Últtyq til bilimining damuyna ólsheusiz ýles qosyp, qazaq til ghylymynda dialektologiya, leksikologiya, әdeby tilding tarihyn zerdelep, ghylymnyng sara jolyna ziyaly ghúmyryn, ghalymdyq jigerin, ústazdyq úlaghatyn arnaghan kórnekti túlghalardyng biri – Ghabdolla Qaliyev.

«Ghabdolla Qaliyúly adamdyqtyn, tazalyqtyng belgisindey» dep óz zamandasy akademik S.Qirabaev aitqanday, jany jaydary, әrqashan әdildikting aq tuyn kóterip, pende men ghalymgha tәn tazalyqty jany erekshe sýietin. Degdar ghalymnyng esimi tek elimizge ghana emes, ózge elderge de tanymal. Ghalymdyq, ústazdyq, atpal azamatqa tәn qúndy qasiyetterdi boyyna sinirgen әri erinbeytin enbekqor, tәjiriybeli jetekshi, isker úiymdastyrushy boldy.

Dialektologiya salasyn egjey-tegjeyli zerttep, qazaq til bilimining ilgeri damuyna eseli ýles qosyp kele jatqan qalamy jýirik, zerdesi biyik agha buyn ókili. Sergek sanaly ghalymnyng shygharmashylyq shenberi ken, auqymdy, әr aluan. Ol tanymal ghalym Sәrsen Amanjolovtyng tildegi dialektilikti toptau teoriyasyn әri qaray damytty.

Ómir derekterine nazar audarsaq, Ghabdolla Qaliyúly Qaliyev 1929 jyly 17 qyrkýiekte qazirgi Abay oblysy, Aqsuat audanynda dýniyege kelgen. Aqsuat audanyndaghy orta mektepti bitirgen song 1945-1949 jyldary N.K.Krupskaya atyndaghy Semey pedagogika jәne múghalimder institutynda oqyghan. Institutty ýzdik diplommen tәmәmdap, aspiranturagha oqugha joldama alyp, 1950-1953 jyldary Abay atyndagy Qazaq memlekettik pedagogika institutynda (qazirgi Abay atyndaghy QazÚPU – avtor) qazaq tili mamandyghy boyynsha aspiranturada oqyghan. Osy kezennen bastap, Gh. Qaliyúlynyng naghyz ghalymdyq danghyl joly bastalady.

1954 jyly qazaq til bilimi ghylymynyng negizin qalaushylardyng biri, lingvist ghalym, belgili týrkolog professor S.Amanjolovtyng jetekshiligimen «Aral govorynyng keybir erekshelikteri» atty taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghap, sol jyly әri «Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy» jurnalynda әdeby qyzmetker bolyp qyzmet isteydi.

Tilshi ghalym retinde Gh.Qaliyevting esimi ghylym әlemine erte әri keninen tanyldy. Ol dialektilik erekshelikterdi qazaq til biliminde alghash ret govorlyq dengeyde zerdelep ghylymy mәni tereng enbekter, qazaq tili tarihy, dialektologiyasy salalaryna arnalghan enbekter men oqulyqtar jazdy.

Jalpy halyqtyq emes til belgilerining kez kelgeninde jeke element sipaty boluy mýmkin, biraq kez kelgen jeke element dialektinin, bolmasa govordyng ózindik ereksheligin kórsetetin aiyrym belgi bola almaydy. Mysaly, «j» әrpining ornyna «dj» dep aityluyn (jigit – djigit, jaqsy – djaqsy, jol – djol) qazaqtyng jalpy halyqtyq tiline, әdeby tiline tәn bolmaghandyqtan, jalpy halyqqa ortaq sipaty joq jeke element deuge bolady. Biraq búl erekshelik Shyghys Qazaqstan, Almaty, Jambyl oblystarynda, Ontýstik Qazaqstan, Semey (qazirgi Abay obl.) oblystarynyng keybir audandarynda, Qazaqstannan tys Qosaghash (Resey, Altay ólkesi), Mongholiya, Qaraqalpaqstan qazaqtarynyng tilinde kezdesetindikten, ol jerlerdegi govorlar ýshin ortaq sipatqa ie bolghan. Sýite túra, j//dj әri jeke, әri ortaq qúbylys sanalady, biraq aiyrym belgilik sipaty joq.

Izdenimpaz ghalym Gh.Qaliyevting ghylymy zerthanasynda qazaq tilining dialektologiyasyna arnalghan zertteuler basty oryn alady. Ol qazaq dialektologiyasy boyynsha kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar qorghap, san aluan ghylymy maqalalar jariyalady, oqulyqtar jazdy, dialektologiyalyq sózdikter jasaugha qatysty. Zerdeli zertteushining atalmysh saladaghy keshendi zertteuleri qazaq dialektologiyasynyng ghylym retinde qalyptasuyna eseli ýles qosty.

Tilshi ghalym Gh.Qaliyúlynyng úlaghatty ústaz retindegi biyik bolmysy, adamgershilik asyl qasiyetteri óz aldyna bir tóbe. Onyng әrbir sabaghy әrbir keleshek iyesining kóniline ýmit, boyyna qajyr, qayrat, ómirge degen nyq senim syilap, ýlken ómirge qaray qyranday qanat qaghuyna sebepker boldy. Óz mamandyghynyng maytalman sheberi Gh.Qaliyev әrbir sabaghyna erekshe yjdaghattylyqpen qarap,  ynty-shyntysymen berilip týsindiretin. Tipti basqa әlemge  baryp qaytqanday kýy keship, әrbir sabaghyna býkil jan dýniyesin, kýsh-quatyn salatyn әdisker ústaz.

Professor Gh.Qaliyev, eng aldymen, naghyz ústaz bola bildi. Eng aldymen deytin sebebimiz – ózining ghalymdyq, qayratkerlik joldarynyng eshqaysysynda da ol bilim auditoriyasyn tastamaghan, shәkirt aldyn úmytpaghan shynayy ústaz. Ómirining shiyrek ghasyryn dәris oqyp, bilim beruge arnaghan ghalym «ústazdyqtyng – úly qúrmet» ekenin, «sebebi úrpaqtardy ústaz tәrbiyeleytindigin, bolashaqtyng basshysyn da, danasyn da, ghalymyn da, enbekqor eginshisin de, kenshisin de ústaz ósiretinin» (B. Momyshúly) jazbay tanydy... Professor Gh.Qaliyev әr isining nәtiyjesin naqty kórsetip otyratyn erekshe túlgha edi. Ózi dәris jýrgizgen qay-qay pәnning bolsyn, bәrining de derlik (mәselen, «Jalpy til bilimi», «Til bilimine kirispe», «Qazaq dialektologiyasy», «Qazaq tilining leksikologiyasy», «Qazaq әdeby tilining tarihy») oqu-әdistemelik keshenin tolyqqandy dayyndap, tiyanaqtap úsynyp otyrdy. Búl ústaz-ghalymnyng óz isine degen jauapkershiligin, adaldyghyn, shәkirtke degen meyirimdiligin tanytsa kerek. Ústaz-ghalym jas mamandargha, shәkirt-izdenushilerine kenes beruden jalyqpaytyn.

Gh.Qaliyúly respublika kóleminde qazaq tilining tarihy men dialektologiyasy boyynsha sanauly sanlaqtardyng sanatynda túrady.  «Qazaq tilining aimaqtyq sózdigi», «Qazaq tilining týsindirme sózdigi», «Oryssha-qazaqsha sózdik», «Qazaq tilining dialektologiyalyq sózdigi», «Til bilimi terminderining týsindirme sózdigi» siyaqty irgeli basylymdardy atqarushylardyng biri boldy. Ol «Qazaq dialektologiyasy», «Qazaq dialektologiyasy. Praktikum», «Qazirgi qazaq tilining leksikologiyasy men frazeologiyasy», «Qazaq әdeby tilining tarihy» (hrestomatiyasy men praktikalyq kursy), «Qazaq tili kursynyng leksikologiya jәne frazeologiya bólimderi boyynsha laboratoriyalyq júmystar», «Jattyghular jinaghy», «Jalpy til bilimi» siyaqty orta jәne jogharghy mektep ýshin oqulyqtar jasaugha belsene atsalysty.

Professor Baltabay Ábdighaziyúly daraboz ústaz jayly: «Shyn týsingen adamgha Ghabdolla agha ishi asyl qazynagha toly «syr sandyq» bolatyn. Tek kiltin taba bil. «Syr sandyqty ashyp qara, ashyp qara jyrlasyn» dep Sәken aqyn aitqanday... Ghabdolla agha ashylady. Qazynasyn jayyp salady. Tyndaushysyn ózine barghan sayyn tarta týsedi» degen edi.

Qajyrly ghalymnyng 1954 jyly «Aral govorynyng keybir erekshelikteri» degen taqyrypta qorghaghan kandidattyq dissertasiyasynda Aral manyndaghy qazaqtardyng tilinde kezdesetin dybystyq, leksikalyq, grammatikalyq erekshelikter qazaq әdeby tilimen jәne birqatar qypshaq tilderimen qatar salystyryla otyryp jan-jaqty taldanghan. Aral govorynyng qazaq tilindegi dialektilermen ózara qarym-qatynasy men erekshelikteri terennen zerdelengen. Ghylymy enbek qazaq dialektologiyasyn govorlyq dengeyde zertteudegi alghash qorghalghan disseratsiya bolyp, ghylymy qordy bayyta týsti. Dissertasiyany keshendi zerttep jazuyna kezinde ardaqty ústazy S.Amanjolovtyng Aral boyynyng dialektisin zertteudi tapsyryp, ony Qyzylorda, Aqtóbe oblystarynyng dialektisin jinaytyn ekspedisiyagha jiberui, eki-ýsh jyl boyy Qazaly, Qarmaqshy, Aral, Shalqar, Yrghyz audandaryn aralaghan ekspedisiyany basqaruy ýlken kómegin tiygizdi. Ghylymy oi-saraptamalaryn sanada jýielep, ekspedisiyada  derekkózderin dәldikpen jinap, tәjiriybede jýzege asyryp, keyinnen atalmysh taqyrypty keng auqymdy doktorlyq dissertasiyagha úlastyrdy. Ghalymnyng enbekteri qazaq tilining ózekti salalaryna, atap aitqanda, әdeby tilding tarihy, dialektologiya, leksikologiya  taghy basqa kókeykesti mәselelerine arnalghan.

2004 jyly ghylymdaghy parasatty ústazy, últtyq til bilimining tarlany S.Amanjolovtyng «Qazaq tili dialektologiyasy jәne tarihynyng mәseleleri» enbegin qazaq tiline audardy. Búl әreketi ústazyna degen asyl qúrmetten bolsa, ekinshi jaghynan alghanda, qazaq tili bilimi degen altyn ordanyng irgesin bekitip, qosqan qomaqty ýlesi, qazaq ruhaniyatyna degen janashyrlyghy dep bilemiz.

Talaby tauday izdenimpaz ghalym Gh. Qaliyúly múnymen de toqtap qalmay, búl taqyrypqa «iynemen qúdyq qazghanday» tereng boylap, dialekttilik sózjasam últtyq sózjasam jýiesining bir salasy retinde zerttep, últtyq til qúramyna kiretin halyqtyq govorlardyng sózjasamyndaghy zandylyqtary men erekshelikterin ashyp kórsetti. Qazaq tilindegi әrbir sóz tudyrushy forma men amal-tәsilding govorlardaghy sózjasamdyq sipaty, sózjasamgha qatysty tipterding govorlardaghy qyzmeti jete taldanyp, sol arqyly halyqtyq til baylyghynyng jetilu, tolyghu joldaryn anyqtady. Atalghan enbek týrki dialektologiyasyn zertteudegi tyng baghyt, sony soqpaq әri salmaghy auyr sýbeli enbek bolyp baghalandy. Búl jayynda tilshi ghalym Gh.Qaliyevting ózi: «Qazaq dialektologiyasynda dialektilik leksika jayynda birqatar zertteu baryna qaramastan, onyng qyr-syry әli tolyq ashylghan emes. Qazaq tilinde dialektilik leksikanyng moldyghy sonday, onan leksikagha qatysty maghynalyq, bolmasa sóz qúramyna baylanysty kategoriyalardyng bәrin de tabugha bolady. Tilimizdegi dialektilik sinoniym, omoniym, antoniym, kóp maghynalyq, bolmasa, dialektilik sipattaghy neologizm, arhaizm, kirme sózder, túraqty sóz tirkesteri t.b. tútas alynyp, tolyq zerttelgen joq. Osynyng bәri dialektilik leksikany zertteuding tek qazaq dialektologiyasy ýshin emes, býkil qazaq tili leksikasynyng qazirgi jәne búrynghy damu jayyn, sol arqyly jalpy týrki tilderining leksikasyn tereng týsinude asa manyzdylyghyn kórsetedi» degen edi.

Dialektolog ghalym respublikalyq ghylymy jurnaldar men jinaqtarda qazaq dialektologiyasynyng ózekti mәseleleri jayynda kóptegen zertteu maqalalar jariyalady.  Qazaq әdeby tilining tarihy, qazaq tilining tarihy, leksikologiya, jalpy til bilimi salalary boyynsha oqu qúraldary men kóptegen maqalalar jazdy. Govorlar jýiesin zertteuge baylanysty mәseleler onyn: «Voprosy yazykoznaniya» jurnalynda (Mәskeu, 1980, №4) jariyalanghan  «Problemy izucheniya sistemy govorov (na materiale kazahskih govorov)» maqalasynda, qazaq govorlaryndaghy dialektilik sózjasam mәseleleri «Sovetskaya turkologiya» jurnalynda (Baku, 1983, №5) jariyalanghan «Problemy izucheniya dialektnogo slovoobrazovaniya v kazahskih govorah» maqalasynda zerdelenedi. Onyng qalamynan qazaq til bilimi mәseleleri jayynda ýsh jýzge juyq enbek jaryq kórdi, onyng 35-i monografiyalyq enbekter, oqulyqtar, oqu qúraldary, sózdikter, tiptik baghdarlamalar. Tilshi ghalym Gh.Qaliyevting leksikografiyalyq enbekteri óz aldyna jeke bir әlem desek artyq aitqandyq emes.

1960 jyly studentterge arnap qazaq tilinde dialektologiyanyng túnghysh oqu qúralyn jazghan. 1969, 1996, 2005 jyldary dialektologiya salasy boyynsha aimaqtyq sózdikter jasaugha belsene aralasty. Studentter ýshin qazaq tilining leksikologiyasy, dialektologiyasy, әdeby til tarihy, jalpy til bilimining oqulyqtaryn jazdy. «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy boyynsha jaryq kórgen «Qazaq әdeby tilining sózdigin» (15 tom) jasaushylardyng biri. Ghylymgha adal, ghibratty ghalym Gh.Qaliyevting jetekshiligimen 12 ghylym kandidaty, 2 ghylym doktory dayyndaldy. Bilim-ghylym-tәrbie synda sakralidy qúndylyqty nasihattap, qazaq ruhaniyaty ýshin sinirgen enbegi ýshin kóptegen memlekettik marapattarmen marapattaldy, 2003 jyly «Qazaqstan ghylymyn damytugha sinirgen enbegi ýshin» tósbelgisin iyelendi.

Tilshi alym Gh.Qaliyev qazaq tilining kýrdeli sózdikterin jasaugha da belsene aralasty. QR ÚGhA A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng úsynysymen 2005 jyly jaryq kórgen «Oryssha-qazaqsha sózdiktin» (3-basylym) jasaushylardyng biri. Ghalymnyng avtorlyghymen 2005 jyly «Til bilimi terminderining týsindirme sózdigi» basylyp shyqty.

Tilshi ghalymnyng ghylymiy-shygharmashylyq jәne qoghamdyq aldyndaghy qayratkerlik qyzmetining óteui, әriyne, qogham, memleket tarapynan ótelip, týrli marapattargha ie boldy. Ghalym-ústaz «Qajyrly enbegi ýshin» medalimen (1970), «Qazaqstan Respublikasynyng ghylymyn damytuda sinirgen enbegi ýshin» tósbelgisimen (2003), Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde enbek maydanynda atqarghan qyzmeti ýshin mereytoylyq medalidarmen, «Oqu-aghartu isining ýzdik qyzmetkeri», «Enbek ardageri» tósbelgilerimen (1986) marapattalyp, enbegi jandy. 2005 jyly Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining jetekshi ghalymy ataghy berilse, 2010 jyly «Eren Enbegi ýshin» tósbelgisin iyelendi.

Sóz sonyn kórnekti ghalym Baltabay Ábdighaziyúlynyng mynaday keleli pikirimen týiindesek: «Abay esimin iyelengen uniyversiytetke sonau eluinshi jyldary kelgen Gh.Qaliyev, S.Qirabaev, N.Ghabdullin syndy ústazdarymyzdy biz keshegi alashtyng arys úldary A.Baytúrsynov, S.Seyfulliyn, S.Amanjolovtardyng aghalyq jolyn jemisti jalghastyryp, úly dәstýrler estafetasyn býginge deyin jetkizgen qayratker úrpaqtyng ókilderi, asyldyng synyghy retinde tanimyz, baghalaymyz! Qúrmet tútamyz! Ómir jolyn ónege etemiz!».

Tau túlgha, parasatty ghalym, qayratker, ónegeli ústaz qazaq til bilimi salasynyng kórnekti ókilderining biri, professor Ghabdolla Qaliyev ómir sýru qaghidatynda ghúmyr boyy meyirim, ynsap, aq peyil, adal enbek, tazalyqty tu etip kóterip, qazaq qoghamyna, el ruhaniyatyna, qara orman júrtyna qúndy qazyna qaldyrghan tekti bolmys iyesi.

Degdar ghalymnyng danalyq dariyasynan susyndaghan әrbir jan osynday asyl adamgershilik qasiyetter men izgilikti ýirenetini aqiqat!

Q.O. Seytaliyeva
Abay atyndaghy QazÚPU
Qazaq tili teoriyasy jәne oqytu әdistemesi
kafedrasynyng agha oqytushysy;

D.Múhamadiyev   
Abay atyndaghy QazÚPU
Akademik S.Qirabaev atyndaghy
qazaq әdebiyeti jәne oqytu әdistemesi
kafedrasynyng agha oqytushysy, f.gh.k.

Abai.kz