ret pozagha túryp boyamalasaq ta ómirde әr nәrsening óz aty bar. Mine, keshegi qasqa qazaq ómirdegi osynday boyamasyz shyndyqtardy kólgirsitpey naqty atymen ataghan. Siz ben Bizden Olardyng aiyrmyshylyghy – osy! Sypayylyqtyng da shegi bar. Mysaly, Túreken: «Qatynyng qarday bolsyn..» deydi. Saldaqy-qar degen sóz qosa aitylady, jalpaq tilimizge kóshirsek «jәllep» degen sózdi isharalaydy. Sonda qalay boldy, ózi? Býgingi qazaqqa baryp: «qatynyng kóshede jýrgen saldaqy-jәlleptey bolsyn» dep kórinizshi, ne kórer ekensiz? «Bala ólse – bir týndik úiqy..» degen sózdi de kózining aghy men qarasynday bir-eki perzenti bar, illalap kýn kórip otyrghan býgingi qala qazaghynyng sanasy kótere ala ma? Múny týsinu ýshin qazaqtyng salt-dәstýri men halyq auyz әdebiyetinen sәl bolsa da sauaty bar adam ótken dәuirlerge oisha sayahat jasay aluy kerek. Onsyz sózing – qaran, әngimeng – bos! Endi býgin kelip tarihtyng enshisine ótip ketken arda qazaqtardyng sózin jóndegimiz keledi. Ne degen bisharalyq. Sony esterine saqtaghaysyndar, úly halyqtyng úsaqtalugha ainalghan asfalitta ósken keybir úrpaqtary!

Sonymen, SÓZTANYM aidarynyng kelesi kezeginde taghy da Túrmaghambet shayyr. Qatyn degen qasiyetpen baylanystyryp danyshpanym taghy ne deydi eken?..

Sizderge degen izgi qúrmetpen, Berik JÝSIPOV, foliklortanushy.

Abai.kz

QATYN TURALY...

1. Qarny ashqangha qara atala mayday kórinedi,
Qatyny ólgenge púshyq qatyn Ayday kórinedi.

2. Qapiyada qatyn tabady...

3. Qatynnyng moldasy qúrysyn,
Baytaldyng jorghasy qúrysyn.

4. ...Qatynyng jaman bolsa meymanyng keter,
Pighylyng jaman bolsa imanyng keter...

5. Bir qatyn alsang ising bitpeydi,
Eki qatyn alsang ýiinnen úrys ketpeydi,
Ýsh qatyn alsang esh nәrse etpeydi.

6. Qarasha – hannyng túsynda,
Qatyn – erding túsynda.

7. Qatyn alsang kót kerek,
Shaynauyna et kerek.

8. Qatynsyz tirshilik joq,
Qatyn alsang tynyshtyq joq.

9. Jaman qatyn ólse – tósek janghyrady,
Jaqsy qatyn ólse – jigitting basy qanghyrady.

10. Jaqsy qatyn arsha únyn kәbap eter,
Jaman qatyn biday únyn harap eter.

11. Qatynyng qarday bolsyn,
Atyng adam jútatyn aidaharday bolsyn.

12. Qatynyn maqtaghan jyndy bolady,
Balasyn maqtaghan qúndy bolady.

13. Bala ólse – bir týndik úiqy,
Qatyn ólse – bir ýiir jylqy,
Qart ólse – halyq bitkenge kýlki.