«Aq jol» partiyasy  Ortalyq Kenes Prezidiumynyn

Ýndeui

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti  Núrsúltan Nazarbaev Atyrau oblysyna barghan saparynda Qazaqstan Respublikasy atauyn "Qazaq eli" dep ózgertu turaly óz oiyn bildirdi. «Biz memleketimizding atyn “Qazaq eli” dep ózgertuimiz kerek shyghar dep oilaymyn. Áriyne, mindetti týrde halyqpen  aqyldasu kerek.  «Qazaq eli» degen ataugha kóshuimiz kerek. Búl -  Mәngilik el bolu degen ata-babamyzdyng armany.  Kók tasqa jazyp ketken týrik babalarymyzdyng armany!– degen bolatyn  Elbasy.  Sonymen qatar Memleket basshysy elimiz birlik pen toleranttylyqty saqtay otyryp,  barlyq maqsattargha jetetinin atap aitty. 

Elbasynyng búl óte manyzdy oiy keybireuler aitqanday, ayaq astynan shyqqan joq. El kýtken atau 2012 jyly Tәuelsizdik merekesine oray jasalghan Joldauynda jariyalanghan  "Qazaqstan Strategiyasy"-2050 baghdarlamasynda alghash aitylghan edi. «Biz, bolashaqta elimizdi Qazaq memleketi dep ataytyn bolamyz» - degen edi sonda Núrsúltan Nazarbaev.

«Aq jol» partiyasy  Ortalyq Kenes Prezidiumynyn

Ýndeui

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti  Núrsúltan Nazarbaev Atyrau oblysyna barghan saparynda Qazaqstan Respublikasy atauyn "Qazaq eli" dep ózgertu turaly óz oiyn bildirdi. «Biz memleketimizding atyn “Qazaq eli” dep ózgertuimiz kerek shyghar dep oilaymyn. Áriyne, mindetti týrde halyqpen  aqyldasu kerek.  «Qazaq eli» degen ataugha kóshuimiz kerek. Búl -  Mәngilik el bolu degen ata-babamyzdyng armany.  Kók tasqa jazyp ketken týrik babalarymyzdyng armany!– degen bolatyn  Elbasy.  Sonymen qatar Memleket basshysy elimiz birlik pen toleranttylyqty saqtay otyryp,  barlyq maqsattargha jetetinin atap aitty. 

Elbasynyng búl óte manyzdy oiy keybireuler aitqanday, ayaq astynan shyqqan joq. El kýtken atau 2012 jyly Tәuelsizdik merekesine oray jasalghan Joldauynda jariyalanghan  "Qazaqstan Strategiyasy"-2050 baghdarlamasynda alghash aitylghan edi. «Biz, bolashaqta elimizdi Qazaq memleketi dep ataytyn bolamyz» - degen edi sonda Núrsúltan Nazarbaev.

Elimiz ýshin óte manyzdy oy endi órisin tauyp, «Qazaq eli» degen ataumen el talqysyna týsip otyr. Sonau baghzy zamandaghy  kók týrik babalarymyzdyng kók tasqa qashap qaldyrghan armany  «Mәngilik el»  iydeyasyn da Elbasymyz jaqynda Qazaqstan Halqyna jasaghan  biylghy Joldauynda jariyalady. Endi memleket basshysynyng el atauyn  «Qazaq eli» dep ózgertu turaly úsynysyn «Mәngilik el» iydeyasynyng jarqyn qadamy retinde baghalaymyz. Sondyqtan da búl úsynysty tar jol-tayghaq keshuden ótken Tәuelsiz elimizding sherli shejiresin jaqsy biletin ozyq oily azamattardyng bәri, jalpy halyqtyng basym kópshiligi qoldauda. Búl – Elbasy úsynysynyn  últtyq negizdiligi men eldik manyzdylyghyn bildirse kerek.

Últtyq iydeyasy men armany býgingi Tәuelsiz Qazaq memleketi bolghan Alashorda ýkimeti de osydan jýz jylday búryn: «Arghy atam er týrik, Biz Qazaq elimiz» - dep úrandaghan bolsa, endi  biz óz tizginimizge ózimiz ie bolghanda nege memleketimizdi «Qazaq eli» dep atamauymyz kerek?  Al «Alash» partiyasynyn  býgingi izbasary bolyp tabylatyn «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy  da,  barlyq sayasy partiyalardyn  ishinde eng birinshi bolyp qabyldaghan   «Qazaqstan Respublikasynyn  2011-2020 jyldargha arnalghan jana Últtyq sayasat tújyrymdamasynda» da   «Qazaq Respublikasy» dep atau kerektigin atap kórsetken bolatyn.

Keshegi kenes imperiyasy kezinde de, el atynda «stan» jalghauy bolghan joq. «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy» dep ataldy. 1991 jyly «Sovettik Sosialistik» atauy tarihtan óshkende  «Qazaq  Respublikasy» bolyp qaluy kerek edi... Ketken qatelikti jóndeu endi bizding enshimizde.

Áriyne, qalyptasqansha  «Qazaqstan» atauy auyzeki týrde aityla berse, tiym salynbac. Biraq resmy týrde memleketting atyna  sol memleketting negizin qúraytyn últtyng atyn qaytaru – ata-babalarymyzdyn  әruaghy aldynda bizding qasiyetti boryshymyz jәne bolashaq úrpaqtarymyzgha ýlgi bolmaq.

Búnday memleket  atyn ózgertu әlemde talaydan oryn alyp kele jatqan jayt deuge bolady. Jalpy el kemeldenip, keleshegin aiqyndaghan sayyn janaryp, ózgerip otyratyny tabighy da, tarihy da zandylyq. Býginge deyin әlemde 55 memleket atauyn ózgertkeni belgili bolyp otyr.  

Sonymen, sózding týiini - "Aq jol" Qazaqstannyng demokratiyalyq partiyasy Elbasynyng bastamasyn  qoldaydy.  Al halyq  "Qazaq eli"  men  "Qazaq Respublikasy"  atauynyng birin tandauy  kerek dep oilaymyz.

El aty týzelgesin, onyng halyqaralyq arenada tura jazyluyna da basa nazar audaru kerek. Osy uaqytqa deyin jazylyp jýrgendey,  memleketting atauy tikeley shet tili - orys tilinen - «Kazahstan» degen sózden audarylyp- "Kazakhstan" emes, «Qazaq eli»" dep nemese "Republic of Qazaq " dep jazyluy kerek.  Óitkeni qazaqtyng "Q" әrpi aghylshyn tiline audarylghanda "Q" әrpimen  jazylatyny anyq.

Endi Elbasymyz el kókeyindegi tandaudy tap basyp, últtyq mýdde túrghysynan bastama kóterip  jatqanda, halqymyz  qúqyqtyq negizde naqty bir sheshim jasauy kerek dep bilemiz.

«Aq jol» partiyasy kózqarastarynyng әrtýrliligine qaramay,  barlyq sayasy partiyalar men týrli qoghamdyq úiymdardy, jalpy Qazaq eli halqyn últtyq mýddemizdi  úlyqtaghan  Elbasy bastamasyn qoldaugha shaqyrady.

«Aq jol» partiyasy OK Prezidiumynyng Ýndeuin qoldaushylar tizimi:

A. Peruashev, E. Nikitinskaya, N. Jazylbekov, M. Qazbekova, S. Qadraliyeva, T. Erghaliyev, A. Túrtaev, A. Ábildaev, S.Baydaly, Á. Súltanov, B. Dýisembinov, Q. Isa, E. Barlybaev, B. Ótepbaev, A. Orman, T. Qúrmanghaliyev, J. Mataev, A. Sadyqov, E.iysupov, B.Momyshev, S. Merghaliyev, M. Berkaliyev, Ó. Satmúhambetov, S. Túrghynbekúly, I. Isaev, M. Kenjeghali, Á. Súltanbekov, O. Sәrsenbiyn, Q. Álimbaev, A. Rahat, Q. Qantarbaev, A. Sopbekov, J. Omarov, Á. Tolybaev, Á. Jiyenbekova, Q. Túrlybek, M. Saparbaev, N. Ábildaev, S. Núrbaev, B.Tanatov, G. Aizbaeva, J. Janabay, T. Bólek, Ú. Quatov, Q. Janúzaqov, Q .Bekmaghambetov, Q. Satenov, A. Esmahanov, D. Bólek, R. Seysenbaeva, S. Habibulina, M. Tólegenov, Q. Dildәbaekov, A. Ábiykenov, N. Medresov, A. Karimov, Á. Ghabdulliyn, Q. Siysenbaev, J. Dospaev, Q. Esenghaliyev, A. Myrzaev, A. Júmsaqov, K. Jampiisov, G. Konkasheva, Z. Ábilhayyrov, A. Júmaghúlov, S. Erubaev, Á. Tóleuishov.

Abai.kz