Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru - bizding qasiyetti paryzymyz!

        Q.Toqaev (2019 jyl sәuirding 12 kýni, Manghystau)

Sizder «sýiegim atajúrtymda jatsa» dep tilegen atalar amanatyn arqalap kelip otyrsyzdar. Shettegi bauyrlarymyzdyng tabanyna kirgen shónge, bizding jan-jýregimizdi de syzdatuy kerek!

        N.Á. Nazarbaev (2011 jyl mamyrdyng 25 kýni. Astana DQQ-nyng IV qúryltayy)

Kósh qalay bastaldy?

1953 jyly Stalin qaytys boldy. 1956 jyly aqpanda KOKP-nyng jiyrmasynshy sezide N. Hurushev «jeke basqa tabynu jәne onyng zardaptary» atty әigili bayandamasyn jasady. Sonymen Kenes Odaghynyng ishki-syrtqy sayasatynda ýlken búrylystar bolyp, búl dәuirdi halyq «Hurushevtyng jylymyghy» dep atady. Artynan azamattyq soghys jәne 1937 jylghy repressiya kezindegi naqaq ketken qúrbandar aqtala bastady. Ekinshi jihandyq soghystan keyin әlemdegi eki alyp derjavanyng birine ainalghan Kenes Odaghy óz yqpalyna kirgizgen ýshinshi dýnie elderindegi arzan shiykizat kózine sýiene otyryp ghylym, ekonomika jәne mәdeniyet, bilim, densaulyq jaghynan zor jetistikterge qol jetkizdi.

Kenes Odaghynyng astyq qambasy jәne ónerkәsip bazasynyng birine ainalghan Qazaqstan da san qily synaqty bastan ótkerse de, órkeniyetting kóshinen qaghys qalghan joq. Ásirese, tarih qoynauynda «myng ólip, myng tirilip», qatang iydeologiyalyq sýzgiden óte otyryp, óz tarihyn izdep, últtyq kodyn joghaltpaugha talpyndy. Onyng basty kórinisi M.O.Áuezov bastap bergen tarihy romandar legining alpysynshy jyldardyng sony men jetpis, sekseninshi jyldardyng aralyghynda ýlken keruenge ainaluy edi. «Aqjayyq», «Qan men ter», «Altyn orda», «Kóshpendiler», «Songhy kósh», «Alasapyran», «Ýrker», «Elen-alan» t.b. siyaqty klassikalyq shygharmalar dýniyege kelip, qazaq oqyrmandarynyng tamyryna qan qúiyp, jadyn janghyrtty. Soghystan keyin ornaghan tynyshtyq pen toghysqan órkeniyet qazaqy sananyng qúryp ketpey sapalyq ózgeriske úshyrauyna, damuyna óz әserin tiygizdi. Jogharydaghy tarihy romandardyng jappay jaryq kórui tili qaqpay kórip, dini shekteuge úshyraghan, dәstýri mansúqtalyp, dili dýbaralanghan, revolusiya, repressiya, ashtyq, qúghyn-sýrginnen jany, tәni jaralanyp, jan sany kemigen otar últtyng ýmitin oyatyp, jýregine sәule týsirdi. Sonymen birge 1957 jyly, 1962 jyly Baqty, Qorghas shekaralary arqyly Qytaydan eki dýrkin kósh keldi. Búl kóshting janghyryghy basqa da odaqtas respublikalardy sharpyp, qasaqana qoldan jasalghan sayasy nauqandar men oqighalardyng kesirinen óz elinde otyryp azshylyqqa ainalghan jergilikti halyq pen otarlaushylar arasyndaghy alshaqtap bara jatqan ara salmaqty az da bolsa tenestire bildi.

Álemge qoja bolugha úmtylghan eki alyp imperiyanyng baqtalastyghy sayasi, ekonomika, әskery jaqtaghy jappay qarulanuda kórinis tauyp qana qoymay, әsirese, ainalasyna «júmsaq kýsh» arqyly yqpal etu syndy «myltyqsyz maydanda» da jalghasty. Sonymen Qazaqstan da búl maydan shebining bir jaghyna shyghysyp berdi. 1976 jyly qyrkýiek aiynda Qazaq KSR Minstrler Kenesining tóraghasy Bayken Áshimov «Otan» qoghamynyng (keyin búl qogham «Qazaqstan» qoghamy dep ataldy) shtaty men qarjylandyru kózin bekitu túraly ýkimge qol qoydy. (Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy Atajúrt baspasy, Almaty 16 bet). Qoghamnyng tóraghasy QR Akademiyasy til institutynyng diyrektory,  akademik Smet Kenesbaev bolyp taghayyndalsa, Qazaq KSR Minstrler Kenesining әleumettik jәne mәdeny problemalargha, shygharmashylyq jәne qoghamdyq úiymdargha basshylyq etetin orynbasary Shәngerey Jәnibekov jana qoghamnyng úiymdyq jәne qarjylyq mәselelerin sheshuge tolyqtay jauapty boldy. Ol kisi zeynetke shyqqan song da qoghamnyng júmysyna biraz jyl jetekshilik etti.

«Qazaqstan» qoghamy dýniyege kelgen song alghashqy júmysyn shetelde ómir sýrip jatqan qazaqtar arasyndaghy jaghdaydy jәne olardyng tarihy otanyna degen kózqarasyn zertteuden bastady. Sonymen birge, ziyaly qauym ókilderi, diny qayratkerler, yqpaldy ru basylary, jastarmen tikeley baylanys ornatyp, hat-habar alysty. Olardy Atamekendi aralap qaytugha, qonaqqa shaqyrdy. Sosialistik qoghamnyng abzaldyghyn, qúndylyghyn nasihattady. Olardyng tilge, dәstýrge, Atamekende bolyp bolyp jatqan janalyqtargha degen yntyzarlyqtary eskerilip A.Baytúrsynov tóte jazuy negizindegi «Shalqar» halyqaralyq gazeti oqyrmandaryna jol tartty. Gazetting bas redaktory bastabynda Músa Dinishov bolsa, keyin Qytaydan alpysynshy jyldary kelgen qandasymyz Uaqap Qydyrhanúly boldy. 1982 jyly sol kezdegi Aziyadaghy eng biyik telemúnara bolyp sanalatyn Almaty telemúnarasynyng qúrlysy ayaqtalghan song «Atameken» telo-radio habarlary tikeley efirge shyqty. Sonymen alystaghy aghayyn Atamekenning janalyqtary men ózgeristerin radio tolqyndary arqyly kýndelikti habar alyp otyratyn jaghdaygha jetti. Dәstýrli әn men kýiding әueni jandaryn terbep, sarghayghan saghynyshtaryn basty.

On alty jasynda soghys, tónkeris, dýrbelennen qashyp, aughan elmen birge Gimalay asyp, Ýndistan, Pәkistan, Kashmirde damyldap, eng sonynda Týrkiya ýkimetinen pana súrap, sol kezdegi Premer-ministr Menderes Adnannyng qamqorlyghyna kenelip, Anadolygha baryp ornalasqan jazushy, teolog Halifa Altay qúday qosqan qosaghymen birge 1978 jyly Almatygha alghash ret qadam basty. Odan keyin Hamza Úshar, Hamza IYlen keldi. Germaniyadan Abdirahman Shetiyn, Múrtaza Búltay, Ydyrys Erbol, Týrkiyadan Mansur Tәiji, Irannan Islam Jemeney, Aughanstannan Muhamed Qylysh, Mongholiyadan Islam Qabikey, Qytaydan Shara Tanjaryqqyzy qatarly kisiler «Otan», qoghamynyng shaqyrtuymen ýzdik-sozdyq kele bastady. Sol kezdegi student, búl kýnde bildey Alashtanushy ghalym Abdiuaqap Qaranyng saghynyshqa toly jýrek jardy hattary qogham basshylarynyng et jýregin shymyrlatty. Uaqyt kerueni jyljyp ótken ghasyrdyng songhy on jyldyghynyng shymyldyghy ashylar aldynda (1990) Qazaqstangha 120 otandasymyz kelip qaytypty.

1990 jyly qazannyng 12 kýni Qazaq KSR-nyng 70 jyldyq mereytoyy saltanatpen toylanghanda 8 elden 22 etnikalyq qazaq el basshysynyng arnayy shaqyrumen kelip, sol tarihy sәtting kuәsi boldy. Ertesi sily qonaqtar Qazaq KSR Minstrler Kenesi tóraghasynyng orynbasary Kýmisjan Ómirbaevanyng arnayy qabyldauynda boldy. Seng búzyldy.  Jol ashyldy. Sheteldegi qazaq diasporasynyng perzentteri Qazaqstandaghy joghary oqu oryndaryna kelip bilim alu mýmkindigine ie boldy. 1992 jyly 20 nauryzda qazirgi Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining aktiv zalynda nauryz merekesi baylanysymen jinalghan sheteldik qandas studentterding sany 103 ke jetti.

1991 jyly 25 nauryzda Semey oblysy halyq deputattary kenesining atqarushy komiyteti Qazaq KSR-ning Minstrler kabiynetine Mongholiyadan qazaq últynyng azamattaryn túraqty týrde shaqyru turaly úsynys jasap «oblys aumaghynda Mongholiyadan 300 otbasyny qabylday alatynyn» jazdy. Eki jaqty kelissózding sәtti boluy jәne sol elde jasap jatqan Saghat Zaqanqyzy, Zuqa Japparúly, Ayatqan Túrsynbekúly, Shegebek Toqtamúratúly, Botakóz Uatqanqyzy, Qabylbay Qyrynbayúly qatarly belsendi azamattardyng úitqy boluymen 70 adam elge kóship keldi. (Qazaq diasporasy jәne Atamekenge oralu (1991-2912): Újymdyq monografiyalyq enbek , Almaty: «Eltanym» baspasy , 268 b.)

1991 jyly 11 qarashada Qazaq KSR Ministrler kabiynetining «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi jәne sharttary turaly» № 711  qaulysy shyqty. 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalady. Sol jyly 31 jeltoqsanda Qazaqstan Preziydenti N. Nazarbaev radioda sheteldegi diaspora ókilderine arnap sóz sóilep, jogharydaghy qaulyny aita kelip: «Atamekenge kelem deushilerge esik ashyq, aruaq qoldasyn!», - dep ýndeu tastady.

1991 jyly kýzde Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Egemen elding preziydenti retinde tuysqan Týrik eline túnghysh memlekettik saparmen bardy. Sol saparda Ystambúl әuejayynda qarsy alugha shyqqan qandastar «Aqsarbas! Aqsarbas!» dep qol jayyp, birden ýsh aqsarbas qúrbandyq shalady. Artynan «Mәrmәr» qonaq ýiinde bolghan diyaspora ókilderimen kezdesu kezinde Mongholiyadan kelgen bir qandas: «Qazir ózderiniz siyaqty tәuelsizdik alghan  birneshe elde últtyq qúryltaylar ótip jatyr. Osynday jiyn Qazaqstanda qashan bolmaqshy?» (DQQ , Atajúrt baspasy, Almaty,  2007 jyl , 97 bet) dep súraq qoyady. Sol kezde Qyrghyzstan әlem qyrghyzdardyng basyn qosyp, qúryltay ótkizedi eken degen qaueset shyqqan. El Preziydenti qasynda otyrghan Qazaqstan jazushylar odaghynyng bas hatshysy Qaldarbek Naymanbaevpen sәl keneskennen keyin, «Kelesi jyly ótkizemiz»,- dep kesip aitady. Jyl ailanbay el tәuelsizdigi jariyalanyp, biylikting basqaru jýiesine ýlken ózgeris kiredi de, naryq bastalyp, shygharmashylyq odaqtardyng berekesi kete bastaydy. Uәdeli qúryltay merzimi tayaghanda salmaq qaytadan Qazaqstan Respublikasy Preziydenti men Ministrler Kenesining apparaty degen ataghy alatauday ýlken mekemege týsedi. QR Ministrler kabiynetining 1992 jyly 27 tamyzdaghy № 709 «Dýniyejýzi Qazaqtarynyng qúryltayyna әzirlenu jәne ony ótkizu turaly» qaulysy shyghyp, qúryltaygha dayyndyq bastalyp, el qazynasynan 28 million som bólindi. Qazaqstan Jazushylar odaghy,  Respublikalyq «Qazaqstan», «Qazaq tili» qatarly qoghamdyq úiymdar apparattyng basshylyghynda selbesip júmys atqaratyn boldy. Úiymdastyru komiyteti qúrylyp, onyng tóraghasy QR Premier-minstrding iydeologiyagha jauapty orynbasary Myrzatay Joldasbekov orynbasarlary Q.Naymanbaev, T.Ábdik, A.Sәrsenbaev (QR Preziydenti men Ministrler kabiyneti ishki sayasat bólimining jetekshisi) al, alqa mýsheleri býkil elge tanymal ghylym, óner, mәdeniyet salasynyng túlghalary men ýkimet mýshelerin qamtyghan 35 adamnan qúraldy. Qúryltay ótetin merzim, qyrkýiek aiynyng 28 kýni bastalyp, qazan aiynyng 3 kýni jabylatyn bolyp belgilendi. El preziydenti óz nazarynda ústap, myqty komanda qúrylghan song júmys ózdiginen jýrip ketti. Ishki sayasat bólimining mengerushisi, sol kezde otyzgha da kelmegen A.Sәrsenbaevtyng sózimen aitqanda: «Búl Qúryltay bizding bólimining jauyngerlik synaghy bolayyn dep túr» («Dýniyejýzi Qazaqtarynyng Qauymdastyghy: 15 jyl»  Almaty 2007 jyl, 31 b)  dep eske alady, sol kezdegi úiymdastyru júmysynyng basy-qasynda bolghan jazushy, qogham qayratkeri Álibek Asqarov. Qúryltaygha el-ishi syrty bolyp, bas-ayaghy 300-dey adam jiyldy. Alystan Atajúrtyn ansap kelgen qúryltay qonaqtaryn Almaty әuejayynda arnayy orkestrmen «Elim-ay» әnin shyrqap túryp qarsy aldy. Jýrekte qalghan bodan zamannyng ashy zapyrany úmytylyp, bostandyqtyng júpar samaly esti. Respublika sarayynda jәne Abay atyndaghy balet jәne opera teatrynda ótken saltanatty jiyndarda el Preziydenti qúttyqtau, qarsy alu sózin sóiledi. Sol jiyndargha D.Qonaev, A. Asqarov,  Ó.Jәnibekov qatarly el aghalary qatysty. Atakentte jaghalay kiyiz ýiler tigildi. Qúryltay qonaqtary handarymyz tu tikken Úlytaugha, dinimizding dingegi bolghan Týrkistangha baryp zirat etti. Qúryltay jabylatyn qonaqasyda Núrsúltan Ábishúly halyq әni «Sarbidaydy» naqyshyna keltire dombyramen oryndaghanda, qonaqtar men qonaq iyelerining kózderi dymdanyp «óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirildi» degen sózding mәn-maghynasyn jan-tәnimen sezindi. Qúryltay sonynda әlemning әr búryshynda jasap jatqan qandastargha qaratyp ýndeu jariyalandy. Sonymen birge búrynghy «Qazaqstan» qoghamy jabylyp, sol qoghamnyng qarjylyq, kadrlyq, mýliktik bazasy negizinde shyt jana «Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy» degen úiym qúrylyp, tóraghasy birauyzdan N.Nazarbaev bolyp saylandy. Tóraghanyng birinshi orynbasary bolyp jazushy, qogham qayratkeri Q.Naymanbaev taghayyndaldy. Tóralqa mýshelerining qúramyna M. Joldasbekov,  D.Janaltay, A. Sәrsenbaev qatarly kisiler kirdi. Qúryltay qarsanynda, yaghni, 1992 jyly 23 qyrkýiekte QR Ministrler kabiynetining № 791 «Sheteldegi qazaq diasporasynyng ókilderin Qazaqstan Respublikasynda bolghan kezinde әleumettik-etnikalyq jenildiktermen qamtamasyz etu turaly» qaulysy shyqty. Osy qauly úzaq jyldar boyy qandastarymyz elge kelip, qonaq ýige ornalasu, kólik qúraldaryn paydalanu, oqugha týsu, júmysqa ornalasu, qújat júmystaryn retteui ýshin óte qolayly jaghday jaratyp berdi.

1993 jyly 17 jeltoqsanda Almatydaghy M.O.Áuezov atyndaghy Qazaq akedemiyalyq drama teatrynda Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghynyng túsaukeser saltanaty ótti. Jinalysqa Almatyda túratyn qandastardyng bәri tolyqtay qatysty. Basqosuda sóz tizginin alghanel Preziydenti janadan qúrylyp, qandastardyng qamqorshysyna ainalghan úiymnyng júmysyna joghary bagha berdi. Sheteldegi qandastarymyzdyng tynys-tirshiligige qatysty mәselerge toqtala kelip, qazirgi jýrgizip otyrghan kóshi-qon sayasatynyng elimizding ishki-syrtqy sayasattaghy basym baghytynyng birine ainalatynyna aiyryqsha toqtalyp, Halifa Altay,  Mústafa Óztýrik qatarly birneshe azamatqa Qazaqstan tólqújatyn óz qolymen tapsyrdy.

1995 jyly mamyrdyng 18 kýni QR Ádilet ministrligining zalynda Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghynyng keneytilgen mәjilisi boldy. Osy mәjiliske 14 elden kelgen 350 qandastarymyz qatysty. Jiynda sóz alghan Halifa Altay, Mәlik Malabaqan, Nikita Yskaqov, Qabikesh Álikey, Kerim Elemes qatarly kisiler jaqynda Respublika kóleminde túnghysh ret ótetin referendumda Preziydentimizding ókilettiligin 2000 jylgha deyin sozugha dauys beretinderin aityp, halyqqa ýndeu tastady.

1996 jyly jeltoqsannyng 31 kýni QR Preziydentining № 3308  «Shetelde túratyn otandastarymyzdy qoldaudyng memlekettik baghdarlamasy turaly»  jarlyghy shyqty. Osy tarihy qújatta bylay dep jazylghan «Sheteldegi otandastarymyzben júmysty jan-jaqtyly jetildiru, ony tek údayy jәne maqsatty memlekettik qoldau jaghdayynda ghana jýzege asyrugha mýmkin bolady. Qazaq diyasporasynyng әleumettik-ekonomikalyq, mәdeni, bilim alu súranystaryn barynsha qanaghattandyrudy qamtamasyz etetin, tarihy otanyna qayta oralghylary keletinderge mýmkindik tughyzatyn oilastyrylghan sharalar jýiesin jasau qajet!

Baghdarlama keshendi is-sharalardy qamtidy jәne negizgi alty bólimnen túrady: ghylymy qamtamasyz etu; normativtik-qúqyqtyq qújat negizi; bilim beru;  mәdeniyet, turizm, jәne sport; kitap shygharu jәne búqaralyq aqparat qúraldary mәseleleri;  úiymdastyru sharalary» («Qazaq kóshi-qazaqtyng qauymdasuy» DQQ  «Atajúrt» baspa ortalyghy , 2012 jyl, 112 b.) Osy tarihy qújattyng qabyldanuy әri osydan keyin 1997 jyly jeltoqsannyng 3-i kýni deputat Ákim Ysqaqúly balama jolmen ýkimetke úsynghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zannyng dýniyege kelui qazaq kóshin sapalyq sekiriske kóterdi. Osy jyldar aralyghynda Preziydentke tóte qaraytyn kóshi-qon agenttigi qúrylyp, basshylyq qyzmetke memleket jәne qogham qayratkeri Z.Q.Túrysbekov taghayyndaldy. Isker basshy ótpeli kezende elim dep emirenip kelgen qandas ziyalylargha Almaty, Astana qalalarynda jәne basqa da oblys ortalyqtarynan  tegin pәter bergizdi. Búl isting danqy men daqpyrty alystaghy aghayyndargha erekshe әser etip, qazaq kóshine qarqyn berdi.

Osydan keyin jyl sayyn ýkimetting kóshi-qon kvotasy belgilenip túrdy. 2006 jyly aqpannyng 6-sy kýni Ýkimetting № 24 «Shetelde túratyn otandastardy qoldaudyng 2005-2007 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyn iske asyru turaly» qaulysy qabyldandy. 2007-2015,  2016-2022, 2023-2028 jyldargha arnalghan QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining tújyrymdamasy retine qaray jaryqqa shyghyp keledi. Aralyqta elimizding shyghys jәne soltýstik oblystaryna qaratylghan «Núrly kósh» baghdarlamasy iske qosyldy.

2002 jyly qasiyetti Týrkistanda II qúryltay ótse,  III qúryltay  2005 jyly,  IV qúryltay 2011 jyly, V qúryltay 2017 jyly parasatty da enbekshil Qazaqstan halqy men elitasynyng simvolyna ainalghan arqa tósi Astanada tabyspen ótti. Osy Qúryltayda Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghynyng bas ofiysi Astanagha kóship, tóraghanyng birinshi orynbasary bolyp memleket jәne qogham qayratkeri Z.Q.Túrysbekov saylandy. Kóshi-qon ýderisin el ishi-syrtynda qatar alyp jýru ýshin QR Syrtqy ister ministrligi men QR Qoghamdyq damu minstrirligi qúryltayshysy bolatyn «Otandastar qory» kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamy qúryldy. Preziydenti bolyp  memleket jәne qogham qayratkeri N. Ábiqaev taghayyndaldy. Qúryltay barysynda birneshe jyldan beri Qytay, Iran elderinen kelgen qandastardy mazalap kelgen «eki qújat mәselesi» biyik minberden aitylyp, atqarushy organ qyzmetkerlerine qatang tapsyrma berildi. Qandas studentterge qaratylghan 2 payyzdyq grant búdan keyin,  4 payyzgha kóbeydi.

Qandastar elimizge ne berdi?

Últtyq sana men sýiispenshiliktin, kemeldengen zannyng arqasynda qazaq kóshi nemese últtyng biregeylenu ýderisi bastaldy әri nәtiyjesi de tez kórindi. 1989 jyly býkil Kenes Odaghy boyynsha jýrgizilgen sanaqqa negizdelsek, «Qazaqstanda ómir sýrip jatqan adam sany 16,464464 myng bolsa, etnikalyq qazaqtardyng ýlesi 39,7%-dy qúraghan. Al, Soltýstik oblystarda búl kórsetkish tipti de tómen. Soltýstik Qazaqstanda 18,6 % , Selinogradta 22,4 %, Qostanayda 22,9%, Pavlodarda 28,5% , Kókshetauda 28,9%»  («Qazaq diasporasy jәne Atamekenge oralu». (1991-2012). Újymdyq enbek. Almaty. Eltanym baspasy. 2016 jyl. 252 b.)

Sonymen birge Kenes Odaghy ydyraghan son, ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Qazaqstangha zorlyqpen jer audarylghan nemis, grek, kavkaz últtary óz atamkenderine ýdere kóshti. Zavod-fabrikalar jabylghanda enbek jasyndaghy slavyan últtary da óz elderine qonys audardy. Sonymen Qazaqstannyng enbek naryghynda kәsiby maman, enbek kýshining tapshylyghy anyq angharyldy. Jana ghasyr esigimizdi ashqanda Qazaqstannyng jalpy jan sany 14 miliongha deyin kemidi.

AQSh-tyng eks-preziydentining últtyq qauipsizdik boyynsha kenesshisi Bzejensky elimizding shyghysy men batysyn bolashaq yqtimal «ystyq nýkteler» qataryna qosty.  Jeri ken, baylyghy mol, jas respublikamyzdy qanday qiyndyqtar kýtip túrghanyn osydan-aq anyq angharamyz. Osynday kýrdeli, ótpeli kezende últ kóshbasshysy óz nazarynda ústaghan, halyq pen elitanyng qoldauyna ie bolghan, últtyq biregeylenuding jarqyn sipatyn anghartqan Qazaq kóshining bastaluy osy qiyndyqty jeniuimizge belgili dәrejede mýmkindik berdi. «2011 jyly qazan aiyna deyin 860 myng adam men 221, 3 myng qazaq otbasy oraldy. 2012 jyly bes aida elge kelushiler sany 13720 adamdy qúrady. Bilim dengeyi boyynsha 9,2% joghary bilimdi, 20,5 % arnauly orta bilimdi, 65% jalpy orta bilimdi. Enbekke qabiletti jastaghylar 64,1%, 18 jasqa deyingi balalar 41,2%,  zeynetker 4,7%». («Qazaq diasporasy jәne Atamekenge oralu». (1991-2012). Újymdyq enbek. Almaty. Eltanym baspasy. 2016 jyl. 248 b).

2010 jyly qantarda Respublika halqynyng jan sany 16,196, 8 myng adamgha jetti. Onyng ishinde qazaqtardyng ýlesi - 63,6%-dy qúrady. Tәuelsizdikten beri 2020 jylgha deyingi aralyqta tarihy Otanyna oralghan qandastar arasynan 85 ghylym doktory, 226 ghylym kandidaty shyqqan. Elimizding bilim, ghylym salasynda ataq beru qaghidaty ózgergennen keyin jastar arasynan shyghyp PhD-doktorlyghyn qorghaghan nemese «Bolashaq» baghdarlamasymen alys-jaqyn shetelderde oqyp kelgen qandastardyng da qarasy mol.

QR Premer-ministrining orynbasary jәne Ádilet ministri bolghan Naghashybay Shaykenov, akademik S. Joshybaev, Qazaqstan eltanbasy avtorlarynyng biri, Ózbekstannan kelgen qandasymyz Jandarbek Mәlibekov, tarih ghylymdaryny doktory, memleket jәne qogham qayratkeri Z.Qinayat, diny ghúlama әri jazushy H.Altay, ghylym doktorlary Q.Sartqoja, N.Múqamethanúly, D.Baymolla, IY.Jemeney, Ú.Shapaqqyzy, D.Mәsimhan, Z.Qabuldinov, B.Ejenhan, T. Zaken, Túrsynjan Toqay, Núrshat Núrajy t.b. otandyq ghylymnyng damuyna qosyp jatqan ýlesi úshan-teniz. Jetinshi shaqyrylymdaghy Parlamentke óz qatarynan ozyp barghan Mongholiyadan kelgen ýsh qandasymyzdyng әzirgi belsendiligi men biligi jaghynan júrt nazaryn audaryp otyr. Ónerde Qabylash Ábikeyúly, Mayra Múhamed, Shúghyla Saparghaliqyzy býkil Respublikagha tanymal bolsa, sazger marhum Ermúrat Zeyipqanúly men aqyn Almas Aqymetbekúlynyng shygharmashylyq dostyghy men Otangha degen sheksiz sýiispenshiliginen tuyndaghan «Kóktudyng jelbiregeni» әni býkil Qazaqstannyng beyresmy giymine ainalyp ketti. Baqyt Sәrsekbaev pen Qanat Islamnyn  gýrzi júdyryqtary әlemdik sharshy alandarda qay elde, qay jerde jýrse de dәstýri men teginen ainymaghan jauynger últtyng úrpaqtary bar ekenin әigiledi. Respublika partiyasynyng qúryltayshylarynyng qúramyndaghy Qytaydan, Mongholiyadan kelgen qandas kәsipkerler biznesting әleumettik jauapkershiligi degen úghymdy naqty is-әreketterimen dәleldedi. Qysqasy, elimizding ruhany ómirine, enbek naryghyna, shaghyn-orta kәsipti negiz etken biznes kenistigine jana qan, jana kýsh, jana lep qosyldy.

2024 jyly 14 aqpanda «Egemen Qazaqstan» gazetinde shyqqan aqparatqa sýiensek, Tәuelsizdikten keyingi 33 jylda 1 million 129,6 myng adam otangha oralyp, Qandas mәrtebesin alypty. Búl el halqynyng 5,6-yn qúraydy. Qandastardyng 34%-y Almaty, 15,3% -y Manghystau, 9,6 %-y Týrkistan, 5,9%-y Jambyl obylystarynda, sonday-aq, 7%-y Astana, 6,2%-y Shymkent, 5,2%-y Almaty qalalarynda qonystandyrylghan. Songhy bes jylda orta eseppen 200 myng adam elimizge kelgen. Demek, jiyrma miliondyq mejeni baghyndyruymyzgha  tabighy ósimmen birge qandastardyng elge qonys audaruy da yqpal etken.

Ghasyr kóshining manyzy men keleshegi

Qogham tiri organizm bolghan song onyng ishki-syrtqy sayasaty da halyqaralyq jәne el ishindegi oqighalar men qúbylystargha, sebep-saldarlargha oray janaryp, janghyryp otyrady. Qazaq kóshi de solay. 2023 jyly halqymyzdyng jan sany jiyrma miliongha jetti. Sonymen birge elimiz túrghyndarynyng 12,451, 000 nemese 62,2 payyzy qalagha shoghyrlandy. Olardyng basym bóligi Almaty qalasy, Almaty oblysy, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl oblysy, Jetisu oblysynda. Soltýstik,  Batys, Shyghys siyaqty shekaralyq aimaqtardaghy adam sany azayyp, júmys kýshining tapshylyghy aiqyn sezile bastady. 2014 jyly Reseyding Qyrymdy anneksiyalap aluy biylik basyndaghylar men el qamyn úzaqtan oilaytyn azamattargha oy saldy. Almaty jәne Astana syndy megapolistardyng jospardan tys daliyp ketiui sol qalalardyng әleumettik, túrmystyq mәselesin, әsirese, bilim alu, densaulyq, zeynetaqy, kólik jaghdayyn ushyqtyryp jiberdi. Barlyq damyghan qalalardyng ortaq «auruy» keptelis - bizdi de ainalyp ótken joq. Osy mәselelerding sheshimin tabudyng ynghayly joly - ishki-syrtqy kóshi-qondy atalghan shekaralyq aimaqtargha baghyttau mәselesi ortagha qoyyldy әri tynghylyqty josparmen birtindep atqaryla bastady. Baghyttalghan ónirge kóship barushylarlyng transporttyq shyghyny óteldi. Otbasy mýshelerine bir retki jәrdemaqy 241000 tenge tólenip, jalgha alghan pәterining bir jyldyq jalaqysy, kommunaldyq shyghyny óteletin boldy. Sonday-aq 2023 jyl nauryzdan bastap túrghyn ýy aluy ýshin әr otbasygha 4 milion tenge budjetten bólindi. Búl soma sol kvota bólingen oblystardaghy qarapayym baspana qúnynyng jartysyna ten. «Otandastar qory» júmys istegennen bastap 1404  baylanys ortalyghy býkil Qazaqstan boyynsha tegin qyzmet kórsetedi. Habarlasqan adam ózin mazalaghan súraqtar boyynsha tegin kenis alady. Atajúrtqa qonys audarghysy keletin etnikalyq qazaqtargha arnalghan WEB platforma «Erulik.kz» júmys istep jatyr. Osy platforma arqyly Qazaqstannyng әleumettik-ekonomikalyq damuy turaly jana mәlimetter, qandastardy qabyldaytyn 9 oblys jóninde aqparattar, qonys audarushylargha qolayly eldimekender, kóshi-qongha baylanysty erejeler, zannamalar, jenildikter jәne repatriiasiyanyng basqa sharttarymen tanysa alady. Sifrlyq damudyng talabymen dýniyege kelgen «Qútty meken», «Ata joly» kartalary da qandastargha óz qyzmetin úsynuda.

2019 jyly 28 qarashada Astanada «Otandastar qory» men Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy birlesip «Otandastar: bolashaqqa baghdar» atty halyqaralyq dóngelek ýstel ótkizdi. Jiyngha sol kezdegi QR Memlekettik hatshysy Q.E.Kósherbaev,  QR Premier-minstrding orynbasary B.M.Saparbaev jәne basqa lauazymdy túlghalar men Parlament, Senat mýsheleri qatysty. Dóngelek ýstelge etnikalyq qazaqtar túratyn 26 elden 150 delegat arnayy shaqyrumen keldi.

2023 jyly 11 qazanda «Otandastar qory» Astanada "»Qazaqstan jәne Otandastar: Ortaq múrat jolynda» atty  forum ótkizdi. Forumgha el Preziydenti qúttyqtau hat joldady. Forumgha 30-dan astam elden kelgen 200-ge tayau sheteldegi qazaq úiymdarynyng basshylary, belsendi jәne tanymal túlghalarmen qatar elimizdegi sayasat, ghylym, bilim, óner, mәdeniyet, biznes, mediya salasynyng kórnekti ókilderi qatysty. «El damuyndaghy qandastardyng róli» jәne basqa kókeykesti taqyryptar boyynsha tórt sessiyada pikir almasu boldy. Qor qarjysymen «Úly dala» kitaptar seriyasymen shetelde túratyn 8 qandastyng kitabynyng túsaukeser rәsimi ótti. 2019 jyldan beri Burabayda «Jas Qazaq» jazghy etnolageri ótip keledi. Búl lagerde demalatyn qandastardyng úrpaghy til, dombyra, sadaq atu, atqa minu syndy tanymdyq kurstardan ótedi. «Qastetti qazaq eli» halyqaralyq óner festivali qatarynan 4 jyl ótip, 10 elden kelgen 3145 ónerpaz qatysyp olardyng 100-den astamy jýldeger atandy. Sheteldegi qandas jastargha qaratylghan «Kiyeli Qazaqstan» ekskursiyasy qatarynan 5 jyl ótti.

Dýniyejýzi Kazaqtarynyng Qauymdastyghy jergilikti túrghyndar men qandastar ýshin «Asar» әdisin qoldanyp, «Túrghyn ýy jәne júmys» qaghidasy boyynsha Aqmola men Týrkistan oblystarynda kottedjdik qalashyqtar saludyng eki pilottyq jobasyn úsynghan edi.

Aqmola oblysynyng Arshaly audanynda 196 gektar jer satyp alynyp, sonday-aq, Aqmola oblysy men Astana qalasy әkimdikterining tiyisti qúrylymdarymen 1282 (bir myng eki jýz seksen eki) kottedj salugha kelisildi. Qazir búl pilottyq jobanyng qúrlysy sheteldik investorlardyng qarjysymen jýzege asa bastady. Bәri sәtti bolsa, búl jobany qalghan 9 oblysta birtindep jalpylastyrugha bolady.

Osy arada eske sala keteyik, Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghynyng Almatyda 2000-2017 jyldar aralyghynda «Atajúrt» baspa ortalyghy júmys istep, 570 baspa tabaq kitap shyghardy. Syrtta jýrgen qandas aqyn, jazushy, ghalym,  óner qayratkerlerining enbekteri arnauly seriya bolyp basylyp shyqty. Mysaly, Qajghúmar Shabdanúlynyng әigili 6 tomdyq «Qylmys» romanyn, Tanjaryq Joldyúlynyng shygharmalaryn jәne sheteldegi qazaqtar turaly arnauly monograpiyalardy, kóshi-qon tarihyndaghy ýkimetting arnauly qabyldaghan qújattaryn, ghylmiy-praktikalyq konferensiyada jinalghan materialdardy, 5 ret ótken Qúryltaydyng qújattaryn jinap, saraptap, kitap etip shyghardy. Búdan syrt «Altyn besik», «Tughan til», «Qazaq eli», «Shalqar-2», «Altyn tamyr» siyaqty merzimdi gazetter men jurnaldar shyghyp túrdy. Osydan-aq, elimizding kóshi-qon sayasatynyng qúqyqtyq nomalarynyn, iydeologiyalyq baghytynyn, bazalyq qúrylymynyng tolyqqandy, jan-jaqty qalyptasqanyn kóremiz. Múnyng nәtiyjesi elimizdi qandastaryna qamqorlyq jasap, eline shaqyryp jatqan әlemdegi 3  damyghan eldin: Germaniya, Izraili, Reseyding qataryna qosty. Qazaq kóshi halyqaralyq qúbylysqa ainaldy. Joghary aitylghan eki úiymynyng qyzmeti men qúrylymyn bilmeytinder ara-túra eki úiymynyng bizge ne keregi bar dep oqys pikir aityp qalady. Biraq jeri ken, baylyghy mol әlemdik geosayasatta óz yqpalyn kórsetip, ainalasyn ózimen sanastyra bastaghan qazaq eli ýshin últtyq biregeylenu ýderisi әli mәresine jete qoyghan joq. Úzaq merzimge baghyttalghan kóshi-qon sayasatynyng teoriyalyq jәne praktikalyq týiinderi әli tolyq tarqatylghan joq. Sifrlyq damudyng jana kókjiyegining ashyluy, halyqaralyq qatynastardyng jana baghytqa betaluy ómirimiz ben qoghamgha tyn, kýrdeli, nәzik talaptar qonda. Sondyqtan bir úiym sheteldegi qandastar isimen keshendi ainalyssa, endi biri elge kelgen qandastardyng ortagha beyimdelu, júmys tabu  syndy sharualaryn retke keltirse qúba-qúp bolar edi. Teristiktegi jәne Shyghystaghy eki alyp kórshimizding tәjiriybesine jýginsek te sony bayqaymyz. Mysaly, Reseyde «Shetelde túratyn otandastardyng qúqyqtaryn qoldau jәne qorghau qory», «Orys әlemi qory», «Reseyding halyqaralyq ister jónindegi kenesi» kommersiyalyq emes seriktestigi syndy baqanday budjeti qomaqty, qúramy yghay men syghaygha tolghan ýsh úiym júmys isteydi. Al, halqy miliardtan asqan, әlem elderinde 62 millionnan astam diyasporalary bar Qytayda «Býkil Qytaylyq halyq ókilderi qúryltayyna qarasty múhajyrlar komiyteti», «Býkil Qytaylyq sayasy kenesting Gankong , Makao, Tayuan múhajyrlar komiyteti», «Memlekettik kenesting (Ýkimettin) múhajyrlar kensesi», «Ádilet partiyasynyng ortalyq partiya komiyteti» syndy bes úiym qúrylghan. Partiya, ýkimet, parlament qúrylymdaryna baghynyshty búl mekemelerding barlyq qala, oblys, audan ortalyqtarynda filialdary budjet esebinen ashylghan. Osydan-aq Shyghystaghy kórshimiz әlemdegi eki alpauyttyng birine ainalsa da, myna jahandanu zamanynda últtyq biregeylenu ýderisin saqtap, ary qaray damytu ýshin qanshalyq ter tógip jatqanyn bayqaymyz. Ótken ghasyrda әlemdegi eki alyp imperiyanyng biri bolghan Kenes imperiyasynyng zandy múragerine ainalyp, azuyn әli aigha bilep otyrghan Reseyding diyaspora mәselesimen ainalysatyn úiymdarynyng atynyng ózi at ýrkitedi.

Ózge emes, ainalamyzdaghy Orta Aziya elderimen salystyryp kóreyik. Aughanstanda shamamen 10 million tәjik, 3 million ózbek, 1 milliongha tayau týrkimen bar. Iran elinde 21 milliongha jetetin әzerbayjan , 1 million 300 myng týrkimen ómir sýrip jatyr. Qytayda 200 myng qyrghyz, 50 myng tәjik, 18 myng ózbek túrady. Búdan syrt Qytayda 6 million monghol jasaydy. Biraq, osy elderding bәri de Kenes Odaghy ydyraghan song kóshi-qon júmysymen keshendi ainalyspady. Ótkenge ýnilip, ainalamyzben salystyra bilsek qana Qazaqstan biyliginin, qara orman halqymyzdyng ótpeli, kýrdeli kezendi bastan keshire otyryp, qanshalyq jankeshti júmys istegenine kóz jetkizemiz.

Qazaq kóshining basynda kóptegen tanymal túlghalarymyz túrdy. Olar óz bastamasymen, qajyr-qayratymen, aqyl-parasatymen elding shetinde, jelding ótinde túryp qazaqtyng múnyn múndap, joghyn joqtady. Naqtyraq aitsaq,  Shynjandaghy últ azattyq kóterilisinde qatardaghy partizannan ósip polkovnik bolghan, keyin Ile Qazaq oblysynyng әkimi ne deyin kóterilgen sayasatker, qogham qayratkeri, etnograf Jaghda Babalyqúly, QR jazushysy , memlekettik syilyqtyng iyegeri Qabdesh Jýmәdilov ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldardaghy Qytaydan aughan qazaq kóshining basy-qasynda túrsa, Mongholiyadaghy memleket jәne qogham qayratkeri, Ýkimettin, Parlamentting orynbasary lauazymdaryn atqarghan, tarih ghylymdarynyng doktory Zardyhan Qinayatúly tәuelsizdik qarsanyda Mongholiyadaghy qazaq kóshining ruhy boldy. Qytayda tuylyp, Týrkiyada ómir sýrgen Qúrandy ana tilimizde sóiletken teolog, jazushy Halifa Altay,  Tarym lagerinde jastyq kóktemin joghaltsa da saghy synyp, salauaty kemimegen jazushy Jaqsylyq Sәmiytúly tәuelsizdikten keyingi óz ónirindegi qazaq kóshining bastaushysy, úiymdastyrushysy bola bildi. Olar sheteldegi biyik lauazymyn, jayly túrmysyn tәrik etip, Tәuelsizdikting bir kirpishi bolyp qalandy.

Qazaq kóshining býgingi alghan asuy men jetken biyigine elin emirene sýietin tau túlghaly marghasqalarymyzdyng da eresen enbegi bar. Olar memleket jәne qogham qayratkeri, soghys ardageri Qazaq KSR Ministrler kabiynetining orynbasary Shәngerey Jәnibekov, jazushy, qogham qayratkeri Qaldarbek Naymanbaev, jazushy, audarmashy, jurnalist Uaqap Qydyrhanúly edi. Jәkeng bolsa ózi qúryp, jetekshilik etken «Qazaqstan» qoghamyn óz qolymen jauyp, jana úiymynyng iyelegine ótkizdi. Qanday degdarlyq, tektilik desenizshi?! Al, Qalekeng bolsa, Qazaqstan Jazushylar Odaghyndaghy, Jazushy baspasyndaghy eki birdey lauazymdy qyzmetin tastap, jana qúrylghan úiymnyng otymen kirip, kýlimen shyqty. Álemde taryday shashyrap jýrgen iysi qazaqtyng qamyn jedi. Qajygeldin ýkimeti kezinde býkil qoghamdyq úiymdar budjetten shygharylghanda ózining bedeli men abyroyyn, el Preziydentimen bolghan jeke qarym-qatynasyna sýiene otyryp, DQQ-yn saqtap qaldy. Uaqap Qydyrhanúly aghamyz bolsa býkil sanaly ghúmyryn «Shalqar» gazeti ýshin arnady.

Endi qazaq kóshin bastap kelgen jәne qazaq kóshining qalyptasyp, damyp әlemdik arenagha shyghuyna ólsheusiz ýles qosqan jogharydaghy aty atalghan, búl kýnde aramyzda joq túlghalardy ardaqtap, әspettep, el esinde mәngilik qaldyrghanymyz dúrys. Ol ýshin Astana, Almaty qalalarynda, qandastarymyz shoghyr ornalasqan oblys ortalyqtarynda sol túlghalardyng esim-soyymen eldi mekender men danghyl-kóshelerimizding aty atalsa, búl da bir últtyq biregeylenuding jarqyn kórinisi bolar edi. Óitkeni, ótkensiz býgin joq. Asyldarymyzdy ardaqtap, aruaqtarymyzdy razy qylsaq, kókjiyegimiz keneyip, bolashaghymyz núrlana týser edi.

Qorytyndy

Joshy úlysynyng zandy jalghasy Qazaq handyghy ishki-syrtqy faktorlardyng әserinen territoriyasy bóliske týsip, halqy shekara attaghan últqa ainaldy. Mine, tәuelsizdik tany atyp,  memleketti qaytadan qúrylymdap, adamzatqa ortaq órkeniyet jolyna týskenimizge 33 jyl boldy. Osy barysta naryqqa óttik, ainalamyzben shekara aiqyndaldy, shyt jana astana boy kóterdi. Últtyq biregeylenu ýderisi óz jemisin berdi. Sherik ghasyrdan astam uaqytta ghasyrgha tatityn ózgeris pen qúbylystyng kuәsi boldyq. Áriyne, qogham bolghan song týrli-týsti kemshilik te joq emes. Ol, әriyne izdenis ayasyndaghy irkilister.

Birinshi, qazaq kóshining dәuirlep túrghan kezinde Preziydentke tóte baghynatyn kóshi-qon agenttigi qúrylghan qazir she?

Ekinshi, Kenes kezinen múra bolyp qalghan burokratiya men korrupsiya әli tiylar emes, degenmen sifrlyq damudyng jetistigi eki dertting tynysyn taryltyp túr. Biraq adamy sebepter nemese sinip qalghan nashar әlet-ghúryp әli azayar emes.

Ýshinshi, óz erkimen kóship kelgen qandastar kvota bólingen aimaqtargha barmay, ózi qalaghan qala, obylystargha baramyn dese ýsh atadan qiylysatyn tuystary túraqty tirkeuge túrugha rúqsat beriui kerek. Olay bolmaghanda qandas kuәligin ala almaydy. Ol degenimiz jenildetilgen tәrtippen azamattyq ala almaydy degen sóz. TMD kenistigen syrttaghy qandastardyng qújatynda kóbinde әkesining ghana aty jazylady. Atasyn familiya etip jazu negizinen orystardyng standarty.

Tórtinshi, keyingi jyldary kelip jatqan qazaq jastary (әsirese Qytaydan) Qazaqstandy tranzittik ótkel retinde paydalanghysy keletini anyq angharyluda. Tiyisti sharalar qoldanylmasa halyqaralyq daugha úlasuy mýmkin.

Besinshi, Astana jәne Almaty siyaqty iri qalalardyng bastauysh, ortalau, orta mektepterinde sheteldegi qandastarymyzdy perzentteri bilim alyp jatyr. Byltyrdan bastap memlekttik mektepter balanyng qamqorshysy joq degen syltaumen balalardy mektepke qabyldaudan bas tartuda. Onyng ayaghy korrupsiyagha jalghasuda. Al, jekemenshik mektepter onday talap qoymaydy, aqshasyn tólese qabylday beredi. Osy mәsele turaly bilim ministrligi men Mәjilis bir ontayly sheshim shygharady dep senemiz.

Altynshy, qazaq kóshining jetistigi, únamdy jaqtary búqaralyq aqparat qúraldarynda, әleumettik jelilerde sauatty, saliqaly nasihattala bermeydi. Daqpyrt, ósek-ayang órip jýredi. Osy túrghydan aqparat qúraldary men blogerlerding kóshke qatysty aqparattarynyng shynayylyghy turaly jauapkershiligi qúzastyrylsa dúrys bolar edi.

Jetinshi, otyz neshe jyldan beri týrli obektivti, subiektivti sebepterge baylanysty qazaq kóshi kóldeneng tabys tabudyng kózi bolyp, deldaldar qosyny qalyptasqany jasyryn emes . Olar qúqyq qorghau organdarymen astasyp toyynghany, dәndegeni sonshalyq, top qúryp, partiya qúryp, óz zansyz talaptaryn qoya bastady. Qarapayym anqau, adal qandastardy adastyryp, aldap, aidap salyp arandatuda. Osy jaghyna qúqyq qorghau organdary men kósh salasyndaghy kәsiby mamandar nazar audarghany dúrys.

Segizinshi, 2011 jyly 25 mamyrda Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghynyng IV Qúryltayynda QR Preziydenti N.Nazarbaev: «At qazyghyn baylar atamekenge 20 jyl ishinde 300 myngha juyq otbasy kóship keldi. Osylaysha el halqynyng sany 1 millionnan astam qandasymyzben tolyqty», - degen edi. 2024 jyly 14 qantardaghy mәlimette QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi elge kelgen qandastardyng sany 1 milion 129,6 myng dep jariyalady. Songhy statistika sәl kýman tudyrady.  Óitkeni, pandemiya kezining ózinde mausym sayyn elge kelgen qandastardyng sany 15-18 myng aralyghynda bolghanyn atalmysh ministrlik jariyalap túrghan. Osy jaghyn mamandar nazargha ústar.

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz