«... Oryn alghan oqighanyng basty sebepterining biri – iydeologiyalyq júmysymyzdyng dәrmensizdigi. Mysal retinde últ tilining tәrbiyelik kýshi turaly mәseleni alayyq. Biz, qoghamtanushy ghalymdar, qazaq tilinde jazbaymyz, jastardyng aldynda qazaq tilinde sóilemeymiz, dәris oqymaymyz. Al múnyng ózi – biz olardyng aqyl-oyy men kónil-kýiine yqpal ete almaymyz degen sóz. Óitkeni bizding orys tilinde aitqan sózderimiz olardyng jýregine әrdayym jol taba bermeydi. Múnyng ózi neni kórsetedi? Bizding barlyq  dengeydegi qyzmetkerlerimizding boyyndaghy  qyrsyq shalghan sharasyzdyqty kórsetedi. Men Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti Buro mýshelerining birde-bireuining qazaq jastary arasynda qazaqsha sóz sóilegenin kórgen de, estigen de emespin».

Redaksiyadan:

«... Oryn alghan oqighanyng basty sebepterining biri – iydeologiyalyq júmysymyzdyng dәrmensizdigi. Mysal retinde últ tilining tәrbiyelik kýshi turaly mәseleni alayyq. Biz, qoghamtanushy ghalymdar, qazaq tilinde jazbaymyz, jastardyng aldynda qazaq tilinde sóilemeymiz, dәris oqymaymyz. Al múnyng ózi – biz olardyng aqyl-oyy men kónil-kýiine yqpal ete almaymyz degen sóz. Óitkeni bizding orys tilinde aitqan sózderimiz olardyng jýregine әrdayym jol taba bermeydi. Múnyng ózi neni kórsetedi? Bizding barlyq  dengeydegi qyzmetkerlerimizding boyyndaghy  qyrsyq shalghan sharasyzdyqty kórsetedi. Men Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti Buro mýshelerining birde-bireuining qazaq jastary arasynda qazaqsha sóz sóilegenin kórgen de, estigen de emespin».

Redaksiyadan:

Búl- akademik Salyq Zimanovtyng 1986 jyly 24 jeltoqsanda Ghylym akademiyasynda aitqan sózi. Akademiya shanyraghyna sol kýni SOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng mýshesi Solomensev degen kelip jiyn ashyp, әlgi jiyngha Kolbin bastaghan Qazaq Respublikasyndaghy kommunist basshylar qatysady. Sonday janalghysh, jalanqylyshtylar tize biriktirip jalpy qazaq halqyn repressiyalaudyng qamyna kirisken kezde qaharman Salyq Zimanov osylay degen eken. Al qazir she? Azattyq pen ashyqtyq dәriptelip jatqan zamanda «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» dep qoyyp memlekettik dengeydegi jiynnyng bәrin orys tilinde jýrgizetin qazaq basshysyna bireu Zimanovtyng sózine úqsas birdene dey ala ma? Qaybir jyly jýzbe jýz kezdesken kezinde Smaghúl Elubaydyng ziyaly qauymnyng ortasynda otyryp Elbasyna qazaq tilining halin bazyna qylyp bildirgeni esimizde. Ókinishke qaray jazushy Smaghúl myrzany qoldap pikir qosqan jandy biz әlgi basqosudan bayqamadyq. Múhtar Shahanov til ýshin shyr-pyr bolyp jýr. Alayda ol kisi ýshin úlyq jiyndargha qatysyp sóz sóileuding mýmkindigi shektelgen. Qysqasy,   «barlyq  dengeydegi qyzmetkerlerimizding boyyndaghy  qyrsyq shalghan sharasyzdyqqa» sharasyzdyq tanytu býgingi qazaqtyn  mandayyndaghy tauqymet tanbasyna ainalyp barady.

Abai.kz