Qazaqtyng halyq bolyp qalyptasu tarihyna toqtalsaq, túnghiyq terenge tireletinimiz haq. Topyraghynda tauarih tolqyp,shejirege bókken baghzy dalasy súmpayy soghystan, mereyli jenis, mәrt batyrlardan kende bolghan emes. Qayyspas qara narlardyng qaysarlyghynyng arqasynda kelgen jenisting jemisin býgingi úrpaq biz kórudemiz. Úlan-ghayyr atyrapty Alashtyng abadandary atanghan, alamannyng aldyn bermegen asyl erler qankeshu soghysta  jankeshti erlikting qasabynda jýrip, býgingi qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan beybitshilik zamannyng beynesin sol tústa qalyptastyrdy. Sonday, el ýshin eren enbegimen elding esinde saqtalghan aty mәshhýr bahadýrlerimizding biri Er Jәnibek batyrdyn  biyl 300 jyldyq mereytoyy keng kólemde atylyp ótilmek.

  Er Jәnibek Berdәuletúly (1714-1792jj.) Syr boyynda tughan. Er Jәnibek qazaqtyng batyrlary: Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Altybay, Espenbet, Shónke, Aqpantay, Malaysary, Janatay, Ótegen, Rayymbek, Bayan tәrizdi Abylay zamanynda jongharlargha qarsy soghysyndaghy aituly túlghalardyng biri retinde tarihtan erekshe oryn alady. Er Jәnibek turaly aitqanda ony han Jәnibek nemes Shaqshaq úly Jәnibekpen shatastyrmau kerek.  Er Jәnibek Kereyding Jәntekey ruynan shyqqan Abylay manyna shoghyrlanghan batyrlardyng biri.

Qazaqtyng halyq bolyp qalyptasu tarihyna toqtalsaq, túnghiyq terenge tireletinimiz haq. Topyraghynda tauarih tolqyp,shejirege bókken baghzy dalasy súmpayy soghystan, mereyli jenis, mәrt batyrlardan kende bolghan emes. Qayyspas qara narlardyng qaysarlyghynyng arqasynda kelgen jenisting jemisin býgingi úrpaq biz kórudemiz. Úlan-ghayyr atyrapty Alashtyng abadandary atanghan, alamannyng aldyn bermegen asyl erler qankeshu soghysta  jankeshti erlikting qasabynda jýrip, býgingi qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan beybitshilik zamannyng beynesin sol tústa qalyptastyrdy. Sonday, el ýshin eren enbegimen elding esinde saqtalghan aty mәshhýr bahadýrlerimizding biri Er Jәnibek batyrdyn  biyl 300 jyldyq mereytoyy keng kólemde atylyp ótilmek.

  Er Jәnibek Berdәuletúly (1714-1792jj.) Syr boyynda tughan. Er Jәnibek qazaqtyng batyrlary: Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Altybay, Espenbet, Shónke, Aqpantay, Malaysary, Janatay, Ótegen, Rayymbek, Bayan tәrizdi Abylay zamanynda jongharlargha qarsy soghysyndaghy aituly túlghalardyng biri retinde tarihtan erekshe oryn alady. Er Jәnibek turaly aitqanda ony han Jәnibek nemes Shaqshaq úly Jәnibekpen shatastyrmau kerek.  Er Jәnibek Kereyding Jәntekey ruynan shyqqan Abylay manyna shoghyrlanghan batyrlardyng biri.

    Batyrdyng mereytoyynyng túsau keser rәsimi Abay atyndaghy QazÚPU-da ótip, sharagha  «Er Jәnibek» qorynyng mýshesi, otstavkadaghy general-mayor Dәlel Nýkeúly, jazushy,Qytay Halyq Memlekettik syilyghynyng iyegeri, «Er Jәnibek» romanynyng avtory Shәmis Qúmarúly, ,M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, aqyn Múhamadiyev Dәuren, aytysker aqyn – Qayrat Qúlmúhamed, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty,týrkolog ghalym Nәpil Bazylhan qatysyp,qúttyqtau sózder oqylyp,tilekter aityldy.

Sharagha Qazaq Últtyq Agrarlyq Uniyversiytetining studentteri belsene qatysyp,alqaly jiynnyng ajaryn kirgizdi. Áuelegen әdemi әuezding әseri jiylghan júrtty janyn jadyratyp, kýmbirlegen kýy kópshilikting kónilin kóterdi. «Býgingi jiyn bizding algha qoyghan maqsattarymyzdyng bir parasy ghana deydi», – sharany úiymdastyrushylar. Abadan batyrdyng mereytoyy Respublika kóleminde atalyp ótilmek.

Orynbasar Baqytbekúly

qamshy.kz