Keshegi kókpardy kórgen de armanda, kórmegen de armanda! Dýniyejýzilik kóshpendiler olimpiadasy - kók týriktik ruh - qazaqtyng últtyq ruhyn kóterip ketti!

Aldymen ashyluyndaghy ghúndar men saqtardan, kók týrikter men Altyn Orda, Qazaq handyghynan,  Attila, Tomiriys, Kýltegin-Tonykók, Shynghys han-Joshy handardan tartyp, Qazaq Elining Kók tuy kókte jelbireuine deyingi kýshti kórinister ruh terbedi!

Qalyng halyqtyng ruhtanyp, dýr silkingenin kórgende osynday dýbirli sharalardyng manyzy zor ekenine kózing jetedi!

Kóshpendiler oiyny - kóshpendilerding qarashanyraghy Qazaq Eline -Úly dala tósine jetti! Kók týrikten kóktegen kók tuly Qazaq Elinde - Kóshpendiler olimpiadasy dýrildep ótude.

Dýniyejýzilik kóshpendiler oiynynyng eng shyrqau shegi – «Qazanat» atshabaryndaghy kókpardyng aqtyq sayysy - qazaq-qyrghyz tartysy boldy! Arqa tósindegi alyp atshabardaghy aiqay salghan attan men úran aspan astyndaghy aqsha búlttardyng ózin jelpip jiberip jatty…

Dәl búnday aiqayy kýshti úrandy Braziliyadaghy futboldan ótken әlem chempionaty da kórgen joq shyghar… Qazaq-qyrghyz kókpary naghyz shayqas boldy!

Qazaqtar sekildi at jalynda oinap ósken qyrghyzdaryng da naghyz kókjal kókparshylar eken! Oiynnyng negizgi uaqyty teng bolyp ayaqtaldy. Birinshi taymda 3:1 esebimen jenilip túrghan qazaqtar ekinshi taymda 4:3 esebimen jenip túrghanda, songhy sekundtarda qyrghyzdar esepti tenestirip ýlgerdi! Búl ýshin qanday jankeshtilik, qanday ruh kerek deseyshi!?

Degenmen, Kók týrikten kóktegen Kók tuly el - Kóshpendiler qarashanyraghy - Qazaqtar bәribir basymdyghyn kórsetti.

Qosymsha uaqyttaghy oiynda birinshi bolyp, qazaq batyry Qúrbanbek Túrghanbek jenis salymyn - Altyn salymdy salyp ýlgerdi! Jaraysyndar, Qazaqtar!

Negizi, eger kókpar әlemdik olimpiadagha kirse, tek finalda altyngha qazaqtar men qyrghyzdar talasatyny anyq eken! Al qazir - әlemdegi eng myqty kókparshylar - Qazaqtar!

Qazaq, sende arman joq! Qazybek, sende arman joq! Býgingi kókpardy kórgen de armanda, kórmegen de armanda!

Atshabardyng da ornalasqan jeri keremet eken! Qarsy aldynda túlparlardyng qúighytuy, shabandozdar kók tudy jelbiretip shauyp bara jatqanda kókshil kýmbezderi kóz tartqan kók meshitting kórinip túruy keremet kóz tartatyn kórinis! Últtyq Ruhyng biyiktep, úrandap ketkenindi ózing de sezbey qalasyn!

Kókpardyng jenis salymy salynghanda, QR Parlamenti Mәjilisi tóraghasy Erlan Qoshanov bastaghan deputattar, býkil ippodromda otyrghan halyq dýr kóterildi! Kók jýzin kók tu jauyp ketti! Mine, Últtyq ruh!

IYә, sayys barysynda qazaq kókparshysy Úlannyng qyrghyz kókparshysynyng qasynan shauyp ótip bara jatyp qamshy siltep qalghany artyqtau boldy. Soghan qaraghanda qyrghyz bauyr da artyq birnәrse aityp qalghan boluy kerek!? Ol ýshin qazaqtyng shataq shabandozy aiyp alanynan uaqytsha shettetilip, jazasyn aldy! Kókparda qamshy siltenbey qalmaydy qay kezde de! Óitkeni, búl at ýstindegi aiqas! Sharshy taqta ýstindegi shahmat emes…

Sol qamshy siltengeni ýshin ghana kókpardy kórmey-aq, «oyyn әdiletsiz boldy» dep soghyp jatqan ózimizding «ógeylerdiki» әiteuir qarsy shyghudy «erlik» sanaytyn ýy ishindegi «bilgishterdin» ýirenshikti  әdeti ghoy. Al qyrghyzdar «әdiletsiz» dep jatsa, «jenilgen kýreske toymaydy» degen maqal bar…

«Er halyqpyz» dep jýrgen qyrghyz aghayyndar «jenilgendi moyyndau da erlik» ekenin esten shygharmauy kerek…

Kókpar әdil boldy! Eshqanday әdiletsizdik bolghan joq! Naghyz teketires, teng shayqas boldy. Sonda da kýshtilik pen eptilik jendi! Taqymymyzdy qysyp, kóz almay, demimizdi ishimizge tartyp qarap otyrdyq! Bir qyzyghy, әdiletsiz boldy dep jazyp jatqandardyng bir de bireui kókpardy kózimen kórmegender! Al kókpardy kózimen kórgenderding bir de bireui «әdiletsiz ótti» dep jatqan joq, bәri «әdil ótti» dep, riza boluda!

Jazda sport ministrligi deputattardy jinap, Dýniyejýzilik Kóshpendiler oiynyna dayyndyq barysymen esep bergende, aitqan edim: «Birinshiden, Dýniyejýzilik Kóshpendilerding 5-shi  oiyny týrik әlemining qarashanyraghynda ótip jatqanda dengeyi búghan deyingi tórt oiynnyng tóresindey kýshti ótui kerek. Ekinshiden, ózimizding tól últtyq sporttarymyzdan, qazaqsha kýres pen kókpar, bәigeden altyn aluymyz kerek!», - dep.

Sonyng negizgileri oryndaluda!  Ashyluyn «Parij olimpiadasynyng ashyluynan kýshti boldy»dep men emes, el jarysa jazuda.

Qazaqsha kýres pen kókpardan altyndy әdil jenip aldyq! Al dýniyejýzilik kóshpendiler oiynyna ketken shyghyn Últtyq ruhtyng dýr kóteriluimen aqtalyp túr!

Taghy bir aitarymyz, týie kótergen, temir iylegen Temir Sypatay baluanymyz bastamashy bolyp jýrgen «Tolaghay-Alyptar aiqasyn» Kóshpendiler oiynyna qosugha sol kezdegi Sport ministri Ermek Marjyqpaevqa aityp jýrip, ózimiz ýles qosyp edik. Elimizge 18 elden alyptar kelip, dýrildegen sayys ótti. 180 kilolyq alyptar kelgende kópsayystan altyndy Týrkistan oblysynyng bahadýri  Azamat Maqúlbek jenip alghany keremet boldy!

Dýniyejýzilik kóshpendiler oiynynyng danqy әlemge tarap jatqany quanyshty! Últtyq ruhymyz biyiktep, Kók tuymyz kókke órley bersin!

Qazybek Isa

Abai.kz